Vaba eestlane , June 4, 1981

              MP. 42
rARütiim
iüMÜTH
. N ER
ILMAS
IMARLEY
ELLAT
UAKIVID
sti ettevõte
ffiMORIALS LTD^
ge St, Toronto,
i. M4S 1Z9
& Eglmtoni valiel)
, õhtuti 447-1206
'igul Virro
iiiiim
)NTO EESTI
INTKOGXJDUS
idview Avenue
iraudtee vastas)
[1)91-2848 I
f. juuni hommikul kell^
MISPÄEVA KOOL.
[-VISTUS keU n e.l.
Piibli prohveti kuu-täitunud"..
Kõik' tere-lilistemägl
ri 20. aprillil oope-da
Sellistemägi (abi-or)
7 Ireses eluaastas,
temagi oli sündinud
mail 1909. Omades
oli loomulik tema
nia Muusikaosakon-äastal
1932 ja pää-:
ooperikoori aastal
tast peale oli ta Esj-mängides
ja laul^
es kui operettides nii
losades.
nduse vanameister
lii abikaasa ja tütre-tema
80. sünnipäe-austamis-
koosvübi-es
tavalistest aktus-se
asemel korraldas
Koondis juubilari
eatrietendusega, kus
ar Kuusi ansambel
ovelli „Projekt Vik-atiseeringu.
-Tiikk
juubilari ajaga kaa-
?u seda ka pikemas
ai August Mälk ja
ütles kaasõnnitleva
iesti Kirjanike Liidu
liik Raimond Kolk.
VABA EESTLANE neljapäeval, 4. Juunil 1981 ~- Thursday, Urn 4,1981, L k . 5
Suviseid ladgHaleasId seatakse kordci
Vaatamata inustade kärbeste hädaohule, on Kotkajärvel maikuia
nädalalõppudel peetud mitmeid talguid — kõik setteks, et Hiooineid Ja
laagrialasidi suviseks Jtegeyuseks korda seada.
Mai esimesel nädalalõpul värvi-sid„
vanameistrid" B. Linire ja
0. Ruberg Konsa Leemetsä juhti­misel
Peamaja seestpoolt, Peama­ja
välimuse eest hoolitsedes oli Ka­levi
lipkonna töörühm juba varem
uue laia välistrepi ehitanud.
Ka uue maa-aluise elektrijuht-mestiku
panemine edeneb hästi.
Nü oli pikalvnädalallõpul Leo Puu^
fits Kotkajärvele toonud oma
„tsemendikahuri'' — elektrijõul
töötava, tsemendisegaja.
jjTsemendikahur** oli hädavaja­lik,
sest maa-lalused elektrijuht-med,
millisel üle kaljude veeti
ning polnud \ õimalik matta, need
tuli käjtta tsemendiga."
Nü läks läbi „tsemendikahuri"
koorem liiva, 13 kotti tsementi ja
vaaditäis vett! Kuna elektripum-bad
Kotkajärve ääres ei töötanud,
siis veeti vesi Oru järvest auto jä­relkärul
tünnides köögi juurde, kus
toimus tsemendi segamine.
Üheks raskemaks tööks oli tse­mendi
vedamine juhtmetele. See
toimus käsikärudega, isegi alla
Kotkajäi-veV äärde. Järvetare juur­de
veeti tsement auto järelkärule
asetatud plastik-jäätmetünnides.
Raskustele vaatalnata olid pü-liapäeva
pealelõunaks kõik tse-mentivajavad
juhtmekohad kae­tud,
elektriseadmed eeskirjade
kohasel üles seatud ja vanad
Juhtmed puudelt malia võetud.
Hydro inspektsioon toimus 27, maü
ning töö kiideti heaks.
Nüüd jääb vaid tõnguri abiga
juhtmesüvendid kinni ajada. See
töö toimuks sel nädalal ning vii­mane
maastiku silumine jääks
Lembitu Lellede korraldada, kes
6.-7. juunü talgutele lähevad, et
ka laagri k-öögile ja kohvikule vii­mast
lihvi enne suvelaagreid anda.
Uue elektrisüsteemi projekti ju­hiks
oli Jaan Lepp, kes ka viima­seid
talguid ühes Egbert Ruugega
juhtisid. Tublideks talgulisteks
olid: 0. Kindlam, K. Leemets, H.
Miitel, U. MäUo, V. Novek, L. Pihl-berg,
A. Raud, V. Soots, M. Tae,
K, Veskoja. Taigu perenaiseks oli
Siiri Lepp, abideks M. Nortmaa. ja
E. Novek.
Skautliku kombe kohaselt tahaks
n Dorte nimel tugeva vasakukäe sur-vega
ütelda: tänu kõikidele Kotka­järve
ehitajatele — nüüd on meil
mitmeks aastakümneks valgus ma­jas.-
30
STOKHÖLH -— l l ^ juunil täitub 3 0 aastat Eesti õpetajata K e s t
ühingu asutami^st. yälis-Eestisse sattunud eesti õpetajate organiseeri­misele
asuti juba 1945, aastal. A Igtil toimus oi ^niseeriinine Eesti Ko­mitee
õpetaja šeiktsiooni raamides. Sektsiooni esimeseks suuremaks üri­tuseks
oli 1948. a, juunis Stökholmist laütopeo raamides e^^
mese eesti õpetajate koldrtitulekulM)^
Sel õpetajate kokkutulekul kei--- ; le iäieõigusiü^ liikmena; :
kis veel erÜiselt esile nõue eesti ;Kpdu--Eesti õpetajaskonna side on
õpetajate^ iseseisvaks örgäniseeru- nüüd: katkestatud välismaailmaga,
miseks. hellest nõudest haarasid meie kohuseks oli jätkata iseseis-esimestenä
kiiihi ineie güinnaasiu- ^^se ajal olnud ühendu
miõpetajad ja asutasid varsti Ees- hüstust oleme ka täitnud võimaM-ti
Gümnaasiumiõpetajate tJhingu-;tef^
Sellele järgnevalt tekkis Eesti rahvusvahelistest kongress
Algkooliõpetajate Ühing; ja vei- muust tegeyusest ja E ; bümnaa-di
hiljem ka E l e s t r i ^ ^ ühing vastavalt
^ õpetajate Ühing. ; • gümnaasiumiõpetajate v rähvusvahe-
Eesti õpetajate ; organiseerumist lise Icestoganisatsiopiii ü^
tiivustas tol ajäFliä soov pääseda Meie esindajad Eerill Saare (Root-õpetajate
rahvusvahelisele . fooru- si) ja Enh Saluveer (Inglismaa) on
mile, kuhu juim meie iseseisvuse mõned aastad kuühinüd ka IFTA
ajal kuulusid Eesti õpetajate kesk- keskjuhatusse.
organisatsioonid täisõiguslike liik- õpetajate Keskühingu teiseks
met^na; See soov teostuski juba suursaavutuseks oti onia pedägoö-
1951. a. sügisel pärast seda, kui güise häälekandja „Bülletään" välr
oli tekkinud eesti õpetajate kesk- jaandmine algusest peale. ..
Kalev Estiennetütarlapse'd teevad ettevalmistusi oma süurlavastusteks organisatsioon — Eesti õpetajate Sellist pidevalt ilmuvat pedagoo-
12, ja 13. juunU St. Lawrence Centre teatrisaalis. Püdü võimlejad (va- Keskühing. Sellest ajast peale on.
sakult) Juuli Ruttell, Linda Laur, Heli Kivilaht ja Heli Oder.
Foto: L. Ristsoo
eesti õpetajaskond Välis-Eeštis
kuulunud Õpetajate rahvusvahelis­se
keskorganisatsiooni, IFTA täie-gilist
häälekandjat ei ole teada­olevalt
teiste Ipagulasrahvaste
õpetajaskondadel V
Kolmandal ülemaailmsel eesti
© Mis on teie maja väärtus?
o Helistage meOe! Meie anname teile tänase
ö> Meie müüme M L S kaudu või eksklusiivselt
H E I N O P Ä R N S A LU
Real Estate Broker
4 6 9 - 5 1 1 8
päeva hommikul jõuti
noorteorkestri liiget ja
Toronto Eesti Keskkooli t£ navune väljasõit viis koolipere Sault Ste.
Mariesse.. Möödunud reede õhtul sõideti bussiga Torontost välja ja lau-kohale.
Ekskursioonist võttis osa 41 õpUast, 2
8 õpetajat. '
õigusliku hikmena ja selle kaudu õpetajate konverentsil Stokholmis
1952. a. alates ka õpetajate üle- läinud suvel kerkis veel uusi kesk-maailmsesse
keskorganisatsioom seid ülesandeid Eesti Õpetajate
WCOTP-sse. Keskühingu õlgadele. Seniste üles-
Selle meie soovi teostumisega annete täitmise jätkamisega katsu-öli
taastatud Eesti iseseisvusaeg- me ka uusi ülesandeid võimaluste
se õpetajaskonna kuuluvus Ope^ piirides täita,
tajate rahvusvahelisele foorumi-lan
Franciscos
j 1 0 1 4 Queen S t E . (sissekäik 8 Boston Ave.) Toronto,
Ont. M 2 M 2T9
I - ^ 2 1 a. kogemusi kmnisvarade vabeudamisel
P A N G E KÜTTED K O R D A SUVELS
^ Ahjude gaasiküttele vahetamine. Kasutage iräMikku toetust.
iAr_ Igasugused kütteseadmete parandused. ^
Mõõdiikad hinnad, oskustega tööjnehed. ^
Laupäeval liiguti kahes grupis. Järgneval pühapäeval sõideti 30 ^ ^ ^ j o
Tutvuti Põlija-Ameerika ühe suuri- miili kaugusele eestlaste suveko- Esitati lastenäidend, mis tuleb ettekandmisele
ma Algoma terasetööstusega. Ko- dusse Eestiranda. Seal olid pere- j ^ ^ Lääneranniku EestiPäeVadelSeattleS
halikuS. Eesti Seltsi esimees Ants naised hommikusöögiks valmista- . -
Lübek oli kogu päeva kooliga kaa- nud maitsvaid' pannkooke. Ilm oli" SAN MATEO. Kalif. (VE) - Siin asuvas Hope Luth. Chure¥ selts-sas,
tutvustades linna uut raeko- ilus ja veedeti paar tundi suvita- kondlikus saalis toimus 10. mail Põhja-Kalifonia eestlaste traditsiooni-da,
raamatukogu ja kunstimuuseu- jaina. Ime emadepäeva kokkutulek, miUest võttis osa ligemale sada rahvus-mi.
Kella 1-ks mindi Eesti-Suomr Kö- kaaslast. Aktusele eelnenud jumalateenistusel jutlustas abipraost Karl
õhtul oli St. Mary College'is dusse, kus V. Kaldma on mäned- Lipping,
noortepidu, millest suurema osa zheriks. Kokkutuleku avas ERKU esin- Näidend tuleb taas ettekandmisele
kohalikke eestlasi osa võttis, tos- Koolmoored esmesid kum 170-
tes osavõtjate arvu paarisajale.
Kool asus õhtuse peopaiga Iähe>
dasse motelli, kust mindi rong­käigus
läbi linna peokohta. Rah-
Aktuse lõppsõna ütles S.F. Täi­enduskooli
Lastevanemate Komi­tee
esimees Uno yeideman, täna-
, , , „ ^ , duskogu liige Heino Jõgis, rääki-: Lääneranniku Eestr
Mmelisele perele^ keUe^ hulgas tähtsusest rahvuslikult Seatttes lastepeoraames^^
m ka 7 eestlast, hoone ouepool- , , , , ;
vari.i.e.t uses noort.e mm, ek, ä..r at,a s oossesal, a p rvä.aa.ih,.ka .vetX aasess t pf aüii..lss ett..vue \alsi ls.te t ,lo to/r lkeiudpleijll1et, l. , tXek i.n ues F,sh oräoaä,l-nl oecgs i.at.s a ct.ou e sdE•i ne epsset, ir. e ^LTk i•onän idJenan a dsVu. sa,kl^toKeo rlrli.a ovc~peS„r iai-„-•n , ^ „ . .... , T . / lased kandsid ette Ray a tVri-n ^c i• ]u- des koiki s. „u„u^r^e„vOa«e.v, .a,n« "a^g;i;jOai; d^ . TJ«a. r. g^-
Imnas suurt tähelepanu. Kavas oli muusika j a rahvatant- : ^ , , , . i v v,^» i . « ^ . „ ; ; i ^ - v v , - . , I ; . I M « ,U ^ . . , _ i ; /..^ v . , . . hatusel kolm lastelaulu. nes koosviibimine rikkalikult kae-
Peoohtu esinemised õnnestusid sud, tütarlaste võimlemine ja , ^ v i u i • f , , . q v « i , , r ; i « , , o , , ,.,4^
Järgnes ulatuslikult etlevainiis^ tud kohvilauas, mida korraldas
- , .... , „ r r - . , • . V - V. tatud lastenäidend A. Kitzbergi kolmekümne-aastase ko^^
mõnel maaral sarnane To- dioneil. Koik esinemised voeti suu- .^^^^^^^ ^^.^^^ ^^^^^ ^^^^^^^^ ^^^.^ perenaine Ema
ntud omaloomingu ohtm- re soojusega vastu. ^^^^^^ ^^^^^^ Meisterlikult Lepp. Te4a töö juubelil" kviteeri-laum
3a mimsikat oh r^^^ ^^arast esinemist pakuti asutuse ^^^^^^ x,^x.^i^^sX6. Evert Rekk'ilt. l i tugeva ^a kauakestva aplausiga.
Erakordselt heade kostüümide ja
dekoratsioonide osas olid palju vae­va
ning hoolt ülesnäidanud laste
..WoHcf
esimene number
Today" tänavune
hästi ja võeti väga soojalt vastu, vennad ^Säägid mängisid oma akor-
Kava oli
rontos tii
le, ainult
kem. Peale Toronto õpilaste esines pocjlt lõunasöök suures valgete l i -
kohalik eesti noor üksikvõimleja nadega kaetud söögisaalis. Vastu-preili
Oloe hüppenööriga. Peo lõ- võtt oli eriti sõbralik, avaldati ti
pul- tänati esinejaid ja kooli poolt nu tuleku eest ja kutsuti jälle tž
anti igale seltsi juhatusliikmele gasi. Samast alustatigi tagasisõ
eesti kooli rinnamärgid ning pere- tu, jõudes Torontosse, vähe enne
naistele lilli. ' - keskööd.
Ivar Ivask on kujutavkunstsikuna jõudnud internatsionaalse kirjani-dusa
jakir ja kaane joonise autoriks. Tema toimetusel ilmuv „ World L i -
terature Today" tänavune esimene number (Winter 1981) on saanud
tema pliiatsijoonistuse pehme kujuidusvormi, mis mtFneti meenutab
sia ja reaalsus, on nauditav nagu
l^ea kunst peab olema.
Ilmar Mikiver vaatleb Mats
Iraadi lühiromaani „Puuti olid,
puud olid heUad veUed" (1979) ja
Mati Undi romaani „Sü:?isball"
(1979). Ta leiab, et esimese autori
tööd võib võtta kui pikale viidud
uurimust eestlase rahvuslikust iser
loomust, kuigi tema kangelastel on
kalduvus psühholoogiliseks kujun­duseks:
Romaani teeb erinevaks
autori võime projekteerida oma
karakterite primitnvseid ja ani-inistlikke
iseloomusid.
juur-
Toimetajalt on sissejuhatav ar-tikkel„
Czeslaw Müos^:. 1980 No­bel
Prize in Literature", Ims ühes
osas on laureaati tutvustavat ja
teises osas G. Müoszi kõne Stokhol­mis
kõrge auhinna vastuvõtmisel
10. detsembril 1980. Alustades oma
kõnet ta ütles, et aktsepteerib selle
kõrge austuse kõigi nende meeste
ja naiste nimel, kuna ta ei olu mit­te
mipalju mdividuaahie isil:, kui
hääl ja üks kes kuulub nende
Seekordne number on pühenda­tud
kahe maailm;
ühel pool Hiina ja teisel pool Aaf­rika,
eriti aga |nende kirjanduste
seos suurte poliitiliste muudatuste­ga
sealsete''rahvaste elus. Ka kom­mentaarid
käsitlevad luulet ja po­liitikat,
seekord bbskide luulet, kui
instrumenti nende rahvuslikus är­kamises.
Maailma kirjandusisikute nekro­loogide
loetelus aastal 1980 on le­hekülje
suurune foto Marie Unde-rist
(Astrid Ivaskilt 1964), kes suri
Stokholmis 97-aastasena.
Eesti kirjandusest vaadeldakse
seekord kolme kodumaal ilmu­nud
raamaiutl
Esimeseks käsitleb Juta KÕva-mees-
Kitching Teet Kallase romaa-ni
„Corrida*V mis sai 1979;.a., ro­maanivõistlusel
teise auhinna.
Kriitik leiab, et Kallasel on voolav
stiU ja sädelev sõnavara ning te­ma
raamat, kus on segatud fantaa-
Laupäevalj 30. maU toimus Orü- serdi viimaseks palaks oli
lias Presbüteriah kirikus bass-ba- Cage'i ülimoodne
riton Ardrus Voitki kontsert, mis tänapäeva avangarMikust luulest,
lelitöö näitena
tus J . KernI
Klaveril saatis
ütleb lavastaja.
ühe helitöö puhul laienes k)gu pe- kuhu lisapalana l i
rekonna koostööks. Kinnist l kont- ,,01' Man Eiver".
serdil oh 120 osavõtjat, nprde hui- Blau- Bailey haruldase tundlikkuse-gas
kutsutud külalisi ka Torontost, ga.
Kontserdi esimeses osas t l i laule Andrus Voitktöötjab Orillias ars-
\Händeli^ Mozarti, Verdi\^ji Mus- tina, kes oma elukutse kõrval on ^^^^
sorgsM loomingust, sellele järgnes ka laulu õppinud. Tema lauluõpe- KiiÜditamise
neli Schuberti laulu, millelt eriti taja Albert Greer on ka ise tuntud |||A;iAQf||cteenistÜS'<'
hea oli „Der Erlkönig''. Lalalude- lauljana. Laul on A. Voitkile jäänud
Ühislennuks San Franciscost
Lääneranniku Eesti Päe-veel
vabu ikohti. Astuda
vanemad. Kaastegevad olid: Kris- Seattlesse
ti Luik, Alan Vinci, Virve VihmaU; vadele on
Cecilia Tõnisson, Raivo Vihmari, ühendusse lennu korraldaja Arno
Karin Johanson, Riina. Luik ,ja Benderiga telef. (415 ) 593-3067.
•- Alexander Tõnisson. Näidend vi-deolindistati
terves ulatuses kahe n •
kaameraga. Marga Raudsepp
Sama näidendi lavastas Heljo esineb televisiOOniS
Bender viis aastat tagasi S.F. Täi- J
T• enduskoöli; õpüastega, kus tegelas- Hüjuti esine j Marga Raudsepp,
te yanused olid 7 kuni 14 aastat.' elukutseliste emade organisatsioo-
„Fraegu on"tegelaste vanus vaid nis^, Hamiltonis televisioonis „Tom
4 kuni 10 aastat, mis tegi õpeta- Cherrington Shows", kus ta valgus-mise
palju raskemaks, kuid sa- tas oma ideesid lapse kasvatamisel,
mai ajal südamelähedasemaks," Saade videolindistati ja tuleb kor­damisele
neljapäeval, 25. juunil
kell 9 hommikul sama televisiooni-jaama
(Gh. 11) kaudu.
Huvi Marga Raudsepa kasvatus­like
põhunõtete vastu on laienenud.
Toronto päevaleht „Star" on aval­danud
viimaste nädalate jooksul
• M. Undi pulaul- peab ta nimeta­tud
teost tema pikemaks ja pari­maks)
kus autor on järgnenud
oma antikangelastele kuue kuu
pikkuse tegevuse ajal.
Romaan tervikuna annab lõikava
kommentaari Tallinna eeslmna
hallile nõukogude elustiüüe.
Teistest eesti autoreist vaatleb
Ilse Lehiste Mats Traadi kogu „Va-litud
luuletused" (1979) ja küsib,
miks Traat jätkab oma ebaühtla­se
luule kirjutamist, kui ta on või­meline
end avaldama palju pare­malt
pikemas proosavormis?
tsükli eesti rahvalauludest, kits oUd elukutse kõrval vaimseks huvi- KOntSert 1 1. |UUnii
„0h mina väike mehikene", !,Kord alaks ja muusika on laienenud ko- Neljapäeval, 11. juunil kell 7.30 "^i^meid väga ulatuslikke lugeja-mõtetes
istus", „Linnukene kinni gu perekonnale. Kuid. äsjane kont- õ. tähistatakse BaUi Liidu korral- ^^H^ kaitstes ema ja lapse koos
püüti" ja „Eidekene ketrab", w sert oü palju kõrgemal harrastus- dusel Saint Michaels katedraalis kasvamise vajalikkust,
hui laulja seletas nende sisu Ja Ukust muusikategevusest, seda (Bond-Shuter, 2 blokki lõunapool ' - • '''^ ': ' • • • y
kirjeldas osavasti eesti ajalugu, se- hindasid seisva ovatsiooniga kont- Dündas Easfi) küüditamiste 40.
da iseloomustades kui rasket aega, serdi külalised, leides et seda võiks aastapäeva mälestu§jumalateenistu-mis
on eesti rahvalauludele andnud ka Torontos korrata. sega ja kontserdiga. Jumalateenis-kurvatoonilise
üme. Ta esitas need tuse osas teenivad Toronto balti
koguduste vaimulikud Kõneleh
Jõekäärul miiiia
SUVILA KRUNT
100 ^ 1 2 0 jalga
Miinonen Rd. Hfind $7500.-
Helistada 1-613-542-8470
Järgmises osas oli M. Saare, H,
Wolfe, Dubarche Ja Rachmaninovi
laule. Kontserdi üheks huvitava­maks
helitööks oü R. Toi uus he­litöö
Betti Alveri sõnadele „Mina
Ise", millise töö oli laulja ise he­liloojalt'
tellinud, ja maaümaesiet-tekandes.
Ta oli selle ise inglis-keelde
tõlkinud ja seletas naljatoo-enese
vaimset sugulust poeedi
ei tea,
et teen igasuguseid
raud-ja puuaedu
knmtide ümber.
% RISTIMÄGI, teL 759-64241
VÄÄRTUSLIKUM KINK
MAALIKUNSTNIK
neli laulu a capeUa vormis ja pa- wm:::..^^.^^^.^^^^ ^^^^ . S— AARNIIT
ni „Eidekene ketrab" puhul kogu Leedu Informatsiooni Keskuse ju- I AT|ll|l%|AOT
kuulajaskonna refrääni laulma. .. eestlased majaomanikiBd hataja preester Kazimir Pugavicius | j I OiyUUIUdl
567 ROEHÄMPTON AveToronto.Tel.488-5895
luulekujuga. Helitöö esitamisele
oli rakemdatuf ka laulja neli last,
viiulit. Aare vioolat,
ja Urve klaverit.
Väiksemaid
Tõnu mängis
Eero tshellot
Laul viis rahva vaimustusse ja ap-majade
juures:
elekter, torud, puutööd jne.
Helistage J. MEIUSI 225-3283
New Yorgist.
Mälestusteenistuse kontsertosa:
esinevad Toronto Eesti Segakoo]
Uno Kook'i juhatusel, läti meesan
sambel ja leedu noortekoor. Ore- ^ ^ ^ ^ ^^
lil Jaak Kivik. Lippudetseremoo- ^ "
nia teostab Balti Võitlejate ühin- Annetused, testamendi-parandused
gute Liidu meeskond. mälestusfondid^ on tulumaksu-
Kuna käesoleval aastal möödub vabad. Suunak^ oma annetused
40 aastat ; Nõukogude rezhiimi "tõrtele ja teistele eesti organisat-poolt
julmal^ teostatud küüditamis- „ sioopidele
test, on meie kohuseks seda rahva- Eesti Sihtkapital Kanadas
mõrvalikku kuritööd' mitte unus- kaudu tulumaksuvaba kviitungi
tada, vaid mälestusteenistusest saamiseks.- — Eesti Maja, 958
rohkearvulise ospõtuga väljenda- Broadview Ave. Toronto, Dnt.
da oma protesti oküpatsioonivõi- M4K 2R6
mude vägivalla "^astu. ><iB>o«Qttp«»o«B»o<i»o4aB>o«B»ociz^^