Vaba eestlane , January 26, 1978

              • Nr. 7 Nr. 7
SÜDAMUK K M S T ^ ^ JUTALE JA PEREÜE
ABIKAASA JA ISA
ARMAST EOOLIVENÖA
STÖKHOLM (EPL) - jsjorra avalikkuses vaieldi möödunud sügisel jälle kord elavalt selle üle, miks
sakslastel õnnestus üllatada norralasi 9. apriUil 1940, kui ka okupatsiooniaastate polütika üle
^ Lisaainet sellele vaidlusele oh ai raamat
üldiselt.^
Bet itiralige iögnet" (Uskumatu öö^-
4812 YONGE STREET
(Sheppardi lähedal)
WDXOWDALE
Eestlaste poolt eelistatud ja traditsiooniliseks
106 aasta teemnud
?ama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega.
Moderniseeritud avarad mumid, kvalifitseeritaid personal ia
jcüHaldaseU par^miseruumiv
teeaimiBe
467 S&erboiirne St, Toronto 5,'
Telefon S24-14©8
Mõtteid on yahetatud elavalt ra-dilcaalse
„Dagbladet'i" ja parem­poolse
„MŽrgenbladat'i" veergu-delrlVEuüseas
on ,,Pagbladetis" väi­detud,
et Norra sõjaväe juhtkon­nal
oli andmeid; sakslaste kavat­suste
kotita, kuid Bced ei jõudnud
kunagi yaKitsiiseni.
Nimetatud lehes ütles kolonel
Otto Munthe-Kaas jr., et andmed
sakslaste ettevalmistuste kohta sõ­jakäiguks
Taanisse ja Norrasse tu­lid
kõik Norra välisesindüstelt.
Need toimetati seega. Norra tolle­aegsele
välisministrile. Halvdaii
Kohtile.
.Välisministeeriumist:;,^, saadeti
need edasi kaitseministeeriumi
— kuid ilma kommentaarideta.
Kaitseministeerium saatis need
edasi vastutavale admh'älile ja
vastutavale kindralile. Seega sõja­väe
juhtkond ©i saanud välisminisr
teeriumilt mingit hinnangut: and­mete
puhul.
„Mcrgenbladeti" peatoimetaja
Ghristian Christensen konstateerib
omapoolses sõhavõtus, et vastutus
selle eest öli täielikult välisminis­teeriumi,
või õigemini öeldud, vä­lisminister
Kohti oma, Christensen
leiab, et tuleb vaadelda missugune
inimene Koht oli. Ja annab välis­ministri
kohta järgmise hinnangu:
„Halvdan Koht oli 67-aastane,
kuii olukord muutus kriitiliseks/ Ta
oli üks maailma silmapaistvamaid
ajalDOlasi. Tema autoriteet on kõi-utamatü.
Ta oli olnud professoriks
30 aastat.
On räägitud, et välisministeeriu-mi
ametnikud vaatasid üles te­ma
poole lugupidamise ja kartu-
Küus aastat noorem peamanistei- kaaslasele.
(Nygäardsvold) tundis, et ta oli vä­lisministrist
nõrgem. Räägitakse,
et Johan Nygäardsvold küsis pide­valt
nõu väliskomisjoni esimehelt
C. J . Hambrolt, mitte wllsminist-rilt,
et saada andmeid tolleaegse
välispoliiitika kohata. :
Maailmakuulus ajaloolane välis­ministeeriumis,
Hakda Koht, oli
harjunud sellega, et teda kuulati.
Ta ei olnud harjunud ise kuulama.
Ta ootas, et tema hinnang kiideti
heaks vastu vaidlemata. Kuid ühes
oma all-sektoris ta oli liõrgalt et­tevalmistatud
— sõjaajalugu ei ol­nud
teda kunagi huvitanud.
Informatsiooni, niis tulid välis­ministeeriumi,
hindas välisminis­ter.
Siis saadeti see, nagu kolonel
Munthe-Kaas teatab, edasi katse-ministeeriumi.
Kuid ihna Kohti
hinnanguteta. Sõjaväe ametivõi­mudel
ei olnud kasutada mingisu­gust
aparaati andmete kogumiseks
või sissetulnud materjali hindami­seks.
Maaväe ülem, kindraä Kristian
Laake, kes Olli 9. aprillil 1940-65-
aastane, oli samuti erakonna poolt
määratud. Ta õli pähempoohie ja
määratud oma kohale Mowinckeli
valitsuse poolt. Nii palju kui on
teada^ oli ta otseses yastuqkis Ny-
Kolm eesti
gaardsvoldi valitsusega 3a ilma
kontaktita välisministriga.
Pääseme vaevalt mööda tõsias­jast,
et välispoliitika juhiks 1940
oli ainuüksi Halvdan Koht. Ta oli
saavutanud positsiooni, kus keegi
ei olnud tema kõrval, mi palju kui
asi puutus vaštutamisse välispolii­tika
ees.
Koht ilmselt arvas, et tal oli kül­lalt
andmeid ja et täi ei olnud
vaja asjatundlikku nõu.
• Välisministri aksioom oli, et Nor­r
a võidi; sõjaliselt okupeerida ai­nult
laevastiku jõududega. Ning et
sakslastö laevastikul ei olnud kül­lalt
jõudu. Selle tõttu ei sobinud
värsked andmed tema pilti ja mõt-
Käesoleval nädalal pidi asuma
koos perekommga pikemaajalisele
Euroop'ä teekonnale ToTOnto üii-kooili
keeonia inseneriteadiLskon-na
professor Olev Trass, kes jääb
Euroopasse teimi augustikuuni.
Prof. Trass viibib külaiisprofes-sopna
Nancys, Praiiitsusmaal Po­lütehnilises
Insitituudis, kus ta
peatus on ette nähtud neli kuud.
Seaüt sooritab ta reise ka His­paaniasse,
kus ta esineb loengute­ga
Barcelona ülikoolis. Pärast se­da
|SOoritab ta dngreisi Saks^i-maai
ja Inglismaad.
Toronto ülikoolis teg-utsevate&t
eestlastest õppejõududest-viibirad
362 Danforth
Toronto,
m k iN§:
FLOWERS & GiFTS
Värsked Ja
Ktmstkäsitöid
lilled igaks sündmoseks.
merevaik, naliMööd,
oli määratud kohale 22.
detsembril 1939. Ilma poliitüise ta­gapõhjata
tal ei ohiud mingisugust
autoriteeti panna vastu välismd-nistrüe.
Ljunberg o l i , ,tehniline va­litsuse
liige" • : ^
•Talle -oli.antud aega aiMilt; 107
•' päeva,' k u i ' . vaenlane oli: • juba
Kaitseminister, kolonel Birger|teviisi, nendega ei arvestatud.
õpetatud poliitik sai ilmselt sho-ki
9. aprillil. "Ta on hiljem möön^
nud, et midagi läks viltu. Kuid vas­tutust
ei saa 37 aastat hiljem vee­retada
kirjutamise või vaidlemise­ga
teistele."
Lõpuks Christensen viitab selle­le,
et 1945 õhkkonnas pärast Norra
vabanemist ei tahetud kasutada
Kohti kohtulikule vastutusele; võt­mist.
Mitmeid väiksemaid tegelas
karistatd karmilt, kuid küsimus
vastutusest jäeti sinna paika. See
on „Morgenbladeti" peatoimeta j
arvates üks põhjustest, miks nor­ralased
veel tänapäeval, 37 aasta
hiljem, on eriarvamistel selle üle
mis tegelikult juhtus.
' • E P L / EH
^ 58-aastane komandeeriv admiral
Henry Diesen oli „partei poolt
määratud". TööMserakcnna valit­sus
määras tolleaegse mereväe
kapteni merekaitse ülemaks 1938.
Ta oli olnud aktiivne tööliserakon­na
poliitik kogukonnapolütikas. Ka
temal ei olnud mingisugust autori-seada
vastu oma erakonna-praegu
vöel Euroopas prof. Jaan
Timusk ja prof. Endel Tulving.
Prof. Timusk viibib Rootsi Tkml
kaülikooli juures, kus ta tegutseb
külalisprofessorina ning uurib
betooni rakendusküsimusi. Prof.
E. Tulving, kes on Toronto ülikoo­li
psühholoogia osakonna juliat^ji-ja,
viibib külalisprofessorina Ir^-
lismaal Oxfordi tilikooli juiu-es.
Eäägit&kse eesti, iäti ja ingUse keelt.
Somaalia raadiotea-dete
andmetel on somaalia üksus­tel
juba õnrieistunud sisse tungida
ajaloolisesse Harari linna, mille
tänavatel toimuvad verised võit­lused.";
• ' ^ \v
. Sõjalised eksperdp Nairobis
suhtuvad skeptiliselt Addis Abe-bastsaaburiucl
teadetele, et Eti­oopia
on Juba alustanud suure­mat-
koiitsentreeiitiid: pealetiim-.
NAIROBI — Somaalia raadiosaadete andmeil on Somaalia sõ­javäeosad
vallutanud Harari linna iämbnises asuvatel mägedel
strateegilised positsioonid ning ähvardavad linna vallutada. Eti­oopia
valitsus on rakendanud lahingutesse tugevad võitluslennu-kite
üksused, kuid nende rünnakud ei ole suutnud peatada pea-letimgijaid.
Etioopias räägitakse lähemal ajal algavast etioopia
vägede suuremast pealetungist, mis toimu!) :N.; Liidust kohale
toodud r e l v a s a a d e t i s t e ^ Ä . -V
kuna kalkuleeritakse, ; et selle
pealetungi ettevalmistamine võ­tab
rohikem aega.
Somaalia president Mohaimmad
Siad Bairre avaldas lääneriikidele
uue. 'üleskutse Somaalia abista­miseks,
kuna Etioopia saab masV
siliselt N. Liidu moodasaid relvi,
mis võimaldavad tal organiseeri­da
suuremat pealetungi ja So-maaliasse
sisse tungimist. .
EESTI SIHTKAPITAL .
^ : : KANADAS
meie ühiskonna teenistuses
. '. Eesti Majas.^ •
958 Broadview Ave. Toronto,
Ont. M4K 2R6
STOKHOBM (EPL) ~ KõiWdest kuritööte^^ on Stokholmis
viimasel ajal kasvanud röövimiste hulk ^ Ja röövsaagi suurus.
Suurim pangaröövimine andis saagina pool miljonit. Pealis pan­kade
röövitakse postkontoreid ja kaubamajade kassasid. Äga
toimub ka röövimisi kesklinnas ja mujal asuvates tavalistes
poodides Ja ajalelieMosMtss. , : . •
ä
• i
Politsei juhtkond kurdab, et
politseil puuduvad ressursid.
Kohti on olemas, aga paljud neist
on vakantsed. Selle all ei kairam-ta
mitte -üksi röövlite .otsene jäi-:
gimine vaid ka hilisem uurimis­töö
ja ikiuritegellku allmaailma
struktuuri avastaminev
Ainult kuus meest tegelel) ras­kemate
Möödunud aastal teosM^^ 58
röövimist pankades või postkon-torites.
Samal ajal teostati 4 röö­vimist
raliatransportide puhul.;
Möödunud aastal oli röövimiste
arv poole väiksem.
Politsei andmete järgi on suur
osa röövleid välismaalased. Root­si
kohtute j a vangla mi. hrnnam-sus
meelital) kuritegeliku kaldu­vusega
isikuid Rootsi. On tarvis
varustada end ainult relvadega ~
mida on (küllaldaselt saadaval
miistal turul. K a sissekulskumise
piibul on tegelik karistus Miliike
— see kestab ainult vangistami­sest
kuni esimese puhkuseloani.;
Puhkuselt ei tulda enam tagasi
• • . ja" karjäär.; .algab otsast
Uus röövlite generatsiopn m
relvadega hästi varustatud j a nen­de
kasutamises n i i ipangaipersona-li,
klientide kui jälitava politsei
suhtes hoolimatu. Röövimise ob­jektid
valitakse fooolega, nü et
tulud on suured.
Avastamise risk on vähenenud.
Mõni aasta tagasi avasitas pOilitsei
70—80% röövimistest, nüüd on
protšenit langenud 50-le. Nendegi
tabaitute hulgas on enamik roots­lastest
väikeröövleid, kuna raih-vusvalielised
„speffcsialistid." jää­vad
enamikus avastamaita.
Enne Jõulu röövis kolmeme­heline
jõuk l i päeva jooksul
.kolm panka, ja ülie poštkonto-
Jõuk põgenes varastatud Volks-wagenis,
mil olid valenumtarid
Mehed on ilmselt välismaalased
•Röövimised on seoses ka nar-kootikakauplemisega.
ühe Suure­ma
röövsaagi talitsid röövlid ka­sutada
reisiks Taisse — et sealt
tuua Rootsi suuremal hulgal he­roiini
'V
Eestis täitus ühistegevusliku
kaubanduse. 75. aastapäev. Nimelt
asutati 17. novembril 1902. a. Sin­dis
esimene tarbijate ühing. Sel
päeval toimus Sindi Kalevivabriku
tarbijate Seltsi asutamine, miili
sest koosolekust võttis osa 202 asu­tajaliiget.
Täpselt 55 aastat hiljem
otsustati Sindi Tarbijate Koopera­tiiv
likvideerida ja ühendada Pär­nu
Tarbijate; Kooperatüviga.
Juba ammu on olnud TalEnnas
raskusi olümpiaehituste ehk nö.giv
kodumaal nimetatakse olürnpiaob-jektide
ehituste õigeaegsete plaani­de
täitmisega. On katsutud vaba-tahlike
tööjõududega, õpilaste töö­le;
rakendamisega ja vabrikutest
toodavate töölistega suuri ehitusi
kavakohaselt edasi *vüa. Seni on
tuleinusi olnud vähevõitu.
Öetsembri te TÖÖT
lerakendamise , ja Informatsiooni
Büroo avaldas kuulutuse, kus öel­dakse,
et olümpiaobjektide ehituss-le
vajatakse kohe betoneerijaid,,
müürseppi, ärmatuuritööMsi, kroh-:
vijaid, /maalreid, Iteemontöörey;
kraanajuhte, puuseppi j a teisi ehi-tüstöölisi.
Lepingu alusel maksta­vat
tööleasüjaile 'ühekordset tasu,
mis ei kuulu tagastäihtsele. Valla­listele
antakse elamispind ühisela­mus.
Ehitustöölistega, k d on kõr­ge
kategooria, sõlmitakse leping,
mille kohaselt nad saavad korteri
küremini. Viimane punkt näidab.
Jakob Steffenson, kes 20-aas-tasena
põgenes sügisel 1944 Rulh-nu
saarelt Ro 0tsi, on avaldanud
raamatu „Livet pä Rimö" (Elu
Ruhnu saairel). See on autori tei­ne
teos, esimene ilnius 1972 peal­kirja
au „Runöboma ooh deras
utvandring till Sverige" (Ruhnu
elanikud j a nende väljarändamiie
Roofcsi)õ ;
Ornä •teoses kirjedab autoa: iga­päevast
elu Ruhnul, dokumeotee-rides
seda võimaluse korral ka
ajalooliselt. Ta jälgib ruhnulaste
kombeid ja elu argipäeval ja pü­hadel,
lon kaasas nende kalapüü­kidel
j a põllupidamisel, paadiehi-tamisel
ja jahikäikudel.:
Ra:amat on rikkalikult žlilust-reeritüd.
' -
KAIRO — Egiptuse president An-yar
Sadat mainis, et ta jätkab
lisraeUga rahuläbirääkimisi ainult
sel tingimusel kui Iisrael ei esita
omalt poolt eeltingimusi. President
ei olnud rahul Ühendriikidega sisni-,
se osaga, rahuläbii^ääkiniistel ehidd
ta hoidus ameerüdaste kritiseeri­misest.
Võib oletada, et Sadat loo­tis
Washingtonilt suuremat survet
lisraeldle okupeeritud maade taga^-
si andmiseks ning Palestiina
araablaste õiguste tunnustamiseks.
aul
Univei-sity of Mairyland Balti­more
Coüotys lõpetas ajaloo alal
kraadiga Kristina Pedak. Nöoi*
ajaloolane jabkab edasi-õppimist
magistrikraadi saavutamiseks.
Ausjbraaliaš, Sydneys, Jõpetas
N . S . W . ülikooli B E kraadiga
elektriinseneri .al'al Rlein Vesilo.
Ta sai parima lõpetajana ülikooli
medaliga 1. Class Honours tun>.
nustuse. K a õpingute ajal sai ta
auhindu ülikoolilt, finmadeM ja
inseneride ühingult. Ta lõpetas
sama ülikooli inseneriteaduse alal
BSc kraadiga 1974.. a., miliel/V
järgnes nüüd lõpetamine elektri­insenerina,
Ta töötab aiumüniu-mitööstuses
„Comalco". 23 a. lõ­petaja
on kirjaniku ja ajakirjmi-ku
Agneš Vesilo j a tema kadimud
abikaasa lendur^major K. Vesilo
pojapoeg, oUes tuntud spontlase-na
ja noorrtetegelaseha.
kuidas on võimalik Tallirinas kor­terit
saada, mida kohapealsed ini­mesed
peavad väga kaua ootama.
9. detsembril külastas Eestit
Soome vanim koor — Helsingi üli­kooli
meeskoor, mis on asutatud
Sepingule, ergutuspreemiad Ven­da
Sõelsepale, Adolf Raoimoie ja
Priit Äimlale.
Tammsaare-Põhjatalu kogu
hoonetekompleksi taastamine
liende esialsel kujul on niiüd lõ­petatud.
27. detsembril oli muu-
1883. aastal. Selles laulab ka teiste ^^^1 avamise tseremoonia, ku-
Soome pealinna kõrgkoolide üliõpi- kogunenud kirjanikke jk
lasi. Koori dü-igent on Heikki Pen-tola.
Meeskoori repertuaaris oli P ^ ^ ^ ^ oma panuse kultuurimä-
Lääne-Euroopa heliloojate laule 17 ^^^^^^ loomisele. Teatavasti põ-
VÄBAEiSTLANg
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9-4-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus . 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega;
Karl Arro 766-2057
(Hannes Oja 481r5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
psmasp. homm. kella l i - n i ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homin. kella 11-ni.
. KUULUTAMINE
VABA EESTLASES,
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõUu.
keeles. Koori esinemised olid 9. ja
10. detsembrü Tartus ja Tallinnas.
Kodumaal korraldati oktoobri-revolutsiooni
60. aastapäeva tä­histamiseks
poeemide võistlusi
mis pidid käsitlema revolutsiooni­list
miheviteku, võitlusit nõulcogu-de
võirnu nimel. j ä' tänapäeva ak­tuaalseid
projD^leeme. Võistlustele
saadeti 21 tööd. Poeemivõistluse
zhürii otsustas, arvestades käsi­kirjade
üldist ideelis-kunstilist
taset, jäeti I ja II auhind välja
andmata. Ksks kolimandat:aoihin-da
anti Krista Ka^arlle ja Milvi
les talu pärast-sõda täiesti maha.
Kodumaal on laialdase levikuga
rahvaülikoolide tüüp. Järvamaal
olevat neid 14. Juriidilises rahva­ülikoolis
hal?kavad õppima linna-ja
suuremate külanõukogude rah­vasaadikud,
rahvakohtu kaasistu­jad,
rahvamalevlased 3t., kelledel
neid teadmisi nende igapäevases
töös või ühiskondlike ülesaniiete
täitmisel vaja minevat, oiguskas-vatuse.
kõige aktuaalsemate küsi­muste
hulgas on olulised noorte õi-gusteadFase
kujundamise problee-hiniiad:
üks toll ühel veerul
esiküljel ... :
tagaküljel ...
$3.25
$3.75
$3.50
. KUULUTUSI :VÕTAVÄD
VASTU:
1. Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-767.5
Postiaadress: Box 70,
Stn. C, Toronto 3, Ont.
Talitus ^väljaspool tööaega
Helmi Liivandi 251-6495
Mrs. Leida Marley
149 Bishop Ave, :
Willowdale, Ont.
Telefon: 223-0080
..Vaba Eestlases" ilmimud
Tommy Tomsõni fotosid saab
tellida talitusest või tr^l^
; . ^558 ja 461-6910/
•
P
saad
dösj
j\
Xdk
üal^
n
lk
ja
'.,Si|
DE
õiöi
atri
kc
K\
\i
iej{
lavl
hm
tv
mi
Sl
te
kaJl
on
teal
agJ
sua
tud
Kd
oli
poi
duj
ge^
I