Vaba eestlane , September 10, 1985

              Nr. 67
Nr. 67
i, II maailmasõda, N . Liidö
diplomaatiline staatus.
lastest ja nende püüdlustest
sobiv võõrastele tutvustami-
[ekuln 70 centS
talituses
tTEOS
JTI KAVALERID"
I, mis ilmus Tallinnas aastal
ise Keskjuhatuse väljaandel,
[ikitehnikas, nägusas köites,
tle originaalkujutused värvi­piltidega
kõige vapramatest
td iseseisva Eesti Vabariigi,
|te nimed, kes rahvusvahdi-teostumisele.
Teos on tege-mille
omamine ikestatüd
E M P
talitusele
ÖHUP0SI1GA ROOTSIST
t,paljn fotosid
ifessorid:
ja mmist
fp;.susi : ;v-;^
lase talituses
itekuhi $1.50
TÜLEYl $20.-- $15.0
$25;^ V:$1.50
•i:,;>.:$22>--.-$i>-^^
:^:;^:-:;isov.;-^-t;M
.50
J !
|ll|ltiiili)!iin!li!i!IlililliUiliHililU|iiini|lil|llliiiip
ibruse hurtsikutes, kaotasid pea-
[gu kogu varanduse."
^ÄDE-AJAL' PÕIJITAÄ-"
tAEESUNNADi:'.-^
I Tallinna uputuste ajal said pea»
[iself kannatada need inimesed,
elasid eeslinnades väljaspooi
löraniiiüri. Vaesed kannatajad
^d nad kä ;siis kui v^^
ped piirasid Tallinna. Esimestel
fjanditel, kui pii^^
1'ased ja saarlased, puudusid
lilünnal; niüürivälise eeslinnad,
|e6d piid aga o t o
lene-Liivi sõda- (nõukogude- aja- ,.,
p s on „Vene" välja jäetud, „Lii-r
ö i r alles) 16. sajandi keskel. Et V
pnelastele linna piiramist raske^
laks muuta, baarita
saha : kõik ^ehitused asusid
pildus ja tuleohu korral tõttasid .
^ lk kodanikud kustutustööle: Üks
Msemaid ;tuletõrjeliä ;korra&^
plle andis Tallinna raad^^^^
li tsaar IVanTV (Hirmsa) 50.000»;
be vägi kuus nädalat Tallinnat
[iras. See oli jaanuarist :märtsini :
i77:;ybelased pommitasid linna •.;
Ilekuulidega, ja rae korraldusel
lii kodanikel puhastada; majade
pömngud/kõücidest süttivatest as-p
s t ; ning .hoida. seal kustutami-:"
*:s vett, liiva ja tboreidbärjanah":
•0k materdamiseks.^ ;
|ati;_ametisse pidev tulevalt ^
lõrje ülesande^ samuti nagu pii- .
fiud linna; sõjaline kaitse oli mää-
' mees-soost elanikele, küsuna^
\ kas need olid siis aadlikud, rik-r^^^
id kodanikud või sulased ja teen-
^^eel suuremat hävitustööd va-bpeal
kasvanud Tallinna eeslinna-•
jlepõhjustas Suur .Põhjasõda :i8o:
Ijändi alguj. ; :/
"-3C3B3:
V A B A EESTLANE t e i s i p W , 10. septem^fÜ 1985 ^ Tuesday, September 10,1985 Bc. 7
Ly Pmm& reisikiri
Sinine Doon
2 MAAILMASÕJA
.SÜÜTELINNAS
pinnale jõudes muutub
vaatepilt, ppWtise suurnläjan-did;
maal, viletsad, luitunud ja re-
Ootamatu ja pikk peatus kõifveta-vä
päikese käes tekkis siis^^^
poolteist tiindi tuU tee peal ooda­ta^;
sest ees oli teöparanduise ots­tarbel
kalju õhkimine. Seda oli
muidugi põnev kaugelt jälgida, ka
Järgmisena pärast seda, kui tee maastik käredaveeliste mägijõ-viib
meid läbi Bosnia suurmetsade, Sedej kõrgekaljuste mägede, luge-
, kus II maailmasõja ajat jugoslaa- oiatute tunnelite ja mitmete asula-yia
partisanid võitjad oma äge- *®^õttu huvitav, ent pikk oli see
daimad lahingud, ^uame mägede- P^®^ küll, enne kui Serbia keskosas
rajooni kõigile tuntud Sarajevo Krushevaci linna ööbima jõudsime,
linna. Erushevac on üks vanemaid Ju-cii
« T,,,.^ 1 ..^ goslaavia Serbia osariigi linnu, es-
Sun Jugoslaavia südames, pee- makordselt ajaloos nimetatud 1371.
ü 1984. a. talveo umpiaad ja kmd- a. ja keskaegne Serbia pealimi.
lasti on Igaühel ka meeles, et Sa- Praegu on sün elanikke 200 000.
rajevost sai alguse I maailmasõda,
kui MladaBosna (Noor Bosnia) Teel linnast välja tuleb' vastu
vastupanuliikumise noorlüge Gavri- gnipp mustlasi, hobuvanker fcoor-lo
Princip tulistas kaks lasku ja maga ees ja inimesed kõndimas
surmas Austria-Ungari kroonprints kõrval. Nad ei tahtvat jääda paik^
Franz Ferdmandi. „Noor Bosnia" seiks, kuigi riik neüe elamiseks
ideaaliks oli ühendatud Jugoslaavia "^^J^^^nnab ja igati toetab. Must-
(South-Slav Republic), tagajärjeks l^^e tahab elada omaenda elu, rän-
Austria-Ungari sõjalmulutus Ser- ^^^s just nagu see talle meel-biäle
23. 7f 1014,^^
ne;s/I iuaailmasõöa.
^ : : M ^ ^ sel^ayä mater^
jaiiga asub hoones tänavanurgal^
kus laškniine s üM
kaks jalajälge graveeritud grariiä^ ^^ma kõrgehitüsist korterimäjades.
plaati täpselt seal, kus ta mõrva- ''^^ i^al i)ool ripub Sofias kuiVami-mise
ajal seisis .Saime mšiegikõi-^^^s seatud pes^
gi teiste turistide eeskujul oma j a - ^^Su inetu dekoratsioon. Aga sama
laasetust seal proovida. Ja meelde ^ ^ ^ ^ ^ i s t e s suurlümades nii Bul-jääb
„Noor Bosnia" "mgüstus: „Te- Saarias kui ka Jugoslaavias j a sel­gime
seda, sest me armastasime l^Sa tuleb lihtsalt harjuda,
-•••omatavast."'-- '
;• - V.:: ; ;•:-v^^^^
iüugijaime Sarajevosse ka ööv^^B
seks, oleks tahtnud sinna jääda
kauemaks. Mitmed ajaloolised tä^ •Rezhiimi kädaselt o^^
hised, käsitööHste ttirg (vaskese- se jõudes kohe ka uus juht (järel-
\med eriti),;,aga k a moodsa-a^^
• olumpiaadiehitused vajanu^^
f kemat tutvumist. Huvitav oU eks- saadab. Ta on kreeka ^päritoluga,:
kursioon G a z i H u s r e v B e g m o s - nimi samuti k ^
heesse, mis on Jugoslaavia suurim juhil Janis, ainult pisut teisiti kir­ja
suuruselt teine Euroopas. Selle jutatud. Nü on meü, kahel turistüy;
moshee vahetus läheduses 500 m nüüd juba kaks Jaani saatjaiks ja
raadiusega on ka ortodoksi j a kato- me; alustame oma 8-istmelises bus-liku
kirik mng juudi, sünagoog, sis ekskursioonidega Bulgaarias.
„See on nagja mitme täiesti erine-
' va usu sümboös või süntees, s Ä e . ^ei^WS
uskude lähedus ja leplikkus peaks ^npika Jutuga xneeš
tagama maailnias igavese rahu, M t a ^ e ^
et sõda üldse ega kunagi ei te- huUa põimimast ka uue rezhii-
Mks," seletab; meie noor ja Ütis mi tähtpäevi ja sündmusi milleks
;üliopüasest kohapealne naisgiM
. viib meid siis üdsešse ortodoks-M^^^^^^ uusehitused ja semteloo-rikusse,
kus galeriil seisab lapse s^^^^
Mrst laibaga, miUel legendi jä^^^^^
olevat imeline mõjuvõim iieile^ ;kes -velikoTurnoyo vanalinnas ^ ^
last saada tabavad. Soovi täitmri^ j^gjjiondiüid riiajadeblok^^
seks tuleb paluda ja Idrstu aluslaua ^jgg küsin: „Elab siin siis nüüdkõr-alt;
vaid kolm korda läbi ira
;",,t3rhe viimase a m e ^
kursiooni ajaloii^^^ ü^^^ vastab: ;
nõus sedakaitsetama . ja pugeski .. Kommunistl&us riigis^ ei ole
kolm korda kirstu alt läbi. Taga- y^ssjyahesid." „teoreetüiselt
järjed ei ole kahjuks teada,'' nime- ^jj^ ^j^^
tab meie võluv güd ja punastab. ;yaidlen edasi, müle peale ta kos-
Ei, täname, meie ei soovi seda kat- ^-^^j.
set^da, peame omaltpoolt kahjuks
vastama. :,pa keeldun seda diskuteeri-r
mast." Ta teab, kes me oleme. MÕ-
„Türklased vaHtsesid meid l i g i jätab ta vajaduse korral
yiissäjandit/ süs pränt^^
tuli Austria-Ungari, süs . . . " Väi- selt kõrvale. Saan aru, iniiriene on
kerahvaste,;pisirükide; saatus näib ametis Oma leivaraha eest ja tal on
kõigu sama — võitlus onia iseseis- kõnelemiseks ettekirjutised olemas.
T n , c « ^« wofmr tv*?Av ia n i ^ - i^i^i^ :enamat võiksin^ t^^^
Sofia — Bulgaaria pealinn — on
huvitav suurlinn. Elanikke on seal
1050 000, kogu rügi elanikkond on
9f miljonit. Sofia on uks maaüma
vanimaid linnu, oma asukoha tõttu
sotsiSisäld TämriiHd on süa; esimesed elanikud paikne-joni
elanümga. Ta^^^^k^^
vabarügist: Serbia, Eroäatiäy^o- gi aegsed Hnnavaremed 1. kuni^4.
veiua,Bosnia-Herzegovina^Make- sajandid
doonia ning Montenegro ja meil linnas jä erilise
on neü ametlikku rügikeelt.'^ seal koguni tsentraalse
^ ^ süsteemi algeid. Igasugu arheoloo-^
Näib, et Tito on olnud ja ;on veel- gijigi, ajalooHsi j a arhitektuurilisi
gi armastatud riigijuht, tema püte tähiseid olevat Sc^iäs 250 ümber,
näeb igal pool, vastandina Bulgaa- ^öjg^ vana ja iidse kõrval näeme^
riale, mis on kommunismimaa j a aga kas või vaid nime järgi ka
domineerivaid ka vastavad loosun- /^ueihat, nagu „Lenini plats", „9.
gid, I^nioi jtv^kujiid ja niälestus- g^p^. :; yälja^^ ,,Sõpri?se ^Ikie'*
märgid. - (Bulgaaria jä Venemaa sõpruse
' t ä h i s e k s ) , „Pioneeride Palee" ja
SOfSIAUSTXIKU^ palju muud. Ka on ehitamisel all-
JUGOSLAAVIAST ; , määraüdtee, mis plaanikohaselt
•BUI^ÄÄRIASSE;;; ; >;;^
; ,,Sofia kasvab, aga ta ^rkasva
Meie tuuriju^ nimetab meie juht,
on hea autojuht. Kurvelisi ja kit- Sofiasse elama saab asuda vaid
said niägiteid pidi sõiüs ta paraja eriloal, m i U ^ libtsaim moodus
kihutamisega, aga ootas ka kannat- olevat abielluda mõne. Sofia elani-likult
kui lehm või kits juhtus ke- kuga. Nii on linna elanikkonna
set teed ees ölema.^^K^
isegi karu, väärikalt kõndis ta ka- asumine peaaegu võimatu; Luba-hel
käpal' oma taltsutaja kõrval,^tud põrandapind isiku p^ale ori 19
punased lindid peas ja lastekari ruutmeetrit ja perekonnale ülimalt
kepseldes 'järel ^.;'•'••: •; 100 ruutmeetrit. Linas oa kolm üll-
Kedesepp
Saagpakk
Eesti keele arenguloos on üksi­kuid
suurmeistreid, alates J . Wie-demanniga,
kelle töö on' jäänud
hügelmonumendina püsima kultuu-riajalukku.
Paar aastat tagasi ü-munud
jjEesti^inglise sõnaraama­tu"
autor Paul Saagpakk võib näha
oma töövüja hiigelteosena. Keele-sepp
tähistas vaikselt Torontos
oma 75. sünnipäeva 2. septembril,
olles tagasihoidlikult tähelepanu
oma isikult jätnud sõnaraamatu
kuulsusele. ;/
Paul Früdrih Saagpakk on sün­dinud
Mustjala alevikus Saaremaal
vaimselt ärksate vanemate Jaen ja
Marie (sünd. Paas) pojana. Hari­dustee
läks Saareniaa- ühisgüinriaa-siumist
Tartu pkpoli (inglise filo­loogia
1935, cum laude), South-hampton
University CoUege Inglis­maal
(1936) British Councii schola-rina.
Helsingi üiajooU(fü. lic. Ph.
D., cum laude 1947) jä teine dokto­rikraad
Columbia ülikoolis imglise
kirjanduses (196(5).
On töötanud inglise keele õpeta-
Pika ringreisi Kanadas ja Ühendriikides tegi kaasa kunstnik Endel Ruberg, kes ümb- Smf^^^^M^^
kunstimotiive. Pildil inspireerib teda langetatud puu. use KoUedzMs, Tallinna Keeitekoo-lis
ja Tartu Rahvaülikoolis, Pagu­luses
Uppsala Rahvaülikoolis Root­sis,
Rutgersi ülikooUs (USA), Up-sala
Kolledzhis (USA), alates 1964
ritsevas looduses nägi
EnddRuberg
Rootsi piniedaid
Kunstnik ja ^noortejuht õpetamise ahis tekkis p^j^j^j^^jj^^ shamanistlik lumm
töid ka värvida, kuna värvid on sutigi õ^^
, eraldatavad sõlmedega: 1 sõhn — Kuid E. Rubergil on ettenähtud [ngHse Mrjanduse 'professorina
kollane, 2 — punane, 3 —-sinine, sõit Norrasse, Trondheimi, et seal- Massachusetts'! ülikoolis.
4 — pruun. ; ses maastikus maalida. Ta oli seal ' Teadlasena on ta avaldanud üle
" " Ž ^ ^ kaasaga ja tegi juba siis skitse.'-gtuse jne. cSL pidanud raadios
ettekandeid Eesti üle, organiseeri­nud
eesti ja baltiainelisi näituseid,
esinenud teaduslikel konverentsi­del,
organiseerinud keelekureusi.
Saanud mitmeid stipendiume, nten^
de hulgas Fulbright research
scholarship Helsingi ülikooli juurde
1970-1971.
Paul Saagpaku elutööks on
nenud nimetatud suur „Eesti-Ingli-se
sõnaraamatu" koostamine, mille
juures ta üksikisikuna on teinud
hulga teadlaste ühistöö. See ümus
Yale'i ülikooli kirjastussel ja huvi
selle vastu oli erakordselt suur, mis
vahetuse korras on jõudnud paljude
sõidabl9 s e p t^
neks nädalaks Stokhohni lahedale, tusel, kuid sealt laks see idee Alar j^gj^
kus õpetab pimedatele lastele kui- Kivilo valmistatud fihni j äprimit- '
das nad saavad nahast ja elastsest mel pool tähelepanu leidnud. Seda E. Ruberg tuleb tõenäolisdtta-paberist
pilte teha seda lüuljudes' laadi soovitakse ka gasi oktoobri lõpuks,
ja vormides. Pimedad võivad oma Rootsis pimedaile õpetada j a kut-uues
hodnesse
GlllUiar l ^ t t W eesti lyiiskosmaj ülikoolide ja instituutide raamatu-kondomiiiüumlio^
ja koQsolelad av
^^estläsest oimaiilkE 11111 lil) e.
G. Mitt yestleb^simesist muljeist
ui;e;maja omanikuiiä, uuest majast
ja sellele antud tehmlisest hmnan-gust.
Ta ütleb^ et kuna ta oli üles
esimestest sissekolijatest, sus on
tal olnud palju võimalusis rääkida
peaaegu kõikide korterite omanike­ga.
Seega ei kajasta käesolev mit­te
ainiüt tema isüclikke, vaid ka
teiste Kaley^ elanike mdjei^
vamusi. Koik üma ühögi e^^^^
korterü on loomulikult ka rõdu.
Külaliste majja sisselaskmine
toimub tavalise telefoni kaudu,
kusjuures on võimalik ka televi­siooni
ekraanilt näha, kes on kü­lastaja.
• •
Maja esimesel korrusel asuvad
seltskondlikud ruumid avar köö­giga
pidusaal kuni.50 külalise vas-näivad
olevat ülimalt rahul oma
uue koduga. On avaldatud imestust
ja kahetsust, et oh leidunud paha­tahtlikke
kaasmaalasi, kes on! tei­nud
halvustavaid märkusi uue ehi­tuse,
korterite suuruste, hindade,
ümbruse ja muu kohta — arvata­vasti
seda nende poolt, kes ise ehi­tusega
ei ole saanud lähemalt tut­vuda.
••;;•' V.
_; Omavaheliste jutuajamiste kestel
on puudutatud mitmeid olulisi kü­simusi
ühenduses uue ehitusega.
Omanikele näib eriti meeldivat kor-vuše
eest on kestev, pidev ja pm-tgutav.
Kui juhtun koixinime^^
et Tito oli ju diktaator,
takse mind: „Aga ta tegi meie rii­gile
palju fi^adv Tito teene oli see,
et meü venelasi sees ei ole. Meie
riik ei ole kommunistlik, väid ta on
;in'a
need on osaliselt juba sisustatud
omanike poolt kaasatoodud mööb­liga
ning annetatud künstiesemete-ga.
Samuti oh alumisel korrusel ja Lawrence või Eglinton Square /
saun mng keerisvann koos vastava- Golden Mile, samuti mitmed mööb-te
pesu-, rüetamise- hing duzhiruu- li-, ehitustarvete ja muud suure-midega.
Tualettide kasutamine on mad ärid.Scarborougfa Town Cent-võimalüc
ka ratastooüdega. Keldris re ja selle hügelsüur ostukeskus
asuvad autode parkimise kohad,. on ainult mõne minuti sõidu kau-igal
korteril lukustatav laoruum ja gusel. Scarborough linn on üldse
suur töötuba, kus on võimalik mit- viimaste aastate jooksid küresti
mesuguseid erihuvisid harrastada arenenud koos moodsate.ehituste ja
— isegi tööpinldsid on juba omani- laiade tänavategaymiUised jätavad
ke poolt kaasa toodud. Garaazhi; üusa iildpildi.
, . . , ^ ^, sisse- ja väljasõit toimub elektroo- Kalevast üle tänava asub kohalik
terite avarus^ mng akende rohkus, ukseavajaga. Kogu maja ja kirik, müle ümbrus on puhas mng
mis teeb toad erakordselt valgeks. ^ ^ varustatud mood- hästi korrastatud, samuti on selle
Ka muudele mugavustele mpaüu^^^^gj^^^^^ süsteemiga ja õhu- külastajad korraükud ning hästi-tähelepanu
osutatud: igas korteris jahutusega. Maja tagaaias leiduvad riietatud inimesed. Isegi Kaleva
on kaks maitsekat vanmtuba, eral- asfalt eritiid kõnniteed, istepingid elanikel ja külastajatel on võimaük
di ruum pesumasma ]a -kuivataja ud, T)ÕOsad ja imepeenrad. olnud kiriku kõrval asuval parkimi-
3aoks (isegi pesukauss veekraam- j^^^^^ omanikud on arvamusel, se väljakul vajaduse korral oma
et uute korterite hinnad, arvesta­des
nende põrandapinda ning ehitu-
, . se ja sisemuse kvaliteeti, ei ole
<yli v ^ voimahisX e u r ( ^ _________ ,
hs uste^ käepidemed, küllaldaselt . ^ ^ ja on nimetatud, et isegi Eesti tänaval ei ole parkimme keelatud.
kappisid nmg panipaiku jne. Igal Rodu (kus on 133 korterit) J edasi- Kaleva avamise puhul saabus meie
müüdävatekorteritehinn^
umbes 60 000 üliõpilasega, jala kohta palju kõrgemad kui K a juba ise-pulücele.
Juba aastaringis on ta tei­nud
plaani, kuidas samast sõnaraa­matust
saaks raali abil teha vastu-sõit
lähemasse allmaaraudtee jaa- pidise sõnaraamatu „Inglise-eest!
ma umbes tosina minuti kaugusel, sõnataamatu", esialgul küli toor-
Lähemas ümbruses on mitmed materjalina, mis sellejärel teadlas-väiksemad
ostukeskused, te staabi poolt vümistletakse iõpli-'
kus leidub 24-tunniseid Mdupoo- ^ ta
de, rüetepuhastusi, Mngseppi, ei alusta enam üksiktöötajana, vaid
pankasid, restorane, pagareid, katsub hankida riiklikku toetust
juukselõikajaid ja -lokkijaid, (National Endowment for the Hu-postkontoreid,
apteeke, arstiabi nianity Fund), mida süs abüiste ja
ja palju muud ainult Jalutamise raalidega valmistatakse. Haan on
kaugusel. esialgul veel algstaadiumis, aga
Suured toiduärid ori samuti sühteli- vajalikku summat (kuni
selt väga ligidal — Victoria Park 1500.000) ei leia ta abüisi nii suu­reks
tööks.
Aga töö lõpuleviimiseks andkU'
jõudu ja tugevust 75. sünnipäevaks
saabunud rohked Õnnitlused ja
head soovid.
dega), avar köögi kõrval ,asuv nn.
,,hommikusÖögi nurk", parkett vÕi
vaibaga kaetud põrandad (selleks
autosid parkida, kuigi ka Kaleval
on! omal viis külaliste parkimise
kohta (suhteliselt rohkem kui suur­tes
kõrgmajades) ja ka Innismore
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
aivatud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-ni
Teiefonid: toimetus 444-4823
talitus 444-4832
:
VABA EESTLASES
031 tasuv ajalehe laialdase
levikii tõttu.
Konlnfiisfe hiniifld
üks toil ühel veerul $5.— ^
esiküljd . . . . . . . $^^^
Suulatdsi yõetalkse y&s^:
nädala esünesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella M-fii ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
tel. 444-4832
neist suurem osa naised, jä ande- leyas.Vümane on kuuekorruseline, enesest näitab sõbraliku vahekorra
kas nooruk pääseb sisse võistlus- ainult neli korterit igal korrusel ja tekkimist. Samuti on Scarborough
eksanieiga, kusjuures ülikoolgi oii koldm amult 20. Muidugi on vane- Imnavalitsuse tegelased avaldanud
tasuta. mates korterimäjades võimalik headmeelt uue ehituse üle.
Sofia, linna mitmekülgsus on saada kortereid odavamate hinda- Gunnar Mitfü on olnud võimalu-hämmastav.
Kõige ajaloolise kõr- dega, olenevalt pürkonnast( kauge- si rääkida mõnede ehitusala eri-
Varon teatri- ja toitserd^
kahk — saame osa vaid oma hotel- teedist, kuid paljud uued või alles vamust, et Kaleva on arhitektuuri-li
mustrasm\iusikute ja lauljatari ehituselolevad korterid kõrgmaja- liselt ja konstinktsioonüiselt hästi
kontserdist — ent linnaümele va- des on suhteliselt palju kallimad planeeritud nmg samuti hästi ehi-riandi
andmise mõttes olgu lisatid (üle $100 ruutjalg Kaleva keskmise -tatud. Ehituse^ kvaliteet pn ehitaja
veel, et köisraudteega võiks otse $85 vastu). Pealegi; on oma kaas- (Bradsü ehitusfirma) poolt garan-
Imnast sõita külmemal ajal ka ko- maalastega ühise kodu loomisel teeritud.
he mägedesse suusatama. palju eeliseid omavahelisel läbikäi- Isegi Ryersoni kooli inseneride
Bulgaaria on metsa- ja põlluma- misel ning elu korraldamisel oma osakond on palunud Kaleva plaa-jandusriik,
eriti tuntud on ekspor- soovide kohaselt ja eesti ühiskbn- uisid oma õpilastele eeskuju and- — — — — ' ;.;.—
ditav tubakas. Metsa aU on 30 nale meeldival kujul — yieri on ju miseks. Praegu on veel igaühel lootuseks,
prots. kogu maast, sealjuures mit- alati paksem kui vesi! Sellises hoones, kus on 18 eesti et ka veel saadavale olevale korte-
^meil muÜ mandreil esinevad hävi- Ka Kaleva asukoha ja ümbruse kodu (lisaks üks kiiulub soomlase- riie leitakse eestlasest omanik,
metsatulekahjud mingiks kohta ön avaldatud ainult kiitvaid le) on algamas ühispere sõprus- Süs Oleks see tõeliseks Eestiks
ei ole. Miinanguid. Victo^^^ soojuses mmnakse vas- süuriinna tohutus suuruses.
oh otse maja ukse ees ning tu uues kodus elatavale eluosale.
Leida Marley 223-0C80
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
WiUowdale, Ont. M2R 3S8