Vaba eestlane , May 26, 1977

              \
Nr. 39 VABA EESTLANE CyäÜapto^, 26. mall 1077-'niursday, May 26, 1977
ISaat^ola
35
35
15
15
40
35
35
35
35
15
15
40
25
15
4Õ,
25
20
85
40
40
40
20
20 ao
20
IS
40
30
30
40
40
40
20
50
40
40
35
nagu kindrali
|>leme Don Vito
enne kiimita-reamehed,
siis
^emad koi all-
|, küi see su üh­et
me olme
Misajast käi-i-
Ieitnantidega
nad nii küla-
E i , kallis so­lvad
kolonelide-kuskile
noore-
^sünosse saata,
pstada ja neile
[idralid ei tule
mt€ oma lauda
veel ise einet
? eed leitnandid
|ed ei ole ega'
kuulu, vaid on
ja lisaks veel
|ttu kannataina-ta,
kindralid
• Miks sa siis.
Irustas?"
|n meiega oma
Ta kavatseb,
sõitma sa3,ta.
|st Ühendriikide
kui rivaale va-;
viidi? Sellis-
[usid aga ainult
iised enamasti
>õhja, tsement-
>raegu loputan
Vaikse w>k6a-ei
soovi sinna
[iil ujuma min-nii
soe ja rä-lähes
paistab
'lest, see kalda-ise
vanniv^
täis solki ning
(Järgneb)
limostikusõd^ ei tciie
kasiitaniišele
GENF ~ i^neerika ühendriigid,
N. Lüt ja 29 t^ist rüki, kaasaarva­tud
Kaiiäda, andsid vastastikuse lu­baduse
mitte kunagi üksteist rün­nata
inimese poolt tekitatud tor­mide,
maaväringute või tõusuvee
lainete abÜ. ühendriikide välismi­nister
Cynis Vanee ja N. Liidu vä­lisminister
Andrei Gromöko olid
nende hulgas, kes kirjutasid ala
Lütunud Rahvaste Organisatsiodni
paktile keelustades kunstlikull teh­tud
ilmastikumuudatusi kui sõja­list
relva. LRO peasekretär Kurt
Waldheim ütles kokkuleppe sõlmi­misel,
et see tahab hoida inimkon­da
uiäe ja hirmuäratavat hävitust
loovate keskkondlike sõjapidamise
m(M)duste eest. Grömõko . omalt
poolt arvas, et see kokkulepe avab
uue suuna relvastuse yähendamise
kokkuleppeks.
mvQmmm ^—ca
ENN ALFRED
ADVOKAAT-NOTAR
Room 1912, Royal Tmst Towter,
Toronto Dommion C e n ^
Postiaadress: P.O. 326, Toronto
Oat (Bay & King) M5K 1K7
Telefon: 869-1777
24-tmidi telefoni valveteenistus
ADO PAIK. LLJ. . HETHERINGTON. FALLIS
&
PARK
Advokaaäid-notarM
365 Bay St., Süite 481. EM. 3-4451
õhtuti HL 7-2017 või 929-3425
RAAMATUPIDAJAD
JOHN E. SOOSAAR,
Chsrtered Accoimtant
723 Don Mills Rd. SnUe 412
Don Mills, Ontario
483-6308, 420-4944
LEO KANN, DC.
DOCTOR OF CHIR0PRACT5C
A
212 Dimiick Cr.
lel. 489-0562
tarm
iROeOWSKI. p
O F T^l K
TeL 5314251 '
112 RONGESVÄlkLES
mmm
eluaegDÄ investeerhig!
Suur valik icmduva
hiDnaalandusega.
Ka rentimine.
laadava! kõik mnnsika
Jnstramendid.
Uil ISIHüii liSftMil ii
HÕÜSE OF I^IUSIC LTD.
553 Qaeen St. West
Toronto, tel S63-1966
Kevadine räamulust vüs xheid
järjekordselt mnadele radadede
Euroopa mandril ja siis muidugi
ka Rootsi, kust riüüd juba üle
kolme aastaikümoie eest paljud
meist oma elu võõrsü aJusitasid.
Külastame muuhuiga® mu elu­kaaslase
vana kooüilimia' Lundi,
sõbralik, sodüdne üliikoolilimi
Ökäne vüjakaite põldude kesteel.
Kuigi olen Lundis viibinud paarü
varemal Rootsi-retkd, ühei või
teisel põhjusel on jäänud ikülas-tamata
meie Kirjanike Koopera­tiiv
ja selle kauaaegne hing Ber-nard
Kangro. Seekord aga teeme
seda plaanitsetult ja teatame
oma tulekust aegsasti ette.
Niisiis istume ühel varakeva­disel
pealelõunal Kangrote elu­toas
ja rääg^iiiie eesti kirjandu­sest,
selle olevikuprobleemidest
j a tulevikuväljavaadetest, kes­kustelu
pearõhk muidugi pa­gulaskirjandusel.
,:Kui suur on õieti Kooperatiivi
kirjastusel ilmuvate teoste ti-raash
praegu?'VMisime.
„frü!kim,e Ä-seeria raamatuid
praegu 2000--21ÖO •ekisempilari,
B-seeria ^teoseid mlõnevõrra vä­hem.
Suureformaadiliste pildi-teoste
tiraazh liatüfe aga 3000—
4000 eksemplarmi."
^,Kui see ei ole ärisailadus, kui
palju on Kooperatüvil praegu
telüjaliikmeid?" uudishimutseme
edasi.
„Ei ole sugugi äri- ega~muidu-saladus,
liikmete arv on viimasel
ajal jäänud peatuma veidi alla
200O. piires.^'
,;Ja kuidas nad paiknevad maa­de
kaupa?"•
„Me ei pea statistikat örtnevä-te
maade kohta, aga umbkaudu
pilt meil siiski oh.
Umbes kolmandik meie liik­meist
asuvad Rootsis, teine kol-inandik
Kanadas ja ülejäänud
kolmandikust suurem osa
tJhendrükides, Ämstraalias ja
Inglismaal.
Muidugi leidub väiksemal arvul
liikmeid peagu igal vabal maal
maailmas." .
„Kas Eesti Raamatuaasta tõi
Kooperatiivile uusi aükmeld?"
,JCindlasti. Võin öelda, et meie
liikmete arv vümasJtel aastat-el
langes surmajuhuste ja muude
põhjuste tõttu mõnekümne liik­me
võrra aastas. Raamatuaasta
aitas aga selle languse pidurdada,'
kuna uute liikmete arv tletas
lahkunute arvul" '
Raamatuaasta Kanada Komitee
endise esimehena on rõõmustav
kuulda, et meie pingutustel eesti
Bemard Kangro koos abikaasa Mariaga. Foto: A. Truuvert
te jä saime raamaitw köitekojast
kätte just enne jõule möödunud
aastal.*' "
Bernard Kangro jutustab, kui­das
! nad abiikaasaga töötasid pü-hadb
aoaa pikki päevi, et raamatut
enain kui 2000-16 ettetellijale pos­ti
panna. Baamalt kaalub koos
pakendiga ligi nöli naela, mis tä­hendab,
öt see töö oli Ika füüsili­selt
nõudillk. önnöks ei saanud
köitekoda tervet trükki korraga
vahnis, mis lahendas mfiie prob-leeinid
laoruumide osas; oilime
j õucinud esimesse osa juba välja
saata, kui ülejäänud osa kohale
kui vahepeaii kurjustavat kirja
pole saabunud, et miks raamatut
pole valija saadetud!
Teeme ringl^igu majas, mis on
täielikult kkjästüse päralt. Keld­rikorral
laoruumid, esimesel kor­ral
kontor ja tööruumid raamatu­te
välja saatmiseks, 'teisel korral
arhiiviraamatukogu, mis sisaidab
Tjleist eesti 'kirjameestest, kes
asusid iseseisvuse algaastail eesti
kir j^dusse, on veel üksikud
„se8ämiepuud" pagulaseesti hõre­das
kirjandusmaastikus. Kõrgesse
ikka jõudnuna m nad M a veel
loojaisikuiks, kelle looming on lu­gejaile
oodatud ja hinnatud, pea­miselt
sel põhjusel, et lugejaskond
ise on jõudmas samasse vanuse­klassi
ja^ toatud kaasaegsuse side
tingib läheduse.
üheks 80-aastaseks saajaks on
Pedro Krüsten, kii'jänik, ajakirja­nik
ja vestemees, kes alustas oma
kirjamkutatsumust. romaaniga
,,Südamerahu" 1928. Ta sündis 21.
mail 1897 mõisaaedniku pojana
Harjumaal Muraste „kõrgel kal­dal",
õppis Tallinnas. Oli mobili-seerituna
I maailmas*õjas ja pää­ses
tagasi Eestisse alles pärast re­volutsiooni.
Töötas pikemat aega
ajakirjanikuna Vaba Maa-S. ,JPäe-välehe"
Jt. ajaMtede juures. 1944.
a. sügise põgenes Saksamaale kust
siirdus 1950 Ameerika ühendriiki-esse.
Töötas kuni pensionile m i -
ekuni Washingtonis „Ameerika
Hääle" eestikeelsete saadete juu­es:
.
raamatut populariseerida ja rah­vale
lähemale viia on ilmselt edu
olnud.
Küsitleme äga 'kirjastuse „hin-ge"
edasi. , ,Kes meie kirjanikest
on 'lugejaj;e hulgas kõige popu­laarsemad?"
Esikohal om vanameister Au­gust
Mälk, kellel järgnevad Ar­ved
Viirlaid ja Karl Ritikivi.
Populaarsed on ka Arvi Korgi
raamatud, eriti Põhja-Ameeri-
-,.kas."
„Äsja ilmus luksuslik pilditeos
„E^ti Rootsis'', mida õigustatult
peetakse parimaks sellelaadseks
teoseks, mis eesti ikeeles kunagi
on ilmunud. Kas sa ei jutustaks
veidi lähemalt raaimätu sünni­loost?"
,,Heameelega, kuna olen ju õie­ti
raamatu is^ selle koostajana.
Materjali kogumisega alustasi­me
üle kahe aasta tagasi. Kuna
vastava ülesliutse. avaldamine ei
andnud peagili üldse tagajärgi; tu­li
pöörduda isiklikult paljude isi--
kute ja asutuste poole. TÖ(^tasin
muidugi läbi kõik trükis ilniunud
ülevaateteosed, vaatasin läbi eesti
ajalehtede aastakäigud ja plaanit-
„0n aruaadav, et enamus ette-tellimisi
Mi Rootsist, kuid kui­das
on teos levinud teistes eest­laste
asukohamaades?"
,,Fean ütlema, et .üldiselt vähe,
Icuigi teos vääriks laialdast levi­kut.
Seda eriti Kanadas, Ims asuvad
tuhandeid eestlasi,kes oma maa-pagulust
alustasid Rootsis.
Raamat sisaldab sissejuhatava'
ülevaate Eestist, nagu ta oli ja
annab hea p i l d i ; algusaastatest
Rootsi pinnal,"
,,Kui palju kahest tuhandest et-tetelilijast
oli Kanadast?"
„Kahjuks ainult 100. Loodame,
et neile lisandub edaspidi uusi."
Jagame seda lootust tubli töö­mehega.
Raamat on- saadaval
Kooperatiivi, esindajailt, tarvit­seb
vaid tellida.
Pilditeos ilmus ka rootsi kee­les,
tõlke tegi autori tütar Eeva
Merike, kes praegu töötab eesti­keelsete
raadiosaadete toimetu­ses
Münchenis. Samuti ihnus se-päraattriikk
rootsi keeles sisse-jtihatavast
peatükist ,jEstland
som det yar", (Eesti nagu ta oli).
Seda 324eheküljelist nägusas ku­junduses
väljaannet on'levitatud
tuhendetes eksemplarides .roots­laste
hulgas, kingitud peamiselt
koolidele. Avaldasin arvamist, et
taoline pildirikas, hästikoostatud
ülevaade tuleks tõlkida k a inglise
keelde. Bemard Kangro on kohe
nõus ingliskeelse väljaande aval­damisega,
'kui seife vastu ülemere
huvi tuntakse. Loodame ses osas
Kanadas ja ühendriikides varsti
pinda sondeerida.
need 310 eritiifelit, mis Eesti
K i r j ^ i k e Kooperatiiv' oma üle
2-aastase tegevuse jooksul on väl­ja
andnud. Pikk rida rüuleid täis
eesti kirjasõna, mis on läinud
laiali eestlaste huäka igasse maa-ilmanurka.
'
Tahtmatult tekib mõte, kui
kaua suudame seda tööd sellisel
imponeerival viisil edasi vüa. Pü­hitses
ju Bemard Kangro aasta-paai'
tagasi oma 65-aasta&t sünni­päeva
ja tervisehäired kippusid
vahepeal tülitama. Heatujuline ja
vitaalne Kangro aga ütleb: ,^Nü-kaua,
ikui meil leidub küllaldaselt
lugejaid-tellijaid, ilmub eesti raa­mat
edasi. Kirjutajaid ja Välja­andjaid
jätkub.
Loodame, et eestlane ei unusta
oma emakeelset raamatut ja
suudab oma järeltulijaile eda­si
anda armastuse eestikeelse
kirjasõna vastu."
„Töö läheb edasi," ütleb Kang­ro
lihtsalt ja endastmõistetavalt.
Aitame siis ikõik 'kaasa, et see töö
oleks rõõmuks ja rahulduseks n i i
tegijaäe kui töövilja nautijaile
meile, lugejaile.
ANTONITRUUVERT
Meie jutuajamine on kestnud
mitu tundi. Oleme diskuteerinud
lugejate ja kirjanikkude soove ja
probleeme, eiksiilkirjanduse tule­vikuväljavaateid
ja teid ning või-m.
alusi meie kirjanduse paremiku
tõlkimiseks võõrkeeltesse.. Kuna
oleme kokku leppinud prof. Ju­hus
Mägiste külastamiseks samal
õhtul, lahkume Kangrute külalis­lahkest
kodust j a kõnnime pere­mehe
saatel läbi öise Lundi Mä-gistete
poole.
Järgmisel päeval astume sis§e
Kooperatüvi pealkorterisse, majja.
sesin teose raamkava. Vajalik li-1^^^* raamat läheb välja
samaterjal tüli hanikida isiklikku­de
kontaktidega. Tegin sadu tele­fonikõnesid,
kirjutasin hulgaliselt
kirju ja usutlesin paljusid kaai;-
eestlasi.
Pildiniaterjal! väljavalimisel oli
mul kasutada ligi 20.000 fotot,
miUest ttili selekteerida vajalt
kud.
Siis järgnes teksti kirjutamine,
raamatu ladumine,' kokkumürd-mine
ja üldilme kujimdamine
teksti j a pildimaterjali Lkokkuso-bitamisega.
Lugesin korrektuuri,
otsustasime 'kaaneümbrise ja köi-laia
maailma. Pr. Maria Kangro
peab ühendust raamatusõpradega
paljudes maades, abimeheks häs­tikorraldatud
kartoteek.
Aastate jookiil on teada luge-jate-
tellijate erisoovid j a ise-äraldused:
kes soovib ainult
teatud iaadi teoseid, kes ainult
oma lemmikkirjanikkude omi.
Kõiki püütakse rauldada, ka siis,
küi teHija on elukohta vahetanud
ja uue aadressi unustanud teata­da.
Raamat tuleb muidugi taga­si,
ikuid „det«ktiiv" pr. Kangro
uurib varsti uue elukoha välja,
Ui tööd lyhitcikse
Baltimore Eesti Organisatsioo­nide
bülletääni uus number aval­dab
sealse eesti seltsi juhatuse
koosseisu 1977/78. aastaks koos
igale juhatuslükmele kuuluva ko­hustustega,
mis ilmekalt näitab
töö ulatust j a hulka. .
F. Ise on esimees, kelle vastu­tuseks
on üldine ja välisvõitluslik
tegevus; H. Ederma, abiesimees,
kohustused side väljaspool Balti-moret
asuvate organisatsioonide­ga,
side eestikeelse ajakirjanduse­ga,
bülletääni toimetamine ja ai'-
hiiv; M. Tüür-Willin, teine abiesi­mees,
ülesandeks jurüdüine asja­ajamine,
side linnavaait^üse ja
riigiasutustega ning ,,public
relations"; G. Peets, laekur, vas
tutus rahalise läbMigu eest, eel­arved
majanduslikud aruanded
seltsi majandamine ja komisjoni
feubad; E. Ämiiko, sekretär
ülesanded protokolJide' kirjuta­mine,
raamatuliogu, side pensio
naridega; R. Kreek, koordinaator
ülesanne side kohalike eesti ja
teiste etniliste ning ameerika or
ganisatsioonidega, tegevuskava
kontroll (Eesti Maja kasutamise
ajakavad) j a liiltmete värbamine
A. Deklau, koordinaator, üles­andeks
seltsfeondlilm ja kultuur
lise tegevuse korraldamine j
eriprojektid; O. Peets, perenaine
ülesandeks toitlustus: ja hügieeni­line
korrashoid; L. Saar, majava­nem,
ülesanne sideme pidamine
Eesti Maja juhatusega, Eesti Ma­ja
struktuurilise korrashoiu kont­roll
ja varanduste hoidmine.
Väljaspool juhatust, kuid koos.
olekuist osavõtmise õigusega on
A. Järv raamatupidajalis ja P.
Saar noorsootöö ala koordinaa­toriks.
misi püüdlusi mitmesuguste sihti­de
suunas. Need võiksid olla enese­teostuseks,
aga ka eneset«)stumist
tõkestavate asjaolude ja inimeste
vastu kättemaksuaktsioomdeks.
Ta on ohud onia nooruses kohtu-kirjutajaks,
miDiselt ametüt läks
PEDRO KRUSTEN
Temalt on ihnunud romaanid,
novellikogud ja jutustused ,,'õilis
vale" 1930, „Punane ohvitser" 1932,
jVasema käega" 1934, „Vehfele-mõisa
aednik" 1936, „Hädaohtik
ee" 1936, „Pime voorus" 1938,
,Källe Jaanuse kättemaks" 1938,
,Purustatud pesa" 1940, „Otsiv
täi" 1944, „ ü l e parda" 1946,
,Päästja" 1947, „Hiiekaidal" 1948,
,i)häldatud silmapilk" 1950, „Ini-mese
hoidja" 1952, ,,Laev akna ta­ga"
1955, „Kaugelviibija käekõr­val"
1957, „Torn üle metsa" 1959,
„Laul kõrgel kaldal" 1981, „Neiu-ce
läks roosiaeda" i963, „Huupi
valitud" 1967, „PikerpõId ja Püra-peel"
1968, „Hullumajast möödu­misel"
1972 ja ,^Laevasõit Leaga"
1973.
Pedro Krusten on asjalik reaUst,
kellele rahulik Vestleja ja vaatleja
stiü on jäänud kogu loomingut lä-
3ivaks iseloomustavaks jooneks.
Olles päriselukutselt ajakirjanik
on ta õppinud nägema elu, situat­sioone
ja inimesi ning nende sise-edasi
kohtureporteri kohale. See
tegelemine õiguse mõistega, õigu­se
käsitlemise ja kohtumõistmise
olukordadega on talle sisendanud
õiguse tundmise oskuse iga om^i:
loodud tegelase moraähprobl^mi-de
puhul. Ta tegelastel on dus ol­nud
palju võitlusi kus õiguse läh-
|tealus on mitmeti suhteline ja kõi­gub
vaadeldavate subjektiivsest
õigusemõistest ja omakasu püü­dest.
Ometi ei suuda inimene jõu-'
da väljaspoole ei iseenese ega ka
ühiskonna poolt ettekirjutatud
mõõdunormidest. Krusten aga ise
ei mõista kohut, ta ei õigusta nen­de
elus tehtud samme, ei anna ei
ühele ega teisele poolele õigust, ta
kirjeldab pehmetoonüiselt, mida ta
tegelastega on juhtunud, mida nad
on pidanud elus kogema ja mida
nad sellejuures on tundnud. Just
seda tundmise psül^oloogiiist de-taüirikkust
on ta töödes märgata­valt
palju. Ta tunneb inimese vas­tu
sünipaatiat, kellele elu, ta ta,vär
lisusele vaatamata Ön siiski tasa-kaaiukunstnikule
omane trikk õi:
güsnormide vaheL I
Krusten on Idrjutanud Balder
J^ani nime all vareni ja veel prae­gugi.
See vestelooming on õrnalt
satiiriline või kergelt irooniline kus
sageh puänt tuuäksemõne grotesk­se
momendiga. Seda stiüiomapära
esineb mõneti ka t a pikemais teos­tes
kus osav keelepruuk ja väl­jenduste
pildistik annab rikkaliku
kirjelduslaadi. E r i t i lähedane on ta
loodusele, kus tä suudab end otse
looduse osana tunda ja näha ning
tunda lülele ja lindude elu. Neis
vaatlusis ta stiil muutub ekspres-sionist^
ikuks^^^^^• V
Pai^emikku ta loomingust iseloo­mustab
süvenemine psühhoioogilis-se
analüüsi, kus tavalise inimese:
eluprobleemid ön vaatluse all ja
miile intrügid pole eriti pingelised,
yad on nagu elu ise oma tõusude ja
mõõnade arengulooga.
Pedro Krusten on alles loomiiigu-eas.
Aegajalt on ajalehtedes ilmu­nud
ta vested, kus rahulikult, tei­nekord
vägagi südamesoojalt
arendatakse -vestelugu ilma tera­valt
lõikava sõnaskalpeeringuiteta.
Aga tal on käsu veel uus teos. Ta
oli väga tegev ESTO 76 ajal Bal-timores
otsides sinna sõitnud ini­mestelt
materjali uue eesmärgi
täitmiseks, m i s uue raamatuna
jõuab eesti lugejaskonna ette, kes
on harjunud tema lepliku maail­mavaatega
ja psühholoogilise fi-ligraantööga
inimhinge variatsioo^
niderohkes probleemides. .
Kõrgesse ikka jõuckuna olgu ital
tulevad päevad veelgi teryiseroh-ked
ja loomingulised maäihna lin.
nulaulu ja õiteilu jälgimiseks.
HANNES OJA
Nahanni jõgi meelitab jjaljusid puhkuse veetjaid Northwest Ter­ritooriumile.
Canadian G-j)veroment Travel Bureau foto: