Vaba eestlane , May 26, 1977

              JABAEESTLANF' OSI
voboclt @tsf f Gste hääl
1 kprcto ~
2S, maü 19?? —
iHimiJiUHHiaxiai
SALVO, N. C. — Kui B. J. Huff
leidis möödimud äasM iihie ras­ke,
soonilise; halli objekti oma
kodu läihedaat slisuvalt • raimalt,
imiefu.es ta selle omapärasust ja
asetas objekti kaminale kui ilu-asja.
Smathsonia Instituudi tead­lane,
kes seda uuris, on avasta­nud,
et see on esimene vililase
maainmuti hammas, '^mis kunagi
leitud nii kaugel lõunas. Hammas
kaalub 5 naela ja 10 untsi ning on
10 tolli pikk. Nüüd 1 ei hoia leidja
seda enam ikaminäserval, vaid
pangakambris. Hammas kuulub
loamaliigile, kes olid praeguse
elevandi -suurused elevandiluust
kihvadega ja pika punakaspruuni
karvaga. Need jooksid P.-Ameeri-
1^ ringi 10.000 aastat tagasi, kui
jääväli ulatus praeguse Lqng
Islandini.
STOKHOIM — Tshehhosilovak-kiast
- väljapääsenud kõrgem
-ametnik Kai-el Kaplan on saanud
kaasa tuua dokumente, mitet
selguvad Stalini välispoiütilised
plaanid. 1952 on StaMn andnud
I^su, et N. Liidu ja sateMiitriiikide
strateegia korraldataks ümber
kaitsest iteiakiJle; et oUa valmis
invasiooniks läände. Umbes samal
ajad itoimus idas Korea sõda.
WASHINGTON — Quebeci se­paratism
võib põhjustada olukor­ra,
et Ameerika tJheoidriigid ehi­tavad
oma iaevatuškanali seni
kasutusel olnud St. Lawrkice
meretee asemele. See -läheks
Suurtet järvedest Atlandile ja see
tuleiks kasutamisele söetranspor-diks
Buffalo ja muude keskuste
maoanduslike rasikusite ikergenda-miskcs.
il^ongress andis selle idee
lähemaks jtonitsemiseks U. S.
Arniy Corps of Eäigineers osa­konnale.
KosmiStee. ;töö aäul nime­tati
peapõhjjusöks Quebecis ole^
vat ebaikindlat poliitilist olukor­da
ja ^iejäreO. St. Lawrenoe me­retee
kõrgeid nlaikse.
HELSINGI — Soomes Kotka
kohal asuvate saarte randadel on
roS^feesti õdi. Hävitustööd märgati
maikuu keskpaiku, õli on pääse­nud
vette jaapani kaubaiaevaat
,Mvis Sisimono^ki", mis sõitis
Hmiina kohal meonel. öltlaik on
seaiiste tähelepanekute kohaselt
levimid kilomeetrite pikkuselt
saartte ümbruses. ^aa|SftaJtud ran­du
olevat kümnete kilomeetrite
pÄusallfc. Seda Ölihävitust pee-taikse
idapoolises Soome lahes
kõikide iaegade haüvemaks, mis on
toomid kasasa õlis takerdunud ve-silindude
huilgas rohkesti hukku­mist.
•
• • - • . NEW YORK — Vene maailma­ruumi
lendur Valentina Teresh-kova,
kes viibib külastusre&il
ühendriikides, ikülastas ka UN-i
peaifcorterit New Yorgis. Seal on
ta i^öhutanud; et naiätele tuleb
anda võimalusi maailmaruimii
valutamiseiks. I
MtfNOHEN. — Müncheni loo­maaias
on hakatud igavust tund-vaki
gorillasid lõbustama televi-siooni-^
eitendustega. On selgunud,
et gorilad tunnevad elavait huvi
filmide vastu, (kus esinevad ele­vandid,
lõvid, kassid ja koerad.
Kui tegelastel^ on ainult inüne-
• sed, heidavad gorillad nurka ma­gama.
ROOMA — Jtaaliakristlik-de-nidkraaitllk
erakond on otsusta­nud
astuda läbirääkimistesse
kommunistidega üliise valitsus-programmi
moodusjtamiseiks.
Komaniunistide pääseniine Itaa­lia,
^fialltsuisse võib tekitada ras-
Soods^tel tuigimustel ontaiuku haiguse tõttu
12 EOETERIGÄ MOODNE KORiERimJA LMNE-TORONT©S
(U Ikoiteit 2 Bmgamistoagä)
' Täišimid $21^ sissstuM:
Heljuda tel/255-6451, karjad a a ^^
M8V2E4
Eriteadlaste komisjon Toronio Eesti Naisseltsist ja Eesti Kunstide Keskusest eesti rahvarõivaste
pildistamisel koos pildistaja, modellide ja abilistega. Esireas vasakult: Ellen Irs, Hilda Lehola,
Äurelie Soo ja Susanne Koiga; seisavad E. Eerme, pr. V. Muikma, P. Kiilaspea, Maria Veskoja,
.Maie Liiv,-ü. Wompa, pr. Vesik, Helge Kturm, Laine Pant, pr. Kilu, Alice KuUango ja V. Muikro
Foto: V. Muikma
r. V. Keiscin j€i dr. L Kdsari b@iigud Toroi^-I^o Eesti Äiandusklybis
Alljärgnevas anname edasi arstiteadlaštest abielupaari dr. L. Kasari ja dr. V. Kasari loengu­te
teise osa ravimtaimede kohta. Loeng toimus hiljuti Toronto Eesti ÄiandusMuM loengute saff-jas
Eesti Majas Ming oH kokku toonM suiirearvuüse laiMajasko
Kaks aastat tagasi, viimase Tal­linna
paviljwii ajal, anti välja 32-
lehekiiljeline Eestit, eestlasi ja
Tallinna paviljoni tutvustav välja­anne,
mida levitati Kanadas parla-mendiliikmeiie,
Norras levitasid
seda skaudid maailmajamboreel
ja mitmel muul puhul kasutati se­da
eesti kultuuri tutvustami^ks.
Tänavu on TaUinn jälle paviljoni-linn.
Edmise pidustuse kohaselt
anti ka nüüd yälja saima ulatusega
kavaraamat, mis sisulises osas täi­dab
jälle Eestit tiätvustafva väljaan­de
vajadusi.
Väga meeldiva välimusega välja­anne,
miäe väliskujundus on kunst-
\ nik J. Ptmnolt, toob TaUiimä pavil­joni
organisatoorse külje, sponso­rite
nimed, komitee ja esinejad.
Metro Intemaltional Caravan'i esi­mees
L. Kossar kirjutab Karava­nist
ja Tallinna paviljonist öeldes,
et nad on uhked Tallinna üle, kuna
see on aastaid oma hea kavaga ja
korraldusega ohiud j,lipula8va'ks"
j paviljonide hulgas ja soovib eel­olevaks
jälle õnnei ja edu.
Ginsengi kasvualadeks
Aasia ja P.-Ameerika, kuigi
meie kontinendilt ta praegu
I»eagu kadunud pn ja kui teda
peaks veel leiduma siis on ta
ioodus-kaitse all.
Ravimiks tarvitatakse juurt,
mis alles seitsme aastasel taimel
tarvitamiskölblikfulks muutub.
Sellest tehalüse aromaatset tooni-kumi,
mis eemaldavat väsimuse-tunde,
andvat kehalist ja vaimset
värsikust.
Vahetevahel võivat aga see mõ­nede
mõtjuda väsimust, uimastusit
ja peavalu tekitavailt. Seda tarvita.-
takse tka peenendatud juure leo­tisena,
iteena ning pulbrina. Juu­re
närünisel vabanevat iseäralik
magus maik.
Selle kontinendi hiina päritolu­ga
elanikud tarvitavat ginsengt
oma vastupanu tõstmiseks hai-graste
vastu.
-Pärast seda, kui looduslikud
ginsengi allikad oli peagu hävi­tatud,
soovitas lEanada valitsus
20. saj. aM hakata seda taime
kultiveerima "kui ravimtaime.
Seda tegi ka üks grupp inimesi
ja iteevad seda praegugi —
Brantfordi ümbruses. Loomulik
1 ehfcpuu metsade varjualune on
asendatud ribiliste puu-ehitiste-ga,
IcomiüÄu maapinna lehtka-tet
asendab õlg-kate jne.
Hiunailt on Ontario Ginseng To­ronto
Hiina linnaosas 35—50
dollari ümber nael, Korea oma
SlOO,
Hyperioum perforatum, St.
John's wort, liht naistepu­na,
vünalill, on igaaastane taim,
kasvab iaiaJldaselt kesamaadel,
koplites, feraavikallastel, põldude resti.
on (hemorroidide) puhul. Te leeven­dab
vaiu ja parandab ikiiresti iga­suguseid
hammusitus ja pistehaär
vu. Tarvitaitaikse ka teatud põie-haiguste,
soolehäirete ja bronhii-,
di puhul. Neil, kes mesilastega
tegelevad, cm huvitav feada, et
ikehaosade määrimine hypericum
tinkituuriga mesilaste nõelamise
eest kaitseb.; r- .
Ta on väga kasulik ravimtaim
kodus igasuguste esmaabi vaja­duste
puhul;
Calendula (Marygold, saialill,
jäära-sarved). Saialil on üldiseüt
tuntud, väga dekoratiivne, kolla­se
värvusega, kuulub korvõidiste
perekonda, õitseb suve läbi ja ka
ilusal sügisel. Seemned on pool-ringjad,
kõvad, karedad; sellest
ka rahyanimi — kassiküüned,
jäärasarved jne.
Sajandeid on iteda tuntud täht­sa
maitse- ja värviainena toitude­le.'
õielehti korjatakse täiesti ava­nenud
õitelt kuiva ilimaga, vara
hommikul, kui kaste on juba ära
auranud. Kuivataitakse kerges
tuules, varjulises kohas ning säi-litajtakse
siis suletud Maas-nõu-des.
Leotiat (infusiooni) valmis­tatakse
30 grammi (1 units) kui­vatatud
õielehti Vz. liitri keeva vee
peale. Seda vedelikku pannakse
värsketele haavadele, et kiirenda^
da paranemist.
Salvina õn Calenduia suurepä-ra,
ne valusalt mõranenud ja verit­sevate
nina . limanahkadele. Ka
haiavandunud igemed paranevad
kürelt calenduia suuloputiisega
1 : 25 Veritsemine hammaste väl-jatcmbamise
järele vaibub ku­ja
jõu kosutajana nõrkuste puhul, kobaratena. Tai on iseäralik, väge
Mõjuvat väga soodsadt meeleolu- lõhn.
le ja närvisüsiteemi rahustaivalt. Jäirgnevailt vaiaifelfima raudrohitu
Ka hingamisteede; põrna ja mak- kui ravimtaime. Originaalselt
sa häirete j^uhul on »ta leitud ole- ravimitaimi kaisutasid airsititeadu-vat
'kasulik. Tema üheks nimeks se isa — Hippocrates, Gailen ja
on peale kõigi — All Heal. teised vana ikreefca ja rooma ars-
Aloe Vera. Aloe kuulub liilialis- tid. Teadmised raviimitaimedest
tie pei^konda. Kasvualadeks on säilusid ipeamiseiE M ja
lääne-India, Ida- ja Lõuna-Aaf- intuitiivselt haälestaitud üksik-isi-ka.
Põhjamaades ikasVQitataikse te- kute kaudu,
da toallHena. On väga vana jä Ravimitaimena kasutaitaifcse
kuulus ravimtaim. raudrohu kõiki osi: juuri, v^^
Lihavast tüveät kasvavad välja lehti ja õisi. Sellest tehtud tee
värretud, mahlased lehed. Lehe öeldaikse olevat hea palavikuiisfae
lÄe-või murdepinnalt immitseb fcülmaväri^^ puhul,v ta vähen-zhelatiinitaollst
vedelikku, mis davait itemperaltuuri, edutavat hi-kaunis
kiiresti kuivab. Mõnede gistamist, avades higi-^pobre ja
andmete kohaselt-on mõjuälne—| hoidvalt nii ära haiguste feompli-
Edasi kirjutatÄe tõelisest Tal­linnast,
eesti käsitööde väljapane-kuist
ja demonstratsioonide;^, eks-hibriste
väljapanekust, karikatu­rist
E. S. Valtmanist koos näitega
ta tööst, E. Rubergist, payiljohi
postkontorist, Eesti Majast, aval­datakse
P. Aruvaldi laul „TaIlinna-teel"
noodikirjaga, antatee paäri-
Isheküijeline artikkel Eestist, tut­vustatakse
Toronto eestlaste suur­ettevõtte
, ,Eesti Kodu" projekti,
Lääneranniku Eesti Päevi, kirjuta­takse
Helsingi konverentsi tühja­dest
lubadustest ja uutest lootus­test
Belgradi puhul, '
Artikiite kõrval; on rohkesti piltei
mis selle silmale :-köitvafes teeb.
\^äljaande keskmistele leheMge-dele
on Monika Uesson teinud Tal­linna
paviljoni süridmtisi iseloo­mustava
joonistuse.
Kavaraamat on jõudnud müügi­le.
See on ilus ja kasulik kirik kana-dalasist
ja teistest rahvastest sõp­radele,
kes selle abil saavad püdi
eesti rahvast ja ta kultuurist ning
tulevad peopäevadel TaiHnna kü­lastama,
et seda kõike oma silma-dega
kogeda ja oUa osaliscäcs pi­dutsevas
Tallinnas,
tasa
® Reedel, Zt. ja laupäeval, 28.
mail St. LawreEce CenMis kell
1.30 õ. Kalev-Estlemie võimlejate
esinemisõhtu' kms mmsikallste
© Piihapäeval, 29. mall keir?
Monarch Park keskkooli vSimlas
Helene Tiiduse võimlejate õpilas­õhtu.-
•• •
ja heinamaade ääres, niihästi var­jus
kui (ka päikeses. Ta on ligi­kaudu
50 cm tkõrge, kõva, ümar,
haraline vars kannab tumeroheli-
Nii et see dekoratiivne, lihtne
aed-taim on väga tõhus haavade
esmaabi puhul. '
Balm — Mellssa officinalis.
si kitsaid lehti, mis vastu valgust'.(Lemon Bakn, honey plant ete.)
aloiin. Kuivatatuna on aloe mähi katsiooaiid (influentsa jne. pu-paljudeskõhulahtistite
segudes ja hui). Ka möjuvait ta vereijooksu
salvidena tarvitataikse iteda naha vaistu mitmÄst nagu
põletikuliste nähtude puhul. neerudest, sooltel ja emakast.
Rahvameditsiinis on te paljude Kange ileotis sulgeb nina vere-haiguslikkude
olukordade, puhul jooksu ja teeb sama ka veritsevar
tarvitusel: põletis- ja muude haa- te päraku veeni-feomude (hemor-vade
puhul on leitud, et ta kures- reidide) puhul. Väga kasuilik ka
ti valu ära võtab ja haava kinni veritsevate haavadie puhul. Ingli-kasvatab.
se maanraihvas ,peab teda suureks
Sissevõetuna tarvitatakse kas reumarrohuks, sama on soovifta-puhast
mahla või mitmesuguseid nud ka kuulus, rootslane, botaa-segusid
mee ja alkoholiga, tuber- nik Linnaieus 17. sajandil. Värske-kuloösi,
maohaavandite; influ- tele haavadele ja ipfõrutustele qn
entsa, neeruhäirite, teatud peava^ pandud purustatud taimest val-lude,
nahabäirete, astma, trom-mistatud salvi. Shoti mägismaa-boosi
ja naistehaiguste puhul. On del on ta tuntud paljaspeade ra-kirjeldatud
ka juhte, kus teatud vjniina, "juUkste väljalkigemi^
pahaloomuseid haigusi on terven-1 vöistu ja juuste 'kasvu edutajana,
dajtud.
Amica Montana. (Mägestiku
daisy). Kuulub korvõieliste pere-1 Inim^d, kes on huvitaitud ja
konda. Kasvab kõikjal mägestik- tahalksid ravim-taimi ^tervise pa^
kude nõlvakutel. (Kariloomad te- rändamiseks tarvitada, peaksid
da ^ ei söö). On olnud sajandeid selle kunstiga põhjalikult vasta-teada
inimestele 'kui ravim 'kuk- va kirjanduse kaudu tutvuma,
kumise- ja muude vigastuste pu-1 Iseäranis on tähitis hoiduda
LÕPPKOKKUVÕTE'
hui, sellest
— Fallkraut.
Sageli on
m säksaikeehie nimi j mürgistest taimedest. Neid tar­vitatakse
ka ravimina, M d ainult
ravimtaimi looduses I arstlikul ettekirjutusel. Nü näi-.
leida just seal, kus neid kõige teks võib aedades ilutaimedena
vaadatuna on täis läbipaistvaid ]. Kuulub buulõieliste perekonda, j rohkem tarvis ] äheb — nii on ar- 'kasvatada siõrmkübarat ehk, digi-t%
pe, mis sisaldavad eeterlikku i Esineb hariliku aedtaimena ^^^^ alati käepärast kui kellelgi | talist, ^küid tema lehtede tarvita-õli.
: „igas" aias (inglise herbalistide
Ravimina kasutatakse ürtij andmeteil). Lehed on ovaailsed,
(taime maapealne osa). Kogu- kaunis laiad, hambulised. Lõhnab
takse õitsemise ajal enne vilja- ja maitseb nagu ,ymahe"-sidrijn.
keid .probtoe NATOUe, ^ ^ H ^ '^kkimist,^ k^^^ On kuulus ja sajandeid varn
Itaalia kommuniste — hoolimata
Bande kriitikast Moskva suhtes
— ei .peeta vällispoiliitillseit küllalt i
usaüdaitavaks.
MÜÜA
Küsida Andy, t d 416/259-68^
Aadress: 34, 36ftfa St Toronto,
ont. mm m
ja pärast kuivamist eemaldatakse
puitunud varreosad. Rahvamedit­siinis
'on see taim: olnud kasuta­misel
üdsest ajast leotisena, tink-tuurina
ja salvina. Hypericum on
suurepärane vigastuste ravija
taim, 'teda tarvitatakse nü sisse­võetuna
kui ka väliselt, iseäranis
silmatorkav on ita mõju seliste
haavade ja põlet&uliste vigastus­te
puhul, ikus lon palju närvikudet
ja valu end tunda annab.
viimtaim, Araabia ja Persia arstid
on temast väga lugu pidanud.
Esimese saj. kreeka arst Diosco-rides
olevat ravinud ka skorpio­ni
pisteid ja maruitiõbise koera
hammustusi selle taime veini sees
leotatud lehtedega haavadele pan­duna
ja sama veiniga — kui sisse-v^
õetava rohuna. Tarvitaitakse tee­na,
ka ineena. vatoilstatiud sür^^
pina. SoovitÄkse hoida bt^udes
kiüvaitatuna. I t o i on tuntud väga
Väga leevendav veritsevate, va- hea sodimise rikete korraldaja-päraku-
A^mii 'toiucfe 1 na, higil© aäajaina p^viku puJfexji
mägestikus kuklaimis-'õnnetus mine südame-^raviks itoimub vaid
juhtub. Y arstlikul juhatusel. Sama lugu on
Ta on nägus, kollaseõieiine, maikellukese ehk pübelehega ja
Idhnav taim; eeliätab turbataolist mitme teise taimega,
mulda. Kuid kunagi ei tohi kait- Lõpuks — kuigi üks ravimtaim
kisele nahale amicat panna, kuna mõjub 'tervendavalt .ühele; ei tar-see
võib 'tekitada raske nahapöle- vitse see alati nii juhtuda mõnele
tiku. iteisele, kel sama häda näib ole-
Amicat soovitatakse mitte tar- vat Miks? Kõik irumesed ei de
vitada vihaste, loomade hammuš- kunagi ühte moodi, nii ei ole ka
tuste puhul. nende haigused aiMi l^esti sar-
Raudrohi. Raudrohi kuulub H ^ ^ / ehkki peali^udselt
korvõieliste perekonda nagu nai- h^ü näib.
teks võilill; Kasvab kogu maake- On vajalik medes pidada, et
rai. On igaaastane umbes pool ravimjtaimeds sis^Oetavad ve-meetrit
kõrge umbrdhi, ipeagu delifeud, nagu ite^ jne. on ainult
kõigile totud, õitseb juunist sep- ravimid, mõddud ainuilit t^tud
tembrini rchkeitest, väil^eätest, hulgal sissevõtimis^, mitte aga
valgetel • õstest ikoosnevate õi©- alataisa ' jooMdona /fasvitamiseks!
® Pühapäeval 29. ra^ kell 7 õ.
Eesti Mflvfas E.spordisefös Kalevi
koosolek.
¥A6ÄiESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9--4-m.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega: [
Karl Arro^^ 7^
Hannes Oja 481-5316
Kuulutusi võetakse vastoa:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella ll-ni.
KUULUTAMINE l
VABA EESTLASES; !,:"
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
Kuulutuste Mmiad:' .
üks toll ühel veerul $3.—
esiküljel $3(50
tagaküljel $3.25
. KUULUTUSI VÕTAVAD
- VASTU: •
1. Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon ^7675' V
Postiaadress: Box 70,
Stn.C, Toronto 3, Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
Hebni Liivandi 251-6495
Z. Mrs. Leida Mariey • :
149 Bishop Ave;
Wülowdale, Oiat.
Telefon: 223-0080
„Vaba Eestlases" ilmunud
Tommy Toansc^ fotssid saab
temda talitiKest viK
4558 ja 461-6916.