Vaba eestlane , May 26, 1977

              llational Ltorary 562$
Gen.Acquisitions S
KII ON^ .
Seeead cl&ss man regi&
Nr. 39 (2386) XXVI aastakäik ^ Ndjapäfeval, 26. mafl 19*?1f - 26, mr üksiknumbri hiai Si e«iM
vaimu ja
B e
seminansi
lesti Uit Kanadas Snnestynud ©ttevSte
^^^^^jarelkasvii soet^m^
Möödunud nädsJalõpul toimus moodsas Trenfi iilikoolis, FeterborougM lähedal Eesti^M
Kanadai juhtkonna seminar. V ^ a kaunile nädalalõpule langenud tööpäevad olid intensiivsed ja nii
sšsurikkad, et „polimd aega hingamisekski" nagu üks osavõtja väljendas. Koos lektoritega bii osa­võtjaid
kuni 60, nende hulgas Ontario provintsi valitsuse esindaja kreeklane Ä. Antoniadeš ja fö-deraalvaJitsuse
esindaja eestlane U. Bauk. Nagu osavõtjate, aga ka lektorite muljeist selgub, olid
need tõesti tulemusterohked päeva, nül on suur tähendus tuleviku eesti organisatsioonide tööle.
. Osavõtjaid oli Montrealist, ' Kitcheneräst, Torontost, kaudselt k a Säult Ste. Mariest- Ja .Thunder
Seminaripäevad algasid reede
õhifcul kogunemise, registreerimi­se
ja llksiteisega itutvumisega.
Lau^evaa jätkus registreerlmi-ne,
o l i lüihike avamine millele
järgne mag. R. Kreemi loeng or­ganisatsiooni
teooriast j a prakti­kast.
Teiseks eimelöunaseks ette-k
«i€iks o l i J . Lepa loeng kommu­nikatsioonist
j a kolmandaikB dr.
J . Danieli juhitimise teooria.
Lõuna ajal oli lfcõn<elejaiks pas­tor
H. Laaneots Monitreaiistt tee­maa
.,Mis ikõlk võib vaäesšti min­na"
j a päraistlõunaae .tööaeg
Kanada iödes^aafee valitsuse esin­d
a easöase tJ. Rauki etteifeande-ga
„Kanada mitmeffcultuuri polii­tika
j a prograaimüd".
geile kõrval l ^ i t l e s spina küsi­must
Ontario valitsuse esimdar
^ Ä. Antoniadeš j a dr. K. Aun.
Eärast ebteikändeid jalgunesid
o^vötoad dKikusBioonigruppidete,
kus väiksömas koosseisus esita-ijud
mõftiteid arutleti j a müe feoik-lni\;
6il3tiai esitati järgnevial öid-koosoieikul
koos uuite dlskussioo-nidegja.
Viinia^fes õhrtiusööglle
järgEsevcBfes doengttfcs d i i dr. W.
i ^ g s i l , J S ^ i kultuuri €Jfi!^^
tuüevikMvõimiaLusist--, ikuim h i -
jisõhitiui M. Danieü, moodsa; tantsu
ir^tsrufctor, käsitles m o o d ^ tanit-m
osa organisatsiooni töö kavan­damisel.
Laupäev öli asjalik, väga huvi-l^
Väte efütefcannetega tööpäev, an­t
i põhialused orgönisatiioionide
ktmnuaxSkatsiooni asjus, vaadel­di
tuüevikuporspeiktüve mida
väfisemad grupid suure pdligaJik-ktsega
edasi anaüüüsKid.
Juba pühapäeva varaäMsnmlkul
aMafti tööpäieva hommikuvõim-lanjsega
dr. J . DanfeU juhtimisel.
J s r g z ^ enneilõunane sümpoosion
temsal „Organ|satsioon ja ta
töö", kixs A. Tnmvert ikäsitles ad-
, miifetratiivseid Misimusi, Ene
Lüdig feavade ifeoostamist j a pro-gi^
mmide pManltsemiät,' H . Kivi
kotsoüefeute (pidamist, dr. O.
TräsB röhvaiiandusüika etbefeanne-te
pidamist, I. TõnnaMila kõne-pictem^
oskust j a V. Kubel ning
L. Leivat organisatsiooni seigitus-tco
Süsimuisi ajakirjanduses ja
1 1 1 ^ ning seile .põhjusi
Pärast lõunat jätkati jälle
tSõ diskussioonigrupi^ides kus-jinires
selgus, et I. TÕrmaküla
ettekanne kõneoskusest haan^
niivõrd noori, et 26 50-st osa­võtjast
läksid tema töögruppi.
Noored avaldasid soovi, et I. Tõr-maifeüla
neile korraldaks vesigi
põiyalifeiima 'kõnieo^ktESt selgitava
' kmsuse.
Sixmpoosionil käsitleti organi-sašsiöoni
tööga ! seoses olevaid
praMilisi asiju ja loengud olid
põäiüailikud riing asjatundlikud.
Mis need etteikandem aga eriti
väärtusllkufcs itegi oli ühise ter­minoloogia
ieidmine, 'mida mõis­tetakse
igal pool kus organisa­toorsest
tööst on jiUtfetu. Seal ana­lüüsiti,
eesti: ühiskonda, o l i mit­mesuguseid
võrdlusi j a leiti, ©t ei
saa asju ja olukordi ainult kitsast
aspektist iähtudeis tõlgendada'. E i
saa olla mingit kitsast traditsioo­nipärast
mõtlemisviisid mille jär­gi
katsutakse tegutseda, sest iga
tegevus, mis koondab eestlasi bn
hea j a positiivne, ega ei tohi ke­dagi
ära lükata.
VäiksemaMe töögruppidele anti
teemad, nagu eestlaste suve­päevade
j a E . Vabariigi aktaiste
probleemid veel edasi airutlemi-seks,
mis siis iildkopsolekule
, esitati. •
Lõomlakõne o l i E . V. aupealcoxi-siil.
I. Heinsoolt, kes vaartlös |jeal-kirja
all , , E e ^ i " sd/le maad ja
ralBvast ning cjsndega siaotud
probleeme. Pärastlõuitiail oli dr.
W. Randi teine loeng „ Futu­rism",
milles väga omapäräises ja
huvitavas ^pekltis nähti tuleviku­probleeme.
Jar^inevaat Ene Eunge
tutvusitas eesti üihiskiondlikkie
mänge, Ä. Raudsepp õpetas uusi
ühislaule j a T. Metteala õpetas se­minarilt
osavot^jaife ^ s t i lalhvar
tantsu.
Esmaspäeval iteostas ihommikii-võimlemist
dr. J . Roos ja sellele
järgnes ainus" ettekanne, milleks
Oli mag. R.. (Kreemi ,^€isti Liit
Kanadas ja Kanada eestlaste te­gevus",
kus ta käsitles mitmeid
meid puudutavaid probleeme ja
otsis neile laliendust.
Sellde järgnes veel disikussioon
ja seminari lõpetamine, kus
Montröali noor Helle Vaus pidas
nü haarava lõpükõne, ett vanemail
olid silmad liigutusest niisked,
misjärgi toulldi Eei^i hümni selli­se
vaimustusega, mida mitmed
kõosolijaisit ipolnud esme kuulnud.
Seminari õhkkond oli väga to­re.
Seal valittises täielik töömeele­olu,
seal oli näha, et asju võib
arutleda mitmet viisi ja teiste
sõnavõtjate mõtteid respektee­ritakse.
Kui keel pohiud väga
voolav, siis dr. W. E^id ütles
neile julgustuseks, et noori tu­leb
igati julgsastada ja vigane
e ^ keel on koguni positüw
nähe, sest see paneb inimese
seda paminalfö harjui
Pühapäeval, 15, mail toimus Montreali Jaani koguduses une õpetaja HeSno Laaneotsa ametisse õmiista-mine.
Jumalateenistnsel teenisid koos õpetaja Laaneotsaga kobalünid õpetajad nkg pidahkku sündmusi
kaunistas laulukoor kahe lauluga organist E. Ilaudsepp'a juhtimisel. Pildil õnnistamise moment. Vasakult
seisavad Westmounti ingliskeelse koguduse õpetaja Helmut Saabas, praost Edward Haekbnscb, Dollard
Dos Ormeauxl koguduse õpetaja Peeter Vanker, piiskop Karl Raudsepp, kes toimis Õnnistamise talitase,
taani ja saksa koguduste õpeta^d. Nende ees põlvitab Jaani kogudrase uus õpetaja Heino. Laaneots.
Vaiimistel syyrema
Töcmöetooilusisd päevad !)õppesid
U\ isikut Hoilandis LoiBBia-Mdiilki
terroristide
. AiVISTERDAM ^ Kaks Lõuna-Moliaki saarte terroristide grup­pi
sooritasid möödunud nädala lõpul kaks suuremat atakki,
võttes Hollandis üle reisirongi koos 50 reisijaga ja ühe maa alg­kooli
koos 1®5 lapse ja kuue õpetajaga. Terroristid nõuavad ar­vatavasti
Hollandi valitsnselt, et see aitaks kaasa Lõuna-Moluk!
saartele iseseisvuse saavutamiseks, rais praegu kuuluvad Indo­neesia
ülemvalitsuse alla kuid olid varem HoUassdi asumaad.
JERUUSALEMM>> lisraehs toimunud parlamendivalimiste tnlem^^
Ida kriisi lahendamise plaanid. Iisraeli parempoolsete part^ Likudl ja seUe julu Menaehem Begini
võimule tulekuga ei ole enam võimalik Iisraeli ja Araabia rüMde vahel kokkulep^id sõlmida sisni ka­vandatud
alustel, kuna Begin on tuntud suuiite aml>itsioonidega poliitSkuisa, kes'ei taba teha pstostiiiiiii-iilastel
© miiJ^SMguseid järelandmisi. ' ' ... •. ; . V:-''^^..^^^'^/'-'-.
sõda Briti mandaadi alla. Begin Tema löögmihmad; sumasid
Lõuna-Moluki terrorisitid korda­sid
fumbes samu operatsioone,
mis nad teostasid Hdliandis ka­heksateist
kuud tagasi, mil nad
üle võtsid üiie reisirongi j a ühe
hoone, .kusjuures neli süütut ini­mest
said surma.
Terroristid sooritasid oma
operatsioonid kaks päeva enne
Hollandi üldvalimiä ning ron­gi
ja kooli ülevõtmine toimusid
Hollandi põllumajanduse piir­konnas
umbes 110 miili Ams^
terdamist kirde, pool.
Politsei andmetel tungis 'feooli-majja
kuus terroristi, kuna ron­gi
võtsid iMe seitse isikut, nendest
üks naine.
Terroristid ei Olnud veel esmas­päeva
hommikujks oma nõudmisi
esitanud kuid neid ettepanekuid
oodati esmiaspäevase päeva jook­sul.
Oletatakse, et üheks nõudmi­seks
on nende terroristide vabas­tamine,
kes võtsid osa esimestest
operaitsioonidest 1975. a ^ t a i ning
kannavad praegu vanglas oma
karistust.' .
toetuspuiikt l€9lr<is
langes
KINSHASA — Zaire valitsuse
teatel on Angoolast üle Zaire pii­r
i tunginud kommunistide üksu­sed
maalt täielikult välja löödud
ning bandiitide" käest on valluta­tud
nende viimanie tähtsam tugi­punkt,
tjihendrükide Esindajate­koda
otsustas anda Zairele mitte-sõjalist
toetussis miljonit dolla­rit
ehikiki president Carter esitas
ettepaneku 30 miijoni dollarilise
toetussumma andnuseks.
Likud partei saavutas 120
melises Iisraeli parlamendis 41
kuni 43 kohta, mis ei anna talle
absoluutset enamust, kuid Llfeud
on vaatamata sellele kõige suurem
partei parlamendis ja parteijuht
Begin on kindel peaministri kandi­daat.
Seni võimul olnud tööerakond
sai kõvasti lüüa ja peab uues
|)arlamendis leppima ainult 33
või 34 kohaga.
Begin on teinud juba tööerakonna­le
ettepaneiku koalitsioonivalitsuse
moodustamiseks kuid tööerakonna
juht Peres on lubanud selle ette­paneku
tagasi lükata.
Begijii range hoiak araablaste
suhtes ilmnes juba mõned päevad
pärast valimisvõitu kui Begin kü­lastas
araablastelt valliÄtatud Jor­daania
jõe läändkallast, kuhu iis-raeliidid
on seadusevastaselt öma
asulaid rajanud. ^
Begin kinnitas, et see okupeeri­tud
maaala on «vabastatud Iis­raeli
territoorium", millisest
väljendusest võib järeldusi teha
Iisraeli uue juhi mõtlemisviisi ja
polütika kohta.
Begini isikus sai j Iisrael endale
juhi, kes minevikus Iisraeli riigi
rajamisel oli tuntud kardetud ter­roristina.
Begin oli Pälestiinas juu­di
partisanide juht kui see maaala
kuulus pärast Esimest maailm^-
toimub pühapäeval, 29. mail kell 7 õ.
Monarch Park'i keskkooli võimlas.
1 Hansom S i (West GymnasiinBa). Sissekäik esinaesest
CoxwelFi Ave. poolt
Pääsmed $3^, õpilastele $2.— . :
Pääsmed saadaval võimlejatelt, |a esme eteidust
võitles oma löögiüksustega nn ing­laste
kui ka araablaste vastu
ai^blast^ külas Deir Yassih'is 250
immest ning pärast sed^ algas
ning tema suuremaks ,,vägi- 1948. aastail Paiestünas suurem
teoks" oli pommi paigutamine araablaste põgenemine.
Jeruusalemma ühte hotelli, mille [ Begin on praegu 63-aastane ning
tagajärjel said surma 35 inglise on sündinud Pc«>ias, kust ta emig-sõdurit.
I reerus Palestiinasse 1942. aastgl.
me Kirjanaiie voisnu:
Okupeeritud Eesti propagandame<
^orgutaiiiiseks
Okupeeritud Eestis väliseestlaste peibutamiseks trükitav pro$a-gandaleht
„Eodumaa'' ja Väliseestlastega Kultuurisidemete Aren­damise
Ühing kuulutasid teatavasti möödonad aasta jnuUknas välja
Mrjutamisvõistluse välismaal sündinnd eesti noortele. Sette võist­luse
eesmärgiks oli tõmmata välismaal elavaid eesfi noori kommu­nistide
propagandalünile ja panna neid kirjutama konmunistlikSsic
. korda ja praegust okupeeritud Eestit - ülistavaid.
Petektlivide yhingao
president spiaöffi
HAMBURG— Lääne-Saksamaal
aiTeteeriti Lääne-Saksamaa Po-litseideteiktiivide
iJiiingu presi­dent
Rolf Grunert, keda süüdis­tatakse
spioneerimises Ida-Sak-samaa
kasuks. Rolf Gruneit on
detektiivide ühingu presidendina
tegutsenud juba 1972. aastast ala­tes.'
• ., • •.
Võistluste lõpptulemused ei ol­nud
siiski kaugelt nii roosilised,
nagu seda võib järeldada võistluse
zhürii esimehe kirjanik Enn Vete­maa
sõnavõtust ja kommentaari­dest
„Kodumaa" veergudel.
Vetemaa ütleb, et välismaalt ole­vat
saabunud „kena kimbuke üli­malt
mitmekesiseid kirjutamis-katseid,
mis avardavad meie et­tekujutust
noorte väliseestlaste
mõttemaailmast".
Kuid Vetemaa jätab selgitamata,
mida need „kirjutamiskatsed'' si­saldasid
ning hakkab selle asemel
kurtma, et suur osa võitlustöödest
olid sisse saadetud võõrkeeles. Sa­muti
kinnitab ta, et äsjalõppenud
võistlusel eelistasid ligemale poo­led
võistlejad jääda varjunime
taha.
• Vetemaa mainib," et' see ' teeb
meele nukraks, kuigi see on
mõistetav..
Žhürii esime^ ei ütle, miks see
anonüümseks jäänline on „mõiste-tav",
kuid oletatavasti anti nendes
kirjandites välismaal elavate eesti
noorte puhtsüdameline ja siiras
hinnang kommunistide okupatsioo-le
ja eesti rahva õiguste vägista­misele,
kusjuures õigeid nimesid
välditi Eestis elavate sugulaste
Lõpuks antakse võistluse tule­mused.
Parimaks tööks olevat tun­nistatud
üks- Prantsusmaalt saabu­nud
kirjand ning
ergutuspreemiad olevat antud
kahele ku-jandile, mUIedest iiks
OÜ saabunud märgusõna „Koöu"
all Rootsist ja teine märgusõna
„Juured" all Ühendriikidest.
Esikohale tulnu saab 'kutse viibida
võistluse korraldajate külalisena
Tallinnas jaanipäevast noorsoo lau­lu-
ja tantsupeoni. Võitjate nime­sid
„Kodümaa" ei avalda.
xmx
® KALEV ESTIINNE
valikrühmade ja Canada National Team'i esinemine toim^
27. ja 28. mais' algusega^ kell 7.3© 6. St* Lawmace CeHitre% : i
P^smed eelmüügil võinüeja^
St Lawrence Oentre'! kassast.
I^aadwstajara
Solistid: LEmA JÄRVI, KARIN> ILO MAIMETS,
SfliVU SITTAM ja LEENA NORHEIM
Pääsmed $6.~ ja $4.-
XBEE