Vaba eestlane , April 15, 1980

              VABA EESTLANE teisipäeval, is/apriim 1980 Nr. 29
?ÄBM)E EESTllJ^fE HMLEEAMJJÄ
BmtM63ZU7.-
.y kuulutused,
VÄLJAANDJA: O/ü Vaba EesUane, 135 Tem
PE^OIMETAJA: Karl AiTo
. TOIMETAJA:'Hanm; Oja •
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto
TELEFONID: toiinetus 364-7521, talitus (tellimised
ekspeditsioon) 364-7675
TEU^mSHINNÄD Kanad
veerandaastas $10.50, Mripostiga aastas $56.—, poolaastas ^.50
^ ja veerandaastas $16^ ,
TELLIMISHIN!^ väljaspool Kanadat; aastas $38.-, poolaas­tas
$21.— ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga USA-s: aastas
^1.—, podaastas $32.50 ja veerandaastas $17^^
LENNUPOSTIGA tilemere-maadesše: aastas $72.—, poolaastas
$36.— ja veerandaastas $19.—.
li muudatus 50 c. üksiknumbri hind 45 c.
by Free Estonian Publish^ Ltd., 135
Toronto Õnt.M6J2H2
DD .0 0
Torontos tähistasid käesoleva
aasta märtsi kuus kaks meie olu­list
noörsootööorgamsatsioom oma
ümmargusi aastapäevi — Eesti
Skautide Maleval Kanadas oE
möödunud 30 aasta4; oma tegevuse
alustamisest ning eesti gaidlusel
täitus 60 aastat esimeste gaidük-suste
asutamisest SJisstis. Tähtpäe­vade
puhul, korraldati pidulikke
kokkutulekuid ja jumalateenistusi,
meenutati selja taha jäetud sile­daid
ja konarlisi teeradasid, kirjel­dati
paljusid rõõmu- ja murepäevi
ning seatiüles tähiseid uute ees­märkide
saavutamiseks.
Nende organisatsioonide Juubeli­te
puhul on meil tõesti põhjust
kätt südamele pannes siiralt küsi­da
— milline oleks eesti ühiskond
paguluses olnud ilma gaidluseta
ja skautluseta? Kahtlemata oleks
kogu meie noorsootöös ja eesti
noorte viimiset eesti ühiskonda ol­nud
sees sisur lünk, kuiaa skautide
Ja gaidide organisatsioohide tegej
vust ei suuda asendada meie täien­duskoolid
ja täienduskeskkoolid,
samuti sellised noori koondavad
rahvuskultuurilised eesti noorte
, koondised nagu .rahvatantsu- ja
Rödeesla sai uue mustade enamusvalitsuseo
kama valgete vähemuse hirmu Ja kartused."
r Mugabe: '„S!ia .samhale-paigutame puh-võimlemisrühmadl.
Skautlike ja gaidlike noorte iik-sMsed
on teatavasti põhiliselt ette
nähtud noorte kasvatamiseks Mnd-late
moraaliprintsüpidega distsip­lineeritud
ja positiivseteks ühis-konnaliikmeteks,
kelledei on oma
sügavad tõekspidamised ja ellu­suhtumise
reeglid. Sealjuures oss
gaidlemlse Jä skautlemise ime­väärseks
omaduseks, et neid kasu­liku
ühiskonnaliikme printsüpe e!
omandata koolipingis õppides ega
kuiva raamatutarkus^
vaid lauldes ja mängides. SeUes
seisabki gaidluse ja skautluse võ­lu
noortele ja kahtlemata on sel­lest
peaimselt tingitudM, et noor
sootööliikumistega on
ühinenud nii palju no^.
Kuid
di- ja skaadiitomise viljelemisel
veel juurde tulnud Üks erakordselt
tahtis tegur. — ralivTiastuifflde aren-damme
nmg eesti noorte kasvata­mine
eestlusele. See on tegelikult
väga Oluline ja põhiline moment,
millele meie oma igapäevases elus
iDÜhendame vähe tähelepanu,
kisid mis on "ülima
Skautluses ja gaidluses harrasta­takse
meie rahvuslikke traditsioo­ne,
kõneldakse meie minevikust Ja
ajaloost ning räägitakse eesti
keelt. Noored kasvavad -seal aasta
te pikkuse kooskäimise tulemus©
na tihedalt kokku jä leiavad endi­le
eluaegseid sõpru. Väga olulist
osa eesti noorte lähendamisel
mängivad ka mitmes variandis ja
ulatuses toimuvad suurlaagrid,
kuš nü skaiitidel kui ka gaididel Ön
sageli võimalik kogu vaba maail­ma
ulatuses kohata ning ü l e O<J-keanide
ja kontinentidele iiksteise-le
kätt ulatada hing tunda endid
ühise eestlaste • perena.
Kõige selle suure töö läbiviimi­sel
kuuliib eesti ühiskonna lugupi­damine
ja tänu esmajoones skau­tide
ja gaidide juhtkonnale, kes
ennastsalgavalt ilma igasuguse ta­suta
pühendavad oma energiat ja
aega eesti noorte kasvatamisele ja
arendamisele. Oma töö teinud va­nema
juhkonna asemele on pagu-uses
sirgunud uusi nooremaid juh-ie,
kes on innustatud samadest
motiividest ja tegutsemistahtest
nagu nende eelkäijad. Nende pa­nus
on seda hmnatavam, et sünses
miljöös üleskašvanuina on neil
palju suuremad kiusatused liituda
siinse ühiskonna kaasakiskuva elu-iitmiga
ning lüüa käega oma räh-vusgrupUe
ning tema püüdlustele
j a ideaalidele. Kahtlemata on
aljud seda teinud, kuid nende
kõrval on siiski õnneks suurel ar­vul
idealiste, kes on jäänud truuks
oma rahvusele ja seEe,
Kogu maaümas vaieldakse praegu ägedalt tuu maenergia jõu jaamade tuleviku üle. Tuumaenergia
Jõujaamade pooldajad väidavad, et nende eneriga allikate rakendamine on tulevikus odava energia
saamiseks paratamatu, kuna vastased juhivad tähe Ipanu tuumaenergia kasutamisega kaasuvatele hä­daohtudele,
Kõigi nende vastuolude Juiires on huvitav konstateerida, et samal ajal kui N.Xüt on prae­gu
kõige küremini uusi äatomijõujaama ehitav rük maaümas, finahtseerib Moskva hügelsummadega
kogu vaba maailmas toimuvat kampaaniat tuuma jõu vastu.
Skautlusele ja gaidlusele vajali­ku
elujõu andmisel on juhtkonna
oluline ka liikmeskond
ja tüdrukud, kes moo­dustavad
eesti gaidi- ja skautma-levad.
Meie rahvusgrupi tänulik
käesurve kuulub nendele paljude
le lastevanematele;; kes ei ole pai
juks pidanud vaeva oma laste vii­misel
skautliku-gaidliku noorsoo
koondustele '.Ja mitmesugustele
üritustele.'-;
Kui gaidide ja skautide juhtkon-had
oma Juubelipäevadel konsta­teerisid,,
et meie noorsootöö seni­sel
pinnal elab edasi ja on säili­tanud
vaatamata mõnedele tagasi­löökidele
ja liikmeskonna vähene­misele
oma elujõu, süsühineb ko­gu
vabas maaümas elav eestlas­kond
selle deklaratüvse tõotusega,
mille väärtus on seda suurem, et
Eodu-Eesti okupeerijad ja nende
eestlastest abistajad teevad prae­guses
Eestis kõik meie rahvustun­de
mahasurumiseks, eestluse väl-jaradeerimiseks
ning eesti rahva
KA.
Läänes on seda kampaaniat am-; vaba maaüma tööstuslikku ja^^^^^i^
mugi tähele pandud. Selle kohta janduslikku arengut, tuleb igati või-leidub
ka rikkalik kogu kirjanditst; delda;läänes tuumajõuenergia ka­ja
dokumeritaarset materjali. Lpn-1 sutamisele võtmise vastu,
donis asuv Institute for the Study 1977. ä. pandi kampaania juhtimi-of
Cönflict on hiljuti välja andnud neM.Maäito
eriuurimuse:„Nuclear Power: Pro- World Peace Council'ile (WPC),
test and Violence". Teistest publi­katsioonidest
võiks veel nimetada:
Ford Foundation poolt välja antud
„Nuclea'r. Power Issues and; Ghoi-ces",
Cambridge, Mass. 1977, Jus-tice
Parker: „The Windscale In-quiry'',
London 1978 või William
Sweet: „The Opposition to Nuclear
Power in Surope", London 1977. ^
N. jSidus töötab praegu Juba 35
äat^m Jõu Jaama.
Sellele Ušanduyad 25—30 jõujaama,
mis on kas ehitamisel või viimasies
kav astamisperioodis. Neist on suu­rem
osa väga suuri — 2.000 MW
ja suuremaid. Neli aatomjõujaama
töötab juba Leningradis,: Okup.
Eestis on katsejaam, Lätis ja Lee­dus
alustatakse varsti ehitamisega.
Nõukogude tuuma jõu uurimise kä­sutusse
on antud otse püramatuid
ressursse ja valitsus kiirendab
jõujaamade ehitaniist kõigi mõel­davate
abinõudega. Väljaehitamise
kavad on kaugemale kavastatud kui
kusagil maailmas ja aatomtehno-loogia
alal on N. Liit ette jõudnud
läänest. Ka uraan lõpeb varsti
maailmas, ütlevad Nõukogude Tea­duste
Akadeemia projektijahid.
Seepärast on kogu vene aatomteh-nika
suunatud bridreaktorite kiir
le väljaehitamisele. Äga ka see on
vaid üks vaheperiood.
s on lõplikud lahendu-mis
on Moskva suurimaks frontör-ganisatsiooniks.
Selle käsutuses on
hiiglaslikud sumriiad, mis on pai­gutatud
lääne suurpankade konto­desse
üle kogu maailma. 1977/78.
toimus tervenesti 11 WPC kongressi
tuumasõja vastaste aktsioonide
strateegia kindlaksmiääramiseks.
Need konverentsid toimusid 1977. a.
okt. Prahas, 1978. a. ja jaan. Zakors-kis,
Washingtonis ja Londonis,
veebruaris Mehhikos, Ateenas ja
Genfis, märtsis Amsterdamis.
1975. a. veebruarist kuni 1978. a.
septembrini toimus Euroopa riiki­des,
ÜSA-s, Austraalias ja Uus-Me-remäal
42 suurt tuumasõja vastast
aktsiooni, mis olid juhitud ja finant­seeritud
otseselt Moskvast.
1979. a. toimus 38 sellist aktsiooni
Jä see on Jätkunud ka käesoleval
aastal. > -
Institute for Study of Cpnflict on
neid vastuaktsioone vaadelnud ük­sikute
maade vüsi ja siit kajastub
otse fantastüine pilt sellest, kuidas
Moskva käsilased, kohalikud kom­munistlikud
parteid ning suur arv
kollaborantlikke gruppe ja vasak
äärmuslaste rühmitusi on osanud
STÖKHOLM - Euroopa Kiriku­te
Kcmverentsi nimeline rahvusya-heline
organisatšiooa korraldab 29.
maist 3. juimini 1980 Madriidis
nõupidamise, et arutada Eurooj^
julgeoleku- jä koostöökonverent­sist
1975 osa võtnud maadel asuva­te
Miikute ülesandeid praeguses
pingelises rahvusVaiielises olukor­ras.
Konverentsist osa võtma oh
kutsutud ms, EELK eshidaja.
Nõupidamisele on kutsutud ai­nult
imibes 25 lükmeskniku esüi-ipalju.
r^ohkera liikmeskirikuid.
Peale selle võtab osa 25 eraorga­nisatsioonide;
esindajat ja rähu-uurimise
asjatundjat.
Nõupidamisel arutatakse seda,
vüsil Euroopa ja Põhjä-
Ameerika Idiikud võiksid kaasa ai­data
rahvusvaheliste, suhete üldi­sele
paranemisele, Euroopa julge­oleku-
jä koostöökonverentsi sügi­sel
Madriidis kokku tuleva teise
järelkonverentsi õnnestumisele
nmg korraldajate arvates tõsist
uue 'relvastuinislame hädaohtu.
Oodata aga võib, et nüüd korrad
dataval nõupidamisel põrkavad
, Ee
sed leida fusioonitehmka raken­damisega
Ja siin on esimene kat
seJaam täies skaalas valminud.
Kremlis ollakse täiesti teadlikud, et
N. Liidu püsimine, ja suurvõimu po­sitsioon
on täielikult sõltuv energia-probleemide
lahendamisest.
See kõik toimub Nõukogude Lii­du
piiride taga. Aga vabasse maa­ilma
on saadetud risti vastupidised
paroolid. Alates 1975. a. on Mosk­vast
juhitud organisatsioonid hüg-laslüce
ressurssidega agiteerimas
tuuma jõu vastu^ peaaegu kõigis
maailma riikides.
See agitatsioon muutus eriti; ak­tiivseks
1977. a. kui Leonid Brezh-nev
sama aasta detsembris „Prav-das
avaldas usutluse^ kus ta üles
kutsus kõiki maailma kommunist­likke
parieisid alustama ägedamat
Võitlust neutronpommi ja tuurna-jõu
vastu. >
Moskva taktika ja eesmärgid on
siin täiesti selged:
org: on I kokku väga erinevad
Et säilitada oma
ülekaalu Ja et takistada uute aa-tomrelvade
kasutuselevõtmist
läänes, püüab Moskva kSik teha,
et seda takistada.
Et. vähendada; oma tööstuse ja
ienefgiafeotmise mahajäämist lää­nest
ja et takistada ja pidurdada
infütreeruda demokraatlikesse läiä-ne
organisatsioonidesse, ^samal ajal
riikide erinevat sisepoliitikat osa
vait ära kasutades.
Aktsioonide põhimuster on alati
säma: väike ja kindel kommunis^
like agentide ja agitaatorite tuu­mik
kavastab demonstratsioonid ja
näit. marssimised: tuümajõujaama-de
juurde. On selline algatus raja­tud,
tõmmatakse juurde igat laadi
teisi gruppe: müjööliikiimise akti­viste,
kirjanikke, teadlasi, näitle­jaid,
ajakirjanikke jne. ^
Tulemuseks on olnud tihti väga
suured demonstratsioonid, kus
kümned tuhanded inimesed on
marssima pandud, r
nagu 18. veebr. 1975 Lääne-Saksa-maal
Wühlis, 1976. a. Taams, 1^^^
nov. samal aastal Brockdorfis Sak­samaal
(30.000), 1. aprülü 1977 Mel-bourne'is
(20.000), 14. juiilU samal
aastal Bilbaos, • v Hispaanias
(200.000), 12. sept. Barsebäckis
Rootsis (20.000), 4. märtsil 1978
Amelös Hollandis (30.000), 29. äp-rillü
Windscales Inglismaal, 31.
mail 1978 Göteborgis, 3.' juunil
Stokholmis (3.500), 23. sept. Brestis
(20.000) jne. jne. V
Selliste demonstratsioonide ja
marssimiste tulemuseks on olnud,
et tuuma jõu vastasele agitatsiooni­le
on antud lai publitsiteet, mis eda^
. ši on veerenud juba oma jõuga uu­te
gruppide juurde tulekuga ja kõ^
gu agitatsiooni teravnemisega ja
laienemisega.
Oma propagandas Moskya on
kasutanud kõiki mõledavaid ideo­loogiaid,
liikumisi ja organisatsi­oone
kommunistlikkudest kuni
parem-äärmuslasteni..
Sageli aga ka terroristlikke liiku­misi,'
nagu baskide vastupanuliiku­mine
ETAj New World Liberation
Front (NWLF)Kalifornias, põran­daalune
Kommunistischer Bünd ja
XJllrike Meinhof Commando Läähe-
Säksamaal, GACCA Prantsusmaal,
Spcialist Envirönment and Re­search
Association (SERA) Inglis­maal
või ka Red Army terrororga-nisatsioon
Jaapanis.
Euroopa kommunistlikud parteid
ei jälgi vahel Moskva taktikat, mis
neüe võib olla sisepolütiliselt kah­julik.
Moskya arvestab sellega ja
kasutab tihti teisi väiksemaid kom-mimistlikke
gruppe, separaatliüni-misi
ja aktivistide ning terroristide
rühmitusi. 70-ndate aastate algul
kommunistlik partei Rootsis (VPK)
soovis tuuma jõu Jdiret väljaehita­mist
Rootsis ja partei abiesimees
Eivor Marklund nõudis viienda aa­tomjõujaama
küret eliitamis Norr-botteni.
•
Aga juba 1975. a. nägi partei, kui
kasulik on sisepolütiliselt lütuda
Centerpartei poolt alustatud ei
kampaaniaga. Selle taktika tulemu­seks
on olnud, et partei on oma
pooldajate arvu suutnud tõsta
7,5%-ni— kõrgeim arv pärast II
maaümasõda. Lisaks seUele langeb
partei taktika nüüd täiesti kokku
ka Moskva soovidega.
Ida-Saksamaa kommunistlik juht
Erich Honecker teeb ettevalrnistusi
Martin Lutheri 500-nda sünnipäeva
tähistamiseks. Sellekohased pidus­tused
toimuvad 1983. aastal.
Juubelipidustuste sissejuhatuseks
on Ida-Saksa kommum^stlikud pro­pagandistid
hakanud Martin Lut­heri
tähtsust rahvale ära seletama.
Juba nüüd ümub kirjutisi ja bros-hiiüre
(„abiks agitaatoritele!"),
kus seletatakse, et Luther oli olnud
praeguse „sotsialistliku , revolutsi­ooni
eelkäija" ja et tema reformist­likud
ideed on olnud ka aluseks pal­judele
radikaalsete füosoofide õpe­tustele.
Martin Luther olnud muu­hulgas
ka Karl Marxi eelkäija.
Kokkuvõttes ümneb nüüd, et Lut­her
on tõeliselt kommunismi üks
varajasi prohveteid!
Paljud kogemused kinnitavad, et
meü on väga raske selgitada Eesti
saatust ja eesti rahva kannatusi
vaba maailma ajakirjanduses. Lu­gematud
katsed ja kontaktide ot-simised
on idnnitanüd, et ükski
suurem ajaleht ei tunne huvi 1940.
ja 1941. aastal Eestis toimunud
dramaatUiste sündmuste vastu kui
iseseisev Eesti punaarmee tanki-divüside
toetusel hävitati, kogu
Eesti Vabariigi Valitsus eesotsas
president K. Pätsiga arreteeriti
ning Siberisse sunnitööle või asu­misele
saadeti. Keegi ei tunne hu­vi
ka 1941. aastal toimunud küüdi-tamisaktsiooni
vastu, müle raami:'
des tuhanded inimesed — mehed,
naised ja lapsed — vüdi Siberisse
surema. Väga harva mainitakse
suurt küüditamisaktsiooni 1949.
aastal kui kommunistid vüsid Ees­tis
läbi iseseisva põllumehe hävi­tamise
jä üksiktalude likvideerimi­se
saates kümned tuhanded põllu­mehed
ja nende perekonnad Sibe­risse.
Ainidt üksikud ajalehed on oma
Moskva korrespondentide kaudu
vahete-valiel huvitatud Eestis ela­vate
eestlaste käekäigust ja eesti
rahva saatusest, elustandardist ja
igapäevasest elupildist kommu­nistliku
Venemaa okupatsiooni alt
Need artiklid on sageli kirjutatud
asjatundmatult nmg üsna tihti
tuuakse nendes kirjutistes interv­juusid
kohalike kommunistlike te­gelastega
ja punaste ajaloolaste­ga,
kes teenivad endale elu üles­pidamist
faktide võltsimisega, tõ­siolude
pea peale keeramisega ja
Moskva propaganda levitamisega.
Seda rõõmustavam on nüüd lu­geda
kogu maaümas laialdaselt
levivat Ühendrükide populaarse
ajalüi'ja„The National Geographic
Magazine" aprillikuu numbrit,
milles on toodud 28-lehelmljeline
rikkalikult piltidega varustatud
artikkel praegusest Eestist. Selle
artikli autor on eestlane Priit Vesi-lind,
kes pagiduses üleskasvanud
noorema generatsiooni esindajana
kuulub sama ajakurja toimetuse
koosseisu ja kellele tehti ülesan-deks
eestlasena praegusest Eestist
artikkel kirjutada/
Prüt Vesüind vübis Eestis lige-male
kuu aega ja võimud tulid
talle liiklemisvõimaluste muretse-misel
kõigiti vastu, olles nähtavas­ti
veendunud, et Vesilmd kirjutab
neüe suurepärase propagaiida-artikli.
Kuid selle asemel ilmus Ve-sUümu
sulest asjalik ja tegelikele
faktidele baseeruv ülevaade Eesti
minevikust, meie vabaduse kaota­misest,
küüditamistest, kolhosee-rimisest
ja praegusest elust. Priit
Vesüind ei lüalda ega dramatisee-ri
ta vaid annab sündmused ja
olukorrad edasi nagu need tegeli­kult
olid ja on. Kõik andmed ar-ärtUdis
on põhjalikult läbi uuri-tud
ja kaalutud ja baseeruvad aja­loolistele
faktidele ja tõsioludele.
Sellest ongi tingitud, et pnnatege-lased
TaUmnas sülitavad tulist
tõrva ja süüdistavad Priit Vesilin-du
faktide võltsimises ja tõsiolude
väänamises.
Meie tänu kuulub Priit Vesümnu-le
ja National Geographic Maga­me**
peatoünetajale, kes andis
sellisele artüdüe oma ajakirjas
ruumi j a juhtis oma juhtkirjas tä-helepanu
eesti rahva kurvale saa­tusele
ja eestlaste suurele vastu­panuvõimele
oma identsuse ja rah­vusliku
kultuuri säüitamisel palju­de
okupatsioonivõimude all. Selli-se
artikli ilmumine kinnitab üht­lasi
kuivõrd olulised on meie side­med
ja positsioonid vabas maaü­mas
ajakirjandusega ja teiste
massimeedia vahenditega meie
olukorra selgitamiseks. Nooremal,
generatsioonü on sün täita suured
ülesanded ja mfeil jääb ainult loo­ta,
et meü leidub ka teisi noore­mate
generatsioonide esindajaid,
kes hakkavad sammuma Priit Ve-siiindi
jälgedes.
Aidake kaasa, et
leviks kõikidesse eesti kodudesse!
Vaene' Fidel Castro! .Ta"iM)le; va­rem
kunagi oma diktatuuri päevi!
pidanud nii palavat suppi sööma
kui praegu. Vümaste päevade
sündmused Havannas on kummu­tanud
kõik propagandaga hoolega
üles ehitatud Ulusioonid paradüs-likust
saareriigist, kuhu kommu­nism
on toonud majandusliku jõu­kuse
ja õnneliku elu.
(Järg lk. 3)