1978-12-13-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
äi!
Nr. 92
K
>taks / 4-^ aastaks
INSTI
5 c«
>itla8t€ekoBiias6
85 c saatdnsln
Imälestüsraamal
inemisest aastafl
Htka leo. süniü-stamiseks
esiisa laksutami-ära
petnud."
Sisask ja Villu
idas kõlaks Marta:
i.ga kuidas kõlaks
u Aga ma'ei mõis-lina
peaksid oska-
|ja. Linhurügis laur
Kui sulle. Sisask
kohe
r^mälind istub pe-fmustab\
teda oma
sa iluS) küll oled
bledšä armas! E i
jšat, võhrvat ja ar-metsas
ega kogu
|ös ma sind armas-id
kastepiiskadega
iinni kõige maitse-jätkub
juba! Ajad
[a emalinnu pea nii
3t maha kukub ja
I võtab."
st vaikust vahetas
„Kas Võrumaa
id või heledad?" :
kalakku kui Põhja-
|:aia Võrumaal ko-kt
on nad tragid.
[Karula neiud oma-töo
poiss ei ole
3s ei oska parajal
ft musi võtta!"
(•mesti: „Elate seai;
Oli need läti kom^
üda Audru neiud
^ruk ei ole kellegi
oska tigitödflival
[lumaks kütta!"
(Järgneb)
Nr. 9g
CIIB
SMK JÄRVE
SündiBM 1956.:Tot4enSiiam!s. ILÕ-peftas
giiBtmaasluini 1978. a. M s -
tonis Ja Toronto tlikooll B. Sc.
feraadigs,1918. a. Akadeemiliselt
kuulub korp! Frat EsHicasse.
GUNNAR LOMP
Sündinud Torontos 1953. a. Lõpetas
Toronto Ülikoola 1916. a.
B. Sc. kraadiga. 19?8 saavutas
M. A. lo^adi samas ülikoolis. Akadeemiliselt
kuulub koirp!:- Frat.
Esticasse. ^
OSCAR MÜLLERBEGK
Sündinud Montrealis 1955. a., lõpetanud
Toronto Ülikooli 1977. a.
B. A. kraadiga (aubimiaga prant-mm
ja hispaania keeltes). Jätkab
õpinguid Gam. CounciS stipendiaadina
McGMi üikoolis. Akadeemiliselt
kuulub korp! Frat. Esticas-se.
väljaspool tööaega
Karl Arro 766-2Ö57
Hannes Oja 481-5316
Kunliiitnsi
nädala esimesse ajalehte, kuni
esmasp. homm. kella ll-nl ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella U-ai.
. • KUÜLUTÄMIHE .
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõitu.
^uilataste hinnad:
tiks toll ühel veerul $3.25
esiküljel _ $3.75
$3.50
JAAK L. LUUBERT
Sündinud Hamiltoniis 1954.a. Lõpetas
McMaster ülikooli^ 1977. a.
tsivüllnseneri teaduskonnas 6. A.
Sc. and Management kraadiga.
Akadeemiliselt kuulub kotp! Frat.
Esticasse.:
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
. Vaba Eestlase talita§
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: JBox 70,
Stn. C, Toronto 3y Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-11495
1 . Mrs. Leiöa • Marley
149 Bishop Ave^ V
Wülowdale, Ont.
Telefon: 223-0080
mkusesf i
xmsaa
MABTLUPP .
Sündinud Torontos 1955. Lõpetas
Toronto Ülikooli 1978 tsivülinse-neri
teaduskonna B. Ä v Sc. loraa-diga.
Taotleb magistrikraadi keskkonna
inseneriteaduse ala!. Akadeemiliselt
kuulub korp! , Frat.
Esticasse.
® Stokholmi Eesti Algkooli ruumes
toimus Tartu õpetajate Seminari
endiste kasvandike kokkutulek
kooli 150-aastase juubeli puhul.
Kohal oli ligi 60 õpetajat, osa neist
ka teistest seminaridest, kes olid
kokku sõitnud üle kogu Rootsi.
Aktuse osa avas koolijuhataja
Henno Eirikmäe, kes märkis ka,
et see o?i ainus kooU juubel, mida
kooli aastapäeva paiku 14. okt. pühitsetakse;
Koolist andis ülevaate
H. Rajamaa. Sellele järgnes muusikaline
osa, kus Septa Mõõk^Hall-berg
ja Änne-Mari fiorm-Asker
esitasid laule Hefea Andrae klaverisaatel.
Vüulisoolodega esines
Sanda RentitUmMia. Aktuse lõpuosas
oli tervitusi, kus esimene
oli 96-aastäselt koolünehelt Märt
Raualt, mülele järgnesid 'teised.
Sündinud Torontos 1955. a. Lõpetas
Toronto tllikooli 1978. a. B . A.
kraadiga sotsioloogia alal. Jätkab
Õpinguid M. Ä. kraadi taotlemiseks
sama! ala|. Äkadeemiiiselt
kiiialub korp! Frat. Esticasse.
tBtZE na .
00 9 i B Q} nikud Maimu Miido j a Väld^o, koguduse õpetajalt Rud. Kiviraai-ÜSÄ-
s klfyd iMiiiif
MIHKEL ERIK VOORE
Sündinud Torontos 1954. a. Lõpetas
Toronto Ülikooli 1977. a.
B. Ä. kraadiga (honouirs ajaloo ja.
filosoofia alal) Xlaiiada:
stipendiumiga jätkab õpinguid
M. Ä. kraadi. saavutan5išeks.-:Pä^
rast seda siirdub õppereisile L.Euroopasse,
P.-Aafrika$še ja Lä-
Ms-Itta. Äk34eemmsellt kmulub
Sügisene kontserdlsessipon, mis ^ väitoe lauluentlusiastide
tugeva avalöögi sai X i Põhja- on osanud sisendada aimastust ja
Ameerika Eesti Meeslaulupäeva^ vaimustust laulu vastu niiigku- j
gä, l e i d ^ väärika fcuigi, õrnema jundanud sellest (hinnatava
LOOTOI»^ Muisitne Ä mis
leiti Mame'is, Võib kinnitada seda
teooriat, et viü?:uigid avastasid
Põhja-Ameerika enne kui Kolumbus
seda tegi Londoni niüntite ja
medalite ärrmees Peter Šeaby tegi
selle järelduse oma igakuises
„Gk)in and Medal Bulietin'is". ^
Peter Seaby, ärijuht ütles, et ta
uuris fotodelt münti ja leidis, et
see kuulub norralastele ja on tehtud
aastais 1065—lÖSOl Ta ütles, et
see on samane müntidele, mida
valmistas Norra kuninga Harotd
Hardrada poeg Olaf Kyrre, kes sai
surma Inglišinaal, Stamfordi Brid-ge
lahingus 1086. •
Arheoloogilised uurimised New-foun^
andist SOO müü kaugusel
Maine'is on tõendanud, H seal oli
vükingite asustus, kus münt leiti
Blue Hül'is, Äines/^^ Ä münt
on Maine riigimuuseumis Augustis,
pandud ekslikult 12-sajandi
j ä t o ^ . Y. E . Naisfeoori koiits)^
diga. „Vaba Eesti Sõna" muusikakriitik
J(utä) K(umian) ütleb
sanibli.
Kontserdi solistina toimis noor
selle itöiita: „Välis-Eesti vähestest j ^ ^ P ^ ^ Mlep, esi-aktiivsetest
naiskooridest kuulul} tades suuire ili^eikusega mi rah-käesolevalt
esikoht N. Y. k . Nais- vif vaihelist ikiii eesti klaveriloo-koorile,
ikui^^^^^^ te nimgut i \ ^ u oli eriti valdav Aa-võimeüt
eešmärik! ük^ vilai ja E . Kapi hdindei^^
suss, kelle julge, p^al^akkaniine
ja, visadus õntoo(midtäisvõidu^^^^
raskema ja «ludsema 5:epertuaari
osas". .
Kava, oli tõepoolest värske ja
paeluv, andes läbilõike meie
laululoonüngust.
Aaivik, i i ü ^ Oja, Vettik ja
Kreek; Tubin, Kasemets ja Purare
polnud neist"
keegi. EsBekande koiras kuuldi
veel Talli komppsitsiöomliselt huvitavat
„Palvet". Koori menu peamiseks
tagajaücs tuleb küll pidada
lw>oriGuiht V ^ kes
tänu oma erakordscüe võimeile'
juba aastaid öniä käe all töötoale j
*eiks šiigishooajffl kultuuriliseks^
tähis^siüridmuseks äoijunes;
Eesti Vaim.ulikLaulupäOT
tonÄve/ksrikus,^
rasi vüeaastast vaiheaöga. Sellel
esines 7 Ameerika idaraimiku segakoori
ja Gcülalisena, seega kaheksandana,
veel K". y . E . Meeskoor.-
kooride tuumiku
"soodustasid New Yorgi segakoorid,
keledegaUitusid lauljad
Philadeaphiast, Connecticu-fist,
Seabröokist, La&ewoodist
ja Albany^ Scbenectadyst.
jižiatasid helikunst-
Kaegrö. Orelü saatis Meta Nobr-kukk.
Pikk kava oli läbinisti nauditav
'jä võimas, sisaldades^^i^^
mekesise läbüõiilce vaimulikust heliloomingust.
Esitatud olid vanar
meistrid Tümpu, Tobias ja Adal-bert
Virkhaus. Haarava teostuse
leidsid Enn Võrgu „Looja väge.
vuis" jäMaimo Miido „Püha oii,.
Juimal, Su koda". Viimases solee-tis
Lydia Keerd. Kahes Leo Virk-hauisi
laulus toimisid isolistidena
sofpran Regina Kaar,^ trompeti-mängija
Aiits Laan ja teiior Hülar
Saareste. Rahvusvahelisest laiüu-looarangust
pakkus kontsert avanumbrina
koraali, ,Võta nüüd Issandat"
Badhi seades, niille värsked
sõnad on muide loonud õpetaja
Einar Kiviste Austraaliast.
Võimsalt kõlasid ifca osad Kfeiydni
oratooriumist ,,Loomirie" ja Händeli
Halleluuja/*. KüläliskooTina
aitas kavalist vaheldust luua
N. Y. E. Meeskoor leahe palaga.
Heas esituses kuuldi Kappeli tuntud
laulu „Jehoova., mu karjar
ne" jä Thoaiipsoni
meloodilist „Meie Isa Mvet",
Erik Veski juhtiniisel.
Altaritesnistus© pidasid kolm
vaimuilikku: pastorid Rud. Kiviranna
j a Aleksander Hinno ning*! ^ ^ ^ ^
õpetajaPMIiiP Tfljmm
br<x>kist. Pämikohme Ms^-• o
nalt, ••
kes kõneles väliseestlaste ülesannetest
eesti kultuur! sällita-misd,
;
öeldes et oma muusikafcultuiuri
pideva viljelemisega tõestame, et
nende püüdlused, kes soadvad
väliseestlaste tegeviisie vaibumjst,
oi oma mingeid ^Idusi täitunii-sefcs.
Sammume oleviku radadel,
kuid otsime inspiratsiooni mmid-vikust,
et säilitada ja edasi kanda
meie rahva sügavamaid väärtusi,
yaimullk laulupäev annab järjekordse
tõendi, et peame kalliks'
oana kultuuripärandit, nii nagis
n r f t pole keegi suUtnud röövida
ka meie 450 aastat vana kristlikku
traditsiooni. Mõeldi veel kõigüe
lahkunutele leihaviisiga ja kaas-eestlastele
kodumaal hümni viimase
salmiga örelüt. Lõpetuseks
kõlas Juhaji Aaviku rahvuslik
palveläjul „Hoia, Jumai, Eestit",
mis võttis kokku suure koguduse
sügavaimad tunded ja mõtted.
Pärast hardumuslikku^
õmnestunud muusikalist suurüritust
istuti Veel hubaselt (õig^ninl
küll tihedalt!) kirikusaalis kohvilaudades.
Temtati, tänati jä anti
üle lülesülemeid — ikka tavako-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 13, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-12-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e781213 |
Description
| Title | 1978-12-13-07 |
| OCR text |
äi!
Nr. 92
K
>taks / 4-^ aastaks
INSTI
5 c«
>itla8t€ekoBiias6
85 c saatdnsln
Imälestüsraamal
inemisest aastafl
Htka leo. süniü-stamiseks
esiisa laksutami-ära
petnud."
Sisask ja Villu
idas kõlaks Marta:
i.ga kuidas kõlaks
u Aga ma'ei mõis-lina
peaksid oska-
|ja. Linhurügis laur
Kui sulle. Sisask
kohe
r^mälind istub pe-fmustab\
teda oma
sa iluS) küll oled
bledšä armas! E i
jšat, võhrvat ja ar-metsas
ega kogu
|ös ma sind armas-id
kastepiiskadega
iinni kõige maitse-jätkub
juba! Ajad
[a emalinnu pea nii
3t maha kukub ja
I võtab."
st vaikust vahetas
„Kas Võrumaa
id või heledad?" :
kalakku kui Põhja-
|:aia Võrumaal ko-kt
on nad tragid.
[Karula neiud oma-töo
poiss ei ole
3s ei oska parajal
ft musi võtta!"
(•mesti: „Elate seai;
Oli need läti kom^
üda Audru neiud
^ruk ei ole kellegi
oska tigitödflival
[lumaks kütta!"
(Järgneb)
Nr. 9g
CIIB
SMK JÄRVE
SündiBM 1956.:Tot4enSiiam!s. ILÕ-peftas
giiBtmaasluini 1978. a. M s -
tonis Ja Toronto tlikooll B. Sc.
feraadigs,1918. a. Akadeemiliselt
kuulub korp! Frat EsHicasse.
GUNNAR LOMP
Sündinud Torontos 1953. a. Lõpetas
Toronto Ülikoola 1916. a.
B. Sc. kraadiga. 19?8 saavutas
M. A. lo^adi samas ülikoolis. Akadeemiliselt
kuulub koirp!:- Frat.
Esticasse. ^
OSCAR MÜLLERBEGK
Sündinud Montrealis 1955. a., lõpetanud
Toronto Ülikooli 1977. a.
B. A. kraadiga (aubimiaga prant-mm
ja hispaania keeltes). Jätkab
õpinguid Gam. CounciS stipendiaadina
McGMi üikoolis. Akadeemiliselt
kuulub korp! Frat. Esticas-se.
väljaspool tööaega
Karl Arro 766-2Ö57
Hannes Oja 481-5316
Kunliiitnsi
nädala esimesse ajalehte, kuni
esmasp. homm. kella ll-nl ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella U-ai.
. • KUÜLUTÄMIHE .
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõitu.
^uilataste hinnad:
tiks toll ühel veerul $3.25
esiküljel _ $3.75
$3.50
JAAK L. LUUBERT
Sündinud Hamiltoniis 1954.a. Lõpetas
McMaster ülikooli^ 1977. a.
tsivüllnseneri teaduskonnas 6. A.
Sc. and Management kraadiga.
Akadeemiliselt kuulub kotp! Frat.
Esticasse.:
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
. Vaba Eestlase talita§
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
Postiaadress: JBox 70,
Stn. C, Toronto 3y Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-11495
1 . Mrs. Leiöa • Marley
149 Bishop Ave^ V
Wülowdale, Ont.
Telefon: 223-0080
mkusesf i
xmsaa
MABTLUPP .
Sündinud Torontos 1955. Lõpetas
Toronto Ülikooli 1978 tsivülinse-neri
teaduskonna B. Ä v Sc. loraa-diga.
Taotleb magistrikraadi keskkonna
inseneriteaduse ala!. Akadeemiliselt
kuulub korp! , Frat.
Esticasse.
® Stokholmi Eesti Algkooli ruumes
toimus Tartu õpetajate Seminari
endiste kasvandike kokkutulek
kooli 150-aastase juubeli puhul.
Kohal oli ligi 60 õpetajat, osa neist
ka teistest seminaridest, kes olid
kokku sõitnud üle kogu Rootsi.
Aktuse osa avas koolijuhataja
Henno Eirikmäe, kes märkis ka,
et see o?i ainus kooU juubel, mida
kooli aastapäeva paiku 14. okt. pühitsetakse;
Koolist andis ülevaate
H. Rajamaa. Sellele järgnes muusikaline
osa, kus Septa Mõõk^Hall-berg
ja Änne-Mari fiorm-Asker
esitasid laule Hefea Andrae klaverisaatel.
Vüulisoolodega esines
Sanda RentitUmMia. Aktuse lõpuosas
oli tervitusi, kus esimene
oli 96-aastäselt koolünehelt Märt
Raualt, mülele järgnesid 'teised.
Sündinud Torontos 1955. a. Lõpetas
Toronto tllikooli 1978. a. B . A.
kraadiga sotsioloogia alal. Jätkab
Õpinguid M. Ä. kraadi taotlemiseks
sama! ala|. Äkadeemiiiselt
kiiialub korp! Frat. Esticasse.
tBtZE na .
00 9 i B Q} nikud Maimu Miido j a Väld^o, koguduse õpetajalt Rud. Kiviraai-ÜSÄ-
s klfyd iMiiiif
MIHKEL ERIK VOORE
Sündinud Torontos 1954. a. Lõpetas
Toronto Ülikooli 1977. a.
B. Ä. kraadiga (honouirs ajaloo ja.
filosoofia alal) Xlaiiada:
stipendiumiga jätkab õpinguid
M. Ä. kraadi. saavutan5išeks.-:Pä^
rast seda siirdub õppereisile L.Euroopasse,
P.-Aafrika$še ja Lä-
Ms-Itta. Äk34eemmsellt kmulub
Sügisene kontserdlsessipon, mis ^ väitoe lauluentlusiastide
tugeva avalöögi sai X i Põhja- on osanud sisendada aimastust ja
Ameerika Eesti Meeslaulupäeva^ vaimustust laulu vastu niiigku- j
gä, l e i d ^ väärika fcuigi, õrnema jundanud sellest (hinnatava
LOOTOI»^ Muisitne Ä mis
leiti Mame'is, Võib kinnitada seda
teooriat, et viü?:uigid avastasid
Põhja-Ameerika enne kui Kolumbus
seda tegi Londoni niüntite ja
medalite ärrmees Peter Šeaby tegi
selle järelduse oma igakuises
„Gk)in and Medal Bulietin'is". ^
Peter Seaby, ärijuht ütles, et ta
uuris fotodelt münti ja leidis, et
see kuulub norralastele ja on tehtud
aastais 1065—lÖSOl Ta ütles, et
see on samane müntidele, mida
valmistas Norra kuninga Harotd
Hardrada poeg Olaf Kyrre, kes sai
surma Inglišinaal, Stamfordi Brid-ge
lahingus 1086. •
Arheoloogilised uurimised New-foun^
andist SOO müü kaugusel
Maine'is on tõendanud, H seal oli
vükingite asustus, kus münt leiti
Blue Hül'is, Äines/^^ Ä münt
on Maine riigimuuseumis Augustis,
pandud ekslikult 12-sajandi
j ä t o ^ . Y. E . Naisfeoori koiits)^
diga. „Vaba Eesti Sõna" muusikakriitik
J(utä) K(umian) ütleb
sanibli.
Kontserdi solistina toimis noor
selle itöiita: „Välis-Eesti vähestest j ^ ^ P ^ ^ Mlep, esi-aktiivsetest
naiskooridest kuulul} tades suuire ili^eikusega mi rah-käesolevalt
esikoht N. Y. k . Nais- vif vaihelist ikiii eesti klaveriloo-koorile,
ikui^^^^^^ te nimgut i \ ^ u oli eriti valdav Aa-võimeüt
eešmärik! ük^ vilai ja E . Kapi hdindei^^
suss, kelle julge, p^al^akkaniine
ja, visadus õntoo(midtäisvõidu^^^^
raskema ja «ludsema 5:epertuaari
osas". .
Kava, oli tõepoolest värske ja
paeluv, andes läbilõike meie
laululoonüngust.
Aaivik, i i ü ^ Oja, Vettik ja
Kreek; Tubin, Kasemets ja Purare
polnud neist"
keegi. EsBekande koiras kuuldi
veel Talli komppsitsiöomliselt huvitavat
„Palvet". Koori menu peamiseks
tagajaücs tuleb küll pidada
lw>oriGuiht V ^ kes
tänu oma erakordscüe võimeile'
juba aastaid öniä käe all töötoale j
*eiks šiigishooajffl kultuuriliseks^
tähis^siüridmuseks äoijunes;
Eesti Vaim.ulikLaulupäOT
tonÄve/ksrikus,^
rasi vüeaastast vaiheaöga. Sellel
esines 7 Ameerika idaraimiku segakoori
ja Gcülalisena, seega kaheksandana,
veel K". y . E . Meeskoor.-
kooride tuumiku
"soodustasid New Yorgi segakoorid,
keledegaUitusid lauljad
Philadeaphiast, Connecticu-fist,
Seabröokist, La&ewoodist
ja Albany^ Scbenectadyst.
jižiatasid helikunst-
Kaegrö. Orelü saatis Meta Nobr-kukk.
Pikk kava oli läbinisti nauditav
'jä võimas, sisaldades^^i^^
mekesise läbüõiilce vaimulikust heliloomingust.
Esitatud olid vanar
meistrid Tümpu, Tobias ja Adal-bert
Virkhaus. Haarava teostuse
leidsid Enn Võrgu „Looja väge.
vuis" jäMaimo Miido „Püha oii,.
Juimal, Su koda". Viimases solee-tis
Lydia Keerd. Kahes Leo Virk-hauisi
laulus toimisid isolistidena
sofpran Regina Kaar,^ trompeti-mängija
Aiits Laan ja teiior Hülar
Saareste. Rahvusvahelisest laiüu-looarangust
pakkus kontsert avanumbrina
koraali, ,Võta nüüd Issandat"
Badhi seades, niille värsked
sõnad on muide loonud õpetaja
Einar Kiviste Austraaliast.
Võimsalt kõlasid ifca osad Kfeiydni
oratooriumist ,,Loomirie" ja Händeli
Halleluuja/*. KüläliskooTina
aitas kavalist vaheldust luua
N. Y. E. Meeskoor leahe palaga.
Heas esituses kuuldi Kappeli tuntud
laulu „Jehoova., mu karjar
ne" jä Thoaiipsoni
meloodilist „Meie Isa Mvet",
Erik Veski juhtiniisel.
Altaritesnistus© pidasid kolm
vaimuilikku: pastorid Rud. Kiviranna
j a Aleksander Hinno ning*! ^ ^ ^ ^
õpetajaPMIiiP Tfljmm
br |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-12-13-07
