Vaba eestlane , December 13, 1978

              GeiisAcquikitions Seetion
Ottawa,0iito
§€€6iid elass MaH r®gS&-
U3D
ezED
ILMUB
IGAL TEISIPJISVAL
JA NEUAPÄSVMi
Nr. n (2535) XXVII aastakäik Teisipäeval,. 12. detsembril 19% — Decmber 12, 1918 Üksiknumbri hind 49 ceaM
osse
OTTAWA — E d - Sciireyer, endine uus:demo kraatide
,kes kaotas viimastel vaSimistel, on valitud Järgmiseks kIndralkMbemeriks; teMatl- peamänisteif PS-
(0rre EUot Tnideaia kantsdeist.
Beaminjsfcer Trudeau kohtus
möödunud^ neljapäeval Londonis
Inminganm Elizabeth Il^ga, lees
nõustus Schreyeri nkpetamisega.
Schreyer, kes saiab (käesoleval
k i u l 43-aBstaseks, jäTgneb prae­guste
(kindralkubemearile Jules
Leger'!!©, kelle viieaastane .täht­aeg
täitub 13. jaan 1979. a. J . Le-g
©r'il c l i mõni aeg tagasi atakik ga
feamiatab sellest ipeal^ halva ter­vise
tõttu; • •• ' :
Bohreyeri määramine oli suu­raks
'üllatuseks kõigile, eriti aga
•inglise elanikkonnale, tama .ta. ni--
mi. e i olnud üldse, nende ihulga®,
kellest Ott-awas räägiti k u i võima­likest
Legerl järglasest. Ta cwci
esimene Kanada lääneprovintsist
poliitik, fees sellele (kohale bn
määratud, aga ika noorim senis­test
kindralkubemeridest.
Peale selle on ta esimene Mnd-
: ralkuberner, kes kuulub sot­sialistlikku
parteisse Ja esimene
etnilisest nn. kolmandast kans^
daiaste .grupist.Änadas. ..
Ta o n sündinud 21. dets. Iö35a.
60 kilomeetn kaugusel Wlmiipp-gist
asuivas asulas. Tema vane­mad
on saiksa j a austria ipäritolu-ga.
Ta valdab inglise, prantsuse,
ukraina j a väihessl määral k a sak­sa,
keelt Ta <on Sibielus j a nelja
la^s^isa..-.
• K a ächreyeriie 'ünesele tuli see
p Ä M i i n e üllatusena, aga ta üt-l^,
et võtab selle koha vastu
austuse ja alandlikkusega, ikuna
ta armastab seda maad, selle rah­vast
j a ajalugu ning tohutut suu-rvist,
aga k a s e l e võimaljLjsi teiste
rpjhvtaste hulgas. .
TEHERANNädalapäevad kestnM ähvardused suure veresauna korraldamiseks ®l Mfiise©'
Eunud* Kuigi Teheranis olid massdemonstratsioo nid, olid iieed rohkem oma jou näitamiseks Ja
shahhi ähvardainiseks., Rah
dudes; vahejuhtumite - esi©; kutsumisest, •:
finassdemonstratsi-ooniks,
mis pidi Iraani shahhi ku-kutaaiia
j a trö^
Telierani tänavaile ikimi kaiks m i l - j
jpnit demonstreerijat, kos, kaiijur \
t f e tomiasid pealiiina tanawail.
Enamus neist olid muhamedlased,
kes on vastu shahhi läänömaallr
ma!9 õnnaste uuendustega ija võt­sid
osa sellest usulisest leinade-monstratsioonistj
millega mätes-tatal^
sõ 680 aastat tagasi mõrvs^-
•tiid reli
öluMsed õMaSlikad.. V
Rdigioosed muhameedlased ei
salli aga k a feoonmuniste.
Religipcsete jra^rempoolsete koi­val
on ägeMt demonstratsiooni­desse
selskimud komim-uništid ja
feeised. vasakpoolsed. Äsnde psa-tclhtsiist
kardetaikisegi
^mas.
Iai5i5; kommunistide vounide t u - '
lekül võiksid läänemaailmale
• •teois! miima ,nende maade mst-''•
võõirriigid feartsid, et pühapäevia-sed
sündmused võiksid areneda
täiemõõduliseks revolutsiooniks,
suudeti djemonstratsioon ja seda
jdlgiv sõjavägi vaos hoida, valti^
des igasuguseid feokikuporikeid^ ; .
Möödunud j i M a l a vüriiased päe­vad
kujunesid välismaalastele'
Iraanist pooleldi põgenfemise päe-vadeffes.
K a 1200 kanadalase julge-clekuks;
olid Saksamaal valmis
Isimuildd neid ohu korral maalt
; ä r a - t o o m ä . - : ' " \ , - \ : : ,:•
• Tuhanded^^ iraanlased Ise, .pea»;
miselt kesk- ja. kõrgklassidest
põgenesid pealinnast, kus nor­maalselt
on 5 miljoiiit elanikku.
Üfeski l a u p f e a l lahikus-^^^^^1^^^^^
täislaaditud; autot pealinnast; kui
kõrgeimasse iklasši ikuuluvad M -
mesed: pealinnast rahutuste kar-läjikusid.
im
K I J Ä L Ä - T R E N G ^ Ä N U ^ Malaisia patruHpaadid-hoidsid' silma ';
peal 35-st paadist koosnevat laevastikul, millel arvatakse olevat vä»
feemait 10.000 Vietnami põgenikku, et takistada neid mäabumast
.Malaislasse. ;V-^''^ • v^:-;^^
Malaisia ametivõimud en orga-
Biseerinüd Juba rannale jõudnud
põgenikele laagreid Ja; andsid
korralduse m^e- Ja 1 fhujõüdude
patrullidele, et nkd väldiksid uute
põgenikepaatide maabümist ja
põgenikustaatuse otsimist. Praegu
on, Malaisias 40.000 Vietnami põ-genikkUj
pooled neist saabunud vii­mase
kuue nädala jooksul.
Kuigi patrullpaadid |jälgisid 35
põgenikuiäeva liikumist merel, ta-kistas
torm Ja halvad ilmastlku-Ä
d nende avastamist
j a mitu laeva jõudsid rannale,
kas põgenikud tahtlikult hävita-r
sid öma paadid, et neid nendega
• ;:tagasi.m^ele-ei saadetaks.;-;'
Malaisia valitsus on katsunud
vältida uute põgenike tulekut, ku­na
neil pole enam võimalusi roh­kema
vastu võtmiseks. Ometi pole
ametivõimud ranged nende vastu,
kes on Jiibä rannale Jõudnud Ja ke­da
ei saa enam - mujal|3 saata;
Need pannakse mitmesse selleks
organiseeritud põgenikulaagrisse.
Tragöödiad Vpõgenikelaeviadega
on jätkunud. E s l i n ^ e d transpor­did
neist üle 600 põgsnijkust, keda
Kanada valitsus - nõustus vastu
võtma, on Kanadasse jõudnud,
kogedes esmakordselt elus lund
ja.talvökiiilimüst, olles siiski väga
Õnnelikud j a rõõmsad nende saa­tuse
lahenda;mise üle. Mõnel määr
rai on Malaisia, pärast mitme lae^
va ihuikkumist, leplifeumaks muur
tunud j a on lasknud uutel laevär
d d randuda.
Üks Vietnami diplomaat Malar
isiä pealinnas Kuala Lumpuris
ütles, et Vietnam tahtvat panna
püri põgenemise­le,
kuid USA soovivat, et välja^
pääsu teed oleksid lahti,;
kuna vastasel korra! võiks Juh­tuda
nagu Kamhodzhas, kus va­litsus
ön tuhandeid tapnud si­semise
rahutuseohu lifcvideed-miseks."'
•
Kuigi Vietnami valitsus c n katsur
nud põgenemist (kontrollida, on
mõnel juhul neid altkäemaiksuga
siiski nmalt välja lasfad.^
Paljud põgenikud, kes Vietna­mist
on lahkunud on hiinlased,
kes varem, enne ta
ülevõtmist, kontrollisid Lõuna-
Vietnämi kiaubändust. Nad on
nüüd peamised põgenejad, lama
neid on rangemalt koheldud j a äh­vardatud
saata põllutööle.
president Leoriid Brezhnev koguvat
kallihinnalisi^ autosid mida ; välis­maade
tähtsad külastajad icülalis-kingitustena
kaasa toovad. Nüüd
kinkis Ameerika ühendriikide
kaubandusminister Juanita Kripps
talle labrador-koera „Decoy", mu­is
la-aele cn kirjutatud: „Kui olen
eksinud, palun saatke mind
lisse tagasi".
tti^ T A /fS\ A n n jriM M a
Hiljuti alandati Ivan Käbin
Eesti Kommunistliku Pa.rtei esi­mese
sekretäri kohalt Eesti N SV
ülemnõukogu presiidiumi esime­he
kohale. 29. nov. aga N. Liidu
ülemnõuikogu üheksanda koos­seisu
10. istugijärgul üleonnõuko-gu
otsusega valiti V. Klausoni
ettepanekul rahvasaadik Ivan G.
Käbin NSV Liidu ülemnõukogu
Presüdiumi esimdie asetäitjaks.
I. Käbin on teine eestlane , kes
sellisele 'kõrgele kohale pääsenud,
võttes Iile A,. Vaderi ametikoha,
kes seda täitis 1971. a. alates.
Teiseks uueks samasugu^ koha
saajaiks; valiti Kirgiisi NSV. rah­vasaadik
Sultan Ibraimov, kes
nagu Käbin o l i oma vabarügis
üleonnõukogu presiidiuoni esime­heks.
N. Liidu ülemnõuikogu pre-siidumist
vabastati^seoses pensio­nile
minekuga samal päeval seni­ne
üledn$)resiidiumi esimehe ase­täitja
Turabai Kulatov.
I. Käbini valimise/määramise
otsusele ikirJutasid alla Leonid
Brezhnev j a M . Greorgadze. .
- E e s t i Kaiivatantsu rühmal „KungM" on eelolev aasta 30. Juubeliaastaks. Sel puhul m M-vas.
mitineEd suuremaid üritus! Ja oma Juubelialbumi väIJäandniine,miUest lähemalt lk. 3 IPffidlB
eesti: rÄvatamtsljatst, vasakult 'ÄiMe;Tombak,;P©eter.Einela Ja ÄBmalüsa Luik. ;
'•••''i-'//.:- , -Vv '.Fotor-V^liWknia'-
Eesti Maja suure saali täitis pühapäeva! rbbke hoortepere Ja nende vanemad nhig vanavane­mad,
kes Jälgisid paari tumii Jooksul huviga noor te ettekandeid, kuni lastele oma
^^tettidesilünke Jagama* :]^slme€s i t , liUpp o p a Ä n!m®^.
si©8,õn;:|0-©§ WstejõulupuuVTorönto^'^^^^ -'-^^'^'^^^^ -4,lc ) v . • " . ; " : - ?'
„Päikaipiikkude jõuluöö", IV klassi soo tähekesena, Peeter Sõrra väi-opüäne
Rutt Küng laulis „üinu, kese trummimehena ja Heino
mu taevalapsuke". III klassi õpi-, Halling jõuluvanana; piparkooki-lased
Heiki Sillaste, Christopher defcs olid Janet Kivi, Liisa Novek,
Timusk j a Ingrid Kängsepp dek- i Anne Pedel, Tiina Pedeli Monika
lameerisid„Jõulueelne,jütt". Vüu-; Roose ja Karina Tamm; pakapik-lisoolö
oli V I klassi õpüaselt Sar; kudelks Lisa Kaid, Silvi Matsoov
rah PüielUt, klaveril saatis" IngaJAnne Käärid, Linda Kraav ja V i -
Kopjus. V I Massi.õpüane.Desiriee; vian Medri. Talvemaastikulise la-:
Medri esitas viiulü kaks jõuluvii- j vapildi oli valmistanud M . Meiu­si,
klaveril saatis ta IV Idassis õip-; si, muusikaline saade L. Aruvald,'
prv Vivian Medri. ; •: i tantsude-saade L. Luide, jkpstüü^
Väikse lavastseeni inglitega ja j mid L.. LocTand ja ; R . Veskim
' Pärast näidendit märkis kooli-toimkonna
esimees H . Lupp,
H. Ründva tervi­tas
iõM koosolijaid, misjärel lü­hikee
palvuse pidas praost O.
Puiui. Ta rõhutas teadmist, et
kus ja müliselt me Jõulupuud kä
ei forraldaks, on jõululajps kõigi
asjp(e tsentrumiks j a k a täna tu-lenie
Jõululapse hälli juurde ja
kiniinardame selle juures täile
oma paremat. tuues.
/ Kavalises osas laulis öpilaskoor
kolnilaulu Lydia j^uvaldi jiiiiatur
sel, ijlrgnes IV. Massi õpüaste'Li­sa
te, : i ^ t K ü h g i , Linda Nor^
heimi Lisa Lamburi, Ingrid Su­ma^
Kristina Taylori j a ülle Tras­si
dellamatsiaon „Jouluõhtu Idri-dega
oli seadnud E. Komi,
kus tegelasteks olid Pia Metsala,
Rita Lees, Karina Tamm, Lisa
Norheim, Anne Pedel, Tiina Pedel,
, «. 77" ^ ' — . I i , l V / J k J.<>'^JL'l'l'>', >^v*<^A, J. i.. . w ^,
kuteel"; 1 .klassi õpilased; delda-:| Kadri Nõmmik, Linda Nortieim ja
meörisid. „i?ä;kapikkude laulu",
,;Küsu läks kõndima" j a ,,Sajab
lund^ jubatas Helgi- Nippaik;
need õiJilased tulid kooli oska­mata
eesti keelt, nüüd valda­sid
nad vabalt seda esinemisel.
I klassi õpilased Lembi Veski­mets
ja Tina Läte deklameerisid
J E R U U S ^ ^ Golda Meir,
endine Iisraeli peaoninister, sur
möödunud reedel, kannatades pi­kemat
aega vähjahaiguse. all.
Vene andmeü on endiseist E.V.
sõjaväelastest kahurväe kapten
Arnold Poolus tõusnud viimase sõ­ja
kestel vene polkovnikuks. Ta ol^
nud üks ohvitseridest^ .kes Vene
pdole üle läinud, kui punavägi
Eestis võimu haaras. Sõjas oli ta
olnud viimati 779. suürfcükipolgu
komandör, missugune polk fors­seerinud
Narva jõe P' Suure väina.
Ta läinud oma eelsalgaga „läbi tu­le
ja vee". Teatavasti sõdis seal
sissetungijate ja maa vallutajate
vastu Eesti üksus. Pärast sõda
pandud"ta Tallinna suusavabriku
direktoriks, ja sealt Tallinna eia-n^
ute Valitsuse elamukooperatiivi­de
osakonna juhatajaks, kus ta
praegu.
•VES
et see pn kooli Söes Jõulupuu
Ja avaldas tänu kGiglle osavõte
Jaiils Ja kaasaaitajaile,
Tä !kuts.us lavale autori H . Leivati
Peter Rose. Esimese poole viima­seks
palaks o l i madruste t ^
kus tantsisid Ingrid Jürman, Ka^ j j a näidendi lavastaja Hv Ründva
rin Jürman, Tiina Hubel, Kalli i ning teised näidendi lavastamise­ga
seotud tegelased L. Aruvaldi,
L. Luide, L . Loorandi j a R^ Veski­metsa,
(kelledele Rita Lees jagas
tänutäheüts roose. ,
Jõuluvana o l i juba näidendi lõ­pul
kohale saabimüd ja tegela»
Hubel, Kristi Lüdig, juhatas Lud-vig
Luide. V
Kava teisel poolel pii Hella Lei-vati
ühevaatuseline lastenäidend
„Jõuluvana abiliste büroo". Tege­lastena
"olid Mari-Ann Kängsepp
öökullina, Sandra Kasturi käru-1 seks saanud, nüüd hakkaski ta
rüna. Siiri Oder rebasena, Riina • kohe oma pärisämetiga peale, liõi-
Ktndlam jänesena. Lisa Vahi L i i - gepealt jagades nooremaile klassi-sana,
Karl Koiize Reinuna. Elina jdele kingitusi j a siis Jõudis Icord
Püvet Urvena, Allan Meiusi Jaa-nina,
Cindy Härm \Mi Lillina,
Tomas Säägi kratina, Kristi Laan-vanemate
kätte. Igauks sai paki-iöese,
ilmselt eesti koplis ütdse por
ha lapsi e i olegi.
HONG KONG — Vietnami sõja-väeüksused
on edenemas Mekongi
Jõe idakaldale, Jõudes pikkaniisi
Viimasel Kanada parteide popu­laarsuse
küsiteM soigus, et 45%
kindla ; Seisukohaga võimalikest
oma^ eesmärgile, milleks on Kam- valijaist valiksid konservatüve-bodzha
läbi lõikamine. SeHeope- 35% liberaale Ja 18% uus-demo-ratsiooniga
tahetakse moodustada j kraato, Küsitelu on tehtud ajava-
„vabastatud tsoon" maa idaosas, |hemikul 2.—4. nov-, koheselt pä-rasit
provintside ja keskvalitsuse
ühist põhiseadust käsitlevat kos&-
verentsi. ''
siis asutakse 'Vietnamile
,,sõbraliku valitsuse*'. võimule
upitamist.
elavaiiafõhl ige „¥0lbci Sesffosf Tellimiskapon^ lk. S