Vaba eestlane , January 3, 1980

              VABA EESTMISrE neidap^eveä, 3. jaanuaril löSO •- Itiursday January 3,
imjinm,Hijiifiüumi,nn Tniimi tiaim.iuji.ii i.iii riapaiKtsajainjj
Nr.
harr
anu
Rootsis öa miljon võimlejat, neist on 700000 maisei. N3i
Rootsi spordiajakiri „Sveiiska Idrott*' (m. 11/79) võimlemise
rastusest kiigutades. AjaMr leiab eriti ulatuslknlt
Malmöflickoriia (Malmötü
võimlemine,; mffle 'phiks/ on Leida Leesmeit.: ;
teed ja ta asutas Malmöflickonia
nimelise grupi. J a 25 aastat hiljem
Ajatejas on vaadeldud mit­meid
võimlemise vorme, mašs-võimlemist,.
koolivõimlemlst, rüt­milist
võimlemist j ä võistlusvõim­lemist.
Eriartikkel on ipuhendatud
Malmötüdnikuile pealkirja . all
„Malmö flicfeörna mera kända
utomlahds än i Sverige" (Malmö-tüdrulkud
rohkem tuntud välismaa­d
e l ^ Rootsis").
öeldakse, et Malmötüdrukud on
suures joones vaadatuna^ tundma­tud
Skänest põhjapoolses Rpcjit-
.sis.- •; ••^•^•.-.y''• ;
'Aga välismaal on,neillalaldaine
• knulsus, kmia siiani on nad kü­lastanud
23 maad 70 korda teh-
• tud tiimeeS, neyäs maailBaaqsas..
Kuna on tõenäoline, et Malmö­tüdrukud
või osa neist on seotud
ES'p3-80 festiva^^^^ kavaga, siis
aimame edasi mõned osad ajakir­ja
(kaastöölise ja Leida Leesmendi
vahelisest vestlusest.
Leida Leesment oli naeratanud,
kui ajakirjanik o l i temalt kiisinüd,
mis on tema eemärgiks teha Mal-möfcüdrukuist.
L. L ^ oli
vaadanud oma Malmö juures; asu-
. ya villa aknas-t välja laineteharja-iisele/
öresundile, te tuul
valmistus esimeseks tormiks ja
oli siis vastanud tasakesti: ;
,|Ma ei taha enam midagi, kõik
on'jiiba tehtud."
Ta oli 26 aastane, kui koos oma
perekonnaga pages sojaskannata-nud
veneiasite ipodt okupeeritavast
Eestist Rootsi. Ta tuli paadis üle
Läänemere väike käekott käeot­sas,
kus tal oli ruumi amult väik-semaiks
armsamaiks asjadeks.
f a oli•võrkpalltäit juba Eestis,
(arendas enese võimlemisõpeta­jaks
ja sai Ernst Idlatippõpila-seks.
See oli 1944.
on ta vanaema j a liäeb lapsi ja
i saavat uuteks Malmö-tüdrukuiks.
^
ü^ks ta esimesist õpilasist mee-algusaastaid.
See oli raske aeg.
leeme musiiidega Ja rahaga,
ipianistiga — just kõigega. Kes»
tis^ kaua enne kui neid hakata
tõsiselt võtma, IMga kaua, ar-
Kaheksa astat hiljem kolis ta oma
abikaasaga Malmössö.
Ta kirjeldab oma algust:
,,OIiii koos 7,Raska fKckor" ni.^
melise grupiga j a katsusin seal
välja arendada oma ideesid, omal
viisu, et näha võimlemist oma sil­madega.
Aga ta ei saanud mingit
vastust öma otsinguile, mitte
väiksematki uuendust seniõpituile
lisaks, tuua.
1954. aastal ta oli koos oma 19
tüdrukuga otsustanud minna oma
Kui kohapeal võttis käiia aega
tunnustuse saamine, süs rahvus­vaheline
kuulsus kasvas väga kii-
•iresti.'.^': • --'r
Olles ainult neli aastat vana tu­l
i Malmötüdrukuil läbi teha pear
number jalgpalli maaümameistri-võistiusel
Malmös. Sakslased said
nende esineinisest mi võlutud, et
kutsusid grupi Frankfurti spordi­ajakirjanike
Pressipeole. Sellele
järgnes edu — j a pärast seda on
kutseid üle maailma olnud järje­korras
ootamas, et saada külalis­teks
Malmötüdrukuid oma de­monstratsioonidega.
Leida Leesment ise usub, et nad
on parimad maailmas pallidega,
hntidega,. muusika, rütmi ja lau­luga,
kuna inimesed väijendaväd
oma elurõõmu liigutustega.
.. L...Leesmendile.' .on, votmlemiiiie
muidugi tegevus, mis peab ole­ma
ilus ja kaunis vaätamisekso
Tüdrukuile peab see meeldima,
mis nad teevad, publik peab tead­ma
kuidas esitatav vibreerub ilust,
osavusest ja kehade rõõmust, lii­kumise
harmooniast.
' Tänaseni on grupp teinud üle 70.
reisu 23-le ma^e neljas maailma­jaos.
Viimane tänavu Taivanisse.
Nende treeninguvõimalused on
miiid paremad, kuigi pob veel
ideaalsed, harjutused toimuvad 33
tundi nädalas, 4^5 tundi igal õh-
L. Leesmeht meenutab : kõrg­punkte,
mil välisreisidiel o l i Amee­rikas
läbimurre, kui E d Sullivan
Show kaudu neid tutvustati 40 mil­jonile
ameeriklasele.
1965. a. Viinis gümhastraadal vii-
I masel õhtul, .kui. ta .istus TV-aparaadi
ees oodates spordiaja
kirjanike hääletust parimaks
^1
LEIBA LEESMENT '
tunnustatavale grupile, nad kar­jusid
rõõmust kui öeldi, et Mal-
V MÖflickor on parim grupp kogu
.' maailmas. - :•.
' Vestluse lõpul vastab L. Lees­ment
siiski alul antud küsimuse­le,
mis, on tema kavatsus tüdruiku-tega
teha. See on, anda kõigile
noortele tüdrukuile elustiil, tunda
rõõmu, et koos vüjeleda rütmilist
tegevust — ja sellega on tüdrukud
hästi hakkama saanud.
Selle 25 aasta jooksul on
768 esinemist Rootsis ja välis­maal,
87 neist eksklusiivseil ohtu-etendusil.
On tehtud 71 reisi 23
maale^ 16 Euroopasse, ülejäänud
Aasiasse, Lõuna- ja, Põhja-Amee-rikasse.
On esinetud üle 80 korra
televisiooniSj neist neli korda Ed
Sullivani Shows. On antud 37 de­monstratsiooni
intemätsionaalšeil
võimlemispidustusü ja kongressi­del,
nendfe hulgas neli korda güm-nastraadadel.
Seitse korda on esi­netud
Lääne-Saksamaal
• • • * OI
„¥ABÄ EESTLASI ' DB
Hiaä
Press FestivaFir, kaks korda on
esinetud maailihahäitustel, New
Yorgis ja Osakas.
Nüüdseks on plemas nii suur
eliitgrupp> eit võib saata kahte
kohta samaaegselt esinema. ^
Kuid Leida Leesment usub, et
kui tal on ESTO-80 festival-gala
organiseerimisel abi vaja, siis on
sellest tuhandelisest noorteperest
tal vajalikult abilisi võtta.
Äsjasel Toronto külastusel oli tal
kaasas üks Malmötüdrukuist, kes
demonstreeris seda kava, mida L.
Leesment on juba koreograafili­selt
omale kujundanud.
tn
Teen kõiki mehaanilisi parandusi
(mitte keretöid)
3323 Danforth: Ave. Tel. • 62>l-9553'
mSTO SAÄRENVIRTA.^
Hanno Kompus — lustatamata
L. Wahtras — Ltivaklasa
Enn Nõu — Vastuvett ^ 5.—
Anna Ahinatova — Marie Under --r E^kde® 3.5®
H. Michelson Kodumaalt võõrsile 10.—
ü. Michelson - Skaatilkui tee5 S.—
H.BiIichelson — Noorsootöö radaW
H. Michelson ^ Eesti radadellt 9:—
Triinu" üksiknumbreid 150
Estonian Officlal Golde
Paul Laan - Mõttelend — PUte Ja pecgeMfsl S.­Karin
Saarsen — Lohengrinl lalkomlno 4iHIi
Herbcart Selu — Utoopia ja fatnroloogia i 4.50
Eduard Kiants — Lqmeliitlased (luulotuskogu) 3.—
lona Laaman — Mis need sipelgad
(luuletuskogu) 3.-
A. Kubja ^Kadanndkodnd — mälestuses
A. Kubja — Mälestusi kodasaar®Rt
35
50
13
2 . -
1^
20
7 RIVERVIEWGARDENS, TORONTO
Janel, Bloori Ehedal)
TEL. 769-9535
RUDY SCHNEIDER
E: Uustalu ja R. Moora — SoomepcisiS
4^ lk.-1-64 %. fotosid
Leho Lumiste — Alamuse Audros —
line jutustus kirjanik Oskar Luts^sst
L. Lumiste — Atlandi aknaS
L. Lumiste - KiUad kiUas
A. Vomm — Riptsõnad I
A. Vomm. — Ristsõnad II
A.Vonmi - Ristsõnad IH
A Vomm — Ristsõnad IV
Ants Vomm — Mina hing (luuletuskogsi)
Ants V O D M U H Varjud (hiuletu^gu)
E. Eerme — Sffl^
mälestused
Eerme Päevata päevad Ja ööta ööd HI
S. Ekbaum AJatar (hmletu^^
Aarand RO<B — Jomalaga, Ears |a ErzoroM
J. Pitka — Rajiisõlmed
A. Käbin — Vaim ja mnid
Urve Karuks—- Eodäkondnr (luuletuskogu)
H. Oja — Kopütnsed eneseg (luuletuskogu)
H. Oja — Tunnete pnrdel (luuletuskogu)
AKüng — Mis toimub Soomes?
Aarand Roos — Juutide kuningas TalUnn&f
E. Sanden — IMtme näo ja nimega
E^ Sanden — Loojangul lahkumine Tallinnast
E. Mänd — Aastate pärand (kolmas valimik
vaimulikkevaathisi)
14.-
a.65
2.1C
5.30
2.25
2.25
2.25
20.-
1.50
. 4 -
4.-.
4.-
5.-»
L50
t75
14.-
S -
12iE0
16.20
40
40
20
20
20
20
40
SO
19
30
40
40
20
23
25
50
40
50
K7T r.p
Dme Ivandi — Pargi
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lasitele
Õpeta mind lugema I — (õpp$ ja töjöraam&t
eelkooUealistele lastele värvitrükis)
õpeta mind lugema II — õppe- ja tööraamat
eelkooUealistele lastele värvitrükis)
Eesti keele Harjutustiki 2.25
— Da^ aspirina, aspirina,. naera­tas
tüdriik ja eemaldusj et tuua
väikest tabletitoosi. Lindsten
maksis ostu Vuotilaise eest. See
võttis kohe tableti välja ja hak^
kas- ringi vaatama veekarahvini
^ ^ y*;*. - ^ i^
/ % ^ y > ^ /%
•^^ / V ^ ^ ^ <^
. 43J^ : ^ ^ ^ . <^ r<
16.
Lindsten laiutas käsi ja hakkas
suure Malega kaeblema:
— A i ai ai, voi, voi, voi! Samas
ta osutas sõrmega- Vuotilaisele ja
jätkas oma kiunumist.
Tüdruk näis a,ru saavat, et sõr­mega
osutatud mees on : haige.
Naeratus levis neiu näole nii veet­levana,
et Vuotüainen ei mäleta-jaudki
enam, kust kohast ta p>idi
haige olema. Tüdruk eemaldus
kõrva-le j a vedas leti alt välja
raamatu, tuli sellega meeste juur­de
ja avas raamatu nende ees.
— Mis toadi anatoomia raamat
see on, miestasVüptOaihen raa­matut
slmitsedes.: — Trükist ei
mõista pagangi arü' saada, kuna
: tähed ön sellised makedoonlased
v ö mis harakavarbaid nad kasu-tavadki.
Aga pildid OE
Vuotüainen näitas sõrmega le­heküljele,
(kus toretses joonista­tud
naise keha ümarate rindadega
ja suguelunditega. • Mitmel pool
püdü leidus numbreid, kõrval olid
numbrid koos selgitava tekstiga.
— Sina vaatad hoopis valest ko­hast.
Ega sina niisugune ole, et
tutt valutaks. Kui siin näitad so­biva
numbri,, saaksid satikasalvi.
Aga pöörame lehekülje edasi.
Vuotilainen jätkas käsukohaselt
lehitsemist, tiks anatoomiline joo^
nistus teise järele välgatas möö­da,
kuni tuli vastu mehe pea, sel­lelgi
ümberringi numbreid. Lind-siten
hakkas jälle aietama. Ta näi­tas
otsmikul olevale numbrile,
hakkas uuesti kaeblevalt kiunuma
ja näitas siis sõrmega Vuotilaise
otsmikule. •
— Kus pergele siin vett on?
— Voda, ütles Lindsten tüdruku­le.
— Veda, klunk, kluiik, khinkl
Ta tegi samas joomist kirjeldavaid
liigutusi, nagu pistnuks tableti su­hu
ja joonuks sellele.klaasist vett
peale. Kindluse mõttes ta joonis­tas
taskust võetud' paberilehele
veeklaasi meenutava pÜdi ja Idr-jutas
veel klaasis lainetava vee
peale-,H20,';:v":'.^ :„•.?.'•,
— Ä, voda! Tüdrukul oli abistav
iseloom. Ta võttis riiulüt tühja
pudeli ja jooksis apteegi uksest
tänavale. Sõbrad jäid juhmistu-nuina
järel vaatama.
— Kus pagan'talle nüüd nü kiire
ha&a5, imetles^^y^^
Kallus paar minutit. Tüdruk saa­bus
tagasi ja ulatas pooleli täide­tud
veega pudeh Vuotilaisele.
— Kütos • (tänan)! sai see soome
keeles suust, lükkas paar aspirihi
ktirgulakke ja jõi pudeli peaaegu
— Küll Oli apteek, imestas Vuo­tilainen
kui jälle tänaval oldi. • —
Kust see plika käis vett toomas?
Kas apteegis siis vett ei olegi?
— E i näinut olevat, on vaga va­na
ma j a. Võibolla ta j ooksis naa-berpoodi,
kuna mi pea tagasi Jõu-
— MeU, jumala eesft igasugu­sed
töökaitsiad j a muud büro­kraadid
sulgeksid kohe sellise
töökoha, kus vett sees ei ole. Ap­teegist
rääkimata, .Jutlustas"
Vwtilainen kodumaa dušid idea^
liseerides. — Aga mis püdiraamat
see õige oli? v .
— Kas nüüdki veel ei mõista?
See on päris hea ja sobiv süs­teem.
Seda tarvitatakse kuna Ve­nemaa
on suur ja l a i , ühed oska­vad
lugeda ja teised kirjutada,
kuid kolmandad ei kumbagi. Mui­dugi
ei peaks neid enam kiruma,
sest siin on hariduse j a koolitase
nüüd üsna kõrge. Aga püdiraa­mat
. on vanade aegade jäänus,
kuid pole praegusel moodsal ajal
idagi naeruväärne. Kui sinul
käsi valutab, siis lähed apteeki ja
otsid üles käe püdi ja sellest var
lutaväst kohast näed, milline ra-viminumber
on sellele kohale an­tud.
Ja kõhuga ning peaga on sa­ma
jutt. Ja tutilegi oleks ravim,
kui sinul see oleks. Kuid küll sinu
suguõmadusele oleks vastav pilt
numbritega leidunud.
— Kuid sa maksid aspirini eest,
imetles Vuotilaineii. — Kas siiii
siis, ravimid ei olegi kõigüe tasu­ta?
'
— Niiviisi meil Soomes kõik se­da
usuvad, aga usk ei ole teadmi­se
vääriline. Haiglais ja polüklii-nikuis
on ravimid küll tasuta, aga
apteegist nõutavad tavalised ravi­mid
maksavad ja hinnavahe ei ole
eriti märgatav meie hindadega.
Väike vahe küll on olemas, sest
siin ei maksa haigusekindlustus
enamuses neid ravimeid nagu
meil: Paljusid ravimeid on pide­valt
raske saada ja tõeliselt heade
läänemaiste ravimite hinnad on
seamoodi kallid, sest • neid saab
sageli ainult mustalt börsilt, tear
dis Lindsten.
Hotelli vestibüülis oli Ants neid
ootamas. • •
— Kas sa käisid turul?
— Oldi seal ja müüdi hästi!
Meil oli suurepärane müügikoht.
Aga äri- ja ametiaeg lõppes nü
varakult, et suurem osa kaubast
jäi lattu, 'teatas Lindsten.
— Mina ostan lõpud! Mul on
Igor ja Mstislav kaasas. Me os­tame
kõik ülejäänud asjad- Lähe-i
me sinu ruumi, nad tulevad järe-le.
.:;:-;v:--:'v ^^-^
Lindsten võttis oma võtme ja
läks Vuotüaisega lifti poole. Ant­su
polnud enam kusagü näha, aga
ta oli 'juba Lindsteni ruumi ukse
ees ootamas- laii mehed sinna
jõudsid. Ants libistas end korido­rist
ruumi, aga jäi päris ukse va­hele.
Tema vaade keerles mööda
seinu ja peatus lõpuks õhuvahetu­se
ventiiaatorüe, mis oli otse ukse
kohal. Ta vedas tooli ventilaatori
alla, võttis seljast kuue J a selle
kaeluseservast paar nööpnõela.
Tcjolile tõustes ta asetas kuue ven­tilaatori
ette ja kinnitas riietus­eseme
nõeltega tapetile.
Ants laskus toolüt, vedas oma
taskust kortsunud paberüehe ja
kirjutas sellele: ' „Võib: olla, et
kaamerad. Mõnikord on. Parem
katta need."
Lindsten oli juba tõstnud oma
mõlemad kohvrid voodüe, kui uk­selt
kuuldus esiteks kaks kiiret ko­putust
ja hetke pärast veel kolm
lööki. Ants avas ukse ja sisse vee­res
suurekogune dzhiinpükstes ja
Tappara* kuues nmg habemesse
kasvanud näoga sõber. ,,Igor",
kirjutas Ants lakoonUiselt oma pa-berüe
ja näitas teksti Vuotilaisele.
hokimeeskcHma nimi
Reisikohvris olev kaup oli juba
Lindsteni poolt jagatud voodikat-tele
korralikesse, iga lük omaette
hunnikusse.: VärvirÜikad kaelasal­lid
pani omanik siiski kohvrisse.
Ametialase asjatundmisega
>Ants, Igor ja Lindsten alustasid'
kauplemist. Vuotüainen jälgis kõr­valt.
Ühtki sõna ei vahetatud, a i ­nult
pliiats ja paberüebt olid ka­sutamisel.
Lindsten tõstis rüetus-eseme
teise järel nähtavale. Ants
kirjutas paberüe pakutava hinna.
Linjdsten noogutas kui oli sellega
nõus ja ulatas riietuseseme Igori­le,
k^s omalt poolt heitis kauba
akna kõrval asuvasse tugitooli.
Mõnikord j ei rahuldanud paku­tud
hind Lindsteni; Siis ta ku*ju­tas
omapoolse hinna pabörile, sed-lejärel
Ants omalt poolt noogutas
peaga kui ta sellega nõustus. Mõ­nel
puhul tmgiti ühe ja teise poolt
mitu korda enne kui lahendus lei­ti
ja kokkulepe saavutati.
Äkki Lindsten lõpetas ja kirju­tas
j Vuotilaisele lipaka: „Too
omad asjad. Parem on kui korral­dame
kõik samal ajal". Vuotüai­nen
noogutas nõustuvalt ja läks
oma asju tooma.
[Umbes tunni aja jooksul oli kõüc.
müüdud. Igor õleks soovinud osta
Vuotüaise ülikonnagi, aga see
keeldus ja raputas pead. ErÜisele
paberilehele' oli kirjutatud iga
riietuseseme või asja hind. Vuo­tüainen
ei võinud jätta omaette
imetlemata uusi hüidu mis anti ar-vutüe,
ühekordse täitega tulesüü-tajaüe
ja gondoomidele. Need hm-had
ületasid - viiekordselt nende
hinna Soomes.