1980-12-09-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Otti " • K U NT, 92 (2727) X X I X aastakäik •Teisipäeval, 9. detsembril i^^p — Becember 9, 1980 nax Üksikniunbri hind 50 cratü ammaammmmtmmaamammmmamiBeD MOSKVA ~ MöödimiidreedeiMo^ N. JJidu ja: ta sateimtrlMde nigipeade ' t a ^ anti Mffldel toetras FiMPla kommuBist^^ sepolütMse kriisi täieHkiks likvideeri^^^^ ringkondades arvatakse, et N. Liit koos oma dra- Ibatidega andis Foola kommunistMe parteUe mõned nädalad aega praegnse olukorra laliendamiseks ja ttööMste vastupanu murdmiseks ja m partei seda võ^ koos sisse: Poola kommunistliku partei on saanud ilmselt Moskvas toimunud konverentsilt uut julgust tööliste vastu raudkinda poliitika kasutamiseks. Nii deklareerisid Pool a kommunistliku partei juhid pärast Moskva konverentsi ivad pärast maa okupeerimist tööliste vastupanu. N.. Liidu punaarmee häälekandja Kui ta oma Juhtkirjas sõbralikult sünnitab, , ee •poola armee Ja. Poola'riik om. sotsialiseeritud M. Liidu punaarmee et poola töölised, on Ii^vasiooni ähyardus ning lääne-närvilisus ja peataolek on küleppe sõlmimist, kus jäetakse kõrvale kõik niajandusÜkud ja kaubanduslikud huvid ning koordineeritakse vilja väljaveo keelustamine N. Liitu, piiratakse tehnilist eksporti ja külmutatakse sõna tõsises mõttes suhtlemine • W. Liiduga. .. "'^ ^ - Bonnis mainitakse, et vene vägede sissetungimisel Poolasse tühistatakse tõenäoliselt ka kokkulepe, mille alusel Lääne-Šaksamaa an- Konsui arüa, häirinud IPoola sotsiaalset J^n^selt mõjutanud ka poola töölis- |a majanduselu ning looMt ^^^^^^^ hoiakut ning sundinud k©ntrrevofctsiooniii§e--meeleMM. ^ : noidhkkusele^ Nii . on iseseisva , ^^^ ^ ,v • Moskvas viibinud juhid eesotsas ametiühiagu Solidaarsuse juht f^' ^ ' 5,4 miljardi dollari partei peasekretäri Stanislav Ka- LechWalesemanitsenud töölisi tä- "^^^"^^^ gaasijuhtmestiku niaga toonitasid pärast Moskva gasihoidlikkusele ja avaidänud konverentsi Varssavi televisiooiü' lootust, et esile kerkinud tülikiisi-saates peetud kõnedes, liini ;„otsustav vajalik. , et on ehitamiseks Siberist Euroopasse. Eriti huvitava dekläraitsiooni Ühendriikide poliitika määritlemi-seks Poola sündmuste puhul äVal- Vümasel. KKKT. 25. juubelinäitusel « k s Bemta y i m m i „Eva". • g a " |a tStre-Mal Smegä. musi partei ja valitsusega on võimalik rahulikul teel lahendada. Londoni diplomaatüistes ringkon- President Carteri välispoliitil^ dades mainitakse, et lääneriigid ei ^ nõuandja Zbigniew Brzezinski lähe sõtta kui N. Lüt peaks Poplä mainis ajakirjanikele, et okupeerima. Kuid lääs ahistab ti- ^^^^driigid on aktsepiteeritmd heda koostöö raamides N. Liidu v,geograafUised jä ajalooUsed reali- Pnoi« r^iirii K B i . . . i » i . . ^ o PolMst, majanduslikku j a kultuu- leedid" pärastsõjaaegses Euroopas i ^ ^ ^ ^ elimineerimist läänemaaü- '^^^ ^^^^^^^ ära kasutada töö-voivad Igal hetkel vajaduse teal . Uste rahutusi ^ ^^^^^ Ehkici Moskva konverentsÜ deklareeriti, et Varssavi pakti ei kavatse Poolasse sisse tun on N.Lüdu Ja ta satelliitide väed oma „Bva- Foto: Vaba Eestlane alustada sissemarssi Poolasse, nelased loodavad ilmselt, et armee ei avalda neile sissemarsi puhul vastupanu, millele vihjat) fea s6organlsatsiopm kuuluvad taotlevad rii-avaldas lootust^ et mõlemad pooled Poolas pooldavad mõõdukust ja otsustavad minna kompromisside teele; WASmNGTON ~ tttiendriiki-de valitsus on katkestanud majandusliku abi andmise Salvadori Valitsusele ning saatnud Salvadori oma erikomisjoni, et selgitada kolme ameerika katoli^cu nunna ja ühe usulisel ala^töötajä mõrvamist; Seni on pahempoolsete ja kiriklike ringkondade poolt levitatud infpr-matsioonij et nunnad mõrvati valitsuse julgeolekuüksuste poolt, millega ihnselt tahetakse valitsusele heita varju. Kiriklikud ringkonnad on pidevalt toonitanud, et Salvadori kaitsemimsteeriumi koosseisu kuuluvad erilised üksused, kellede ülesandeks on mõrvata pahem{ 'seid'tegelasii::kuid need- väited bble seni tõestamist leidnud. Salvadori valitsus koosneb praegu mõõduka- .test tsiviilisikutest ja sõjaväeiastest, kollede eesmärgiks on äärmisi vasak- ja parei Väos hoida. Väga lühikeses avasõnas oli praost. 0. Puhmi usu ja Toronto Eesti Nais selts ja selle kultuuritoimkond korraMasM koos Peet-väga kauni detsembrikuu ilma tõttu oli kogunenud ligi 70 liiget ja külalist. Laaiisoo tervitas külalisi ja andis seletust järgneva kava üle, kus esimeseks VatmuliM kõne. Vaimulik osa algas jõulukoraaliga, misjärel praost 0. Puhm !. Ilguses oimud sõna tähendust, mida inimesed o i otsinud ja saanud selle • • "1 tes 'tämasesž, Jeheikül|el joone aü llmniiia Ijes-ti Vabariigi New, Yorgis |[arl KuDsikiB i^esi fi „Pääs põrgust". See ön tõesä-sündinnd lugu N . Llidö punaarmee poolt okupeentud Eestist 1940. aastel, kus uued võlmii-mehed hakkasid .^Ühendriikidest .Tallinna vällsmoMlsteeriiBMl teenistusesse Torontos Civie Garden Centre ruumides, 777 Lawrence Ave., East avati möödunud laupäeval lij-lemaalide näitus, kus esinevad selw lemotiiviliste töödega kanada päri-mad kunstnikud. Näitusele on kutsutud ka eesti liUemaalija Tüü K a - dak, kes esineb seal nelja tööga. Näitus on avatud igal' päeval k l . 9.30-4, laupäeval 4—10 ja pü-päeval k l . 1-.10. distades teda salakuulamises^ Põnev ptastos viib tolleaegsesse hirmust |a terrorist tolvS Eesti pealinna, kus uue kommunistli-: ku . valitsuse afal võimutses NKVD..Kari KuusItaH jpääsemi- ' ne Icommums|fikiist Eestist kee-: mllstel asjaoludel on põnevam kuR /mõne Mmiui .sündmuste tullpunktS EarS Kuusik (Charles i « x « , a « * ,5 kes' on abielos ameeirlMaMiiaga,. on juba mmm enrn elab praegp kides. - Eesti Kontsertbüroo, koostöös Mart House muusikakomiteega korraldas möödunud pühapäeva pä-rasüõunal Tüna:Mitti^^M •Osavõtt; oli :vägžiga arvukas j a ^täitis suurema osa Hart House kontsertsaalist.- Mitt. esitas ,kava esimesel Ingrid Heinma deklameeris Salme Ekbaumi luuletuse „Nõnda sain tuisiigä tuttavaks" ja Malle Laan-soo luges katke 1866. a. ilmunud „pieviku i i s a s f ' kirjelduse jõuhi-kömmete kohta, m i l l e puhul juba siis alla kirjutati, et niiviisi tegid eestlased vanasti. õhtu peamine kavaline osa seisnes kolm6 naise jõulumalestusis: Aurelie Soo mälestas oma jõule enne iseseisvust, sajandi alguses, Ellen Irs iseseisva Eesti aegseid ja Endla Kannel praeguse kommunistliku okupatsiooni all kannatava rahva: rahupühi. ; ^A. Soo mäletas, ®t alles .enne a. revolutsiooni hakati kuus Jasliku :„<Goldberg Väriations'*, mis on ligemale Sp-mlnutnline vahepeatuseta helitöö ja m fc tas päheõpitult. Eolmekümnest variatsioonist harpsikordile kirjutatud helitöö oli algselt loodud I.G. Goldbergi unetuse ravimiks, koos-nedes kahest kokkuliidetud m e te diast.,^ . Teisel poolel^ mängis Tiin^ Mitt Kaljo Raidi värvika „Capricci®", F. Chopini helindid „BarcardlIe" Ja „Sclserzo b-moUi". Siis palju lill! ja väike lisapala. (Peeter Tammearu arvustus Ilmub meie ajalehe järgmises numbris). Tema lapsepõlvekodu oli kitsas ja toodi ainult kuuseoksi tuppa. Ta ei mäleta, et kingitusi ohiuks. Aga süüa sai hästi. Sel ajal elasid noored nagu M a , ainult oma perekonna ringis ja jõuluaegsed külaskäigud olid perekondlikud, uudishimutsedes, et mis tädi see ja see jõidutoiduks pakub, kas ikka sült on laual. iSsimest korda sõitis ta maale, kui oli kihlatud ja küsides tulevase mehe kodutalus, et kas kuusk on tuppa toodud, küsis mehe vend, et mis kuusk? Keegi ei teadnud veel mis sellega teha. ti kuumad vorstid, liha ja pruunid kartulid keriselt. Esimese jõulupuu korraldas ta kooliõpetajana Kaalepi külakoolis, kus oli lauluandelisj lapsi ja mängiti väike lastenäidend. Kuid uus aeg tuli peale ja Vanad kombed kadusid. Ellen Irs ütles, et tema elas oma noorusaja sellel kaunimal ajal, mü oldi iseseisvad ja jõulud piid usklike rahupühad. Ta esitas värsivormis pikema loo oma jõulumälestu-sist, kus lõpuks pääsis valitsema siinne rahämaaüma mentaliteet, „et jõuluvana ei teeks kära / talt vitsakimbu ostaks ära!" Evi Valge laulis kaks laulu, „Ma-ria laühi" jä ,;TeelPetlemma", kuna Margit Vüa saatis klaveril; koos klaverisaatjaga aga laulis dueti „Tasa libiseb lund". Viimaseks mälestuste esitajaks oli Endla Kannel. Ta rääkis oma jõulumälestusist Sangaste kirUcus okupatsiooniaastal 1946 või 1947. Saugaste Mrlkus ©H kuusk, kirik küiinaldest valge ja palju hobuseid oli kirikuväravas lasila kül- Inimesed olid hakanud olukorraga harjuma. Endla taotles luba Kanadasse saamiseks. Ta oli kooliõpetaja ja mõtles kutsuda pühadeks oma õed jä ema Tartusse. Maal olid siis juba kolhoosid, hobused olid talunikelt ära võetud ja sel õhtul ei lubatud ainsatki hobust kirikusse sõiduks. Bussid olid rahvast tungü. Ta läks omastega Tartu Peetri kirikusse; see oli puupüsti rahvas täis, kooripealne sinetas üliõpilaste j a Eesti Põllumajandusakadeemia vormimütsidest. Kõik laulsid koraalidele kaasa. Endla ema ütles: „Lats, ära laula, nad panevad su k i n n i ! " Endla laulis siiski. Möödunud reedel saabus New Yprgist kurb tfeade, et neljapäeval on surnud New Yorgis maksavähja tagajärjel Eesti Vabarügi konsul Aksel Linkhorst, kes töötas New Yorgis Eesti Vabariigi esindaja peakonsul"E. Jaaksoni kõrval konsulina, kellele Ühendriikide valitsus oU andnud oma tunnustuse. ^ Aksel Linkhorst oli sündinud 1, veebruaril 1912 Järvamaal ärimehe ja põllumehe pojana. Lõpetas Tartu ülikooli majandusteaduskonna 1936. aastal kuid oli juba 1935. aastast alates välismiiüstee-riumi teenistuses, Määrati 1937. aastal Pariisi Eesti saatkonna juurde atasheeks ning sealt 1939v aastal atasheeks Eesti saatkonda Stok-holmis. Pärast kommunistide võimuletulekut Eestis tegutses Stokholmis aktiivselt paljudes eesti organisatsiooni-des. Alates 1967.. aasta 1. maist nimetati ta Ameerika ühend-rükidesse Eesti Vabariigi konsulaati konsuli kohale. Aksel LinkhorstI jäid lähema^ test omaksetest leinama abikaasa ja poeg perekonnaga Rootsis. Konsul Aksel Linkhorsti surmaga sai Eesti vabadusvõitlus suure kaotuse osaliseks kuna võimalused tema asendamiseks kogenud ^plo-maadiga on minimaalsed. Tema positsiooni täitmine Eesti Vabariigi konsulaadis peaks siiski olema nüüd lihtsam seetõttu, et ühendriikide valitsuse uue korraldusi kohaselt on Balti riikide esindustel ühendrükides võimalik oma diplomaadikohti täita ka seUiste isikutega, kes ei olnud Eesti iseseisvuse ajal Eesti Välisministeeriumi teenistuses. sast" kuusk, seda ehiti ja kuü Kuid kaunis oli Mrikusõit Järva Madise kirikusse. Koju Jõudes võe- Talumehed olid hobustele pannud paremad rakmed. Kui ta kirikust tagasi sõitis ja oma koolimajast möödus, olid seal ruumid valged. Pärast selgus, et tema kirikust tuleku ajal oli emakeele õpetaja ära vüdud, raamatukogu läbi otsitud ja õpetaja vana ema üksinda jäetud nälgima. Teise pildi ta esitas aastast 1972. ta ema viia Kuper^ janovi hauale, kutsudes ema surnuaiale. See oli mõeldud vastutasuks, et ema kord Valgast tulles näitas kohta, kus Kuperjanov langes. Hauaplatsi ümbrus oli täis üliõpilasi ja teisi noori, haual põlesid küünlad. Nüüd on see koht valve all, ega lubata enam sinna. Pärast veedeti kodus jõuluõhtu, ema oli maalt toitu toonud. Seekord sattusid pühad nädalalõpule ja polnud probleemi, aga kui sattusid nädala sisse, sus kaeti aknad ja peeti ikkagi jõule. K a koolidesse toodi väike kuusk ja mõned küünlad ja lasti neid lühikest aega põleda. 18 aasta jooksul ei juhtunud pahandusi kuigi neid võinuks olla. 1973. a. jõuludeks sõitis ta üle Otepää Sangaste kirikusse bussiga. Tal olid juba lahkurnispaberid käes j a see oli nägu jumalagajätmine noorusmaaga.; Pimenemisel jõuti kohale. Mõni lasila oli alles, aga ei ühtki jälge. Ta pani haudadele küünlaid põlema ja läks koju. Va-naaasta õhtul kordus sama. Ta tahtis veel kord minna sama teed, kust kunagi koolis käis, kuid see oli ülesküntud. Majad olid kas varemeis, tühjad VÕD mõnes veel vanakeste paar. Kõikjal oli pimedus ja vaikus. Eestimaa inimene peab mõtlema, kust ta kuuse saab, kuused on kallid, neid ei tohi ise metsast tuua, Tartu lähedal kontrolliti veoautosid j a kui sel olid kuused, aga mitte nende võtmiseks luba, saadeti need tagasi. Kuuski võis osta ainult turult. ^ Viimane jõulukirjeldus oma halastamatus karmuses sundis kõiki meeleliigutusest sUmi pühkima, kaasaelades sellele kui parimale jõulüjutlusele, kus ilmnes kannatava rahva püüdlus tõelise jõuluvalguse Lõppsõnas H. Novek tänas tegelasi j a M. Laanšoo andis igale tänutäheks lüleõie; misjärel asuti ootava kohvi ning küpsiste juurde. I ;
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , December 9, 1980 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1980-12-09 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e801209 |
Description
Title | 1980-12-09-01 |
OCR text |
Otti " •
K U
NT, 92 (2727) X X I X aastakäik •Teisipäeval, 9. detsembril i^^p — Becember 9, 1980
nax
Üksikniunbri hind 50 cratü
ammaammmmtmmaamammmmamiBeD
MOSKVA ~ MöödimiidreedeiMo^ N. JJidu ja: ta sateimtrlMde nigipeade ' t a ^
anti Mffldel toetras FiMPla kommuBist^^
sepolütMse kriisi täieHkiks likvideeri^^^^ ringkondades arvatakse, et N. Liit koos oma dra-
Ibatidega andis Foola kommunistMe parteUe mõned nädalad aega praegnse olukorra laliendamiseks ja
ttööMste vastupanu murdmiseks ja m partei seda võ^ koos
sisse:
Poola kommunistliku partei
on saanud ilmselt Moskvas toimunud
konverentsilt uut julgust tööliste
vastu raudkinda poliitika kasutamiseks.
Nii deklareerisid Pool
a kommunistliku partei juhid pärast
Moskva konverentsi
ivad pärast maa okupeerimist tööliste vastupanu.
N.. Liidu punaarmee häälekandja
Kui ta oma Juhtkirjas sõbralikult
sünnitab, ,
ee •poola armee Ja. Poola'riik om.
sotsialiseeritud M. Liidu punaarmee
et poola töölised, on
Ii^vasiooni ähyardus ning lääne-närvilisus
ja peataolek on
küleppe sõlmimist, kus jäetakse
kõrvale kõik niajandusÜkud ja
kaubanduslikud huvid ning koordineeritakse
vilja väljaveo keelustamine
N. Liitu, piiratakse
tehnilist eksporti ja külmutatakse
sõna tõsises mõttes suhtlemine
• W. Liiduga. .. "'^ ^ -
Bonnis mainitakse, et vene vägede
sissetungimisel Poolasse tühistatakse
tõenäoliselt ka kokkulepe,
mille alusel Lääne-Šaksamaa an-
Konsui
arüa, häirinud IPoola sotsiaalset J^n^selt mõjutanud ka poola töölis-
|a majanduselu ning looMt ^^^^^^^ hoiakut ning sundinud
k©ntrrevofctsiooniii§e--meeleMM. ^
: noidhkkusele^ Nii . on iseseisva , ^^^ ^ ,v •
Moskvas viibinud juhid eesotsas ametiühiagu Solidaarsuse juht f^' ^ ' 5,4 miljardi dollari
partei peasekretäri Stanislav Ka- LechWalesemanitsenud töölisi tä- "^^^"^^^ gaasijuhtmestiku
niaga toonitasid pärast Moskva gasihoidlikkusele ja avaidänud
konverentsi Varssavi televisiooiü' lootust, et esile kerkinud tülikiisi-saates
peetud kõnedes,
liini ;„otsustav
vajalik. ,
et
on
ehitamiseks Siberist Euroopasse.
Eriti huvitava dekläraitsiooni
Ühendriikide poliitika määritlemi-seks
Poola sündmuste puhul äVal-
Vümasel. KKKT. 25. juubelinäitusel
« k s Bemta y i m m i „Eva".
• g a " |a tStre-Mal Smegä.
musi partei ja valitsusega on võimalik
rahulikul teel lahendada.
Londoni diplomaatüistes ringkon- President Carteri välispoliitil^
dades mainitakse, et lääneriigid ei ^ nõuandja Zbigniew Brzezinski
lähe sõtta kui N. Lüt peaks Poplä mainis ajakirjanikele, et
okupeerima. Kuid lääs ahistab ti- ^^^^driigid on aktsepiteeritmd
heda koostöö raamides N. Liidu v,geograafUised jä ajalooUsed reali-
Pnoi« r^iirii K B i . . . i » i . . ^ o PolMst, majanduslikku j a kultuu- leedid" pärastsõjaaegses Euroopas
i ^ ^ ^ ^ elimineerimist läänemaaü- '^^^ ^^^^^^^ ära kasutada töö-voivad
Igal hetkel vajaduse teal . Uste rahutusi ^ ^^^^^
Ehkici Moskva konverentsÜ deklareeriti,
et Varssavi pakti
ei kavatse Poolasse sisse tun
on N.Lüdu Ja ta satelliitide väed
oma „Bva-
Foto: Vaba Eestlane
alustada sissemarssi Poolasse,
nelased loodavad ilmselt, et
armee ei avalda neile sissemarsi
puhul vastupanu, millele vihjat) fea
s6organlsatsiopm kuuluvad
taotlevad
rii-avaldas
lootust^ et mõlemad pooled
Poolas pooldavad mõõdukust ja otsustavad
minna kompromisside teele;
WASmNGTON ~ tttiendriiki-de
valitsus on katkestanud majandusliku
abi andmise Salvadori Valitsusele
ning saatnud Salvadori oma
erikomisjoni, et selgitada kolme
ameerika katoli^cu nunna ja ühe
usulisel ala^töötajä mõrvamist; Seni
on pahempoolsete ja kiriklike
ringkondade poolt levitatud infpr-matsioonij
et nunnad mõrvati valitsuse
julgeolekuüksuste poolt, millega
ihnselt tahetakse valitsusele
heita varju. Kiriklikud ringkonnad
on pidevalt toonitanud, et Salvadori
kaitsemimsteeriumi koosseisu
kuuluvad erilised üksused, kellede
ülesandeks on mõrvata pahem{
'seid'tegelasii::kuid need- väited bble
seni tõestamist leidnud. Salvadori
valitsus koosneb praegu mõõduka-
.test tsiviilisikutest ja sõjaväeiastest,
kollede eesmärgiks on äärmisi vasak-
ja parei
Väos hoida.
Väga lühikeses avasõnas
oli praost. 0. Puhmi
usu ja
Toronto Eesti Nais selts ja selle kultuuritoimkond korraMasM koos Peet-väga
kauni detsembrikuu ilma tõttu oli kogunenud ligi 70 liiget ja külalist.
Laaiisoo tervitas külalisi ja andis seletust järgneva kava üle, kus esimeseks
VatmuliM kõne. Vaimulik osa algas jõulukoraaliga, misjärel praost 0. Puhm
!. Ilguses oimud sõna tähendust, mida inimesed o i otsinud ja saanud selle
• • "1
tes 'tämasesž,
Jeheikül|el joone aü llmniiia Ijes-ti
Vabariigi
New, Yorgis
|[arl KuDsikiB i^esi fi
„Pääs põrgust". See ön tõesä-sündinnd
lugu N . Llidö punaarmee
poolt okupeentud Eestist
1940. aastel, kus uued võlmii-mehed
hakkasid .^Ühendriikidest
.Tallinna vällsmoMlsteeriiBMl teenistusesse
Torontos Civie Garden Centre
ruumides, 777 Lawrence Ave.,
East avati möödunud laupäeval lij-lemaalide
näitus, kus esinevad selw
lemotiiviliste töödega kanada päri-mad
kunstnikud. Näitusele on kutsutud
ka eesti liUemaalija Tüü K a -
dak, kes esineb seal nelja tööga.
Näitus on avatud igal' päeval k l .
9.30-4, laupäeval 4—10 ja pü-päeval
k l . 1-.10.
distades teda salakuulamises^
Põnev ptastos viib tolleaegsesse
hirmust |a terrorist tolvS Eesti
pealinna, kus uue kommunistli-:
ku . valitsuse afal võimutses
NKVD..Kari KuusItaH jpääsemi-
' ne Icommums|fikiist Eestist kee-:
mllstel asjaoludel on põnevam
kuR /mõne Mmiui
.sündmuste tullpunktS
EarS Kuusik (Charles i « x « , a « * ,5
kes' on abielos ameeirlMaMiiaga,.
on juba mmm enrn
elab praegp
kides. -
Eesti Kontsertbüroo, koostöös
Mart House muusikakomiteega korraldas
möödunud pühapäeva pä-rasüõunal
Tüna:Mitti^^M
•Osavõtt; oli :vägžiga arvukas j a ^täitis
suurema osa Hart House kontsertsaalist.-
Mitt. esitas ,kava esimesel
Ingrid Heinma deklameeris Salme
Ekbaumi luuletuse „Nõnda sain
tuisiigä tuttavaks" ja Malle Laan-soo
luges katke 1866. a. ilmunud
„pieviku i i s a s f ' kirjelduse jõuhi-kömmete
kohta, m i l l e puhul juba
siis alla kirjutati, et niiviisi tegid
eestlased vanasti.
õhtu peamine kavaline osa seisnes
kolm6 naise jõulumalestusis:
Aurelie Soo mälestas oma jõule
enne iseseisvust, sajandi alguses,
Ellen Irs iseseisva Eesti aegseid ja
Endla Kannel praeguse kommunistliku
okupatsiooni all kannatava
rahva: rahupühi.
; ^A. Soo mäletas, ®t alles .enne
a. revolutsiooni hakati kuus
Jasliku :„ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-12-09-01