1986-09-17-09 |
Previous | 9 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr.
|r/ii//tiiiiii)((iiiiiiiiiiui(UiiiiiiiiiiiiiJiiiiiiiiiinti|iiiiiiifin^
eyadel yiis isa lapse^^
sõidule.. ütles: y^Läheme
kfevädet otšimal"
Isa sõitis varsti asfalt^teeit
kruusa-teele. Kahel pool teed
olid suured rohelised platsid.
Aegajalt keerasid nende vahelt
sisse teed kaugemal asuvate m
jade ja tornide juurde.
„Need on talud/* itlesisa.^^
^jSiin elavad farmerid."
jjFäiperid oh io^
hed/* arvas pnda. yj^^aata kül
pikaks iiad pn oma murud lask-niid
kasvada. NeM oleks ammu
pidanud lõikama.'^
„Ei, kallis laps,** seletas isa.
|^,Need ei ole murud, vaid põllud^^
ja see roheline rohi bnvilL
gisekskpsvavad neile otsa vilja^
pead, kus sees on terad. Tera"
destvalmistatakse jahu, kii^
takse leiba ja saia ning tehs^kse
muid toite. Sügise! tuleme siia
tagasi, :siiS;y näed."- i^^
ügiistis: sõitis'isa'Uüe^^
ma teedi Rohelisest rohust
olid kasvanud pikad kollased ja
pruunid kõrred. Iga kõrre otsas
õõtsus viljapea, isa pidas nüiid
auto kihm» noppis mõrieid yiljai"
1, näitas neid ja
RUKKIST
peenl^iba. Rukkist tehakse
NISIJ-jahust tehakse saia, sepl^
kut^ kü|)siseid ja kooke^ inaka^
rone ja
ka manhat.
valmistatakse tan»
|gu, Kruupe ja pdi^ajahü, O
jsaab ka linnaseid ja
iest tehakse õlut.
KAERA
>ielt loomatoiduks,
jaoks. Aga kaer ön toitev ka inl«
m^stele.^ Te ju teate k ^^
Kiislit aga teeb ema kaera»
AUGUSTr nimi:' öm LÕIKü
^EKUüv sest viljad^^v^^^
õigatakse augustis.
Hark all, pann
' ri^, risti
mets.
nupp, nupu
Vastavalt kokkuleppe^^^ ri^^
peavad eesUaseä ja lätla
(ostiria eelistatud hauaplatsid eeloleva
sügise jooksul. Pärast seda
,xom'i" kalmistul on jpui-könd
nr. IQijmis asub lõu
piirkonda nr. 16, avamisel käesoleval
5Ügisel. Nimetatud piirkond
on viimane, mis saadaval
eestlaste varemate matusepür-kondade
läheduses; Tulevased
piirkonnad tulevad avamisele
lääne pool SenlacRoad'i.
Läbi rääkides kalmistu vd^^^
susega ^ on eestlastele reserveeritud
selles piirkonnas üks leina-müür
20-ne matuse-paigagä, kus
igas on ette nähtud kähe urni
mu
Meik
mised;
urnile -^yäliiiii^
$1323.00, sisemine müüri kü^
^•$:l543'.00.:-^v;^:v;.V;;;v^^^^ i::::.}---:^:-::
;:2. • Hauäpto^ Miihäks • on
$14S.OO ruut-meeter. Olenedes
erinevatest kontuuridest on
keskniine suurus 7-~8ruutmeet-s,
i'mis on
paiguiammc.
Saitiuti on tehtud kokkulepe
hauaplatside 'suhtes terves piir-kVöoiriidd
nr. 10' ulatuses (umbes m ulatuses (umbes
guunauapiatsi), millest taotle^
nie,vkoos läti koguduste^ varuda
võimalikult suure ala ainnlt
meie
ümbruses, kes oleks huvitatud
kas leinamiiüri või hauapla
omaniisest ühises eestlaste kalmistu
osas, palume helistada lähema
informatsiooni saamiseks
õp. Udo Petersoo'Ie teisipäeviti
6—8 õ. jä neljapäeviti 2—8 õ.
Toronto Vana-Andrese kiriku
na*
sihtasutus kor-avaak-ituse
reedel, 3^ oktoobril sa. kell
7.30 Eesti Maja suures saalis.
Kavas on päevakohaseid sõnavõtte,
professor
b j ä c - Viimased kaks^^ kõne ja ettekandeid
d » Saadaval olev: ieinamüür^^^^^^
pital koos keskvalitsuse toetusega
õppetooli asutamiseks sihtasutuse
poolt Toronto ülikoolile
üle kantud.. Need summad laekusid
meie ühiskonna annetustest
ja Tartu Collegelal^
li jä kasumite jällekasutamisest.
Meie ühiskonna arusaav ja heatahtlik
suhtumine on olnud sihtasutuse
tööle ergutavaks toeks.
Nüüd aga vajame õppetooli lisaprogrammide
läbivnmiseks uusi
toetusi (teaduslikkude materjali-^
de kogumine ja trükkimine, raa-
^^^^^^^^^^^^^^^ Q^^^^^^^^
kõik D.M.G. lõngad, samuti
remeidrLeiate kõike, mida^y
asutamisega
vabas maailmas ja tunnustatud
ülikooli juuces toime
tulnud nimetamisväärse saavutusega.
Sihtasutus julgeb paluda, et
iga kaasmaalane leiaks võimaluse
kaasa aidata.
/Tulumaksuvabad toetused palume
saata sihtasutuse laekurile
Chair of Estonian Studies Foundation,
310 Bloor St. W., Toronto,
Ont.
sid Hollandis Almere lähedal
:, ta nai-kes
biiia balloonil ;,Dutch Viking"
tuhni
loom •,^ndela" tabas ma^i
umbes 30-kilomeetrise tunnikiirusega
ja lendas uperpalli, kuid
gaštäda. Almere on 20 kilomeet-meetri
laiiise veekogu ületamiseks
ballooni abil. Brinkide ja
i Hageitiani rekord ön ligi 30 tun-
* di eelmiste ballooni-lendurite
sündinud 26. juunil 1919 Pärnus
•6
a
veniaalapsed ARV0 , ERIK jä INGRID abikaassigä
J
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 17, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-09-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860917 |
Description
| Title | 1986-09-17-09 |
| OCR text | Nr. |r/ii//tiiiiii)((iiiiiiiiiiui(UiiiiiiiiiiiiiJiiiiiiiiiinti|iiiiiiifin^ eyadel yiis isa lapse^^ sõidule.. ütles: y^Läheme kfevädet otšimal" Isa sõitis varsti asfalt^teeit kruusa-teele. Kahel pool teed olid suured rohelised platsid. Aegajalt keerasid nende vahelt sisse teed kaugemal asuvate m jade ja tornide juurde. „Need on talud/* itlesisa.^^ ^jSiin elavad farmerid." jjFäiperid oh io^ hed/* arvas pnda. yj^^aata kül pikaks iiad pn oma murud lask-niid kasvada. NeM oleks ammu pidanud lõikama.'^ „Ei, kallis laps,** seletas isa. |^,Need ei ole murud, vaid põllud^^ ja see roheline rohi bnvilL gisekskpsvavad neile otsa vilja^ pead, kus sees on terad. Tera" destvalmistatakse jahu, kii^ takse leiba ja saia ning tehs^kse muid toite. Sügise! tuleme siia tagasi, :siiS;y näed."- i^^ ügiistis: sõitis'isa'Uüe^^ ma teedi Rohelisest rohust olid kasvanud pikad kollased ja pruunid kõrred. Iga kõrre otsas õõtsus viljapea, isa pidas nüiid auto kihm» noppis mõrieid yiljai" 1, näitas neid ja RUKKIST peenl^iba. Rukkist tehakse NISIJ-jahust tehakse saia, sepl^ kut^ kü|)siseid ja kooke^ inaka^ rone ja ka manhat. valmistatakse tan» |gu, Kruupe ja pdi^ajahü, O jsaab ka linnaseid ja iest tehakse õlut. KAERA >ielt loomatoiduks, jaoks. Aga kaer ön toitev ka inl« m^stele.^ Te ju teate k ^^ Kiislit aga teeb ema kaera» AUGUSTr nimi:' öm LÕIKü ^EKUüv sest viljad^^v^^^ õigatakse augustis. Hark all, pann ' ri^, risti mets. nupp, nupu Vastavalt kokkuleppe^^^ ri^^ peavad eesUaseä ja lätla (ostiria eelistatud hauaplatsid eeloleva sügise jooksul. Pärast seda ,xom'i" kalmistul on jpui-könd nr. IQijmis asub lõu piirkonda nr. 16, avamisel käesoleval 5Ügisel. Nimetatud piirkond on viimane, mis saadaval eestlaste varemate matusepür-kondade läheduses; Tulevased piirkonnad tulevad avamisele lääne pool SenlacRoad'i. Läbi rääkides kalmistu vd^^^ susega ^ on eestlastele reserveeritud selles piirkonnas üks leina-müür 20-ne matuse-paigagä, kus igas on ette nähtud kähe urni mu Meik mised; urnile -^yäliiiii^ $1323.00, sisemine müüri kü^ ^•$:l543'.00.:-^v;^:v;.V;;;v^^^^ i::::.}---:^:-:: ;:2. • Hauäpto^ Miihäks • on $14S.OO ruut-meeter. Olenedes erinevatest kontuuridest on keskniine suurus 7-~8ruutmeet-s, i'mis on paiguiammc. Saitiuti on tehtud kokkulepe hauaplatside 'suhtes terves piir-kVöoiriidd nr. 10' ulatuses (umbes m ulatuses (umbes guunauapiatsi), millest taotle^ nie,vkoos läti koguduste^ varuda võimalikult suure ala ainnlt meie ümbruses, kes oleks huvitatud kas leinamiiüri või hauapla omaniisest ühises eestlaste kalmistu osas, palume helistada lähema informatsiooni saamiseks õp. Udo Petersoo'Ie teisipäeviti 6—8 õ. jä neljapäeviti 2—8 õ. Toronto Vana-Andrese kiriku na* sihtasutus kor-avaak-ituse reedel, 3^ oktoobril sa. kell 7.30 Eesti Maja suures saalis. Kavas on päevakohaseid sõnavõtte, professor b j ä c - Viimased kaks^^ kõne ja ettekandeid d » Saadaval olev: ieinamüür^^^^^^ pital koos keskvalitsuse toetusega õppetooli asutamiseks sihtasutuse poolt Toronto ülikoolile üle kantud.. Need summad laekusid meie ühiskonna annetustest ja Tartu Collegelal^ li jä kasumite jällekasutamisest. Meie ühiskonna arusaav ja heatahtlik suhtumine on olnud sihtasutuse tööle ergutavaks toeks. Nüüd aga vajame õppetooli lisaprogrammide läbivnmiseks uusi toetusi (teaduslikkude materjali-^ de kogumine ja trükkimine, raa- ^^^^^^^^^^^^^^^ Q^^^^^^^^ kõik D.M.G. lõngad, samuti remeidrLeiate kõike, mida^y asutamisega vabas maailmas ja tunnustatud ülikooli juuces toime tulnud nimetamisväärse saavutusega. Sihtasutus julgeb paluda, et iga kaasmaalane leiaks võimaluse kaasa aidata. /Tulumaksuvabad toetused palume saata sihtasutuse laekurile Chair of Estonian Studies Foundation, 310 Bloor St. W., Toronto, Ont. sid Hollandis Almere lähedal :, ta nai-kes biiia balloonil ;,Dutch Viking" tuhni loom •,^ndela" tabas ma^i umbes 30-kilomeetrise tunnikiirusega ja lendas uperpalli, kuid gaštäda. Almere on 20 kilomeet-meetri laiiise veekogu ületamiseks ballooni abil. Brinkide ja i Hageitiani rekord ön ligi 30 tun- * di eelmiste ballooni-lendurite sündinud 26. juunil 1919 Pärnus •6 a veniaalapsed ARV0 , ERIK jä INGRID abikaassigä J |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-09-17-09
