Vaba Eestlane, May 12, 1965

              (fy 'SZWKvr?®m wpzyi %--
w ÄI
1' fc Lhk2 VABA EESTLANE kolmftpieraL 12 mail 1965 — WedaMdaj May 12 1965
i ia' j?
!
il
Punase laviini vastu
„Ma ei kavatse istuda Valges ' kui kogu taba maailm ei taha sat- -
Majas kiiktoolis ja vaadata pealt
kui kommunistid võtavad ühe rii-gi
teise järele üle4 Nende tabava
te sõnadega iseloomustas presi-dent
Johnson ühendriikide prae-guseid
samme Dominikaani vaba-riigis
ja Lõuna-Vietnami- s kus
t 'fionrl n iif nn iL-rw- l inn rf rn
-- iiii nniansgtemeadaailsmitaungpioliitilise olukorra ksüoostsekõtleagsemaisvtalikmuis saagrvealimiesiegoale
stabiliseerimiseks ja tasakaalus--
HmttoLti nmi inimci cälimilni mis on ainukeseks mõjuvaks te-- i riikide ajakirjandusest ja liberaal- -
Kuriks mida kommunistid respek-teerivad
ühendriikide sekkumine oma
sõjajõud udega Lõuna-Vietnam- i ja
Dominikaani sündmustesse laseb
oletada et Valge Maja senises vä-lispoliitilises
liinis on toimunud
märgatav ja põhiline muudatus
mis baseerub kindlakäelisel ja re-soluutsel
juhtimisel ning erineb
seega tunduvalt Kisenhowcri ja
Kennedy ajastute kõikuvast ja jä-relandlik- ust
poliitikast Lõuna-Vietna- mi ja Dominikaani sünd-mustega
on tehtud kommunistli-kule
blokile selgeks et Ühendrii-gid
ei kavatse istuda ükskõiksete
pealtvaatajatena kui kommunisti-de
agendid ja terroristid hakka-vad
õõnestama mõne riigi sise-mist
korda ja panevad lõpuks
seal maksma kommunistliku rez-hii- mi
nagu see toimus Kuubal
Möödunud aastate kurvad ko-gemused
on teinud ameeriklaste-le
selgeks et praeguses segipaisa-tud
ja lõhestatud maailmas kus
ei respekteerita enam mingisugu-seid
tõekspidamisi kokkuleppeid
ega moraaliprintsiipe maksab ai-nult
jõud Liitunud Rahvaste Or-ganisatsioon
Ameerika Riikide
Organisatsioon ja teised rahvus-vahelise
koostöö alusel loodud or-ganisatsioonid
on osutunud saa-matuteks
ja võimetuteks kriitilis-tes
olukordades tegutsema ning
kommunistlikkude riikide põran-daalust
tegevust ja avalikke ag-ressioonia-kte
piirama Sellest tin-gitult
on Ühendriikidel tulnud en-dale
võtta ebameeldivad rahvus-vahelise
politsriüksuse ülesanded
mis on osutunud hädavajalikeks
Seisukohad abielulahutuse koh-ta
Kanadas vahelduvad provint-sist
provintsi Kuna aga Kanada
on läbi teinud samad sotsiaalsed
muudatused nagu ülejäänud lää-nemaailm
on tõenäoline et ena-mus
kanadlastcst pooldab lahu-tusseadus- e
reformi
See fraas tähendab ühte ja sa-ma
kõigile kes seda kasutavad
See tähendab uute põhjuste kind-laksmääramist
mis on küllalda- -
VABA EESTLANE
TOIMKTUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast ree-deni
kell 9—4
Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5
Toimetajad kodus väljas-pool
tööaega:
Karl Arro 766-205- 7 Ilmar KUlvet 259-771- 9
Heino Jõe 766-510- 7 Talitus väljaspool töö-aega:
Helmi Liivandi 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on Lasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
üks toll ühel veerul
kuulutuskülgedel $160
tekstis $175
esiküljel $200
Korterikuulutused alam-määr
$100 Kirikute organi-satsioonide
Ja isikute teada-anded
$100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitus:
135 Tecumseth SU
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Stn C
Toronto 3 Ont
2 Riho Põua
59 Glenside Ave
Toronto 8 Ont
Tel HO -3-
-8786
tuda kommunistide meelevalla
alla
Jõupoliitikale üleminek Amee
rika ühendriikide juhtivates ring-- '
kondades ei ole olnud kerge ning
on nõudnud president Johnsonilt
i kaugeleulatuvate ja põhiliste ot- -
' ' '
ACIIUC IJhtUllC tCCllllll UH UlilUU
seda raskem et suur osa ühend- - '
setest ringkondadest on kõvakäe
lise poliitika vastu ning soovita-vad
administratsioonile teha jä-relandmisi
ja kompromisse unus-tades
sealjuures kurikuulsa Mün-cheni
kokkuleppe mis viis vastu
Teisele Maailmasõjale ning kuju-nes
miljonitele inimestele surina'
otsuse allakirjutamise signaaliks
Dominikaani ja Lõuna-Vietna- mi
sündmused näitavad et läänerii-kides
ei ole suurtel massidel ega
paljudel juhtivatel isikutel ikka
veel selget ülevaadet mida tähen-dab
kommunistide põrandaalune
tegevus ning millise taktikaga õõ-nestatakse
kehtivaid rezhiimc ja
kihutatakse rahvast üles kommu
nistidele järelandmisi tegema Sel
listc punaste propaganda kütkeis staabiülemaks Koreas kindral Bcnjamin Davise kes seega
olevate inimeste arusaamade ko-haselt
toimub Lõuna-Vietnami- s
praegu revolutsiooniline kodusõ-da
ning Dominikaani vabariigis
üritasid liberaalid tagurlise sõja-meeste
valitsuse kõrvaldamist
Sealjuures unustatakse need liht-sad
tõsiasjad Vietnami „kodu- -
sõja" punased terroristid Põh
I_ I _ i _ — — ! 1 LiLi1a
w-ltlrl-ml
ninr o Dominikaani li JUnlD
kõrvutada maJndusl!k?!e mis
Castro liberaalidega" kes
testasid Kuubal kommunistliku
korra
On põhjust arvata et ühendrii-kide
presidendi ja valitsuse tuge-vakä- e
poliitika hakkab peatselt
praktilist ilii kandma ja star-disignaali- ks
uuele ajastule —
Johnsoni ajastule mil vaba maa'
ilm ofensiivi Ja
ua utoš j uEm irinastj #% - la hA ii1iiimä #u f
nased murdlained
Välisajakirjanduse kommenfaar
Nova Scotia eeskuju
sed abielu lahutamiseks Kanada
födcraalscadusc alusel on praegu
ainsaks selliseks põhjuseks abi-elurikkumine
Manitoba legislatuur on esime-ne
provintsiparlament milline sel-le
probleemi kohta sõna võttis
Haältevahekorraga 43:9 tegi Mani-toba
parlament ettepaneku abi
võetakse
tena abielu- - produk- -
tiivsus vastu
mõnes ühest
vaimu- -
haigust
lahuselu Viima
põhjust ülepin- -
duslikuks
kestvust
parast
Enamus nõustub
nendest abi-elu
kas ruineerida muuta selle
täiesti mõttetuks Mõned soovik-sid
sellele Manitoba
veel Kui teised
Manitoba
eeskujule lootust
selles suhtes midagi ette
võetakse
Siin olemas Uks
1867 aastal otsustati
kohalikud
kehtima Hiljem
Ottawas kehtima pandud sta-tuudiga
ühineda
peale Nova Scotia
pakub nüüd Nova Scotia teiste
võrreldes hiilgavat
kontrasti 1758 aastal maks-ma
pandud seaduse alusel
oma abikaasa julm
mis näi-tab
arenenud
Nova elanikud olid
aastat
kuulu nende
hulka
milledel hu-vid
teravalt Miks
mitte anda abielude
Ükskõik millise pro-vintsi
poolt oleks kehtiv kogu
Ja loogiline muudatus
Post"
I - --T -- ' L m i J M ' ' i ' ''"T" ~?
v yj I r
president Johnson nimetas
O on
et
on
on
Ihh
et
kõige kõrgemal kohal teeniv neeger USA sõjaväes Kindral Davis elas
näeme teda kodus vestlemas igal hommikul peavad
saasta
aadetud vand tehtl hllJutl avalikuks tegi kiiresti mate--
bcraale" võib
liph u lauayaeva vcueiuaau
Vastandina Hrushtshovile kõ-nele
järglased
kiirest
üle ega USA
ületamisest tun-nistavad
avameelselt koos või-muga
Kremlis võtsid nad üle ka
taieliku kaose
asub defensiivist nllUliumedanrilllrl1 „i„levid„s„id eest 1
aM 4
juba
"
pole Juba pikemat
suutnud rahuldada Venempa
rääkimata fantasti
listest mida
Hrushtshov nii tihti Ja viljatult
rahvale tõotas
võtsid tööstuse kus
toodeti niivõrd
kaupasid nende Järele va-litsenud
kuigi suuri nõudmisi
Ajal millal Hrushtshov taganda-ti
oli ladudes umbes 3
miljardi dollari väärtuses
müügiks
kaupu
pärisid Kossõgin
Ja perioo-dil
süvenenud moraalse kriisi töö- - elu lahutamisel põhjus- - liste ja kolhoosnike hulgas mille
arvesse ka Julmust kaasnäheteks on madal
partneri kohtulikku süüdimõist- - hoolimatus oma töö
mlst vägistamises või Ja tendents rannata vabri- -
muus elajalikus kuriteos kust kolhoosist teise otsides pa- -
perekonna mahajätmist remaid töö- - Ja tasutingimusi
seaduslikku selgus majan- -
sed kolm muutuksid sea dus oli kõikjal äärmusteni
Kolmeaastast guiatua ja vastuvõetud toodangu- -
inimesi et iga-üks
põhjustest võib
või
nimestikule
lisada vangistuse
provintsid Järgnevad
on teatavat et
Ottawas
on aga ka al-ternatiiv
Kanada konföderatsioo-ni
loomisel
et lahutusseadused jää-vad
otsusta-sid
kõik provintsid
Tulemusena
provintsidega
Seal
on ka
kohtlemine
abielulahutuse põhjuseks
kui oma tõekspida-mistes
Scotia
200 tagasi
Abielulahutus ei
juriidiliste lahinguväljade
Ottawa Ja provintside
kokkupõrkavad
autoriteet la-hutamiseks
provintsidele nii et
abielulahutus
Üle
Kanada? See oleks väga mõistlik
The Financial
Ühendriikide Ühendriikide sõjavägede
Washingtonis abikaasaga
kärpimisele Jmaatllisele
ettepanekuid
järjekordselt tähelepanu
ei
ta enam kommu-nismi
majanduslikust või-dust
kapitalismi ela-tistasem- e
vaid
et
majandusliku
võimumehed
kolhoosnikud
aega
Meivavajadusi
lihakvantumitest
Nad üle
ei
N
mitme-suguseid
kõlbmatuid
Kolmandaks
Brezhnev Hrushtshovi
või Neljandaks et
aga
piaanm uietasta tunauvait olemas- -
olevad ressursid tekitas mit-metes
piirkondades puudu-si
kaupadest
Loomulikult oli N Liidu majan-duselus
ülemineku ajal ka
mõningaid tugevaid punkte Nii
näiteks oldi saavutatud suurt edu
terase rakettide ja
valmistamisel Ja see prog-ress
oli kestnud juba mitu aastat
Need plusspunktid suutnud aga
ühelgi maaral miinuseid Üles
ODAV VÄLJAMÜÜK X LIIDUS
võimumehed olid sunni-tud
kiiresti midagi ette võtma ma-janduselu
päästmiseks kuristiku
veerelt Kõigepealt ühendati uues-ti
kommunistlik partel mille
Hrushtshov eraldanud kaheks
sageli teineteisega rivaüseerivaks
ja tööstusli-kuks
osaks Teiseks anti kolhoos-nikule
mõnevõrra suuremad või-malused
eraalgatuslikuks
oma isiklikul maa-lapil
lootusega et sel teel Inten-siivsemaks
muutuv toodang aitab
leevendada toidupuudust Samas
tehti Jõupingutusi praakkaupade
tagavaradest lahtisaamiseks mil-leks
korraldati maailma kõigi
suurim väljamüük kuni 50
protsenti "fandatud hindadega
palju heldemalt kui Hrushtshov
oli varem ette pannud
Need olid esialgsed hädaabiva-hendi- d
majanduslik esma-abi
Põhilisemad uuendused mil-lede
läbiviimine võtab kahtlema-ta
aastaid aega on nüüd hakanud
kerkima Järk-Järgulise- lt pealis-pinnale
Uus programm põlluma-janduses
mida Brezhnev hiljuti
lähemalt mäaritles koosneb põhi-liselt
kahest osast: Kolhoosnike
tööindu tahetakse suurendada
ühelt poolt kõrgemate hindade
maksmisega produktidelt mida
nad toodavad Ja maksude
alandamisega kolhoosidelt Juba
esimese aasta jooksul suurendaks
see kolhoosnike sissetu-lekuid
mitme miljardi dollari võr-ra
Järgmise viisaastaku vältel
ajavahemikus 1966—70 ka-vatsetakse
investeerida rohkem
kui 70 miljardit dollarit kolhoosi-de
mehaniseerimiseks niisutus-süsteemide
rajamiseks Ja muude
vahendite hankimiseks mis soo
dustavad produktiivsust põlluma-janduse
alal
BREZIINEVI PROGRAMM
Brezhnevi programm mul
je esmakordselt on N Liidus
pearõhk asetatud põllumajanduse
arendamisele üheaegselt sellega
heidetud
maisikasvatamine igas mõelda
vas Ja mõeldamatus kohas Ja uu-dismaade
harimine Siberis
Kossõgin! kõne paar nädalat ta-gasi
viitas selgelt asjaolule et sa-masugused
vahendid tööinnu suu
rendamlseks kavatsetakse tarvitu
sele võtta ka väljaspool põlluma-jandust
Ta lubas palkasid tõsta
kõigis tegevussektorites Ja tõotas
rõhku panna sõiduautode valmis-tamisele
Põhiliselt meenutas see
nii mõneski suhtes Malenkovi kõ-net
1953 aasta augustis milles
hiljem tagaplaanile või- -
KEVADINE MÄRKMIK
Päike naeratleb õhuke on mahe ma lipuvande ÜhelinuV
nagu siid Kaheksakümmend üt- - meie suguvennad niivi!i 0tSa
leb kraadiklaas Rõõmuga tõttad ' kalduvat
endale suvehilpe selga panema igatahes kuningat vLJlT
Kui astud siis uuesti viie minuti austatakse eW ofcknSX?1
võtab rsõinddule vaksetvuadeptõhjnaatuuutilmaJa jmäriseleleiüamksberet teRhoaotsi kraadiklaas on meelt muutnud nadas aga möödub han~l'
Viiskümmendkolm te üritus kus on lauldud JD!t
Muinasjutt? Jahimehejutt? Liht- - kaitse kuningannat kui min LJ
salt Kesk-Lään- e kliima
Kas võib olla iial võimalik meie
rahva ühe mütsi alla pugemine
imida paljud peavad nii soovita- -
I iaAnsll j~j~u1i~c rai1ivana nai oin— uuI
nagu une loodud Meil on r-uu- useri
kõigil ühine vaenlane aga rehade ":'""T °n Juud' ram™ ürrne
suhtes ci saa ühele meelele e' rda nh' iu tihi-da- s loota et sõdimise suhtes P] pif' f"?!' mis on
'saaksime ühele meelele kui isegi ba° i?al emusrah-rahu- s
me võtame nii mitmeid USe grupi "'lda-k'-
e oUa
hoiakuid Näiteks kas atandile Ema
meie hoiak asukohamaade suhtes kCSeC Tsioonile
on erinev igal erineval maal
Ameerikas ollakse asukohamaaga --Nuüa lumi on läinud saab
hoolimata mõningast kriitikast Marfaret Jällegi plakat
enamvähem rahul eira ole kellelri maa'ma parandada
vajadust selle riigikorda või rah-vuslikke
sümboleid muuta Ei ole
ka kuulda olnud kellegi eestla-se
rahvuslikku sisetunnet oleks
häirinud et tema algkooliealised
seni kus oma lapsed and
Kommunism laenab kapitalismilt ideid
N Liidu uue viisaastaku ka- - et ressursse majandusteadlasele
mis ja Kossõgin teata-- 1 kes on teinud
vabalt mure
halvakvaliteedilist
et
Liidu
See
suuri
võimu
vesinikupom-mide
ei
Uued
oli
põllumajanduslikuks
põllu-majanduseks
ae-gade
teisalt
jätab
kuningriiklust
vabarüriLT
ja
%cneniaalJ
vaKs ei paiKasia suurenaataKse maatniste tehnikate Ja elektroo'
n ö
1
moodus
2
o
et
—
surutud
p
J
pärast
XV !!- - _1 11 c
et
niüste arvestussüsteemide raken
damiseks nõukogude majandus-elus
KA RUBLADELT TULEB
MAKSTA INTRESSI
Uuendused majanduselu ratsio-naliseerimiseks
on Ida-Euroop- a
riikides läbi viidud Juba palju ula-tuslikumal
kujul kui N Liidus
Seda aluseks võttes võib eeldada
et ka N Liidus kehtestatakse int-ressisüste-em
kapitalilt nii nagu
nüüd eksisteerib Ungaris N Lii-du
majandusteadlased seisid kaua
sellele ideele vastu kuna see oli
nende tõlgenduse kohaselt vastu-olus
Marxi õpetusega Nüüd aga
leitakse et kui kapitalilt tuleb int
ressi maksta kasutatakse seda ka
ökonoomselt Ja otstarbekohase
malt nii nagu ilmneb kapitalistli-kes
maades Paljudes Kremli sa-telliitriiki- des hinnatakse nüüd äri
või tööstuse juhi tööd selle järe-le
kuivõrd palju ta suudab pro-fiiti
teha See läänemaailmas nii
iseenesestmõistetav põhimõte
hakkab raudeesriide taga alles
nüüd pikkamööda aktsepteerimist
leidma kuna varem leierdatl kan
gekaelselt lööklauset et produkt-sioon
ainult vajaduste rahul-damiseks
mitte aga toomi-seks
Kas see tähendab et N Liit hak- -
HrmWAoTiPrnmiknrLmmM kab Pikkamööda muutuma
MQ)j(w!tlnvu„fi „4„1£lai kcJ„cl„U3uC-A-3
relduseks on praegu min
git põhjust Kossõgin-Brezhnev- i
rezhiim soovib küll laenata kapi-talistlikelt
riikidelt mitmesugu-seid
idrid kuid ei ilmuta mingit
märki tahtest riigikapitalismi
asendamiseks erakapltalismiga
LIBERMANNI JA KAXTORO-VITSII- I
SÜSTEEMID
Brezhnev-Kossõgin- l plaan N
Liidu majandusliku olukorra pa-randamiseks
on nii mitmeski suh-tes
lootustandev kuid selle õnnes-tumist
varjutavad mitmed
mumees lubas kõigile nõukogude loiud Üheks nendest on praegune
inimestele paremat elu kriis Vietnamis Sealse sõja laie- - Võibolla kõige tähtsam on aga 'nemlne võib sundida N Liitu loo-- uute võimumeeste kavatsus loo-- 'buma oma majanduslikest plaani-bud- a kesksest plaanimajandusest idest ja teha vajalikuks pearõhu
mis on püsinud Stallnl pärandina omistamiseks sõjatööstusele nii
See ebaefektiivne süsteem mis te-- inagu see toimus Stallnl päevil
kitas kaootilisi olukordi tahetak-- 1 Takistusi on teel veel teisigi
se nüüd asendada ratsionaalsema üheks nendest on tugev element
majandusliku suunanäitamisega N Liidu bürokraatias milline kar-Sellel- e vütab Juba etmitusa-- Idab oma mõjuvõimu langust Ju-d- a tööstust on üle viidud Liber-- hui kui see programm rakenda- - manni süsteemüe nulle kohaselt takse Siia kuuluvad peamiselt sõ-nen- de operatsioonilise aluse moo-- Jatööstuse ja sõjajõudude Juhid
dustavad äride Doolt sissesaade- - RatsianaliMHmU 01
lnmuiitssäiormrniäetäaernteuudtaberiathtõsuassatalraianpeergosteeõisdtiimmunh vastu Tundub sama taktiline
tgõurkoulneuksd Elaeusltmi avsatbarraiihgviusshjüumudniid
vitsaga _ Kolmandat salmi siu-- j I
j
j Kui- - 'r
me
l ~ loomujooni
õ
u
1 pihus
— --- — - 1 _
j
s
on
kasu
JÄ- -
vaevalt
asja- -
see
D
"
R K
nn
uavnuu poleentuu ja
ameeriklannade hulgas Mar-gare- t torkab silma sest tema
tolgendab: juuksed
sukasääred Ka ajahammas
on tema kallal kõvasti närinoi
Aga tarmukust on tal rohkem kui tavalisel loiul teismelisel eriti lui
on vaja ajada inimkonna asju
Anna aga Margaretile mõni idee
mis irriteerib teisi rahulikke W
danikke ja juba ta marsib d-emonstreerib
istub ja lamab suu rima innukusega Ia loen praegu üht väga huvitavat raamatut" üt
leb ta mulle hiljuti „Noel Fieldsi
elulugu"
Xoel Fields? Nõel Fieldsega
ometi too kommunist ja isamaa-reetu- r kes?
Seesama" hüüab Margaret sä-rasil- mi „Küll on kena lugeda
Kõik mu noorus tuleb nagu taga-si
kõik on just nii nagu tollal
oli täpipealt just nii me elasime
kahekümnendatel ja kolmekü-mnendatel
aastatel"
Ta pilk rändab unistavalt ka-ugusesse
ja siis naeratab ta mulle
armsalt: „Ma ei olnud kunagi fel-lo-w
traveller aga ma sümpatisee--
risin neile Me olime kõik idealis
tid"
Kes jõuaks küll mõõta kui pa-lju
kadu ja hukatust idealistid
oma pimedas egoismis on teistele
inimestele kaela toonud? Arm-utult
pürgivad nad omaendi püst-itatud
tähtede suunas üle kivide
ja kändude — ja kui vaja ka üle
laipade
Meie endi hulgas on veel palju
neid kes kodumaiseid kommunis-te
jagavad headeks" j3 Jialba-deks- "
Veel praegu kuuleb muidu
üsna mõistlike inimeste suust et
tüübid nagu näiteks llans Kruus
ci olnud tegelikult Juhad —
väitega: „Ma ei usu et tema isa-likult
oleks kedagi tapnud jne
Gangster kui ta on oma jõugu
suur saks ei tarvitse ka enam ke-dagi
isiklikult tappa Ka tema on
omamoodi idealist sest temal on
ju ideaal: maailm kus tema vaW-se- b
Ja sellepärast on vajalik hi
vitada ja tappa kõik nood kes on
selle ideaali suunas pürgimist
teel ees Mustem tõo lastakse te-ha
väiksematel „idealstider
õnneks on idealiste maailmas
vähem kui täie aruga inimesi vi-lest
hoolimata õnnestub vahel
väiksemal idealistide grupJ PP'
kutsuda suuremat ja jõhkramal
ja üle võtta üsna suure terntoo-rium- i
Nagu meie ise omast käest tea
me Ainult oma meelekibeduses ei
Uha me vahet teha Jiea- - või M
va" gangsteri vahel Ei taha eri
tohi
Olen näinud mõningaid kop-kutsumis- e
kirju ja nad kõik oa
ühes asjas sarnased - praaht-s- e
sellega mis „neü- - kõik on l
kustatakse et varsti on
kõik toredam ja rikkam kui vufl- -
_ -- ui : ira o vieie poon irn!v-- t --- v - -- - - —--—- -— fc Vii tavad tellimised Seega valmista- - nüüd Libermannl süsteemile tek- - I __ hakatakse vastu kelkima 10
„- - -- _ww u uiu iiuija nuuu iam jjroiessor iseoma maisea üoraraumMw j- - -
tegelikult tahab osta mitte aga Kantorovitshi metodi näol müle I patriootlikud pagulased prai"w
enam seda mida mõni bürokraat kohaselt keskne plaanimajandus ! vastastikku nagu labased too
vabrikutele ettekirjutab Samuti opereeriks keeruliste elektroonl-- ' kud sellega mis neü on
käib kampaania selleks et ka kva- - Itste arvestusmaslnatega Kõmmu-- ( Kas me tõesti lahkusin kw!
liteet leiaks tootmisel tähelepanu nistlikud Ideoloogid peavad neid maalt sellepärast et seal ei olno
Teiseks märgiks mis viitab eel-- mõlemlt ohtHVpir Vimo „th „--- - t-- ci iiu-iskauB- U Ja
— - — -- —„ — uvMUb uiiajoi #%rf — -- — — - - _ __ Suurejooneline keemiatööstuse poolnimetatud muudatustele oli rakendamine nõrgendaks parata--' neid viimaks jällegi on meu
ekspansioon miue urusnisnovoiijnuiuune annini auninaaae maara- - matult kommunistliku partei põhjus tagasi minna:
väljakuulutatud tull drastiliselt „
mine kolmele nõukogude mate-- kontrolli N Liidu majanduse üle idf