Vaba Eestlane, November 10, 1965

              iW
+ii j --v Ii
f' vaba Gestlane All M KvTM Mfffn ™
' vftWt Msffofe MtdMfl Maqpftvif laupäeval
šUV - jr j üll Kolmapäeval 10 novembril 1965 — Wednesday Nov 10 1963
TÄNA ON JUTTU
! KIREV MAAILM TÖÖSTUSLIK HIIGLANE TÜHJA KÕHUGA naevmr-&anM- T
bfce
t
%
'"1
HAVANNA — Fidel Castro lõ-petas
põgenike saamise Kuubast
USA sse merd kaudu mis oli kest-nud
neli nädalat ja nõudnud tor-mise
mere tõttu üle 30 surma-ohvr- i
Selle asemel hakatakse
nüüd kuuldavasti põgenikke üle
viima lennukitega Kokkulepe
selles osas on suurel määral Emil
Stadelhoferi teene kes on Shveit-s- l
suursaadikuks Havannas Ja
kaitseb seal ühtlasi ühendriikide
huvisid Stadelhofeiil on olnud
Castroga arvukalt läbirääkimisi
ja sageli on Castro käinud tema
Juures veel kaua pärast kesköö-tundi
esitades oma ideid põgeni-keprogram- mi
kohta Shveitsi saa-diku
vahendusel on Castro nüüd
lubanud USA tervishoiu-- Ja immi-gratsioonivõlmu- de
esindajail tul-la
Kuubasse põgenike väljasõidu-koht- a
et takistada ebasoovitava
elemendi saabumist Ameerikasse
Kuuba ja USA on ühtlasi jõudnud
kokkuleppele et kui tekib lahk-arvamusi
selles osas kas põgenik
on õigustatud ühendriikidesse pää-sema
või mitte langetab lõppotsu
se Stadelhofer Ajakiri „News-"eek- "
kirjutab et Ida-Saksam- aa
suursaadik Havannas Jälgib eri-lise
tähelepanuga läbirääkimisi
põgenike küsimuses sest Ida-Sak-sama- al
olevat kaalumisel sama-sugune
plaan lasta oma kodanik-ke
kellel on perekonnad läänes
läbi Berliini müüri Lääne-Berlii-- ni
HAVANNA — Nii nagu kõikjal
kommunistlikes maades on ka
Kuubas ajakirjandus muutunud
äärmiselt igavaks ja kuivaks Leh-tedes
ilmuvad näiteks kohalike te-gelaste
propagandakõned täies ula-tuses
ja sageli kirjutatakse vabri-kutest
kus toodetakse näiteks
10 000 paari kingi ilma et rahval
oleks mingisugust aimu toodangu-lis-e
olukorra kohta Üleriigilises
ulatuses Nüüd on kuuba juhtiv
ajaleht „Granma" otsustanud muu-ta
oma sisu elavamaks ja suuren-dada
lehekülgede arvu praeguselt
10-l- t 12-l- e
MOSKVA — N Liidus anti väl-ja
kuulsa ameerika kirjaniku J
D Salingeri romaanide ja lühijut-tude
kogu venekeelses tõlkes kaa-saarvatud
tema kuulus „Catcher
in the Rye" Raamatut trükiti
115000 eksemplari ja need müüdi
kõik juba paari tunni jook-sul
läbi hoolimata asjaolust
et need olid juba varem il-munud
nõukogude kirjandus-ajakirjade:
Catcher in the
Rye" järele on venelased valmista-nud
ka menukalt jooksva näidendi
Teos kirjeldab ühe ameerika teis-melise
nooruki sischeltlust ja omab
sugemeid mida teatavas valguses
esitatuna võib kasutada USA vas-taseks
propagandaks
WASHINGTON — USA kaitse-ministeerium
teatab et mereväe
juures on loodud kaks uut erilist
õitlusgruppi millede ülesandeks
on kaitsta sadamates ja sillapeade
juures ankrus olevaid laevu vene-lase
allveelaevade ja sukeldujate
salarünnakute eest Mõlemad üksu-sed
koosnevad 200-s- t mehest kes
kasutavad väikseid kilrpaate scu-ba-sukelduj- ate
varustust ning mit-mesuguseid
muid vahendeid ühe
grupi baas on Lõng Beachis Kail-forni- as
ja teisel Llttlc Creekis
Virginias Eriüksuste loomise idee
tekkis tõenäoliselt 1964 aasta
mais millal salarünnakuga lasti
põhja Saigoni jõel ankrus olev
ameerika lennukite emalaev
„Card" koos helikopterite lastiga
LONDON — Inglise ülemkoda
võttis häälte vahekorraga 116 —16
vastu seaduseeelnõu mis lubab
homoscksualistlikud aktid täiskas-vanute
vahel kui see toimub vas-tastikuüs- el
nõusolekul Seaduse te-gelikuks
kehtimapanekuks ci ole
aga mingisuguseid väljavaateid
sest tööcrakondlik valitsus keel-dub
seda arutarnast alamkojas ja
konservatiivid on seadusele vastu
Täieliku heakskiidu on aga uuele
seaduseeelnõule annud Canterbury
peapiiskop ja mitmed teised kõr-gemad
kirikujuhid
Järjekordne viljaikaldus N Liidus ja kogu Ida-Euroop- as — Vene
kolhoosnik on olnud 48 aastat tööstuse lüpsilehmaks"
Umbes seitse nädalat tagasi kui Ida-Saksama- al hakati vilja koristama andsid punavalitsejad
põllutõõlistele lubaduse et kui lõikus on läbi korraldatakse kõige suuremad pidustused saksa aja-loos
150-l-e lööktöölisele lubati tasuta puhkus Musta mere ääres ja teistele pidi pUlerkaar kestma
kolm päeva järgemööda õlut lubati lasta voolata ojadena ja tuua välja nii palju bratwurstl" et
sellest jätkuks kõigile Kui aga viljakoristamine algas sai üha rohkem selgemaks et saak jääb
palju iletsamaks kui loodeti ja vastavalt sellele kaotasid valitsusetegelased ka igasuguse huvi pi-dustuste
korraldamise vastu
Samasugune olukord valitseb
tänavu peaaegu kõikjal Ida-Euroo- pas
Külm ja märg kevad sun-dis
külvitöödega viivitama ja tule-musena
valmis vili kolm nädalat
hiljem kui tavaliselt Mitmel pool
hävitasid metsikud vihmavalangud
ja üle Doonau kallaste paiskunud
vcevood vilja juba enne kui see
sai küpseks Viga ei seisne aga
loomulikult mitte üksnes ilmas-tikus
vaid ka kommunismimaa
põlluharijates endis
Väljaarvatud Rumeenia ja Bul-gaaria
kus tänavune viljasaak
oli rikkalik seisavad kõik Ida-Euroo- pa
kommunistlikud riigid
taas olukorra ees kus neil tu-leb
vilja väljaspoolt sisse veda
da ehkki neil on vaevalt res-sursse
selle eest tasumiseks
Olukorra teeb veelgi täbaramales
see et ka N Liidus oli viljasaak
vilets Tavaliselt eksporteerib N
Liit vilja teistesse Ida-Euroo- pa
riikidesse juhul kui seal on vastav
vajadus nii et viimastel cl oleks
tarvis leivavilja osta riikidest kus
selle eest nõutakse välisvaluutat
Tingituna suurel määral hilisest
kevadest ja viletsast suvest langes
aga tänavune viljasaak N Liidus
120 miljonile tonnile mis on pa-rem
kui 1963 aasta katastrofaalne
1075 miljonit tonni kuid 20 prot-senti
madalam läinud aasta too-dangust
Tulemusena on N liit ise an-nud
Kanadale Prantsusmaale ja
Argentiinale tellimise 98 miljoni-le
tonnile nisule ja peab kahtle-mata
seda ostukogust veelgi suu-rendama
enne kui saabub 1966
aasta lõikus Sellises olukorras ei
ole satelliitriikidel loomulikult loo-ta
Moskva abi See kõik juhib jär-jekordselt
tähelepanu faktile et
kommunistlikud riigid ci suuda
muuta oma põllumajandust pro-duktiivseks
Fiasko on olnud vii-mastel
aastatel niivõrd hävitav et
see viib kõrvaltvaataja ainsale loo-gilisena
tunduvale järeldusele —
sotsialiseeritud põllumajandus ei
saa kunagi jalgu alla sel lihtsal
põhjusel et põllumehed cl hari
küllaldase innukuse ja hoolega
maad mis ci kuulu neile endile
Mõned lääneriikide eksperdid
aga ci ühine siiski selle seisuko-haga
„N Liidu põllumajanduse
probleeme on võimalik lahenda-da"
kinnitab näiteks New Yorgi
'ülikooli professor Allen Ballard
Ballard on spetsialist vene põllu-majanduse
alal kes viibis ühe
aasta N Liidus et kohapeal te-gelike
oludega tutvuneda Ta lisab:
„Idee et põllupldaja peab enne
saama maa omanikuks kui ta hak-kab
täie innuga töötama on suu-remas
osas müüt Tulemusi võib
saavutada ka palgasüsteemiga kui
tasu on küllaldane"
Teine ekspert prof AIczander
Erlich Columbla Venemaa Ins-tituudist
leiab et vene põllu-majandus
kannatab bürokraatia
all ja efektiivsuse huvides oleks
seal kasulik minna üle koope-ratiivide
süsteemile
Ta lisab et ainult suurema inves-teerimisega
põllumajandusse võiks
saavutada paremaid tulemusi
Need on loomulikult nii mit-meski
suhtes vaieldavad seisuko-had
kuid ilmne on see et Ida-Euroo-pas
takistab rahapuudus vä-ga
suurel määral põllumajanduse
arengut Ühendriikides on eriti
pärast 1930 aastat investeeritud
põllumajandusse tohutuid summa-sid
niihästi riigi kui ka erakapitali
poolt Selle üheks tulemuseks on
olukord et USA-- s tuleb üks trak-tor
iga 66 aakri kultiveeritud maa
peale kuna Venemaal on üks trak-tor
360 aakri kohta See annab
ameerika farmerile teatava kaitse-kilbi
looduselementide vastu sest
mehaniseerimise tõttu saab ta põl-lutööd
kiiresti läbi viia hoolimata
hilja saabuvast kevadest või vara-jastest
öökülmadest
Ida-Euroo- pa põlluharija oleneb
aga seevastu täiel määral ilmasti-ku
armust kuna kommunistlikud
valitsejad ei ole investeerinud kül-laldaselt
raha põllumajanduse me-haniscerimi- sessc
Veelgi rohkem
on jäetud vaeslapse ossa põllutöö-lised
ise kolhoosides kelle elatis-tas- e
on palju madalam kui tööstus-töölist- el
linnades
Selle tulemusena on põlluharija-te
loidus niisama märgatav Poo-las
kus 87 protsenti maast on
veel eraomand kui ka Tsheh-hoslovakk- ias kus kolhooslsüs-tee- m
on nüüd peaaegu täies ula-tuses
maksma pandud
Siin on väga täiendusrikas fakt et
ligemale pool piimast ja lihast N
Liidus tuleb eramaalappidelt mis
moodustavad ühtekokku ainult 3
protsenti kultiveeritud maast
Tõsiasi on ka see et terves Ida-Euroo-pas
on põlluharija pidanud
läbi ajama selle peenrahaga mis
tööstuslikest investeeringuist kui-dagi
üle jääb Mustri kujundajaks
oli siin nagu paljudes teisteski
asjades N Liit Stalini ajal läks
ainult 6 protsenti riigieelarves et-tenähtud
kulutustest põllumajan-dusse
Hrushtshov suurendas seda
protsenti mõnevõrra kuid 1960
aastal oli see siiski vähem kui pool
kapitalist mis rakendati rasketöös-tus- se
Brezhnev ja Kossõgin on
Ilmselt veendumusele jõudnud et
põllumajandust ei saa jalule aida-ta
fantastiliste programmidega
millistega katsetas Hrushtshov ja
märtsis tegid nad teatavaks suure-joonelise
põllumajanduse arenda-mise
programmi mis siinsesse vää-ringusse
ümberarvestatult hõlmab
78 miljardit dollarit viie aasta
jooksul Vene mahajäänud põllu-harimise
moderniseerimiseks on
aga siiski tarvis veel palju rohke-mat
Professor Ballard leiab et suu-rel
määral on siin süüdi Karl
Marxi õpetus mis põhineb linna-majandusele
ja vastavalt sellele oli
N Liidu juhtidel kalduvus mõtel-da
linnalikes terminites
Selle tulemusena on nad 48 aas-ta
jooksul kohelnud vene põllu-harijat
kui lüpsilehma kelle pea-miseks
eesmärgiks on luua ka-pitali
tööstuse arendamiseks ja
kellele antakse süüa ainult nii
palju et tal hing parajasti sees
seisaks
Nüüd hakkab see hoiak pikka-mööda
muutuma kuid kõigis kom-munistlikes
rUkides on investceri-miskapita- li
niivõrd vähe et seda
tuleb kasutada äärmise ettevaatu-sega
Eriti maksab see N Liidu
kohta Ehkki N Liidu rahvuslik
sissetulek on ainult umbes pool
USA omast rakendab Moskva um-bes
niisama palju raha sõjaliseks
otstarbeks ja maailmaruumi pro-jektideks
kui Ühendriigid On üli-malt
ebatõenäoline et Kremli ju-hid
kärbivad neid kulusid põllu-majanduse
arendamise kasuks
Kust peaks siis vajalik raha tule-ma?
Ainsaks võimaluseks jääb
tööstuslik sektor Teiste sõnadega
peaksid N Liidu juhid tegema
täispöörde poliitikas mida nad on
viljenenud 1917 aasta revolutsioo-nist
peale ja hakkama „lüpsma"
linnasid et maapilrkondi üles ehi-tada
Kas sellisest suunamuutu-sest
kunagi asja saab näitab loo-mulikult
vaid tulevik
LÕBUSAT VAHtlUGMIST
„ütelge mulle James miks oli
Salomon kõige targem mees maail-mas"
küsis õpetaja koolis '
James mõtles viivuks ja vas-tas:
Seepärast et tal oli nii palju
naisi kes talle nõu andsid"
iBlVSSSBEHMSsSSBF --? %£'Btf9BSIEVvavCätlaB£SmVKEBfl
Bv v3PkiPPPiiiiiiiiiiiiiiiiiiii 4
Hfc rB :'HaSR~ -- 3 hoi tU fci-- i
v-llis-e kummalise koorikuga kaetud mune leidub veel Teise Maailmasõja mälestusesemetena mitme-tes
vetes Juuresolev on pildistatud ühe sukelduja poolt 130 jala sügavuses Catalina saare lähedal
Vaikses ookeanis
nO
Joe good boy!
VALGE JOE ASTUS KOPUTAMATA (meil on onuvahtl nii kokkulepitud) minu töötuppa ja tal oli käe otsas valje
riidega kaetud imelik pakk „Mhh!" ütlesin mina „sa oled jälle ostnud midagi tarbetut — kas meil majas vähe rämpsu on?-- —
Valge Joe lõi häbelikult silmad maha: „Ma ei arva nii M usun et see on sulle väga tarvilik" Ta võttis riide pakilt ja selle alt tuli nähtavale traadist linnupuur Puuris oli Und jj
ninali kääbus-papago- l või „badzhi" nagu seda lindu siin' n- imetatakse Odav lind kes ei õpi isegi korralikult sõimama
nagu suured papagoid vaid vidistab pudikeelel äärmisel juhul
paari lühikest lauset
LIND PILGUTAS SILMI riide alt valgusesse toodult ja vaatas mind ühe silmaga Siis pööras pead ja vaatas teke su-maga
Siis seadis pea asjalikult viltu ja lausus: „Joe Joe — Joe good boy good boy" Valge Joe nägu tõmbas laiale
naerule: „Kas sa nüüd näed milleks lind on vajalik?' — põr
gu tont ja bülletään" tõusis minus raevuhoog sest ma olen ammu veendumusel et kui on kolm naist majas — siis pole
enam kassi ega papagoid tarvis Valge Joe leebe naeratus ha-juta- s mu raevu
„KAS SA MÄLETAD" küsis Valge Joe „mis Hall Sal-anõunik
ütles sinu kohta ItVN-- u koosolekul? Kas ta ei ütelnud
et sinu sulg on liiga terav? Ja kas sa mäletad mis sa vastasid?
— et lähed kohe koju ja lased sule käia peal nüriks Kas sui
on see meeles?" Valge Joe vaatas mulle otsa niisuguse näoga
nagu tüdruk kelle oled lubanud kosida ja keda sa ei kava-tsegi
võtta „Joe good boy" ütles papagoi vahele — „Tshirrap
—riidkeuialmlaeh„Eei-dei- " räägivad" tahtsin ma linnu koos puuri?3 panna ütles Valge Joe „las ta olla siin sinu töötoas ja vidistada " — „Joe good boy" ütles papagoi „ ta tu- letab sulle meelde "
HEAKENE KÜLL" andsin järele nagu elus sa?eli tuleb
teha „lind jääb süa aga mitte kauaks Ta sureb tubakasuitsu
kätte varem või hiljem nagunii" Valge Joe minu teine ja pa- rem mina jätkas: „Vaata nüüd Joe good boy kirjuta ilusasti õrnalt ja luuleliselt Ära tarvita isegi mitte nüri sulge vaid kõdita vähekese hanesule teise otsaga see liigutab ja teeb õ-nnelikuks"
— „Sa oled rumal nagu marutõbine eesel" vast-asin
muidugi ma kõditaksin hanesulega kui ma oleksin mur-ueide
tütarde tantsul Aga kui ümberringi hüppavad ninasa-rvikud
mis ma siis kõditan? Sa tead et ninasarvikule võib la-sta
haavlilaengu küüru pihta ja ta ei vaata isegi üle õla tagasL
VALGE JOE AITAB MIND HARVA mu töö juures aga
seekord tuli ta appi ja tegi ettepanekuid: Kirjuta muhedasti
neist kahest poisist kes lasksid üles esimese eesti satelliidi
Või kirjuta sellest mehest kes teadis jubedat saladust aga ei
ütelnud nendele kes ei teadnud See on nii lõbus kui inimene
teab aga ei räägi "
NENDEST EI TOHI MA KIRJUTADA" raputasin ma
pead „kul tahan lubadust pidada Hallile Salanõunikule Need
satelliidi üles laskjad on tema ristipo jad ja mees kes tea-dis
aga ei ütelnud on ka tema lähedane sõber Ta kindlasti
paneb pahaks kui neid puudutan" — „Aga kirjuta siis raf-fuslaste- st
kes on leiutanud uue raffus-spord- i — kõndimis-võistlus- e
Kirjuta nendest ilusasti kuidas nad vahvasti astu-vad
ja kannavad plakateid et keegi rumal neid ei segaks ha-rilike
jalutajatega " Ma laotasul käsi: „Ka nendest ei saa
kirjutada See kindlasti pahandab Sa ju tead et kõndimine
oli läti rahvussport ja ma ei taha lätlastega norida Võibolla
maksab see tulevikus poole Valga linnast Plakatid on kom-munistide
võte ja need on meile kurjad juba ennegi Kui ma
aga need kaks asja segi miksln siis tuleb sellest läti kütipolk
— kas see on kellegi jutt? Ma arvan et ka see pahandaks
Halli Salanõunikku"
KUULE VALGE JOE" tuli mulle äkki hea idee „Ma ki-rjutan
endast ja sinust ka — kirjutan mõnitavalt sellest ku-idas
meie vahel puudub igasugune arusaamine Ja koostöö —
vaatamata et oleme nii lähedased Ennast tohib alati lollitada
— kas me seda pole viimasel ajal küllalt kogenud Teed en-nast
lihtsalt teiste ees narriks ja oled ise veel uhke ka et oled
narr Seda ei pane keegi pahaks — loevad ja ainult parasta-vad
Võibolla saavad isegi nalja"
NII MA SIIS KEERASIN lehe kirjutusmasinasse ja nüüd
olen juba nii kaugel Ma loodan et see on hästi tehtud sest
papagoi on pidevalt vahele ütelnud ja koguni väga asjalikult:
„Joe good boy good boy " Ega lind rumal ei ole — küll ta
aru saab! Ja nüüd on lugu valmis Ma lugesin selle Valgele
Joele ette ja ta noogutas kõhklevalt kuid siiski heakskiitvalt
pead Papagoi vaatas mind ühe silmaga ja siis teise ilmagi
Küllap ta nUvUsi vaadates märkas et meid oli toas kaks Val-ge
Joe minu teine mina ja mina ise — blaek
DOKTOR LIIBEKINTZ TUTTAV ARST keda konsultee-risin
ütles et asjatundmatute nõuannetele järgnemisega peab
olema väga ettevaatlik Nüri sulg teeb palju rohkeni valu kui
terav Meditsiinilisest seisukohast on seUel siiski onu voorus-Nür- i
asjaga tekitatud haav kasvab kergemini kinni ja sageli
ei jäta üldse armL Terava lõike puhul kipub haavale kavatni
liigliha See ei ole haava tekitaja vaid haavast paraneva o-rganismi
viga
Teismeline tüdruk Beverly Hlll-s- ls
Kalifornias kogus raha hea-tegevaks
otstarbeks ja kui ta ko-putas
ühe kuulsa filminäitleja vil-la
uksele tuli kuulus mees ise ust
avama ja oli kohe valmis toetust
andma Hõljudes nagu pilvedes
läks tüdruk kampaania peakorte-risse
ja ütles direktorile: „Te ei
usu seda kunagi Ta ariii asa- -
isiklikult tsheki 500- - dollar
! „See on võrratu" ütles
tor ja uuris tshekkl lähemalt r1
sellel tshekil ei ole ju allkirjii
„Ma tean et ei ole" vast tg
ruk õhinal Ma lõikasin selle
ja kleepisin oma airiogras8
raamatusse"