Vaba Eestlane, August 21, 1968

              tfulev ! " hunu
käisid laagris
Taarapoe oli üks eesti
1 — iH möödunud pika näda- - t
- vösakuru" t£n asukohaks oli nskm Enn
fZ%t maakoht Muskokas Port
Zfrey lähedal Laager õnnestus
!C - ceale hundule omase hea
iTTj o'A taevataat omaltpoolt ka
~rfusa Uina laagri Jaoks kaasa
litsud õpiti palju skauditar
Ujkuna laager oli mõeldud
xsssel' Mudi- - ja metsatarku- -
k: pcJSId laksld k0u Une ka{"
Jy la paari erikatse märgi
t'rri Kamana Ujumas käidi
j£ LaKfis la suurt lõbu pak-k- $
Musicoka jõe kärestikust is-rj- cl
aila uuglemine vaatamata
5jje e mi mitmedki ujumis-'jui- d
pnhia pealt hõredamaks
raasid Uagn juhtkond oli Jär-gne
Jun' ta spordijuht — nskm
Ea Lukas vanem — nskm Hans
S2t matandus- - ja
sta Va)'er Piigil laulujuht —
isi urmas Toming - nskm Evi Jõgi tehniline
slusadja - nskm Helmut Jää-jate
esmaabi — pr L Tamm
icrrapidaja - I Jsk Olev Jaagus-- e
skm Martin Jõgi ja gd Ene
Lukas perenaised — pr A Lukas
p: H Lukas ja pr L Tamm
Pühapäeval külastasid laagrit
Lpiciaa Juht skm K Novek Ja
sfcn E Peetsu abikaasaga ning
lõkkele oli kõ-rbenud
külalisi isegi paariknnv
se nüli kauguselt Lõkkavana
sastel asus sedapuhku esk hun-d- a
Allan Liiki õlgadel kes oma
ülesandega sai hästi hakkama
Laager langetas lipu esmaspäe-val
kell 12 päeval Enne lipu lan-getamist
Jagati välja laagrimär-p- d
katsetahed erikatse märgid
ja auhinnad Parimaks telgiks ar-vesse
võttes käitumist puhtust
tabruse Ja eesti
keele rääkimist hinnati Oksa-hunnikute"
telk ja tublimaks hun-duk- s
igas tegevuses kuulutati
Andres Tamm Auhindu oli annet-anud
Scepter Mfg Co Ltd kell-ele
meie suur tänu Samuti taha-me
tänada perekond Lukast kel-le
kolme kooss-eis
palju andis laagri heaks kor-danuneku- ks
Suvi on möödumas Paari kuu
pärast algab meie talvine tegevus
Ootame rõõmuga uusi poisse kes
soovivad astuda
ridadesse et ühiselt õppida ja ja-fad- a
skautlikke oskusi
Mõni kuu tagasi Torontos asu-tatud
võrulaste koondis teeb hool-said
ettevalmistusi et 31 augusti
ioarnikul avada Seedrloru uksed
ja öelda südamlik teretulemast
rtrulastele nii ligidalt kui kau- -
kavaline osa ai-tab
kell 4 pj vaimuliku talituse-ta
langenute
jfcja asetamise Ja
kõnega
õhtune osa koosneb lõkkest lo-rajatest
ettekannetest tantsust
~e Külalistel palutakse kaasa
ta juba aastatega tuhmuma
-- aaud imä klü" hea tuju või--= lauluhääl Ja need kes man-P-- a
oskavad —
W"JPP oma mehi (võrulasi) on
J väikese pull-J'- e kamba kes kaunistavad
ulikky talitust ja loomul-ist
õhtul oma vanatantsu heli-- riivad meid tagasi noorus-~f-tust- e radadele Võrumaale
itlustamine on Seedrioru
™a perenaise hoolsates kätes
wapeaj on ieltritaniU la 1t tkodu ruumides ööbimise võima- -
"Jj üJula ja saun värskete ka ~eg ootab külalisi
una postimeeste streik on
I määral õigeaegset organi-- "seuletvtaaktistkainrujudtisstiiskõpiagliultakvõ---ast--el
w A"t " tuisena voimaiuse
päe-il- Z !äbivlimise Ja toitlu- ses huvides ülima tähtsusega
t7S T"da ""J hr Vai-#- i
v!'fl1S Yule Ave- - Toronto 3
Seednoru asub nii Guelnhi kui
llanwJest 15 miili põh-- 1 Dora asula libeduses
Korraldav toimkond I
Soome lahest otsiti sõjaväesaapaid
vebtentkamxnend George Waimel esimesi tuukreid
hundulaagns
varustusjuht
klrjatoime-u- a
pühapäevaõhtusele
üldkujundust
generatsiooniline
„Taarapoegade"
Võrulased kohtuvad
Seedriorul
Kokkutuleku
mälestussambale
päevakohase
muusikariistad
moodustanud
taL03 eerestre€rimLne
'JTrt
Kui
Et torontolastele hästituntud vana-eestlan- e Jj proviisorist pensionär George Waimel on üldtun- tud sumeri keele entusiast kes usub et eeni ja sumeri keeled on nii emased napi kaks tilka
ett seda teavad paljud mitte ainult Kanadas aid ka mujal Sellest on aastate kes-e- l
pagulasajakirjanduses palju juttu olnud Vähesed teatad aga seda et nüüd juba Taastatesse
jõudnud George Waimel on ka entusiastlik veinimeister kelle einikeldrt tooted võivad vabalt
võistelda Leipzigi Ruerbachi veinikeldriga mis lahutamatult seotud Goethe ja ta Faustl-ga- " fsna vähesed kaasmaalased teaad ka seda et mitmekülgsete huvidega G Waimel on ka lei- duri tegevusega tegelenud Ja üheks esimeheks eesti tuukriks kes 32-aasta- se farmatsõidina käis
aasta eest o 192 aastal Tallinna lähedal Soome lahes jala sügavunes 5-miljon-ilist
hukku-nud
laeva lasti toomas
Sellest huvitavast sündmusest
millega olid lähedalt seotud ka
meie suured riigimehed K Pats
J Laidoner Ja J Jaakson ei tead-nud
ma midagi kuigi mul on G
Waimeli mitmepalgelisest minevi-kust
üht-tei- st teada Aga see kõik
selgus veiniklaasi juures kus ai
guses Jutt lendles mööda Vaba
dussõja lahinguvälju ja siis pea-tuma
Jäi George Waimeli kui lei-duri
Ja tuukri juures
Nojah see tuukri-problee- m ei
annud mulle Juba nooruses rahu
Töötades enne Esimest maa-- 1
ilmasõda Tartumaal Varnja j
külas apteekrina murdsin päe-- 1
vai ja öösel pead et kuidas
saaks mere sügavuses vabalt1
kõndida4 ja vaadata mis vee
all on
Siirdudes sõja algul Peterburgi
süvenesin probleemi veel tõsise-malt
Leidsin et presendist tuuk
riühkond mis tol ajal oli ainus
ülikond vee alla minekuks pole
sobiv kuna see ei pea veesurvele
vastu Tol ajal pumbati tuuicrile
õhku veepinnalt vooliku kaudu
See oli minu arvates naiivne Ja
väär" Jutustas G Waimel hoogu-sattuval- t
minevikust ja jätkas
Farmatsõidina oli mul selge et-tekujutus
et tuuker peaks vee
alla minnes hapniku ise silindriga
kaasa võtma Minu ettekujutuses
võis seljale paigutatud si-lindris
olla puhas hapnik kusjuu-res
aparaadis olev seebikivi sula-tl- s
võinuks süsiniku ära võtta an-des
niiviisi tuukri kiivrisse puh-ta
õhu" Vedela gaasina silindris
oleva hapniku reguleerimine vas-tava
ventiili kaudu näis igati re-aalsena"
Kas see niiöelda teorsetlline
leiutis" tuli Peterburgis ka prak-tiliselt
katsetusele?'
Muidugi tull" vastas Waimel
Ja jätkas: Läksin sõdiva tsaari-riigi
Patendiametisse oma leiuti-sele
patenteerimist taotlema kuid
seal muiati selle üle Ja öeldi et
nad ei saa mingit patenti mulle
anda kuna mu leiutise otstarbe-kuse
kohta puuduvad tõendid
Peale muu Ironiseerisid Patendi-ameti
mehed et mis mõte on sel-lisel
hapniku vee alla vedamisel
üldse See ajas mul hinge täis"
la ma ütlesin: Kui tuuker niisu
guse varustusega vee alla laskub
näiteks kasvõi allveelaevast süs
võib ta vee all liikudes vaenlase
laeva Juurde minna ja sellele aeg
sütikuga magneet-pomm- i aseia--
da millele Järgneb laeva õhkimi-ne
vee alt"
Ametmehed jäid seda kuuldes
Imestama ja muutusid uudishi-mulikuks
leides et mu jutt po-le
mingi fantastiline ettekuju-tus
vaid praktiliselt teostatav
Tagajärg oli see et Patendiamet
nõustus mu leiutise katsetamise-ga
See tolmus Kroonlinnas kus
seisis seks otstarbeks Peterbur
gist toodud suur prahilaev Ni-melt
toimetati Venemaa pealinna
Jäätmed kõik Soome lahte kus
need Kroonlinna laneaai ijicjjc
paisati Mu katse õnnestus kuld
leiutis Jäi ometi patenteerlmata
Seaduse järgi omandas riik kõik
leiutised mis seisid unenauses
riiklike huvidega Kuna sõjale
Järgnenud revolutsioon paiskas
kogu Venemaa elu panupwi
Jäi selgusetuks ka tuukri-problee- mi
Üritused - kas mu
leiutis Venemaal luu raie"-sp- V
või mitte seda ma ei tea
kuigi Kn-- c~- tuli tuukriva- -
rustus moderniseerunud -- -- -
mel maal
Duud
SSfSSSSS i
FRANK VASS IA
nVOKAVT NOTAR
23 CoUeg St
(Spadin Juure)
Tel WA MIIL WA-- UU
kodus: CL 1-06- 51
VABA EESTLAST kolmapäeval 21 augustil 1K - Wednesday August 21 19M
kaasmaalased
kuulsa
46
s 150
päevavalgele
tuukri
mu
?ft'
--v
7&wr&ariMfBaExnz2i aisrižs
rVi
mmmMm
m'& " _--
rjt 'r' jFK+mmttmzxmBrz9jbtzil &i7Fj?Ln&
~'Tk£KSm)Kmfö%F$xt?- - -- OJw11 jSF1ZXiJMFi 7i&&S?lšlS:i
T-zz&mšmM2-
®m M ? rn js'i 3!"PrVESJb a?5 --Hmsm Mmjtaj n
?-mäM-my:
mmw&t bl
George Waimel (vasakul) riigi sadamatehastes valmistatud tuukri-ülikonna- s
millega ta käis 45 aastat tagasi Soome 150 jala sü-gavuses
hukkunud laeva otsimas Ta kõrval kapten (hilisem major)
Otto Oldermann
Kuidas küsimus uuesti päeva-korrale
tuli iseseisvaks saanud
noores Eesti Vabariigis? — Mär-klsl- d
Ju varem et käisid Soome
lahes miljoneid päästmas"?
Probleem huvitas mind väga-gi
Ja kui Vabadussõda oli lõppe- -
res vabariigis oli ajal ju suur
jalanõude puudus
vetesügavusest
päevavalgele toodavate
saabastega "
saabastest varem
midagi vist
nud oma sõbra major Oi-- ikka päevavalgele toomata?"
dermaaga kes oli küsimusest sa-- ' Kahjuks jäid toomata Jah
muti huvitatud Ja kes oli 'Küllap need on praegugi veel
Partisanide pataljoni i hukkunud JSruses" möönab Wal- -
ülem et presendist tuukri ülikond mel Ja lisab: tuli sellest
ei kuskile Meie seisukohti et vigastas mu vasest
oli kindel — tuukri ülikond peab valmistatud tuukri ülikonna puu- -
olema veesurvele vastupidav ja salllkme poldi Kõva järe--
kindlasti metallist -- e hakkas mu kaljukindlaks"
Major Oiderrrua organiseerimi- - peetud tuukri-Ulikon- d lekkima Ja
sel asutati aktsiaselts „Posei- - ma nõudsin telefoniühendusega
don" mille juhatusse kuulusid i end otsekohe veepinnale tõsta
-- ai- nipi- - Hirivanem K Pats sest vastasel korral võinuks nii
kindral J Laidoner ja hilisem Juhtuda et ma Jäänukski
riigivanem J Jaakson suurte kivide Ja Igasuguse „pool- -
Poseidon" algas energiliselt te-- troopilise" veealuse riigi maa- -
gevust Ja esimese tähtsama sam- - ilma mis oli täpselt 150 jala sü- -
™na lasti valmistada Riiei sada gavuses
matehastes metallist s o vasest
tuukri ülikond Kuna sõja ajal oli
Soome lahes hukkunud hulk lae-vu
Ja teadupäraselt väärtusliku
lastiga siis kavatseti neid pääst
ma hakata Kahjuks ei saanud esi
algne kavatsus aga täiel
teoks kuigi Poseidonl" Juhatus-liikme-d
eriti riigivanem K ?ats
nUrl mfittest vaimustatud"
tol
seda loo-deti
leevendada
sõjaväe
Neist pole
kuulda Jäid
leidsin
elavalt
Sakala
„Apardus
kõlba veesurve
ragina
sinna
määial
Kui mu tuukri-ülikon- d poleks
saanud oleksin ma
tõenäolikult õnnetuskohal! ka
kaugemale s t sügavamale
saanud sukelduda sest Erus14
ei olnud oma sõjaväesaabaste
ja mahagooni lastiga kuigi kau-gel
— võib-oll-a ainult mi-nuti
kauguses"
„Kas sellega ekspedit- -
Kas sina Waimel siis selle va-- sioon soome lanier
t tnukri-ülikonnag- a Soome la Peaaegu Kuna Riigi Sadama- -
he sügavuses ei käinudki mida tehas ei olnud terasest
aastakümneid säilinud pildil nai- - iuuKrj-uuiuna- a vaimisiama asu--
tad?' küsin Jutukaaslaselt koitu- - sime selgitama selle saamist
nud võttes Ja vaadeldes Rootsist Insener Sepal läkski
Käisin küll Peaaegu täpselt 45 korda kontakti loomine ühe Root- -
aastat tagasi südasuvel Sõitsime sl tehasega kes oli nõus valmis--
Piirita poole Mere- - u-in- a Terases luunn-uiixona- a
kaardi Järgi oli teada Aga aga see on xams ja esime- -
miini otsa Jooksnud saksa kauba-- sest pettumusest mõjutatuna lah- -
laeva Eruse" asukoht Laev pidi tus ka esialgne entusiasm kus--
asetsema umbes 200 Jala sügavu-- Juures kõige pessimistlikumaks
iv lastiks oli olnud küm- - muutus K Päts kes algul oli oi- -
ned tuhanded paarid sõjaväe saa-- nud küsimuses kõige optimistil-nai-d
Ja tohutu hulk mahagooni- - kurn Ta lõi kaega öeldes et ega
Kokku umtjes o mujom -- - a- -ji vk ciuui
marga väärtuses
i-mlikau-dsele
laeva asukohale kusi
92
lahes
ning
olnud
vigastada
5—10
lõppeski
võimeline
fotot
Tallinnast
sõjapäevil
mlskõlbulikud kauasest vees ole--
ishnrfM sukeldusin oäisteUe- - --Aga Kas Eesti Vabariigi Pa
vait Soome lahte — vaskne fcmdiamet patenteeris tuukriüli-tuukrl-ülikon- d
seljas ja hapni- - konna ja selle varustuse meresü-kuapara- at
kaasas gavusse kaasa võetava hapniku
Päästelaeva pardal Jälgisid põne- - silindri nioir
vusega mu sukeldumist laeva --Seda U tegi küll - mu lemm
meeskond Ja poseidonl" Juhatus- - oli patenteeritud Juba enne selle
liikmed major Oidermaa ja Mli- - kasutamist kandes numbrit -- 11"
sem riigivanem Jüri Jaakson SU- - Wpetas George Waimel oma pfr
maptlk oli igati põnev sest Eru- - neva loo minevikust mis sllnko-s-"
lasti päästmist cli Juba mõn- - hai on elustatud 4€ aastat hiljem
da aega kiirustanud K Pati Noo-- CKv Ole
Taide- - ja teadusevaliast
cmtiflwn osi ARENENUD LAIALDASEKS UURIMIS
ALAKS läänemaailma poliitikateaduses Eriti rohkelt on kommunis- -
mi N Liidu Ja Ida Euroopa Kusimusi uumaiu neNAusi tt!)(tH sacii ntuvnd nrl suuremate ülikoolide juures olles
Juurutatud akadeemilise õppe- - Ja uurimisprogrammi raamidesse
kuld lisaks neile on ka mitmeid iseseisvam sovriuiwsi yuum-del- e
pühendatud keskusi Üheks suurimaks ameeriklaste poolt Juhi-tud
sovetoloogia uurimiskeskuseks on N Liidu Uurimise Instituut
ingliskeelse nimega Institute for the Study of USSR
Selle tuumik ei asu siLskl mitte Ameerika Ühendriikides vald
_"li - cinnai tnntmdl uurilatekaader koosneb suuremalt
osalt endistest Venemaa Ja N Uldu ktKianlkest kes kuuluvad kas
vanasse Oktoobrirevolutsiooni Järgsesse emigratsiooni vui r
masse Teise maailmasõja Järgsesse pagulaskonda Nende hulgas on
nii venelasi ukrainlasi valgevenelasi kui ka teiste N Uldu rahvaste
esindajaid nagu kaukaasia Ja keskasia rahvaste liikmeid Kuna vas-tava- lt
USA ametlikule poliitikale Balti riike ei loeta Juriidiliselt N
-- u „ ir„iiirnkc üc pi ipputso sw instituut otseselt balti prob
leemidega Siiski peegeldub instituudi töös Ja publikatsioonides va
hest ka Eesti Jn teiste balti rahvaste saatus uiseseu tesm puuuu-vai- d
artikleid on selle instituudi väljaannetes möödunud aastaküm-nel
kirjutanud Aleksander Kütt Aleksander Knelas ning Jaan Pennar
JAAN PENNAR1T VÖID PIDADA KÕIGE SILMAPAISTVAIKS
JA KVALITFITSEEIUTUMAKS EITLASEST SOVETOLOOGIKS
Sündinud Tallinnas a 1924 lõpetas ta Jakob Vestholmi gümnaasiumi
ning siirdus Saksa okupatsiooni ajal RootsL kust hiljem saabus UU-õpllas-stipendlaa-dlna
Ameerika ühendriikidesse Princotonl ülikoo-list
saavutas ta doktorikraadi poliitiliste teaduste alal Praegu töötab
ta Juba pikemat aega N liidu Uurimise Instituudi New Yorgi osa-konnas
Juhtival adminlstratiivkohal kusjuures ta Ulesannute hulka
kuulub ka sidepidamine New Yorgi büroo ning Münchenis asuva
uurimiskeskuse Selles kapatsltecdls reisib ta sageli Müncheni
kus ta Juhatab ka Instituudi poolt korraldatavaid sovetoloogia kon-verentse
ning hiljem on tolmetajnks konverentsidel esitatud ette-kannete
trükkitoimetamisel Dr Jaan Pennar on ka ise avaldanud
rea uurimusi ja artikleid peamiselt N Uldu hariduspoliitika
mhviViislmiisti knhtn Samuti on ta avaldanud uurimusi kommu
nistliku partei tegevusest Põhja Aafrika araablaste riikides ning ka
N Liidus asuvate muhamediusulistest rahvastest Siinkohal oleks
huvitav mainida et dr Jaan Pennari abikaasa on egiptlanna kes töö-tab
Egiptuse esinduses Liitunud Rahvaste Organisatsiooni Juures
New Yorgis
nr Prnnar on kaasautoriks ka mltmotele raamatutele millede
hulgast erilist esiletõstmist väärib suur N Liidu biograafiline leksi-kon
milline sisaldab kõigi tähtsamate nõukogude poliitikute ühis
konnategelaste teadlaste kirjanike xuiiuurusiKuie jne eiuioonseu
andmed kaasa arvatud ka Nõukogude Eesti vastavad tegelased Ja
nmocni nn lain Ppnnaril knns Ivan Bakaloca valmimisel Incllskeclne
raamat Nõukogude Liidu hariduselu" kus ei puudu ka peatükk
balti rahvaste Kohta muie on Kirjutanud ar rennar ja mis jtannau
pealkirja Haridus Ja rahvuslus Baltimaades"
NÕUKOGUDE LIIDU UURIMISE INSTITUUDIS TÖÖTAB KA
TEINE EESTLANE 43 aastane Eugen Raudsepp Ka tema on lõpe-tanud
Jakob Vestholmi gümnaasiumi Tallinnas ning hiljem samuti
õppinud Princetonl ülikoolis Ameerika ühendriikides kuid erinevalt
Jaan Pennarist ei ole ta poliitiliste küsimuste teadlane vad rakendus-pshühholoo- g
ning public relations" spets Sellest valdkonnast on ta
seni kirjutanud kaks raamatut mis mõlemad on välja antud Amee-rika
ühendriikide kirjastuste poolt ning saavutanud laialdast tähele-panu
Esimese teemaks Ja pealkirjaks on Managlng Creative Scien-tist- s
and Engineers" Ja teiseks „What the Executive Should Know
about Creatlng and Selllng Ideas" Praegu on Eugen Raudsepp Mün-chenis
asuva N Liidu Uurimise Instituudi välissuhete ja Informat-siooni
konsultandiks seega PR nõuandjaks
NÕUKOGUDE LIIDU UURIMISE INSTITUUT ANNAB VAUA
KA REA AJAKIRJU Olullselmaks neist on kord kuus ilmuv Inglis-keelne
Bulletln of the Institute for the Study of the USSR" mis
avaldab Igas 50—€0 leheküljelises numbris uurimusi analüüse Ja
ülevaateid tänapäeva N Liidust Pikemad uurimused ja kirjutused
mis on vahest ka ajaloolise sisuga avaldatakse kas neli kord aastas
ilmuvas ingliskeelses Studlcs of the Soviet Union" või kaks kord
aastas ilmuvas saksakeelses „Sowjetstudlen" millel on ka prantsus-keelne
paralleel väljaanne Problemes Sovletlques" Kiireloomuliseks
jooksvaks informatsiooniks antakse välja rotaatoripaljunduses bül-letääni
Analysis of Current Dcvelopments In the Soviet Union" mis
Ilmub 40 korda aastas kahes erlväljaandes Uks inglise Ja teine vene
keeles Instituudil on ka türgi-- araabia- - ning hispaaniakeelseid aja-kirju
Kõigi eespoolmainitud perioodiliste väljaannete kaastöölisteks
on peale Instituudi enda uurimiskeskuse töötajate ka paljud teised
nii USA kui Euroopa sovetoloogid
See Nõukogude Liidu Uurimise Instituut on olnud sageli Mosk-vapoolse- te
ägedate rünnakute märklauaks Kuld huvitaval kombel
on viimastel aastate] vaatamata neile rünnakutele olnud läbisaa-mine
Instituudi töötajate ning N Liidu teadlaste Ja isegi ametlike
funktsionääride vahel korrektne Ots&cid kontakte on tolmunud
rahvusvahelistel konverentsidel ning N Liidu esindajad on isegi kü-lastanud
Müncheni uurimiskeskust Näiteks 1106 aasta novembris
külastasid seda N Liidu Noorteorganisatsioonide Komitee esindajad
Moskva komsomoli linnakomitee sekretär A Roganov kirjutas sel-puh- ul Instituudi külalisraamatusse Järgmised mõneski mõttes hu-moorikalt
kõlavad read: Jtleile oli väga meeldiv tutvuda instituudi
tööga Tänan väga meile osutatud lahkuse eest" JT
TÄNU
Käesolevaga tänan kõiki -V-ikerkaare"
laagrist osavõtnud hella-kei- i
gaide ja juhte kelle kohuse-- i
truudus hea koostöö ja tõsine
gaidlik valm aitasid kaasa laagri
õnnestumisele Korralikkude söö-giaegade
ja maitsvate toitude eest
avaldan tänu pereemale Endla Ko'
mile ning tema abidele prouadele
TimmelmaruVlle Roman'ile Juk-kurni- le
ja Tarum'ile Meespere hul-gast
kuulub tänu hr TerU'ile hr
TarunVIIe hr Llndrele hr Kütt'
iie hr Eistrafile hr Vaher'ile Ja
hr Aruvald'lle Tänu kuulub ka
kõlile neile kes aitasid laagrit
üles seada ja selle lõppemisel ma-ha
võtta
Liaani Vaher lit
Lk7
vahel
ning
ŽSŽŽŽSBtl
Pärast aastast viibimist Viet-nami
rindel saabus tagasi New
Yorki Enn Onni Haavatasaamise
ja vapruse eest lahinguis on talle
annetatud Purple lleart aumärk
ja vahvuse eest veel Armjr Com-mendati- on
Medal Vabastatuna
sõjaväeteenistusest kavatseb ta
oma õpinguid jätkata ülikoolis
Ktafcig $ünn1pä9vk$
nVAŠA EESTLANE'
&
41
l