Vaba Eestlane, June 30, 1965

              Minnesota eestlased
Kesk-Kana- da suvepäevadele
MINNEAPOLIS (VE) — Kesk-räad- i
Eestlaste Suvepäevadele
rjs ttiiruvad 2— J juulini Port
jris on ettenäha hulgalist
jtsnesota eestlaste osavõttu ja
uUssõidud autodel organiseerimi-se
Port Arthur on lähim eestlas-'kesku- s
Minneapolis-S- t Paulile
a vastastikused külaskäigud pi-dudel
me on aastate kestel kujun-enud
traditsiooniks Seekord aga
ei Ühe Minnesotast Port Arthuris-se
niite ainult arvukalt publikut
ixd ka tegelaskonda Minnesota
Eesti Seltsi Segakoor Almar Aru
juhatusel võtab osa laulupäevast
Eesti Seltsi tantsuorkester on kut-sutud
mängima suvepäevade rahv-apeole
Port Arthuris ja eesti ta-j- s
Sillaorul" toimuval peapidus-mse- l
peab peokõne Minnesota
Eesti Seltsi esimees Ja ERKU
Esinduskogu liige Endel Kuik
Emadepäev
Stuttgartis
STUTTGART — Stuttgarti eestl-ased
tähistasid traditsioonilist
emadepäeva päevakohase aktuse
ning koosviibimisega Bad Cann-statti- s
asuva hotell Schwaben-bräu- "
ruumes Kokkutulijaid oli
seekord rohkem kui möödunud
aastatel nende hulgas rõõmusta-val
kombel arvukalt noori Tänu
samade noorte kaastööle oli kor-raldajatel
õnnestunud ka koosvii-bimise
sisulise osa kujundamine
millega väga rahule jäädi
Peale avasõna rahvuskoondise
esimehe poolt pidas kohalviibiv
praosti kt M Vaher lühikese pal-vuse
millele järgnevalt täiendusk-ooli
õpilased Liia Kriis ja Jüri
Lepik deklamatsioonidega esine-sid
Noored kinnitasid kohalviibiv-atele
emadele rinda kevadlilli Ja
Edgar Penti klaverisaatel lauldi
mitu ühislaulu Päevakohase vä-ga
sisuka peokõne pidas Viktor
Leopas kes toonitas oma sõnavõ-tus
emade ja kodu osa meie rah-vuse
säilitamisel võõrsil
Kõnele Järgnevalt esinesid rah-vatantsijad
Edgar Penti juhatusel
ja pillihelide saatel mitme tantsu-ga
Pr Agnes Turin-Geisle- ri väsi-matu
Ja energilise tegutsemise tu-lemusena
on õnnestunud rahvat-antsu
rühma moodustamine ko-halikest
noortest
KIRIK
KINDLUSTUS ED
Tel 241-513- 0 333 Culford Rd
Toronto 15 Ont
££STLAS€n
trmintiuumal
I Cleveland Ohios lõpetas Fenn
College'i Bachelor of Science in
Edllrütutnvnii ticJa-u-ualnuiiu—a_ rlpulau
Karjus kes juba aastaid töötas
õpetajana Bethany Lutheri koolis !
õppides oma töö kõrval Erilist
roarkimist vajab asjaolu et Toivo -- Karus oma kutselise töö Ja õpin-r-t- e uures võttis aktiivselt osa'
r"eveandi eesti seltskondlikust
1 - a tegevusest mis pikendas
'"~a 'iudiuml Clevelandis ei ole
~-'e- g eesti organisatsiooni ja rah-'-- -
iütj üritust kuhu tema abi-- a~s kasi ei oleks ulatunud
Akud-- 1 mihselt kuulub T K Uu- -
— v(!ts Raimlasse"
Kdmaalt saabunud teate ko-'':- v
on seal hiljuti surnud tun-- '
- umees ja õppe-- Ja laste-~x- s
ute autor Johannes Kallak
r '-- '
--
' ' Kallak sündis 21 nov
'- - a -- res Järvamaal Suurema
~ ametiajast töötas ta õpe
- -- a Tartus kus ta venelaste
" " ' -- paisiooni&Jal tõotas fp- -
- ajana Tartu pedas j
harjutuskoolis kur„ pt r
rri"rmseni 1957 aa'
-- f '15 Tais tõotab moodu
- "= kevadest alates teede--
'eadlasena dipl metsa
Hans Kosenkranius
-- '&! Eestis oli ta Ti
—
ELUJÕULINE EESTLASTE KOLONII EDMONTONIS
Alberta pealinna eestlased jõukal järjel
da et sealsed eestl(aVseEd) — Edmhoänsttoin!KoeehsatlliaksutegEaestki oShetultdsiessevkõribetäersiimaensdemmetuelljeonjäsreelltesi knoinmsteatkeierrjia-s j6a1deersatalgasivt adkupiduutdõuelnikaoullitseeltesotin keeeeslttlatsõtei oanrv sseililne thuonodpuisvalut nussutuarneumd Pmalijluled tvaagnaajäerejsetllasnteeil jäornelektaudul-in-u- d kontaktid ja sidemed pärast Teist Maailmasõda saabunud eestlastega
Edmontonl linn ja isegi inime
sed on muutunud sellest ajast
saadik kui nende ridade kirjuta-ja
15 aastat tagasi siin elas Ed-monton
on 125000-l-t elanikult
paisunud 350000 elanikuga suur-linnaks
kus ehitamine Ja linna
laiendamine areneb kiires tempos
Peaaegu kõik eestlased on endile
kodud rajanud majad mõned ise-gi
oma käega ehitanud
Peamiselt on rajatud puumaju
kuna need on siinses kliimas
kõige sobivamad
Elatakse üldiselt lahedalt kuna
majadele tehtud võlad on maks-tud
ning pankadesse on kogutud
summasid tulevikupäevade kind-lustamiseks
Ühelt eestlaste koosviibimisel
kogutud andmete põhjal tegutse-vad
Edmontoni eestlased väga
mitmesugustel aladel Dr Lembit
Lilleleht näiteks on Alberta Üli-koolis
keemia professoriks mag
Viktor Virak töötab arhitektina
juhtival kohal NHA juures Alber
ta Ülikooli lõpetanud Ivar Ruus
on Shelli õlikompaniis ühe piir-konna
insener Velle Reili töötab
elektriinsenerina Ilmar Pais Ja
Rein Sastok tegutsevad maamõõt-jatena
Ilmar Pais lööb ühtlasi ak-tiivselt
kaasa seltskondlikul alal
olles praegu kohaliku Eesti Selt-si
abiesimeheks Tema juures töö-tab
sel suvel ka Calgary Eesti
Seltsi esimees O Laaman Joones-tajatena
töötavad Salme ja Ivar
Raud ja Vambola Suursaar
Tööstustes tegutsevad vastuta
Leiceste-ris
Peokõne seejärele saadik
A Torma kes märkis
meie ülesandeks maail
mas on rõhutada eestlaste õigusi
vabadusele nagu seda kasutavad
teised suured ja
väikesed Eriti tuleb meil seda te-ha
tänavu mil kodumaa
võõra ikka alla möödub 25
aastat seda tähtpäeva
kasutada oma poliiti-lise
kihutustöö huvides
Isegi meie vana ja lau-lupidude
traditsioon raken-datud
kommunistliku propagan-da
teenistusse ning" tuleval kuul
tahetakse Tallinnas korraldada
eriline juubeli laulupidu"
VABA EESTLASE kolmapäeval 30 Juunil 1965 Wednesday June 30 1965
EDMONTON
elatad
vatel kohtadel Andreas Pilt ja
Valter Reili
On ka oma ettevõtteid Nii on Ge-org
Neufeldt hotelliomanik Mari
Pelletier end Sõrra) omab kolm
kohvikut Jaan Pildil on mehaa-nika
töökoda ja Helmut Erdellil
ettevõte Eeltooduile
lisanduvad Hilja Koot kellel on
oma iluravi asutus kuna Laine
Kriik on rajanud balletikooli
Gümnaasiumites tegutsevad
lõpetajatena Heidi Kass Vello
iKass Ja Lidia Pais kelledest vii- -
inan aniiau nuuua na jwatciiiuu
de Raamatupidajatena töötavad
Edgar Kasthein ja Helmi Kee-lend
kuna majavalitsejateks on
Ülo Mägi Ja koi August Kivi Suu-rel
arvul töötab ka haig-lates
Nii on seal tegevust
Ludmilla Kivi Gustav Neelend
IMai Kasthein Eda Matiisen Eva
Kivi Sigrid Lasberg Corrin Mo-r- e ja Helmi Seidi Juuksurina töö-tab
Leida Kesamaa kuna ärides
töötavad Salme Pilt Udo Lasberg
ja Annl Pilt ühes klubis on tege-vust
leidnud Astrid Pastekka Puu-töö
alal töötab Arnold Pent ja
automehaanikuna Hendry Ver-me- k
Edmontoni omainimeseks"
peetakse ka Ülo Pallast kes
töötab teedeinsenerina Ked Dee--
r'is
Edmontonis elab ka Sangaste
krahvi poeg Rene Berg kes on Al
berta Ülikoolis rukki aretamise
[katsejaama juhatajaks Kanadas
Jse saabus ta Soomest kümme
Kuid üksainus pilk selle
kavale näitab et see pole
eestlaste laulupidu vaid võõraste
orjastajate poolt korraldatud üri-tus
Peokavas 37 laulust
on tõelisi eesti laule ainult 12 see-ga
vähemus kuna ülejäänud osa
koosneb meile täiesti võõraste au-torite
töödest või Jälle lauludest
mis on puhtal kujul kommunist-lik
propaganda
Min A Torma pöördus lühema
sõnavõtuga inglise keeles ka välis
külaliste poole mille järele lauldi
Inglise ja Eesti hümne Järgnes '
pikem tervitus dr J Taulilt Kont '
sertosa sissejuhatuseks kanti lau- - j
lukooride poolt oreli saatel ette
INGLISMAAL SUVEPÄEVAL
800 EESTLAST
13-e- s suvine kokkutulek toimus Leicesteris
LONDON (EPL) — Inglismaa eestlaste 13 suvepäeva
oli kokku toonud üle 800 osaõtja seega rohkem kui uimas-tel
suvepäevadel Omalt poolt aitas heale kordaminekule kaasa
soe ja ilus suveilm Kontsertaktus peeti aaras De Montfort
Hallis mis kogunes osavõtjaid täis Ühendatud segakoorid jj
Bradfordi meeskoor „Koit" asusid poodiumile kuhu toodi sini-mustvalged
lipud rahva ühislaulu „Eesti lipp" saatel
pidas
muuhulgas
et vabas
maailma rahvad
langemi-sest
ja püüab
Moskva ära
auväärt
on
maalritööde
eestlasi
leidnud
laulu-peo
olevast
kõnd aastat tagasi Ja tõi kaasa
viis bushelitäit rukki seemet
Edmontoni eestlaste seltskond-lik
elu toimub peamiselt pere-kondlike
läbikäimiste raamides
Suuremad üldised kokkutulekud
toimuvad Vabariigi aastapäeval
ja Alberta eestlaste suvepäevadel
Nimeliselt tegutseb siin kaks eest-laste
organisatsiooni — 1948 aas-tal
asutatud Eesti Selts ja hiljem
rajatud Eesti Võitlejate ühing
Valjaspoolt tulnud vaatlejale tun-dub
et ühest organisatsioonist
peaks piisama kohapealsete vaja
duste rahuldamiseks
Edmontonis oli võimalik külas
tada ka möödunud aastal rajatud
Skandinaavia Klubi hoonet mis
on soomlaste rootslaste norra
(laste taanlaste ja islandlaste Uhls- -
IVtvnrMilluViae rLovtjlulaaoilituott njirk tmrliuKull 1li1l1j1v
med Andreas Pilt Ja Ilmar Pais
Igal rahvusel on hoones oma
ruumid millede eest nad pea- -
ad Igas kuus teatud summa
maksma
Kui maja on makstud ja hakkab
valjaüürimiste arvel puhastulu
andma siis hakatakse osanikele
maksma dividente Seda mõtet
võiks arendada ka Toronto Eesti
MaJa majandamisel ning hakata
tulevikus ideoloogiliste protsent-tid- e
asemel maksma majanduslik-ke
protsente
Edmontonis on ka ukrainlastel
poolakatel ja leedulastel kõigil
oma seltsimajad Eelmainitud
etenihsed grupid on koosseisult
suured ja seetõttu peitub nendes
ka rohkem vitaalset elujõudu
Robert Kreem
E Võrgu Isamaale" sellele Järg-nesid
kaks laulu A Vedro Ja M
Härma loomingust E Luuki Juh-timisel
Solistina esines tenor Naan
Põld pianist Ixa U-sta-Mill- eri
klaverisaates võites oma meel-diva
ettekandega eesti heliloo-mingust
kuulajaskonna sooja
poolehoiu
Pianist Lea Lesta-Mille- r esitas so-listina
kaks pala Mõlemad solis-tid
pidid publiku tungival nõudel
andma ka lisapalasid Bradfordi
meeskoor „Koit" E Ottani Juha-tusel
esitas neli laulu ja ühenda-tud
segakoorid L Veski Juhatusel
kandsid ette populaarse „Tulja-ku- "
ning lõppakordiks kujunes M
Lüdigi „Koit" oreli saatel
Järgnesid rahvatantsuettekan- -
ded üldrühma moodustasid 39
paari Bradfordist Londonist Ja
Leicesterist Ja neile lisaks 10 Jaa-rig- a
lasterünm
Kontsertaktuse lõppemisel siir- -
duti kirikusse pidulikule jumala-teenistusele
kus liturgia pidas õp
E A Aaviksaar ning jutlustas
praost J Taul Tervitusega esines
ülempreester N Hindo
Suvepäev lõppes ühise koosvii-bimisega
Eesti Majas
f V
MnwAvaaavBaaaBaaav
I "4Bf4Y4Y4Y V'''"fil f" iFi"llin fi B¥BTaTaTft4Bm' 'laTaV
W--' - i m I m £
PrÄilWLM]MmiMMm£SMMMžM nsJjHBBLJCEMJKaaiSfcÄ?
Talvi Jal're k! r u_ nor matel CpIastc! t: mus asa p ohke öfa 'u P u ~ nr u
lasi kuus k --
' ' t-- il ia Ta Jah ' „x Obtul esnes J nn Pao : C3iristina Tur I nnj I rmc ar
Kunder Marjr Kirves Ink Janiste hnn Tignc Lu 1'aomi car Mull rbttk Ideena Jaanimägi
Piret Komi Kaarel Krabi Elkn Demidov "Mariann Lrke Evi Tarku Anneli Amlre Heikki Kuld Ene
Leesmia Karin aärsi nne inters AUdis Kreem Linda Tammsto Toomas Treumuth nne Kahu
Indr Kahro Tim Jaru-t- c Ivilruman Rtin Jaagumagi nu ttai Jan l rk? In-n-d
šrn(ji
HJIu M' i
SEEDRIORU ÜTLEB TERE
TULEMAST
Kui Seedrioru äraad 10 aeta juubelipeoks laupäeval
juulil keskpäeval külalistele aatakse iitleb Seedrioru juhatus
kui peoperemees teretulemast sõnades: Tunne end Seedriorul
nagu omas kodus hoia kõike nagu kuuluks see Sulle kohtle
kõik! nagu oleksid nad sinu külalised ole ise eeskujuks
Juubelipidustuste aupatrooniks
on Johannes Markus Eesti Vaba-riigi
konsul Kanadas Korraldav
toimkond mille tegevust Juhib
Seedrioru esimees Arnold Voltre
koosneb järgmistest eritoimkon-dad- e
Juhtidest: Harri Pdrkma —
kava rakendus Ja informatsioon
Jüri Juurand — majandus pääs-mete
müük ja kontroll — Theodor
Tondi autoparkimine — Albert
Lepson korrapidamine — Uno
JHUrden valgustuse- - Ja helisead-med
— Eduard Rebane Heino Pa- -
luveer Karl Lubja einelaua üld-korraldus
Alfred Vurma esmnnb! - '— dr Voldemar Tammemägi
Teolistel on aega koguneda ja
Seedrioru kui rikkalikku vahel-dust
pakkuva suvekodu mõnu--
i sid nautida ning vanu sõpru tut-- I
tavaid kohata kuni kella 5-- ni pl
Siis algab ametlik kava Lauluvä-ljakul
peetaval pidulikul aktusel
on külaliskõnelejaks Julius Kan- -
gur( oli pikemat aega Eesti Rah-vuskomitee
ühendriikides esi
mees nüüd ühendatud Balti
Ameerika Komitee esimees) Põ
gusa tagasivaate Seedrioru sünni-le
Ja esimesele aastakümnele an
nab dr Karl Aun riigiteaduse pro
fessor Waterloo ülikoolis
Seedrioru 2 segakoorilaulude
võistluste tagajärjed ja võitjad
kuulutab avalikult välja Toron-to
Eesli Segakoori esindaja Ee-rik
Purje
Kell pl vahetult Järgnevalt
aktusele esitavad samal lauluväl-jakul
Toronto Ja Hamiltoni laste- -
rühmad T Metsala Ja H Toomsa
lu seatud rahvatantsu põimiku
motol Tänasele Iluks — homsele
tõotuseks"
Uudsuseks Ja eelduste kohaselt
naelaks" peopäeva kavas on kl 9
õhtul vabaõhuteatris valguspeona
OP EDUARD MAGI KANADAS
Adventkoguduste õpetaja-eme-riitu- s Eduard Mägi Washingto
nist DC on palutud QuebecOn- -
tario Adventkoguduste Liidu esi-mehelt
külastada Toronto Advent
Eesti kogudust Ja eemal elavaid
koguduse liikmeid ühtlasi on ta
palutud osa võtma QuebecOnta-ri- o
Adventkoguduste Liidu aasta-sest
laagri-konverentsi- st mis toi-mub
Juunijuulikuu vahetusel Os-hawa- s
liidu ja college'i maaalal
öp Mägi Jutlustab seal eestlaset-soomlast- e
ühisel jumalateenistu-si!
Kanadasse jääb ta kuni au-gustikuu
alguseni Tema poole
võib telefonil pöörata (41C)
ilmub
maksab
Aastas 515- -
S5- -
Lhk 3
3
6
Kalevi naisvõimlejate poolt esita-ta-v
lavastus Pühendus Ilule —
] Noorusele — Eestile" Evelyn Koo-p-l
üldjuhtimisel
Kell 11 õhtul algab tants pea-- j
hoones Georg Iltali kapelli helidel
] Pidulik aktus helilindistataksc
[Ja Ameerika Hääl oma
hoolitseb selle eest et ka
kaasmaalastel kaugel kodumaal
võimalik oleks Seedrioru Juubeli-päevale
kaasa elada
Seedrioru avarad maaalad väl-ja
arvatud pii-ridel
Ja teatrilava tagamaa kuni
metsani on külaliste käsutuses
päeval Ja ööl Ka ujula on Uldka- -
sutnmiseks avatud välja arvatud
kl 5 kuni 715 (aktus Ja rahva
tants) Ja öösel (alates kl 9 ö)
Külaliste kehaklnnituse eest
hoolitseb rikkalik einelaud pea-hoones
Esmakordselt on avatud
ka vabaõhukohvik" peahoono
uj idapoolsel tiival
Seeilriornl kehtivad peopäeval
kindlad eeskirjad autode parki-mise
telgitaiuise ujula kasuta-mise
lõkketulede tegemise jne
kohta
Need on üksikasjades kirja pan-dud
peopäevaks Ilmuvas kavaraa-matu- s
Ja Ülesseatud avalikkudes
teadannetes Korravalvet teosta-vad
tugevndatud korrapidajate Ja
autoparkijate meeskonnad
ühekordne sissepääs kõigile
peopäeva Urltusteel on $250 isi
kult Lapsed alla 16 aasta vanuses
on maksuvabad Autode parkimi-ne
on tasuta Kavaraamat on
müügil kassades hinnaga 25 c
Peopäeva loodetav puhastulu on
määratud Seedrioru suvekodu
Igal peolisel
on siin tänuväärt võimalus kn
omapoolse panusega kaasa aidata
mlte ainult meie
traditsioonide viljelemisele
vaid ka selleks et eesti noorus kui
Seedrioru tulevane peremees kas
vaks Ja sirguks Seedrioru laste-kodu
lipukirja Terves kehas —
eest! vaim" tühistel
IIP
Canberras suri 27 mail Jaan
Raaga 57 a vana Ta elas erakuna
ning teadaolevalt temal omakseid
vabas maailmas pole
Minu uus aadress on:
1 Eriksdalr Kd
Etobieoke Ont
Tel 621-3X9- 4
II LILLE
Kiriposti lisamaks ÜHES KUUS:
Torontos 50 c mujal Kanadas
' USAs ja Inglismaal 70 c teUtes
maades }1 —
VABA GE8TLANE
KAKS KORDA NÄDALAS
Poolaastas S8-Vecrandaa-stas
raadiosaa-detes
suvituspiirkonnad
edasiarendamiseks
rahvuskultuuri-liste
TELLIMINE
VABA EESTLANE
PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastakspoolaaataks
veerandaastaks — tavalisekiiipostifa alates „ H
IM TwlllnUat katteks lisan J sttnjuutw
-- :as thatraiiakawUa (Kaba asta stooh tllitfctrjas)
Ntaol „ „
Aadnw _ „ „ „ „ _