Vaba Eestlane, June 08, 1968

              --" jh? v ' 1
REET INTVEIL
Uptus Toronto Ülikooli rohu-tidakon- na
BScPhm kraadiga
UKieemiliseit kuulub Eesti Naisü-liõpilaste
Seltsi
PPPPPPPPPPPPPPPPPPPPPSkr -- s ki PHH J"J"J"J"J"J"J"J"J"J"J"J"J"J"J"J"J"J"J"Jk v JP?X JFM
Ätf-- HiH PPPPPPPPPPPPPPPPHPCJK: i PPPB# 'Jj" PPPPPPPPPPPHH
rij m
TIIV HURT
Lõpetas Toronto ülikooli iildkur-us- r
ajaloo alal Hach of Arts
kraadita Akadeemiliselt kuulub
Erti Naisüliõpilaste Seltsi
t"M£ Mr PPAH
Hf MEjt PPPPPJPJfPPB
AftB i? PPPPPPH
HELI KOPTI
õpetas Toronto Ülikooli ajaloo
J totlise keele alal (Honour
wursf) Bach of Arts kraadiga
Ikadetmiliselt kuulub Eesti Nais
üliõpilaste Seltsi
JFIWfc '"VsR i
PPr PJ
I
Wv S r H
T0ln tr-- n
Lorifi tnt atenoo ülikooli _BA
"jj (psühholoogias) Karat- - rtasi õppida Toronto ülikoo--
" uadrrrnilicl ii„u ctl õpilaste Seltsi
£ESTI REISIBÜROO
Tempo Truvtl
5R i '
— riWant Roid Toronto
£5di:re reisimiseks kõiki
— ja laevaliine üksiku-- '
Ja gruppidele
8 - 8
Põhja-Ameeri- ka eestlased domineerivad
Ernst Idla kriipsutab alla kvaliteedi ja stiili tähtsust
danuiTdFed°eaKnri0neLpteorMrvtjauaez(ehVreitbi avtäeErlveevitdIiseaisvoeonkkiaakaussutdösiöuslupisrreiomlgt)raam—lmeviEiskrungspatarinmäadlaolnaapjarakeigrjua rosounoutsrkieidrjurtiaigniuledhedjatuolkinpirujuntkaa--vmtaia-l--ss asutusIdelast — kõik kartuses et ta pärast olümpia mänge lahkub Rootsist ja moodustab oma õppe- vjuahnual kuidIdla-Cenete-nr diselt nokoursuasgliikl mjaujavlitamalnilelekshapkaaktakkusme isHi oeoitspisuutdauipaAmlales mniüllüidse kui Idla on 67maaaasstaelt
Juuni algul lendab Ernst Idla
kops assistendi Ja muusikutega
Mehhikosse et anda kursust vä-hemalt
1200-l- e võimlemisõpetaja-le
kogu Lõuna-Ameerika- st üht-lasi
koolitab ta välja instrukto-rid
kes viivad massidesse liiku-mislavastu- se kava mehhiko gürn-naasluml-noorte- ga
mis toimub
olümpiamängude ajal Vestlesime
Ernst Idlaga enne ärasõitu ala-tes
õpistega mida andsid esma-kordselt
Stokholmls tolmunud E
Päevad
Nli sel puhul kui ka alati rõ- hutan ma mõistet — kvaliteet
kvaliteet ja stiilitunne Selliste
suurte rahvuslike kogunemise
põhjenduseks on kaks peamotii-vi
Esiteks seesmine enesetunde
ülesehitamine Ja teiseks selle ma-nifesteerimine
vaari-kal
tagasihoitud eneseteadlikul
kujul
Peame hoiduma superlatiividest
ja labastest võtetest
--Mu ees on hiljuti trükitud pro-gramm
kus rootsi avalikkusele
esinejaid ise deklareeritakse
kui maailma parimat"
Seda sõna ei ole ma oma töö
kohta kunagi söandanud tarvita-da
Me oleme tarvitanud nii palju
suuri sõnu ja superlatiive mis
mõnikord mõjuvad otse patoloo-giliselt
Kui nimetame kohalikke
spordivõistlusi Eesti Mängudeks
ja mõne laulukoori ühiseslnemist
laulupeoks siis oleme profanee-rinu- d mõisteid millel on hoopis
teine ajalooline tähendus Mis ta-kistab
meid tuletamast uusi ta-bavaid
nimetusi selliste ürituste
puhul?'
Kuuldavasti on tuleval aastal
Rootsis otsustatud laulupidude
saja aasta juubeli puhul korral-dada
juubeli laulupidu Milliseid
eeldusi arvate olevat selle ürituse
õnnestumiseks"
„Ma ei ole kunagi alahinnanud
algatajate head tahet kuid see
peab Jääma reaalsuse piiridesse
Iga sisuline fiasko Ja halvasti väl-jakukkun- ud
üritus rikub rahvus-likku
Uhtehoidu ja tekitab õlake-hitust
eriti nooremas haritlas-konnas
kes Ju ometi on meie tu-levikulootus
Ma ei näe Rootsis
kusagil tegutsemas niipalju eesti
laulukoore et nad võiksid ületada
või samaväärset vastu panna Isa
Jannseni laulupeole sada aastat
taeasi Otsus on ilmselt tehtud
väljaspool tegelikke võimaluste
pure
Iseseisvas Eestis me korralda- -
—
näidata
Talgutööd
töödest on
pingutusi nõudvaim vaba-õhu
oma aja väljateeninud
istepingid on
asemele kerkivad püsi
vamale materjalile — vaiaiua De-toonalus- tele
— ehitatud uued
pinkide read
Noorte suvekodu spordinou-dei- d
pidades on
supeltiiki ar- -
sult teine
jnaalrite meeskond"
on vanimas vai-Ja- st
kui seest kat-min- e
peahoone
Umber Jätkub Kõik sõiduteed on
Juba saanud
Talgutööllste registris"
nüüd 45 nime neist terve
mitmekordselt Juhib St Cat-harin- es
nime) Erik Ahermae
VABA EESTLANE laupäeval Juunil 1968 Saturday June 1W3
IdU avalikkuve
saateajal
kaotaks kapatsiteeti!
valjaspoole
ujumissiia
PPPPPXv JB
PPPPPJkJHFJp
Ernst Idla
sime maakondlikke
tihti suure arvu lauljate osavõ-tul
kuid respektist üldlaulupi-dude
traditsiooni vastu me ei
nimetanud neid laulupidudeks
Minu korduvad turneed teiste-le
mandritele on mind õpetanud
nägema Skandinaaviat Ja Euroo-pat
maakera küljelt Eesti
Päevade idee oma
kultuuriavalduste
on tänapäevane tegutse-misvor- m
ei näe ülepääsma-tuid
raskusi selles et Rootsist tu-leks
120—150 võimlejat-rahvatant-sija- t
esinema Põhja-Ameerikass- e
või vastupidi Küsimus on ainult
organiseerijate
Põhja-Ameerik- a domineeriv
eestlaste eneseavaldustes väljas-pool
kodumaad on vaieldamatu
Idla idee realiseerimine nõuab
ettevalmistust nõuab vastavat
haridust Ja kogemusi Mind
näiteks et kes tegutse-vad
Kanadas USAs liikumis-ala- l
ei tunnud tarvidust tulla
end täiendama Kuid ühel
vastaval alal tegutsejal Austraa
liast ei olnud teekond ülepääsma-t- u
Mul on heameel et Eesti Päe-vadest
Rootsis võtsid kaks
kvalifitseeritud vaatlejat Ka-nadast
nagu Robert Il-mar
KUlvet Olen veendunud et
nende reisivaev ei läinud kaotsi
kannab tulevikus vilja"
hr Idla on etteheiteid
et teie õpi
laskonnast rootsla
sed Milline on teie seisukoht
küsimuses?'
„Ma ei ole kunagi oma
õpilaste hulgas vahet rahvuse
ega nahavarvuse
Mul on olnud õpilasi 33-s-t rah- -
Talgulööd Seedriorul täies hoos
Uued vabaõhu teatriväljakule
Jseedrioru'4 suvekodu üha jätkuva väljaehituse mooteriks"
on"tema talguliste kaader mille tööd organiseerib ja juhib vete-ran
sel alal „Seeiiri0ru" ainus auliige Arnold Neile tu-handeile
kes on kujunenud Igaaastasteks külalisteks Seedri-oru- "
kesksuvisel rahvuskultuuri-päeva- l on alati olnud
midagi uut mis valmis saanud tööhooajal
algasid ka sel aastal juba aprilli lõpus ja on praegu täies hoos
igal nädalalõpul
Käigusolevatest
aega ja
teatrisaali" uuendamine
Vanad
puumaterjalist ka-dunud
ja
amfiteatrilisel
silmas avaras-se
kerkimas uus
Kitcheneri
peahoonet nii
Kruusapinna
betoonpõrandaga
uue kruusakatte
leiame
Juba
rea
(20
Jaan Eichenbaum Johan Haiko
ü
laulupäev!
teiselt
mitmekülgse
kontsentratsi-ooniga
Ma
asjatundlikkuses
osa
ülla-tab
juhid
ja
ole
Rootsi
osa
nii
Kreem Ja
ja head
„Teile
tehtud suurema osa
moodustavad
sel
les
teinud
usu küsimuses
pingid
Voltre
kevadisel
Bernhard Jostmann Ott Jürisson
Ulrich Kuusemäe Elmar Kõvaks
August Mellikov Eduard Miil
Erik Naerismägl August Pajur
VUlu Pint pr Senta Raudsepp
Voldemar Tammemägi Peeter
Tammemägi Evald Timusk Jaan
Tohver Selmar Traks Jaan Täht
V Villma
Teisel kohal nimede arvuga on
Hamilton (13): Kaupo Hans-man- n
Amold Himma Edgar
Kink pr Ellsabet Lepp Aleks
Lepp Theodor Maripuu Alfred
Nielender Heino Paluveer Ivar
Rammo Leo Saar Oskar Sepp
Koit Tali Jaak Vliklald Järgneb
Kltchener (11): Karl Aun Johan
Jõesaar Ilmar Jõgi Nikolai Kii-dum&- e
H Klmsto Valentin Kok-l- a
Elmar Kägu Eduard Rebane
Elmar Silm Arnold Voltre Rein
Voltre London on ilmselt veel
hoogu võtmas ja omale õiget
'tööd" ootamas (kirjas ainult Har- -
' vusest isegi Indiast ja Sumat
ra
Olen uhke sellele et minu õpe-tusli- k
tdee on kasutatav kõikjal
maailmas kus elab Inimesi Ei
aita sellest et me ristime oma
rühm kõlavate rahvuslike nime
dega leul me maailma suurel
võistlusväljal Jääme keskpäras
teks Võime paigutada näeusad
noored neiud minimaalsetesse
trikoodesse Ja õpetada neile ka
veidi liikumist See on alati kena
vaadata Aga kui sellel liikumisel
mida neile õpetame puudub oma- -
väärtus sisu Ja funktsioon siis
pole me teinud tööd millel oleks
püsivamat tähendust Muide ma
ei usu et sellistele presentatsioo
nidele kunstilisi nõudmisi esita
des aitaks ainult paariaastasest
väljaõppest Siin tuleb tööd teha
kauemat aega"
Tahaksin juurde lisada et au
külalistena olid Eesti Päevade
lilkumislavastusele kutsutud rida
juhtivamaid rootsi etnograafe
Nll neil kui ka minu rootsi õpi
lastel oli hämmastav kogeda mil-liseid
lluväärtusl esindavad meie
rahvariided rahvakunst ja -- muusika
ühed imetlesid sukki teised
seelikuid Kui „Raksi Jaak" sisse
tantsiti Toivo Meikopi humorist
liku parmupilli saatel tekkis
spontaanne aplaus
Esimest korda minu senises
esinemistegevuses kuulen et
uste taga maksti piletitest viie-kordset
hinda
Värviline televisioon Rootsis mis
astub oma esimesi samme on
esinenud järelpärimisega et res-taureerime
lavastuse sügisel kui
olen tagasi Mehhikost Rahvariie
te ekspert pr Siiri Kandre hoo
litses selle eest et esinemisel iga
rõivakombinatsloon oleks detaili-de- s
etnograafiliselt õige Selles
seisnebki asja finess kvaliteedi
Ja stiilitunde nõue
Kahjuks ma ei suutnud olüm-pia-eslneml- se
pingelise etteval-mistustöö
tõttu programmi pai-gutada
laste esinemist ega ka
j välja õpetada senitundmatuid
rahvatantse nagu näiteks Taage-iperas- t
pärinev Sokutants mille
kirjutasin üles aastal 1942 Ka
lapsed peaksid esinema taoliste
lükumislavastuste programmis
j sest meie lastetantsude ja --män
gulaulude varamu on ülirikas
Peaksime tulevikus küll koonda
ma oma jõud et kõiki neid väär
tusi välja tuua olgu siis Toron
tos New Yorgis Stokholmls või
mujal"
Vello IVkomäe
n Parkma)
Iga nädalalõpp toob juure uusi
töökäsi
Ja tööde juhataja A Voltre on
optimistlikult kindel et kuu aja
pärast siis kui kõik peab olema
valmis 29 juuni vabaõhueten-duseks
„Nimed marmortahv-lil"
talgutööde tundide üldarv
taas ületab numbri 2000
nagu see on saanud
Skautlike noorte AK
Argentiinas
Eesti Skautlike Noorte Argen-tiinas
aasta peakoosolek 1568 tol-mus
laupäeval 1 juunil EELK
Reformatsiooni koguduse ruu-mes
AK on esmakordne pärast
noortemaleva taasorganiseerimist
la sellest võtavad osa kõik üksus-te
vanemad gaiderid skautmas-teri- d
ja noortejuhld Päevakor-ras
on eesti skautlike noorte II
s-jurla-agri
korraldamine
" "n G0jh-- KIRIK
KINDLUSTUSED
TeL 241-513- 0 323 Culford Rd
Torosto 15 Ont
„Välis-Eesti- " uute omanike kätte
Võimalik ostja E M Produkt
STOKIIOLM (Vaba Eestlase kaastööliselt) — Majanduslik
osaühing mis annab välja ajalehte MVälivKrstl" pidas neil päe-vil
Stokholmls oma korralise aasta peakoosoleku kus võeti vas-t- u
põhimõtteline otsus lasta ettevõte müügile ja leida sellele
uued omanikud Otsust põhjendati sellega et seniste osanike
hulgas on vähe aktiivsust ja leht on hakanud ilmuma järjest ka-haneva
sagedusega Käesoleval aastal on Välis-Ersti- " ilmunud
kord kuus
ühtlasi on juhatus otsustanud
et ettevõte lõpetab eesti raama
tute müügi kuna see ei suuda ta
suda vajaliku tööjõu kulusid
Kuuldavasti on võimaliku Valis- -
Eesti" ostjana kõne all olnud
Lembit Kriisa ettevõte E M Pro
dukt mis Jääb seega ainsaks ees
ti raamatute Ja eestipäraste kln-keseme- te
kaupluseks Rootsis
E M Produkt asus aastavahe-tusel
uutesse ruumidesse süda-linnas
Krgeringsgatan 11 pea-aegu
Eesti Maja vastas
Nendes ruumides tolmus Eesti
räevade puhul näitus Eesti raa-mat
vabas maailmas" samuti on
seal teostunud mitmeid eesti
kunstnike näitusi
Välis Eesti" asutati esimese
eesti ajalehena Rootsis septemb-ris
1944 peamiselt E V Saksa al-gatusel
Tegevtoimetajaks oli kir-janik
Valev Ulbopuu Samal ajal
organiseeris Uks teine ringkond
kiiresti oma ajalehe väljaand-mist
Teine leht kandis nime
Teataja" Ja selle tegevtoimeta
jaks oli hiljuti surnud Oskar
Mänd
Mõlemad lehed saavutasid esi
mestel tegevusaastatel hea ma-jandusliku
tasakaalu ja ka vaja-liku
autoriteedi lugejaskonnas
Valis Eesti" ilmus aastaid küm- -
ne-küljelise- na kord nädalas
Paguluse teivi kümnendil hak-kas
lehe majanduslik seisukord
halvenema ja ettevõte tegi lahi
ii Iie majandusliku restaureeri-mise
põhikapitali uuendamise-ga
Teatajat" on restaureeritud mit-mel
korral peamiselt ringkonda-de
poolt kes kuuluvad Eesti Rah
vusnõukogusse
Välis-Eesti- " lehekülgede arv Ja
ilmumissagedus on pidevalt vii
Ilmub
Kanadas:
Kanadat Ja kiripost:
9 k fe ( m Amm m
Ntml
Lk 3
henenud Lehte on peale Valev
Uibopuu veol toimetanud Martin
Kuldkepp Madis üürike Ja Vello
Pekomäe praegu on toimetajaks
saadik II Laretei Kes tegelikult
Välis Eesti" uueks omanikuks
saab peab peakoosoleku otsuse
kohaselt olema korraldatud enne
15 augustit
Kala ei võtnud
Toronto Eesti õngitsejate ja
Jahimeeste selts korraldas laupäe-val
23 mail sa oma tralltsiv
nllise havipüilgl võistluse Slmcoe
järve Jovland Heachls Sobivast
kalastamise ilmast tiivustatuna
osavõtjaid oli rohkesti kuld
kahjuks havid Ja kohad ei võtnud
sööta ja jäid järve aastaks kas-varn- a
Käesolevaga seltsi juhatus tä-nab
Jovland Ileachl suvilate oma-nikk- e meie seltsi lahke vastuvõtu
eost Suurim tänu perekondadele:
K Tomson K Laanemets Ja A
Lukk võistluse heaks kordami-nekuk- s osutatud teenete eost
Seltsi suvine laskevõistlus au-hindadele
korraldatakse Läti
Jahiklubl moodsal laskerajal pü-hapäeval
16 juunil 1968 a Laske- - raja asukoht on 25 miili Torontost
põhja pool Simcoe järvele viiva
Don MiiisI Rd il Mount Allortl
ristteelt pöörata paremale-id- a poo-le
Teiselt ristteelt pöörata vasa-kule
põhja poole Nimetatud
viib laskerajale Paremat kätt
jälgida teejuhist LIIG
ühiseks sõiduks koguneda Don
Mills Kd Ja maantee nr 7 ristu-mise
põhja Ida nurgal asuval par-kimise
platsil kell 12 00 Võistluse
algus kell 2pI
EESTLASED
Kasutage AUTOOSTUDE PUHUL Eesti Ühispanga krediiti
mis on märksa odavam teistest
Samuti on soodne meie krediidiga osta majapidamlstarbeld
Tel: 463-16- 50 ja 465-16- 59 TORONTO EESTI ÜHISPANK
VABA EESTLANE
kaks korda nädalas
maksab
Sl 5 —
$8 —
$5 —
Väljaspool
Aastas
Aasias
Poolaartas
Veerandaastas
$]5t-- _ Wripostl lisamaks UHE3 KUUS:
ruwiuuiiuj CDeaCuA UuSrAuiuujas Inglismamaul ja7i0 cnanteaiasates Veerandaastas $5 — jaades suo
Aadressi muudatus 25 centl
USA tellimiste aadressidele palume kindlasti märkida
JJIP COHE" number
TELLIMINE
VA! 4 EESTLANE
PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastakspoolaastaks
veerandaastaks — tavsjlseklript tiga alates "
„ 196 Tellimise katteks lisan $ siinjuures
rahastsheklgarahakaardiga (Raha saata ainult lihtkirjal )
„__ __
Aadress _ —
teo
ct
r
V
►tFtü1i 1