Vaba Eestlane, May 29, 1965

              wr
ii
V
Uüc2 VABA EESTLANE kolmapäeval 26 nali 1965 — Wednesday May 26 1963
HIINA UUS AATOMPOMM Kanada liitub rahvuseks
Kui hiljuti sai teatavaks et
1'unaIIiina on sooritanud Sinki-äng- i
kõrbes katse oma uue aatom-pommig- a
suhtuti USA-- s sellesse
haigutava ükskõiksusega Välismi-nister
Itusk märkis ajakirjanike
le et see plahvatus ei tulnud min'
Jnimesed ei seda
Samasuguseid sõnu
kui oli
US See
küll clemo- -
gi üllatusena vaid oli juba ette kraatlikes riikides Kossõgin]
teada Samal ajal kuuldub USA teab väga hästi et kommunistli-- 1
et plahvatuse kes riikides ei ole rahval midagi
j us t --jku#l—ju KiioAionni jfa_ II l_ l_7!l-1f- — _ _! — 1 — kmLI ! e-juu- aua ja uiuuua reigi
ga vaevalt suurem Hiina eel- - teatakse seda fakti Pekingis Oma
mise aatompommi puhul ' tohutute ja tähtsa- -
Mõned USA vaatlejad kahtle mate tööstuskeskuste laialipaisa
vad kas 1'una Hiina kuulub üldse tüse tõttu üle avara territooriumi
veel sõna tõsises mõttes tuuma- - on Puna-Hiin- a
jõudude perre Praegu uuritakse 'ainus jõud milline võib riskeeri- -
pommiplahvatusel unud ra-'d- a aatomisõja sütitamisega ja
tlioaktiivseid materjale ja selle tu
lemused cl ole veel selgunud Ju
sellest
tun- -
hui kui tl hiinla-lnusmärg- id sellele
kasutasid oma kingi võimumehed arvestavad tõ-plutooniu-mi
ka skeptikud selle hirmuäratava avantüü-omak- s
rezhiirrriga ja aatomisõjaks
kuulub aatomiklubisse ehkki teel valmistust Nii näiteks ütles Hiina
t vähemtähtsa sest sel ju- - j sõjajõudude staabiülem kindral
hui ise oma Lo Jui-chin- g
nommimatcrjali Kui aga selgub hiina rahvast tuleb realistlikult'
et tegemist on 233-g- a mida valmistada aatomisõja jaoks
kasutasid oma eelmis-- ' ega ka lä-te- l
võib olla et ci ole Hiina veel
Hiina ole ise veel võimeline pro-'võimeli- ne julgeolekut
vajaliku kvaliteediga ' tompommidega ohustama kuid
uraani ja kasutab ikka veel ma- - aasta võib olukord
mis saadi N Liidult
millal Moskva ja Pekingi va-hel
veel ja
Kui USAs hullumeelsuse--j
pommikatsetessr näilise üks-kõiksusega
ilmutavad Hiina
selle vastu märgatavalt
suuremat huvi Liidu peaminis- -
terrorist
likkuse
Seene)
nroblw--
täiesti
sest luba juh-tuda"
kasu-tas
Dvvight
põhi-mõte
võib kehtiv
kuid
salaluure allikatest
lugev iiuitmmi
kui
praegu
vallast
rahvast
analüüs näitab viitavad
pommi
peavad
Pekingi teevad ette--
liikmena
hiinlased hiljuti avalikult
uraan ette
hiinlased Praegu
katsetel võimalik hemalel aastatel
maailma
kümne pärast
terjale aega-del
valitses sõprus
sootuks
tõsiselt arvestada kol-lase
Seda arvestades
suhtutakse PunaHii- - mingit alust
naabrid
lükata USA
väiteid soovitavad
rünnakuid
teostamiseks
trr Kossõgin märkis pärast tühjaks jooksnud
STALIN TÕUSEB HAUAST
Pärast aastat kest-- ( tõtt Seda saab
vaheaega kerkis inimkonna rahvamassidele kuidagi aktseptee- -
kõigi aegade suurim —
lvif 0 li liilltitl niin v lil
kuulsusetust gele tulek põrmustaks lõplikult iF1resd1fn?i
ette Ta nägu ilmus kino
ekraanile Teist Maailmasõda kä
ji seetõttu
nii
plahvatust
inimmasside
et osa väljub
Mitmed
et
juures
et
et
ei aa-dutseeri- nia
olla teissugune ja siis
leh maailmal võibolla
ka
ei ole
ui
N
kõrvale
kes
enne kui aja
liivakell ju- -
uut ha
ega
nud
ritavana ja
ja täie tõe aval
oma hauast ava- -
rezhiimi alustalad
siis Stalini taaselustami
sitlevas propagandafilmis „Suur tõeliseks eesmärgiks? Siin võib
Isamaasõda" ja sellele järgnes loomulikult teha vaid oletusi
tiitlil titnipliitiiiiip kminlp i kiiif! iihpks 1 riim:ilnsrks n'iih nlc
ajaleheartiklites ja vat tahe "beraahd ei
Kokkuvõttes taheti sellega avalik-kusele
ütelda et ehkki Stalin va-litses
Venemaal äärmusliku ter-roriga
on põlastus-väärne
ei olnud ta eba
kompetentne ja rumal nagu
Hrushtsliov teda tembeldas
CAMPBELL
põhjaliku
aas-tat
Sinkiangi et nüüd on
aatomisõda mõeldamatu
Eisenhower ta
on Al!t
tõenäoliselt
-- loota
-- hävingust
Pe-sed
siselt
õtma
valmistavad z
tõenäoliselt
vahal ning
V Liidul
hädaohuga
na nende ring-knndjd- e
preventiivseid Hiina
vastu
on selle
kümmekond
hoida ainult valede
päev Samal
kogu
on
se
Sl:ilinl
siiski
Liidu "- -" ainu jonnsoni
eel mõningal määral varjutab kä° Vietna-u- i
Ja
laarsust Stalini taasnimetaminel
ja marssal Zhuknvi uuesti avalik-- '
kuse ette toomine võib kouni
uuele hukka-- '
Välisajakirjanikud niõistmisekampaaniale Ilrusht-Moskva- st
et reaktsioon Stalini shovi vastu umbes
taasilmumisele oli varieeruv Kui liinil millega llrushtshovi ajal
ta kuju ilmus esmakordselt kino- - rünnati Stalini
linale valitsenud hetkeks vaikus Punane Venemaa on aga väga
kuid siis hakanud kostma aplausi heitlik kus näilisele
parteitegelaste rida-isel- e võib üleöö järgneda uus rae-de- st
kes olid ise Teise Maailma- - 'vuhoog See manitseb
kaasa teinud Kui aga hiljem sele eriti neid kes uskudes N Lii-näida- ti
sama filmi nooremale au- - ilu rezhiimi Jiberaliseerumisse"
dientsile ei olnud kuulda mingit on asunud liiga vabalt ühendust
aplausi ja seeasemel hüüdnud pidama kodumaal viibivate omas-keeg- i:
Neetud värdjas!" 'tega Lootes parimat peame mi- -
Mõned lääneriikide vaatlejad 'neviku kogemuste põhjal olema
kes peavad end N Liidu olude valmis kõige halvemaks ja see
mõis-jlütik- at Kennedy
kaugeleulatuvaid jä- - tust Eriti olu- - äsja teravalt Johnsoni söjapolii- -
et
u cd võimumehed Kremlis on peaks leppima Puna-Hiinag- a
otsustanud asuda N Liidu da ei saa pidada võima-ajalo- o
objektiivsele hindamisele tuks Võibolla on Stalini tõusmine
See on loomulikult üli-- 1 esimeseks cttcvalmistu
mait naiivne sest N Liidu mine--1 seks selles suunas ja seega paha-vi- k ri kannata mingisugust 'endeliseks hoiatuseks
Ottawa raport
Ontario meelitab
immigrante
NORMAN
(Canadian Kanada
statistlkabUroo sooritas
kodakondsuse
saabunuist
Rahvaloenduse
presidenditoolil
aatomitöüstusc
objektiivsust
võltsingutega
Dominikaanis
stardipauguks
tallsu-keskealist- e
Dominikaanis
kvalifitseerunud
saamiseks Suur immigratsioon
Saksamaalt Hollan-dist
kümne aastase perioodi väl-tel
1961 aasta rahvaloendust
kaasa olukorra Kanadas
eelmainitud riikide koda-nikke
rahvaloenduse ajal
Kanadas Itaalia
mlde uurimiseks Naeu sellest 80096
AiMhiUsist nähtuh Mmivait Iku- - Vastavad arvud kinnitasid et
nadasse saabunud uustulnukad telste rilkde kodanikke Kana-kiires- ti
saada Kanada kodakond-lda- s aJal Järgmiselt: Austria
sust 12648 Belgia 10095 Taani
Viimase rahvaloenduse andmeil !14921- - Soome llm--
Kanadas 2844 !maa 21032- - Vn&ri =6775 Poo-26- 3
välismaal sündinud a 29-97-
7 Jugoslaavia 17363
kelledest 1788445 ehk 63 olid "ima "°1B- - lcme ruwae
Nendest kes
siia olid saabunud enne 1931
olid 90%
£ % Kanada kodanikud
ajal Kana-das
1055 818 elanikku kes ei ol
olla
tu
'Mis
olla
sid
Itaaliast ja
enne
kus
oli
Nii
Ja kodanik
oli
to1
oli
Ja
oli
tõi
oli
kodanikke oli tunduvalt
Immigrante meelitavad peami
selt SS% pärast sõda
saabunud immigrantidest on asu
nud linnadesse kus
Bfe-j2S- äö
täi
#
53
' äV
WWHJM j5ö VJWXaam -- jmtt A" fSäUBAt' 3 pxz jin JDHh
J—fc Sft AMHn3
USA lendurid koi It L Stcphcns ja kol-lt- n Daniel kustutasid
äsja kaks venelaste tippsaavutust maailma lennurekordide tabelist
Ameeriklased saavutasid uueks kiiruse maailmarekordiks üle 2000
miili tunnis ja tõusid oma lennukil 80000 jala kõrgusele
Liberaalid Johnsoni vastu
USA president hämmastanud kommunistlikkude ideede levimisest
USA ülikoolides
ühendriikide mõjuvõimsad libe-- 1 Samal ajal kui Johnsoni oma
raalsed ringkonnad kes toetasid parteiliikmed presidenti kritisee-preside- nt Johnsoni valimist Vai- - jrivad jagatakse tema viimastele
gesse Majja on sattunud viimaste sammudele ohtralt kiitust äär-kuud- e kestel drastiliselt vastuollu Imuslikest paremnoolsetest rini- -
dus PollitlkaSa- - ajal
ilmneb täie selguseca et presiden
di selja taha koonduvad uha tihe- -
damalt poliitikute ja ring- - nia ajal Johnsoni välispoliitilises
kondade read kes presidendivali
miste ajal olid vastu Johnsoni
intervjuudes naeruvääristada Hrusht-indidtuuril- e-ole
shovi kes N elanikkonnas j
e iu-- v
va välispoliitikat
irirtitntr inimiMiirrvtP nnnnimls
kirjutavad
samasugusel
t
kiskja
ettevaatu-sõj- a
'
u
—
kodakondsu-se
—
— —
— PranUus-(196- 1 _~ —
Ja —
on 1
vaid nad on sattunud opositsi-ooni
ka Johnsoni sisepoliitika-ga
eriti kodanikuõiguste seadu
se rakendamisega mis liberaa-lide
arvates ei arene küllalt su-juvalt
Johnsonile ei ole tekkinud terav
opositsioon mitte ainult ülikooli-ringkondad- e
Ja intellektuaalide ri-dades
vaid tema poliitikat kriti-seeritakse
ka senatis ja esindaja-tekojas
kus presidendi päästjaks
on sageli olnud vabariiklaste kon-servatiivne
tiib Presidendil on
tekkinud eriti suured lahkarvaml-se-d senaatorite Robert ja Edward
Kennedyga kes juhivad
liberaalide gruppi Ja kritiseerivad
pidevalt Johnsoni valis- - ja sisepo- -
eriteadlasteks" tõttasid sellest nõuab valvsust ning kainet Robert arvustas
tegema kohe drastiliselt võib
reldusi ja avaldasid arvamust kord muutuda juhul kui N Liittikat
mi-nüü- d
sugugi
arvamus hauast
välja
analüüsi
Saksa
K"
kodanikud
palju
173337 126241
Hollandi
aastal)
elanikku
Kanada
hiljem
elusana
vähem
suurlinnad
elama üle
Andre
nende
senatis
ühinedes nende liberaalsete
ringkondadega ja ülikoolipro-fessoritega
kes mõistsid USA
mereväe dessantüksuste saatmi-se
Dominikaani täielikult
nast oli sinna peatuma jäänud
526% Euroopa riikide kodakond-susse
kuuluvaid Isikuid Quebecls
kus elab 288% Kanada elanikest
oli ainult 201% Euroopa riikide
kodakondsust omavaid isikuid
Uurimistöö tulemusena on kind-laks
määratud ka Kanada rahvas-tiku
etniline koosseis 45% Kana-da
kodanikest olid briti päritolu-ga
Ja umbes Uks kolmandik prant-suse
päritoluga Kolmanda grupi
arvuliselt moodustavad sakslased
viis protsenti Kanada kodanike
üldarvust
Vastav tabel annab piltliku üle
vaate kuivõrd suur erinevus va
dumlst Väga suurt protsent
eesriide tagant riiki
dest tulnud Inimesi apelleeris esi- -
' "
I I —! -- r i
_
t
—
kondadest Vabariiklaste partei
presidendikandidaat Barry Gold- -
water kes leidis valimiskampaa
programmis palju vigu on nüüd
muutnud oma seisukohti presi-dendi
suhtes ning kiidab tema
sammud Vietnamis ja Dominikaa- -
selgemal kuiul tlliknnU
pre-- 1 sotsioloogia professor
sidendi tugeva käe poliitikast mi-dagi
teada ta oma parteikaaslased
mõjuvõimsad senaatorid Mike
Mansfield ja J William Fulbright
kelledest esimene on senatis de
mokraatliku partei juht ja teine
senati välissuhete komisjoni
Johnsoni ja ametiühingute
heline kolmkümmend suurt
Jooksnud karidele mis on tingi
tud peamiselt sellest president
ei anna Valge Maja toetust ame-tiühingute
nõudmistele tööliste
miinimumpalga tõstmiseks
tunnis 5150-l- e tunnis
Teisest küljest presidendi
viimasel ajal tunduvalt
töösturite ja äri-meeste
ringkondadega kes vali-miste
ajal kartsid Valge Ma-j- a
uus peremees ei kaitse küllal-daselt
nende huvisid
Eriti teravaks pinnaks liberaa
lide" silmas on ühendriikide vä-lispoliitika
Nii märgivad Johnso-ni
kritiseerijad president tulis
tab enne ja hakkab alles pärast
seda esitama küsimusi Selline po
liitika võib liberaalide arvates viia
ühendriigid välispoliitilise kaose
keerisese millest raske on leida
väljapääsu Johnsoni vastased
kinnitavad et president on kogu
oma poliitilise karjääri kestel te-gelenud
peamlselt sisepoliitiliste
probleemidega ja on nüüd välis
poliitiliste probleemide lahenda- - misel sattunud libedale
Kõrvuti kongressiga teeb Valge-le
Majale muret ülikoolide Ja aka-deemiliste
ringkondade hoiak mis
kontrollib suurel määral avalikku
arvamist millega president peab
arvestama Paljudes üli- - vliatsheebl üksikutekodraakhovnudssgursueppivdõet- - kKaoorovruaaasldetusansouunduriJolmihbneeseroalenaaivdavelädliusspronlimnltiil™-rt-
1 MSAt --kS VAt _ _ 4it asua oo— i1 eajta_ raoU UtA--_u- ut ieennua presidendi sõjaohuta E raud
Ida-Euroop- a
teele
Jaks Vähe sellest- - presidendi koh-ta
on lastud avalikult lendu isegi 100000 elaniku Ligemale 75% ko-- mesel võimalusel Kanada koda-- saeluvsaeemnlanvea"ijeJnaau„soihtnliakgumeMevs"abadu Va-dakondsu- se nud kodanikud kuld Ilge-- tunnistusi on välja kondsusele ühe viie-aastas- e peri-- litsus on selliste M
male 600000 nendest olid immi- - antud inimestele kes elavad sel- - joodi vältel näiteks soovis koda-- Itamiseks ülikoolidesse välja saat-grandi- d kes olnud Kanadas Ustes suurlinnades Kuigi Onta- - kondsust 95% nendest venelastest nud oma wtõe meeskonnad"
elanud veel nii kaua nad olek-- rios elab 342% Kanada elanikkon- - kes olid selleks kvaUfitseerunud on aga peaaegu kõikjal võetud
KIRJANIK IICCII MacLENNAM KÕNEST McCILLI UIK
Mitmed tunnused näitavad et Inglise kandite Kanada inglise ja prantsuse poo-'o- n kaks nõhtnet „„i bouh&
led nlaädhevnaeevvaadlt tekiunneategiiseleteijnaeteehiks--t( oluEssimeteBneritineImndpeesetrium? embavad võivad nad siiski kord mille mõju all iLuv "- t4i
ulatada vastastikku käed ja luua kaua teiseo i!' anadaH
põhiolemusega rahvuse lra nuiid __
— uue "'-POi- est traldit
tõsiselt mõtlev kanadlane mõistab
nüüd kui Kanada soovib püsi-ma
jääda peavad kodanikud läbi
viima kaks väga erinevat poliiti-list
transformatsiooni
I Kõigepealt peavad nad looma
uued ja realistlikud suhted selle
riigi kahe asutaja rassi vahel Te-iseks
kui nad sellega toime tule
vad tuleb luua uued suhted Ame-erika
majandusliku impeeriumiga
Ikuhu Kanada sattus Teise Maa- -
ilmasõja ajal ja pärast seda
Viiteks sellele muutunud hoia-kule
on uue rahvuslipu kinnita
mine parlamendi pool ja selle akt-septeerimine
inglise keelt kõnele
vate kanadlaste enamuse poolt
See ei sümboliseeri mitte üksnes
lõppu inglise kanadlaste lapsikule
Briti Impeeriumi jumaldamisele
vaid näitab ühtlasi et inglise ka-nadlaste!
ei olnud mingit muud
valikut kui võtta oma täieõigus
likuks partneriks prantsuse keelt
kõnelevad kanadlased kes kaks
sajandit tagasi oma emamaa poolt
maha jäeti
vaenulikult vastu ning sattunud
opositsiooni pilkealusteks
Cornelli ülikoolis nimetati saa-dik
Harrimani näiteks hiljuti
valelikuks" kui püüdis üli-õpilastele
ja õppejõududele sel-gitada
USA praeguste sammude
põhjuseid Vietnamis ja Domini-kaani
vabariigis
Milline meeleolu valitseb USA
ülikoolides ja kuidas seal suhtu
takse Johnsoni kõva käe poliiti-kasse
seda iseloomustas kõige
ni vabariigis viimase detailini Harvardi
heaks Samal ajal ei taha aga Barrington
va- -
et
5125-l- t
on
paranenud
et
et
tõsiselt
Kanada
Pnr-M- o
et
Moore kes tähendas ühel koos-olekul:
„Mcie peame esmajärje-korras
pidurdama vabaduse vaen-laste
tegevust kodupinnal ja John-son
Uks nendest vaenlastest
Minu kaine ja erapooletu otsuse
kohaselt on Johnson tänapäeval
Uks kardetavamaid poliitikuid"
ülikoolides on seni korraldatud
soe koostöö on samuti ligemale
suhted
Kanada
ei
et
ta
on
koosolekut presidendi ja valitsuse
välispoliitika hukkamõistmiseks
Koosolekud on tolmunud ka sel-listes
suurtes Ja kuulsates ülikoo-lides
nagu seda on Columbia Har
värd Kalifornia ülikool Texase
ülikool Ja Oregoni ülikool ülikoo-lide
pahempoolsete ringkondade
pidurdamiseks korraldas valitsus
15 mail Washingtonis välispoliiti
lisel pinnal suurema diskussiooni- - koosoleku kus valitsuse seisukoh-ti
pidi kaitsema presidendi isiklik
nõuandja välispoliitilistes küsi-must- es
McGeorge Bundy
Kuna Bundy pidi kiiresti sõit-ma
Dominikaani vabariiki siis
täitis tema aset prof Arthur
Schlesinger kes ei suutnud aja
vajalikke punkte küllalt mõju-vai- t
esile tuua ja jäi diskussioo
nii teataval määral alla liberaa-lide
peakõnelejale nrof Mor- -
genthaule
Praeguste olukordade Juures
tundub siiski et president ei lase
ennast liberaalide vastuseisust
häirida ning jätkab oma agressiiv-set
poliitikat Vietnamis ja Dom-inikaanis
Sealjuures on aga täies- ti mõistetav et president Johnson
ja tema poliitilised nõuandiad
olid täielikult hämmastunud kui
neile sai selgeks millisel määral
kommunistlikud ideed ja kommu-nistlik
mõtlemisviis on haaranud
USA ülikoolid
Aidake kaasa
VABA EESTLASE"
levikule sellega aitate kaasa eesti
kfele ja meele püsimisele
i
kiw
--- vj
on nananud -nii muiiminu """iiuma
Teiseks nn inHs T
hakanud täies
ei alles hiljuti pranS--
S ühiskonnas esile kerkinud jõukas keskk-l-it- c _„_ 5£Ä&u£saJJ --- —- uie on loonud 0™
~ r : UU1U Juntideg! Mont
- f"jf ivdnuuas üldiselt See uus keskklass nv " peamiseks põhjuseks vaiksel 1°
— NacuHKauaarnl a Aofii—emu_s-t-
L„m uue ' k"elUs:kI k"slaasusai "ra"oaAllstoaltnnu3drtkalgasalsaiümn vväolliusteslitooonnilisseeo insnehli-o„-oj muga ja u
tuasmiIsnegklsisjmaaakloduCsrõojmakws einiiäarjujj M
Prantsusmaal Suure Revolutsio
ui paevaaei Kuni v mis i S! l_-::- i„ 7 v "
- i6iuKs Kes pealiskaudselt
-j-iii- Ru mntus karta ägivallaesi lekerkimist (Juebecis ja iM- t- maaral on seda esinenudki Sii
agina nmicuuitiiuiisiiratmosfäär järsku pi
Mida nadütesd
jiuuiimaia selles' e' presidc- - ae uauile ei hooli mlestki nõt
kul vaid Prantsusmaast onläaae
maailm oma tsivilisatsiooni kii
semise küsimuses suuremal fcfe
meeiei kui aegadel millal sed ohustas keiser või Hitler
James
Alkohol on üks element toitlisl
tamises ehkki võibolla mitte cl
lise tähtsusega Ma usun an ea
inimkonna probleem seisneb Lh
säte lõbude puudumises MiniirJ
vates peaksid inimesed monior:
lõbu pärast jooma Kalorite poe]
lest on olu ja vun cisama vSjtI
sad kui rasv kuu alkoholu
muutub inimene uisul' siis
joomisega Kaasnr caev nrl
mine
Prof Thendore Ljnen!
aasta Nobeli laureaat v4
teaduse alal
Suured talendid o imalus
kõige ilusamateks kuid sette
ka tihti kõige ohtlikumateks n!
deks Nad ripuvad alal kõige f'
nematelt okstelt milliseid on k'i
ge maha murda
Carl Gustav Jun?
VABA EESTLAHt
TOIMETUS JA TAHTI?
avatud esmaspäevast ree
deni kell 9- -4
Telefonid toimetus
talitus 364-7- 0
Toimetajad kodus väi'
pool tööaega
76M&
Ilmar Külvet
Heino Jõe 766-5:(- T
Talitus väljaspool &
aeea:
Reston
364-72-2
Karl Arro
253-7T- J
Helmi Lvandl 251
KUULITAMINE
VABA EESTLVSES
on tasuv ajaiChe WiBl
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
üks toll ühel veerul
kuulutuskülgedel
tekstis
esiküljel
Korterikuulutused
määr $100 Kirikute ol
satsioonide isikute
anded $100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVU)
VASTt:
1 Vaba Eestfce talita
135 Tecumseta St
Postiaadress:
Toronto
Riho roua
Glenslde
Toronto
3-ST- 8S
m
r--3
Ja tfl
Box 70 S5 I
3 Ost
2
59 Ave
8 Ost
Tel HO
i
A
&
H
n
16
t
on
pa-E- e
Os
£e
s:
Si
š
Kl
Tel