Vaba Eestlane, February 10, 1968

              —
J
i
„VAiA itSTLANi" fmu 2 ftrt nääila -f-comapätvorf
j oupöevol
Laupäeval 10 veebruaril 1968 — Saturday February 10 1968
KIREV MAAILM
1 HfeäJSM
Torontos elunev Kmll Hottinger
tahab üürida maailmareisiks Ing-lise
kuninganna jahtlaea „llri-tanniea- t"
Ta esitas kuningannale
ühe inglise parlamendiliikme kau-du
pakkumise mille kohaselt ta
maksaks jahtlaeva aastaüüriks 2
miljonit dollarit Idee selleks tek-kis
tal pärast seda kui ajalehtedes
kirjutati et Inglismaa ei saa
enam enesele lubada kuningliku
jahi korrashoiu kulusid
TORONTO — Ontario provint-sis
said 91 isikut möödunud aas-tal
surma paadlõnnetustel mis
on kõige väiksem arv 1962 a pea-le
Tavaliselt soovitatakse õnne-tuse
puhul ümberläinud paadist
kinni hoida kuld Ontario Safety
League märgib et kevadeti Ja hi-lissügisel
ei anna see alati soovi-tud
tulemusi kuna paljud külma
vad enne abi kohale jõudmist
Uks selline õnnetus juhtus no-vembris
Nlplsslngi Järvel üks
mees kes oli varustatud pääste-vööga
ja teine kes hoidis kinni
tühjast bensiinipaagist Jõudsid
kaldale kuld nende kaaslane kes
jäi paadi juurde sellest kinni hoi-des
langes pärast kaldale toomist
kokku Ja suri enne kui nrst koha-le
Jõudis Ontarios upub igal aas-tal
tavaliselt 20—30 jahimeest
kusjuures põhjusteks on ülekoor-matud
paadid ja külm vesi Müü-dunu- d aastal oli aga neid juhtu-meid
ainult kaheksa
WASHINGTON — USA Relvas-tuskon- t
rolli Ja Desarmecrimise
Agentuur teatab et USA Ja N Liit
kulutasid 1965 a jooksul mõle-mad
umbes võrdse osa oma rah-vuslikust
kogusissetulekust rel-vastusele
USAl oli see 761 Ja N
Liidul 7—81 vahel Need protsen-did
olid aga palju väiksemad kui
mõningatel riikidel Aasias ning
Kesk-Ida- s Kõige suuremad rel-vastuskul-ud
olid proportsionaal-selt
Põhja-Vietnam- il - 1971 ko-gutulust
Kogu maailmas kulutati
1965 a relvastusele 140 miljardit
dollarit kusjuures arvestatakse
et 1966 a tõusis see kulu kõigi ae-gade
kõrgpunkti — 160 miljardile
dollarile või koguni üle selle
NEW YORK — New Yorgis al-gas
prügivedajate streik mille ta-gajärjel
neljandal päeval ootasid
tänavaveertel juba autode kõrgu-sed
virnad prügi äraviimist Lin-navalitsus
kardab et streigi jät-kumise
korral tekib suur rottide
nuhtlus Ja muud tervishoidlikud
ohud mille toob kaasa prahiveo
katkemine Prahivedajad nõuavad
600 dollarit aastas palka juurde
kusjuures linnavalitsus on seni
nõustunud rahuldama vaid poole
sellest Prügivedajad New Yorgis
teenivad praegu 6424—7956 dolla-rit
aastas
LONDON — PunaHiina riigi-pank
on viimasel ajal kujunenud
üheks suuremaks kullaostjaks
Shveltsi ja Londoni turul 7 Jaa-nuaril
viis Uks Boeing 707 lennuk
kaks veoautokoormat kulda Puna-
Hiina panga Hõng Kongi osakon-da
Lasti väärtust hinnatakse 50
miljonile dollarile Lisaks sellele
jõuab Igal kuul Pekingisse kesk-miselt
200 miljonit USA dollarit
Peale selle saavad kommunistid
dollareid veel oopiumi müügist
Laosele Ja Taile Junnani provintsi
kaudu Tulemusena on Puna-Hil-n- a
kullareservld praegu umbes 2
miljardit dollarit — umbes 1 mil-jard
dollarit suuremad kui N Lii-du
kullatagavara väärtus CIA ar
vestusel
VABA CESTLÄNE
TAHA ON JUTTU
RAHA ON TÄHTSAM KUI VABA AEG
toTehuolse1ev7si5kupsuhtököedpäaeivnault—kahPeielerreprBotesretonndirlüenüdhaibskjounhntiavsat t e—liitiKuoimaaausutaess
Kas Kanadas valitseb vabadus? Jah ja ei vastab sellele siinne kuulsaim publitsist Pierre Ber-to- ri oma asja ilmunud raamatus „The Smug Mlnority" (Endaga rahul olev vähemus) mis kujuneb
koigi eelduste kohaselt kõige vaidlusalusemaks ja ühtlasi müüdavamaks raamatuks Kanada seni-se- s ajaloos Berton võtab omaks et Kanadas on küll poliitiline vabadus kuld sellest hooUmata on
paljud inimesed Ignorantsi ja ammu aegunud puritaanlike põhimõtete vangid Berton kes ise on ajakirjandusliku tööga omandanud peaaegu miljonäri staatuse süüdistab julgelt Kanada kitsast
oimueliitl ajudepesemlses" ja onu tahte pealesurumises massidele Bertoni väitel on see eliit
kpoadnunsu"d aIvgaalüikkksusvtõibuseknudmaise igüaliskuogoulsistet ssläebi mküoüotliidtaedsase" mUililgedaesptaljtuüüvpaibliaseameagda voinib: inNimaiessee kkouhrtjaolen teele" „Iiigne sotsiaalhooldus surmab initsiatiivi" Kui olete aene siis on see teie enese süü"
Berton püüab oma raamatus
hävitada neid Ja teisi „müüte" Ja
ehkki ta seisukohad on kindlasti
paljudele mõistmatud ning liig-selt
kaugeleulatuvad võib siiski
kindel olla et see paneb mõtted
liikuma nii mõneski ühiskondli-kus
probleemlsektorls
Berton väidab koguni et ühis-konnale
oleks kasulik kui see
saaks kaotada kõik tööd mis on
Inimesele degradeerlvad ja oleks
parem kui nende tältjalle maks-taks
palka mitte millegi eest —
nad võiksid siis juua õlut vaielda
kõrtsides vaadata pilvi täienda-da
oma haridust töötada oma
aias või kirjutada luuletusi
Ta toob esile et paljud töölised
peaad oina ülesandeid täiesti
tarbetuks ja paljud töökohad
mehaniseeritud Kanadas seisne-a- d
ainult masinate töö
Nii on operaatoril konservikarpi
de vabrikus ülesandeks ainult Jäl-gida
kuidas masinad plekkpurke
välja lasevad Mõnikord võib
mööduda terve kuu enne kui Uks
purk lindilt maha kukub Sellisel
Juhul peatab ülevaataja masina ja
paneb selle siis uuesti käima Kui
tunni aja jooksul esineb selline
ebakorrapärasus kahel või kolmel
korral kutsub ta kohale kellegi
kes masina korda seab See on ka
üldjoontes kõik milles seisneb ta
igapäevane töö
üheks kõige igavamaks tööks
kogu maailmas on Bertonl hin-nangul
aurukatla Jälgimine tera-setööstuses
Selline Jälgija neab
kontrollüna kord Iga 50 minuti
Järele katelt ehkki seda tööd
saaks automatiseerimisega ker-gesti
likvideerida üldiselt aga tu-leb
siiski odavam pidada selleks
meest ehkki ta tegelikku abi võib
tarvis minna vaid kord poole aas
ta jooksul Mehaniseeritud ühis
konnas on kümneid tuhandeid
selliseid nupule vajutajaid ja ma
sinate jälgijaid Berton kirjutab
selle kohta: „Kui rakendatakse
automatiseerimine ei ole neid
töötajaid enam vaja aga kui me
ei heida üle narda ipUp ntaetneea
kuuluvat tööeetikat oleme siin j
väga raskes olukorras Praegu i peetakse Ikka veel pimedalt kin-ni
põhimõttest et igaühel peab'
olema „töö" Isegi sel Juhul kui see '
on täiesti mõttetu ja kasutu
Berton rõhutab et selliseid
mõttetuid töökohti on oraeeu kül
laldaselt '
Ta mõistab näiteks hukka valit-suse
poliitikat kasutada pensio-näre
avalikes hoonetes tõstuki-te
operaatoritena kus neil pole
muud teha kui seista kogu päe-v- a püsti ja sõidutada tõstukit
üles-ail- a sellest hoolimata et
iga sõitja oskaks ka ise väga
hästi nupule vajutada
Kas ei oleks palju parem kui nei-le
operaatoritele makstaks palka
selle eest et nad Jäävad lihtsalt
koju? küsib Pierre Berton Sama
kehtib konduktorite kohta auto--1 maatsel allmaaraudteel kellel po--!
le muud teha kui kahele nupule
vajutada ja seegi pole tegelikult
tarvilik Või müüjate kohta riik-likes
viinapoodides kellel pole
muud teha kui võtta kliendilt se- del lüüa sellele tempel peale ot-sida
siis välja soovitud pudel Ja
pakkida see paberisse Iseteenin-damise
põhimõttel oleks seda
müüki palju praktilisem teostada
Meie puritaanlikud põhimõtted
mis õülstavad tööd ei luba tasu
maksmist mitte millegi eest See
on probleem mis tulevikus muu- tub kindlasti veelgi tõsisemaks
'Rand Corporatlonl elektronarvu-tite
spetsialist Richard Bellman
näeb näiteks tulevikku ette järg-miselt
Automatiseerimine mar-sib
edasi Ja seda pole enam või-malik
ühegi vahendiga pidurdada
Juba praegu võiksid pangad kär-pida
oma personali poole võrra
Ja terase- - ning autotööstused võik-sid
laiendada oma automatiseeri-mist
sajakordselt Koos produkt-sioonltöölisteg- a
on võimalik ma-sinatega
asendada ka ülevaata-jaid
ja keskmist juhtkonda kuna
automatiseerimine muudab ka ne-mad
tarbetuks Kord saabub aeg
millal kaks protsenti elanikkon-nast
on suutelised produtseerima
kõik tarbed mida me vajame ko
gu ühiskonna ülalpidamiseks See
tahendab et aeg ei ole kuigi kau
gel kus elu suurimaks eeliseks on
võimalus tööd teha"
Praeguse mentaliteedi alusel te-kitaks
olukord kus ainult 2%
sooritab kogu ühiskonna töö
iuiiuiuiu nufiiijttitaisiuuiic i
1955 c Gallupi uurimlsandmesttk
näitas et umbes Uks kolmandik
kanadlasi pidas töötamist häda-tarvilikuks
kui vahendit igavuse
vältimisel Berton meenutab et
eelmised tsivUisatsioonid ei ole
sugugi pidanud tööd nüvõrd au
sees kui praegune ühiskond
Kreeklased Ja roomlased pidasid
tööd ehnmpplriivnke Irnnmnicnlrc I
mis oli kohane ainult orjadele
Mees kes töötas ei olnud „vaba"
Juba keskajal kehtis laialdaselt
8-tunnll-ine
tööpäev ja Alfred Suur
oli ütelnud: Kaheksa tundi tööd
kaheksa tundi magamist ja ka-heksa
tundi vaba aega — see on
kõige tervislikum" Sebastian de
Grazia märgib et noil „plmedail
aegadel' 'oli aastas 115 puhkepeä-v- a lisaks tavalistele pühapäevade
le — seega kokku 167 Jõudepäeva
Kreekas oli esimesel sajandil en- -
ne Kristust rohkem puhkepäevil
kui tööpäevi Ja neljandal sajan- - au on roomlastel 175 mängupäe-- j
va" aastas Noil aegadel peeti UI-- 1 diselt rumaluseks koguda rohkem
vuranaust kui inimene oma eluva-- jadust katmiseks vajas
Tänapäeva ühiskonna aga keh-tib
tpifcCHPiirif f npLkiiidiminii S
praktika näitab et kui töölistel '
on kuskil liiga palju vaba aega
siis otsib ta kõige tõenäolise
mait enesele veel teise töökoha
Nii näiteks pandi Akronis Ohlos
kummlvabrikutööllstele maksma
lühike töönädal Kohe selgus
et suurem osa töölistest ei osanud
enam oma vaba ajaga midagi ette
võtta ja 20% meestest peavad
nüüd kahte tälsajalist töökohta
töötades kuni 72 tundi nädalas I
401 on võtnud endile osalise aja--1
ga lisatöökohad '
See mentaliteet ei käi aga mitte I
üksnes tööstustööliste kohta Ber-ton
toob esile et ka Ulikoolipro- -
fessorid ja keskkoolide õpetajad
kellede nominaalne töönädal on
suhteliselt lühike on agarad otsi-ma
endile lisasissetulekuid Amee
rika Ühendriikides on praegu vä-hemalt
3 miljonit isikut kes tee-nivad
sissetulekut rohkem kui
ühelt töökohalt
1957 a andmed näitavad et
561 vabrikutööllstest kellele anti
valida kas nad eelistavad seniseid
töötunde kõrgema tasu eest või
lühemat tööaega sama tasu eest
valisid esimese võimaluse hinna-tes
seega raha tähtsamaks kui va
ba aega Kui Britt-Kolumbl- a pea-minister
W A C Bennett 1966 a
Peace Rlveri jõujaamaprojekti
ehitamisel püüdis kärpida Ületun-de
Ja piirata töönädalat 40 tunni-ga
oli tulemuseks see et umbes
1200 meest või 407c tööliste kogu-argus- t
lahkus ja otsis endile uut
tegevust Paljud nendest olid enne
seda töötanud kuni 60 tundi nä-dalas
Ja teeninud kuni 1000 dolla-rit
kuus See oli neile kõige täht-sam
Kunagi ajaloos valitsesid
aga teissugused tõekspidamised
Autor Pierre Berton on ka ise
mees kes töötab tohutult ja
mitmesugustel ajakirjandusli-kelpublitsistlike- l
aladel (televi-sioon
raadio ajaleheartiklid
raamatud jne) ning teenib
kaugelt rohkem kui ta jõuab
kulutada
Kuidas kehtivad süs ta põhimõt-ted
tema enese kohta? Selleks esi-tab
Berton raamatus terve rea
küsimusi iseenesele ja jõuab ava-meelselt
otsusele et ka tema ise
tunneb ennast süüdlasena kui ta
küllaldaselt ei tööta ega suuda
ära ütelda pakkumistest mis tõo
tavad suurt sissetulekut ehkki ta
selle asemel teeks mõnda teissu
gust tööd parema meelega Ta
leiab et see on puritaanliku kas-vatuse
ja suure majanduskriisi
ajastu mõju mille alt ei ole kerge
vabaneda
I "-- - vtLJi ' ?&i
Kd tJHHBBVflPkBBBBBBBBBB
VEEALUNE VIIKING Ottawa politseinik Arthur Rice demonstree-rib
uut veealust valgustusseadeldlst tuukritele Leiutajaks on üks
Carlftonl ülikooli õpilane ja leiutusr peamiseks plussiks on et see
jätab tuukril vee all käed täielikult vabaks Jõuallikaks on patarei
mis asub veepealsel parvel ja mida tuukriga ühendab 100 jäta pik-kune
juhtmestik
-- 1 r
Armastus käib kõhu kaudu
Koduperenaise ametit ei peeta loovaks tööks Ometi
on sellel ametil kõik loova töö omadused Kui mitte posi-tiivse- d valmistadsieiss onnegkaetirigvesesdattuPdäaevruptäiienvia jakõmrvuaultupdeareliegavtoakitsu
Ma mõtlen nimelt et toidud hakkavad korduma ja kao!
toamvaadle aluegbaamdaisiainoumlat smeeaintsaeineNikiseullgeulstonhaobollaims aptuersetkovnõdib
SKeüesitmähaetandmabaiteset stnajda skövöavlaidteekdõisitk ära mis ette antakse
Mul seisab ikka meeles see laulusalm mille Helmi Jõe kord poiste laagris andis Lembitu sõtsedele laulmi-seks:
„Me poistel' suppi keedame ja katame neil' laudu
sest teadagi et armastus — see käib kõhu kaudu
See polnud muidugi mingi uudis kuid riimi pandud va-nasõn-ad jäävad paremini meelde ümisen seda salmikest
sageli köögis toimetades Eriti siis kui valmistan midagi
uut ja kokaraamatute virn on köögilaual
Mehed üldiselt ei ütle komplimente maitsva toidu pu-h- ui Vähemasti minu mees ja poisid mitte Aga ma näen
siiski nende nägudest et nad märkavad kui midagi uut ja huvitavat on laual ümber piha pandud käsi pärast
lõunasööki või mõni väike tähelepanu hiljem näitab et
söök ei ole mitte läinud kõhtu vaid ka südamesse Alles
hiljuti pani mees mulle lauale odavmüügilt ostetud ko-karaamatu
ja tähendas — JSui on neid juba enne aga
ega üks rohkem kurja ei tee "
See raamat oli mul juba ammu olemas Mõni ebatak-tilin- e naine oleks selle kindlasti välja pahv a tanud ja rik- kunud kinkimisrõõmu Mina jätsin selle nimelt ütlemata
Ma võin ju selle raamatu alati mõnele sõbrannale edasi
kinkida Kokaraamatuid on lõpmata palju kuid kõik ku- linaarne tarkus ei ole siiski mitte veel kirja pandud Se- da ma kogesin Naisseltsi poolt korraldatud Hilja Jukku-m- i loengul Märkasin seal et ka meie meister-kondilte- r Amjärv oli kohal Mõni asi oli võibolla temalegi uudi- seks Mida võib üks lektor veel paremat soovida?
Ma ei hakka jutustama mida ma seal loengul kuulsin
Tuleb leppida et need kes tulemata jäid jäävad heast il-ma
Ühte huvitavat punkti — mis pole mitte ainult kuli-naarne
vaid ka sotsiaalne — tahaksin siiski edasi jutus-tada
Eeldades et proua Jukkum seda pahaks ei pane
Ta rääkis oma ettekandes kergitajatest" mida olevat
kolme sorti Mehhaaniline kergitamine on see kui õhk
pekstakse toidule sisse Nagu tehakse vahustamisel mu-navalge
koore ja mitmesuguste kreemidega Bakterio-loogiline
kergitamine toimub pärmiga enne küpsetamist
Küpsetamisel saavad pärmisecned muidugi otsa kuid nad
on siis oma töö teinud Kolmas on keemiline kergitamine
mitmesuguste küpsetuspulbritega mis toimub küpsemise
ajal
Õhtul jutustas mu mees selle kohta anekdoodi Adolf
Hitlcr olevat sõja ajal näljasena astunud ühte saksa tallu
ja palunud perenaist kooki küpsetada Perenaine kurt-nud
et tal on küll jahu aseainet muna aseainet suhkru
aseainet ja rasva aseainet aga puudub kergitaja Hitler
soovitanud tainas valmis teha — küll tema kergitab As- tunud siis kausi juurde tõstnud kätt ja hüüdnud kordu- valt: Jfeii Hitler! Ileil Hitler!" Tainas ei kerkinud BIme-lik-" nurisenud siis Hitler ma olen niimoodi terve saksa rahva üles kergitanud ja nüüd ei saa koogitainast jagu!"
sKekadenaragLdhiötaaaösrmkrasisnõptenra"oataodkvepsieetaaskkusjsaueroumlvseutmalalhmeaesinstaeämibHmjiauteletäarIihjsavesgatirkdüjpeaaseemtsustaiplsruaelubsgrstiteat-HuvjOuirtaaumvh-revetsaai Ka vaimuttooiittlupsetaabmiosleemnaõuheäsetii kteehhttiudmjitatemaeienludlitvaklötögis ser-veritu- d jlkaausitdpesaiinllekimuuKehinmttuseiimldloeeallise sNtiiainisliikumildiekensseädlajkanõpnthiiedt ivdsaunjuaarnesutkisptjeäaeranositljiatvkeeõletvtasvtutõiliistkoäaoils--
Sedasorti toitlustamist vaimutoiduga kasutavad va- hest mõned ajalehed Annavad ühes numbris lugejatele
tulisoolast ja kibehaput Kõigil lugejatel on näod viltu
peas ja kõhus hirmsad kõrvetised Teises numbris antak-se
ämbriga vett või kalja peale Ma helistasin toimeta-jät- e ja küsisin — miks te nii teete Toimetaja vastas et
see olevatki õige demokraatia mida meie rahvas just soo-vi- b Kas te ei leia et niisugune soola-silg- u ja kalja dieet
venitab lugejate vaimsed kõhud suureks ja peletab nad
eemale?" — pole midagi parata" vastas toimetaja Mi-na
olen ise ka sulane ja pean rahvast toitma nii nagu peremees käsib"
le naOimstaelepoveeeseil lkõopredtadmeseeldloeentuolmetaadkaoheutstuasrmekasstuksõikkidäeib-- ttaõudeseaplohokuleuvssitttuadvkaaõdhusejlakalmuihdatuistasvlÄaiprdgõehj(ualsagesalkeoedotamvtaaeltekijoadvuhiiditsseitsi)vaartlmomiaitsse----
Kergitades
Teie kaasvõitleja KATRIN KAKTUS