Vaba Eestlane, July 06, 1968

              f
Lk 2 VABA EESTLANE laupäeval 6 Juulil 1966 — Satuidav July 6 1968
SENTINEL JA TALLINNA LIIN
USA senatis on lekkinud koalit-- N Uit samal ajal aga ci kavatse-sioo-n
5 miljardit dollarit mälu- - atki minna oma raketikaitsel
ma mineva Sentinel raketitõrje Moskva piirkonnast kaugemale
süsteemi ehitamise edaslitikkami-- ' Ja praegu ehitamisel olev nn Tal-sek-s
kuna sel teel oleks võimalik linna liin kujutavat enesest roh-sääs- ta
eeloleva flskaalaasta jook-Jke- m lennukite kui rakettide vas-tu!
vähemalt 600 miljonit dollarit tast kaitsesüsteemi „The New
Otsuse suhteliselt hõreda kaitse
liini rajamiseks Puna-Hiln- a või
maliku raketirünnaku tagasitõrju
argu
on USA
m4i laneeta president John- - valitsuse kohaselt välja ehi
ton möödunud septembris Ja see tarna suurendab see automaat-mõju- s
paljudele ringkondadele selt rehastusvõidujooksu tera-üllatuse-na
Leidus isegi neid kes pot maailmas ning viib välja
väitsid et projekti Jaatavalt ot- - olukorda kus USA peab kord in-sustam-lse
Juures ei olnud määra- - vesteerima kuni 100 miljardit dol-va- ks
teguriks mitte rake-- larit oma linnadele kaitse võinul-tloh- t
Puna-Hiina- st Just või- - damiseks
m?UVelVilk™aUS Loomulikult
pidurtfainine p olema
oma valimiskampaanias iniillkonna ÜIimaks e„märgik V?teüeJfce vo-- l a ei saa teha vastaspoole
tühistamise on tehteMta usaldamlMr ja ompooIse
lahtIjätmisega 0n ülimat
"v ?SiJC 'tõenäoline et kui Puna-Hii- n MThe v et kontnentide vaheliste
Mha kulutamine kaurakettide omanikuks ei
e'ktsJJounhtküilrejaarsuneet raLkeehttirunvnäaidkaub tkuõuhmklaelaetnagunteeid ksaaasutmtaimseaksst UomSAa oht Puna-Hiina- st on minimaalne J! linnade pihta ni„ni enese- - ja muutunud viimasel ajal __i_i
tapp? Puna-Hiin- a rbatoenäolisemak Ja võib kabel-- taolises riigis mdaaskams ingit konrkezreheitlmiklauogrnagkeit-'oslfe-- d- valitsaesvuakdohsaeldlesjasukhatsesonteissugu- - tide programmi Ajaleht läheb tapp sellise juhul PaUmau
veelgi kaugemale Ja annab mõis- - m" k"s fb ?" J" m-t- a
et USÄ raketitõrje süsteemi onl !tMSCd
loomine takistaks desarmeeriml- - tliStntnlm!J on ükstflscSt kaUgee
se läbiviimist maailmas Selle süv hajutatud
termi kõrvale jätmine aga suu oleks naiivne arvata et
rendavat teiste riikide survet kui USA ei teosta uusi suuremaid
Moskvale rrhastuse piiramiseks 'riigikaitselist projekte Jääb ka
Ajaleht argumenteerib et Pu- - X Liit selles suhtes käed rüppes
na-lliin-a ei kasutaks ka siis kon-- ' istuma ning ei lähe kaugemale
tinrntide vahelisi kaugrakette kui Tallinna liinist N Liidul on oma
ta need omaks teadmises et see
oleks võrdne enesetapuga Teisest
küljest ei võimaldaks hõre kait-seliin
ka USAl rakette tarvitusele
võtta Hiina vastu viimase agres-siooni
lõpetamiseks Aasias Isegi
kõige välisem läbitungimine
USA kaitseliinist — Ja absoluutse
kaitse kindlustamine oleks mõel-damatu
— hävitaks mitmed USA
linnad Tähelepanu juhitakse ka
sellele et Sentinel on ainult lele et vastavate projektide eda
mene etapp suurema projektis
mis on mõeldud raketiohu vastu
N Liidust ning mis läheks maks-ma
umbes 40 miljardit dollarit
AMEERIKLASTE DILEMMA
Milliseid tulemusi on saavuta-tud
Pariisis toimuvatel Ameerika
Ühendriikide ja Põhja-Vietna- mi
esindajate vahelistel läbirääki-mistel
Vietnami sõja lõpetami-seks?
Kas ameeriklastel on min-gisuguseid
väljavaateid Hanoi va-litsusega
kompromissi saavutada
ja sõda ära lõpetada või ootavad
Washingtoni poliitikuid ja amee-rika
rahvast Vietnamis veelgi
suuremad katsumused? Need kü-simused
kerkivad paratamatult
esiplaanile kui Pariisis möödub
Uks päev teise järele viljatute lä-birääkimistega
milledel ei ole
seni olnud mingisuguseid prakti-lisi
tulemusi
Praeguse olukorra analüüs nii
sõjarinnetel kui ka tagalas kinni
tab et ameeriklased on sattunud
oma pooliku sõjapidamise stra-teegiaga
erakordselt täbarasse
olukorda millest väljamanöövrr-damin- e
valmistab president John-sonil- e
Ja tema nõuandjatele palju
peavalu Washington pani nähta-vasti
suuri lootusi Pariisis alga-nu-d
läbirääkimistele Ja unustas
sealjuures kahjuks Koreast saa-dud
kogemused Lisaks sellele ei
terve rida Ühendriikide mõ-jukaid
poliitikuid ikka veel lahti
saanud omaaegsest Franklin Roo-sevel- ti
aegsest illusoorsest ette-kujutusest
et maailm on jagatud
pärast Teist maailmasõda kaheks
suureks Ühendriikide ja N Liidu
vaheliseks mõjupiirkonnaks kus
mõlemad üksteisele kaa-sa
status quo säilitamiseks Selle
teooria lelsiJknhalt lihtudra loo
davad ameeriklased et venelased!
panevad oma mõju Põhja-Vietn- a-mis
mängu Ja omalt poolt
kaasa sõja lõpetamiseks Moskva
ei ole seni Washingtoni lootuste
täitmiseks sõrmegi liigutanud
ning ameeriklaste roosilised loo-- 1
tused on haihtunud Ja kokkua-risenu- d
nagu paljud eelmised ve-nelaste
koostööle rajatud plaa- -'
nid Ja üritused
Yoitt Ttmesi" peamiseks
mendiks et kui nüüd
raketitõrjesüsteemi hakkab
soovi
niivõrd
kui
kopnü
pool
Pekingi
Samuti
aitavad
aitavad
kindlad ambitsioonid millede
saavutamise teenistusse on raken-datud
ka militaarsed programmid
ja mUliseid teostatakse kindlate
plaanide kohaselt hoolimata pal
ju sellest mida samas suhtes te
hakse kapitalistlikes maades Rii-gikaitse
on tänapäeva rakettide-ajastu- l
väga kulukas ettevõte
kuid samas ei viita rahvusvaheli-ne
olukord vähimalgi määral sel- -
esi- -
ole
oma
silflkkamine oleks mõistlik viis
väljaminekute kärpimiseta Sel-lesse
kategooriasse kuulub ka
Sentinel'1 süsteem
Pariisi rahuläbirääkimiste kes-tel
on selgunud et need teenivad
täielikult kommunistide huvisid
ja ameeriklased lasevad endid
manööverdada nii sõjaliselt kui
ka poliitiliselt üha halvemasse
positsiooni Sõjatandrit lõpetasid
ühendriikide õhujõud Põhja-Vietna- mi
sadamate liiklustsentrumi-t- e
ja tööstuskeskuste pommita-mise
mis võimaldab kommunis-tidel
takistamatult oma sõjalist
potentsiaali suurendada ning
uusi mehi ja varustust lõunasse
saata Ühendriikide sõjajõud on
jäänud rahuläbirääkimiste käigu
ootel Vietnamis defensiivi ja ära-ootavale
seisukohale mida kom
munistid täielikult omapoolseks
ofensiiviks ära kasutavad ning
Lõuna-Virtnam- is oma mõjuvõi-mu
Ja terroriaktsioone laienda
vad Poliitiliselt on kommunisti
del Pariisi rahuläbirääkimiste
taustal õnnestunud mõjutada
mitte ainult maailma avalikku ar
vamist vaid ka ühendriikide ko-durinn- et kes ootab kannatama
tult sõja lõpetamist Pariisi läbi
rääkimistel ning avaldab sellega
kaudselt survet kommunistidele
kontsessioonide tegemiseks
ühendriikide rahva meeleolu ja
paljude poliitikute vastutustun-detud
kõned aitavad omakorda
suurendada segadusi Vietnamis
Ja mõjutada Lõuna-Vietna- mi rah-va
ja valitsuse meeleolu ja mo-raali
Terve rida ühendriikides vii-masel
ajal toimunud samme on
kinnitanud Hanoi valitsusele et
ühendriigid on tüdinenud Ja vä-sinud
sõjast ning katsuvad seda
kiiresti lõpetada President John--
soni loobumine uuesti kandidee-rimisest
kindral William West- -
morelandi kojukutsumine Vietna-mist
kaitseminister Robert Mc-Nama- ra
lahkumine omalt kohalt
ning õhurünnakute lõpetamine
Põhja-Vietnam- i keskustele on vii-nud
Hanoi valitsuse veendumuse-le
et Washington on alistumiseks
kaHaSaaLHat SiaVlHvMI )))FJ))L7W: w ok]aaaaaaaLear'aBBaaaaaa¥'''' m™ " —-- --£aaa
aLaw - WfcePniv aWaaaaKlHaaarv rzüfc aLLH iaLjtHKMrllHKaHAiBIBI LaaaaaaLalaTaaaaaaaaaaaaaaaaBaaBaaaBaV aw aaaaaaaaaY aaaMafc XaaYHsv n i LLlaaarBfvjr1 TH
aaaaaaaaaaaaaaaaLaLVV jaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaHKa3aBCaTiaiBaaETkLaLX'iT' irj#vl'_iaHH
lVKiffCtl)''4BT aaBaaaaaLal aHHe 7 HaBSaaaaaaaaaaaaaLH
Kanada konservatiivide partei juhil Robert Stanfieldil on pärast äsja tolmunud
põhjust muretseda kuna konservatiivid kaotasid parlamendis 25 kohta Stanfield jääb esialgsete plaa-nide
kohaselt siiski edasi parteijuhiks Telegram'1 foto
NEW YORK — Asja möödu-nud
New Yorgi Eesti Päevadele
tagasi mõteldes tulevad meelde
Karl Ristikivi sõnad: Ma ei ütle
rahu ütlen ase telkide all" Nii
mõistab kirjanik maapagu ja
meie mõistame et ase telkide all
ei ole väärt päriskohta kuid on
ometi enam kui individuaal"
Igatahes väärt kõiki seda mis te
masse iganes investeerime
Päevad" on Juba minevik kuid
kaasa sealt tõime peale muljete
Ja elamuste teadmise et telkide
alune hoitakse au sees — vanas
heas eesti vaimus massilise kui-tuurlteenistus-ega
Ja nüüd takka
järel küsid kust tuleb et meie
eestlased oma etnilisteks kopsu-deks
tarvitame Just massilist kui-tuuri-teenist- ust
olles ise ometi
tuntud individualistliku mitte
karirahvana
Meie laulupeod mängud ja
„päevad" on tulnud mitmete
inimpõlvede jooksul läbi hea ja
kurja
Nad ei saa olla paljalt mingi tu-hin
mingi „aja käsk" ei ka ainult
kUps ning valmis vistuma räti-kut
ringi See annab Hanoi valit-susele
juurde kindlusetunnet ning
tiivustab teda suurendama Parii-sis
oma nõudmisi mis taotlevad
Ühendriikide alistumist nlag
Lõuna-Vietna- mi bolshev iseeri-mi- st
Kui Pariisi läbirääkimised se-nises
vaimus jätkuvad ja ühend-riikide
sõjalised Ja poliitilised po-sitsioonid
Vietnamis päevpäevalt
murenevad siis seisavad ameerik-lased
dilemma ees — kas tõmma-ta
välja Vietnamist ja lahkuda
kaotusega või laiendada sõda ja
purustada oma sõjamasinaga
täielikult Põhja-Vietna- mi sõjaline
potentsiaal Esimesel sammul
oletksid katastrofaalsed tagajär-jed
kuna sellega saaksid ameerik-lased
tohutu prestiizhikaotuse osa-liseks
ning kommunismivastane
rinne Aasias variseks kokku Sa-mal
ajal nõrgeneksid ameeriklas-te
ja ta liitlaste positsioonid ko-gu
maailmas eriti aga Euroopas
kus N Liit ja Ida-Saksam- aa on
asunud ühisele pealetungile Lää-ne-Saksam- aa
kimbutamiseks Tei-ne
alternatiiv — sõja laiendami-ne
— on paljudele ameeriklastele
vastuvõtmatu kuna see tähen-daks
miljoni Ühendriikide sõduri
saatmist Vietnamisse ning Põhja-Vietna- mi
suuremate keskuste ar-mutut
hävitamist mis suuren-daks
veelgi ühendriikide vastast
meeleolu kogu maailmas
Praegu katsuvad ameeriklased
leida kahe eelmainitud tee kõr-val
kolmandat teed — kompro-missi
kommunistidega Läbirää-kimiste
senise käigu järele otsus-tades
tundub see kolmas tee ole-vat
kauge ja kättesaamatu
KARL JÕGISE
BHkL7 "JaHaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaassH
m aaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaH
parlamendivalimisi
Kultuur annab rahvale vastupanuvõime
Ühiskondliku drilli toimetus
Kuidas see Juhtus ja oli et 100
aasta eest kümned koorid küm-nete
verstade takka kogunesid
jala ja hobustega poriseid teid
mööda Tartusse Jannseni esimest
laulupidu laulma Mitte kroonu
kasul vaid vabalt leivakottidega
õlal ise lauldes ja vaskpille män-gides
Ja see --oli poolkirjaoskama-t- u
rahvas teise Jalaga veel orju-ses
kinni
Ja Vabariigi aastatel rahvatant-su
ja rahvarlide taassünd? Sajan-di
vahetuseks oli nii rahvatants
kui ka rahvarõivas kaduviku mul-da
maetud Uue vaimse tõusu pea-voolud
uhtusid vaest minevikku
veel madalamale
Noor-Ees- ti liikumine oli kuulu-tanud
lõplikku lõppu pastla-kultuurile"
anti teeviit: saagem
eurooplasteks
Aeg oli küps ja Euroopa ei Jää-nudki
unistuseks kuld rahvas oli
ometi oma pastlad" euroopluse
vahipostide seljatakka Vabariiki
sisse sokutanud Sellest kuidas
läksid kord-- Kadrioru staadionil
Eesti Mängud on mul kaasas Uks
mälestuste õis Kuidas Idla uus
aegsete Ullatusvõimlejate rivid
V4M EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud Mmafpievaat t+
danlkel- l-t
Telefonid: toimetu 364-752- 1
talKu M4-767- S
Toimetajad kodus vmTJaa- -
pool tööaega:
Karl Arro 766-205- 7 Ilmar KUlvet 425-960- 5
Heino Joa 7666107
Talitu väljaspool töö--
Helmi Liivaadl 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EBSTLAflES
ea Iimt ajalabe laialdase
leviku tõttu
Kralataste kumad:
uks toll Uuel veerul
kuulutused tekstis $175
esiküljel $2J0
Kortelkuulutused
mllr $120 Kirikute organi-satsioonide
Ja isikute teada
anded $100 tollilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Stn C
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida Marlev
149 Bishop Ave
Willowdale Ont
Tel 2234089
ry
kiirgasid oma lihvis ja dressis
kuidas üheskoos nendega tulid
pidutsedes rahvatantsijate ja -p- illimeeste
vana rõivakirja salgad!
Publiku reaktsioonis andis uus
Eesti oma kutsuva terekäe endis-EestU- e
Sest too endine oli äkki
ilmsiks saanud tõsiasi just nagu
oli tõsiasi see senitundmatu uus-k- l
See staadion heiastus nüüd
White Plalnsls kui ettekannete
kompositsioonis võimlemisvälja
kargesse rivistusse kahelt poolt
rahvatantsijate pillerkaarltsev
„Raksi Jaak" sisse tuiskas
Nüüdki sünnitas uue ja endise
kokkuvool elamusliku
Aga see kokkuvool kordub ikka
ja jälle Metsaülikooli tegevuska-vas
uuritakse eesti nüüdislüürika
muistset tuiud
õhtul
valssi Juh
Mõtled Ja mõlgutad: mis
säde meie kultuurikoldes
hõõgub et ta otsib loitu
ses vana ja vastse
sünteesis
Las räägivad sellest mehed uu-rimisalade
juurest: Ausust An
nist meie rahvalaulu suuremaid
uurijaid kirjutab oma Laulu
ema Mari" kangelasloo eessõnas:
Meie taga on aastasadade aas-tatuhandete
pikkune ja
need laulud on selle kultuuri kau-nim
õis" Ja edasi rääkides muist-seist
„te mitte ai-nult
ei kestnud selles hädade me-res
kus nii paljud meie hõimud
uppusid
Te isegi kasvasite kõige hädade
kiuste ja lõite uue omapärase
luulemaailma"
Kui võimas see luulemaailm
õieti oli seda iseloomustab
see väike viide et ühestainsast
Kuusalu kihelkonnast Ulesmärgi- -
tud rahvalaulude hulk ületab
pooletuhande piiri
Nõnda prof Järel muist
rahvas sai Jagu oma
erilise kultuurlsisu abil Ta vaim
ammutas usku Ja indu eelmiste
põlvkondade loodud luulemaa-ilmast
Kuidas on lutm rahvusliku
kultuuri osaga tänapäeva elus?
Kuulakem selles seoses prof
Ivasklt Ta kirjutab Manas":
Kultuuri kontinuiteedi abil
meie rahva vastupanujõud Dole
minevikus katkenud ning ei vai-bu
nüüdkL RUgi olemasolu võib
J lühemaks või ajaks la-kata
ilma et üks rahvas kaoks
sest kultuuri kontinuiteet tagab
rahva hinge edasielamise ning
võimaldab ühel ka ise-seisva
riigi uuestisünni"
Jõudsime nüüd Eesti Päevade
j rahva kultuurivaistu pärilikkuse
Ja ühiskondlik-jk- u
argi-ilm- a Ivaskist tuletame
et Jaksame rahvana Just nii palju
IUOIJA KIRJUTA!:
Kttitin lalti näitNstT
RtnTstrdil
Naeu kõik rrf v
lehti loevad teavad tt fcijpwl
" wuoij Ja iiszft
ms ixi Majas Alun&e
kunstinäitus oli minu
lAatlunsHeks nii tühi et lase Vv !- - 1 ''II ujk uasc juures istus näitsik kes kunstinäituse
pakkus Umbes kün--t
pärast ilmus saali üks m Londonist kellega Jutt sv- -
raselt sobis ning kahtke
kunstitöö juurest teise K
rändasime Siis Ilmus
noor leedu või läti abfW
see oli ka kõik umbes ta--iu
jooksul
Ka teisele Jddes ! guias seai tühjus c&d ir igast rahvusest käsitööde k- -
dajad Lõpuks tulid tzzi
noorpaar alt korralt vest elupar ja läti kes tiüst ta oma nuoruses oli Tarrus - koolis käinud
Kuulsin et avamisel i-H- - ?
pool tundi hiljaks oli sü?w
50—60 inimest kes piid ii i resti läinud olema et ~
trfepil ei näinud Kas tuMil
tüse pärast avamisele sest - tunniga ei suudeta avasrsesf
võtta Ja ka näitust pdhja
vaaaeiaa7 Tore et nad ii
lid Au nendele e- t- -n- —ar—f rv~ms dest siiski lugu pidasid ku
siis või ainult kohustuse
Mis lätlastesse Ja leedriaw
siis ei ole mina ee:
vustaja aga kuhu olid siis ] meie organisatsioonide jü
sed esindajad ja liikmed
lased üldse Ei näinud se: i! mehi bridzhimehi RVN-- u aJ
meid koorilauljaid taatti
meie käsitöö õpetajaid la
Jäid Naisseltsi Eesti Seltsi i de skaute isegi mitte
kes Ju kõikidest teistest r- -
mad Ja paremad eesti rahvi sl
võitlejad pidavat olema Ka:
nüüd siis kõik olid?
Eks ole meil alati kiideldes
on jõud Paseze hä
rinnad kokku Ja suruze Lxii
vaenlasele vastu Ainult tiaeal
dena Jõuame midari Li üa'
Tõsi küll nüüd oldigi
lel Ja hilliti ühise rindes Isas
välja
Tagasihoidlikult arrerü
peaks Torontos olema cba
30000 baltlast Kui sellest JDf
tagasihoidlikult arvestades lXf
kõrval sama sõõmuga inimest kohale oleks
regevärssi ja tantsitakse Mis puutub balti kontserti u
hiiu kiidusõnad on selle kohta
hulgali
ilutsemises
kultuur
laulikuist:
ehk
Annisti
ne raskustest
Ivar
pikemaks
päeval
pärimuste vallast
korrale
mees
puutub
rairakl
ühenduses
ttsds!
ajalehtedes öeldud On ka (Selü
et eestlasi oli kohal kuulajasc:
nas 30—40 Meil eestlastel b
me Juhtusime koos istusa oirt
ga piinlik kui teadustaja ö kõikide rahvmtp indl!ai 1
muidu tähtsaid külalisi Ja !p
me Järele plaksutati ku:d ees
lastel ei olnud kohal asetlic
esinda iftt Hea et kfiik h£2
olid kavale trükitud nai &
rahvused laulsid kõiki laie '--
ei
saanudki aru kui vähesed oü
eesti hSülprl üle saali kesrx
hümni laulmise aial
Mida siis nüüd teha? Ku
me vägikaikaid edasi j P=
õige Ja tõsise töö Ja võitlus
pis kõrvale või pärandase fi- -
tulevaks aastaks?
Harilik üäof
Ja nii pikalt ku) suur es 2
aujiuunjoua sean "-- —_
hui väga edasi anda c 2
kondlastele
iwu-i-e-ie Jiu1uuuüJ ju-- t-ires! £2 f--"
Ja tugevad ometi pc- -
umbrohi mis võrsuo --7
VM„m„ o_m_a VultUUniOlW ~" _ VI lõõtsuda naeu neu rp—
Va ÄHima hoida ku:fi v--
Jv" v t_- - V-- -—C _uj IT-- iS - lasia aa saaenic --—
Utt -- -tl teusume rsmiw
vajame programmilist
nüsi üuhuuii"
— !_ WfPt-- l i
Eestluse viljelemine i
rinUdu neab nü kusffl- -
metama!) ei või olla s- a-tivc
vSnrAit!use sater- -
vääris jO
— mi 12SS'1- - luuiuur w "— vallidelt lasevaa v- - '- -
hi- - Ja kaugrelvaa --
-" j —ALiraSlt- U- On varna seua bwj— -- -
♦-i- vw# all" oot- -
taxnispolUÜka uusi tus--t