Vaba Eestlane, January 16, 1965

              n
S
VABA EESTLANE lupievl 16 jaanuaril 1965 — Saturday January 16 1965 Nr 4
Lhk 6
Eestlased on suured saunasobrad
Igal neljandal suvilaomanikul oma saun
Vasakul: Adwikaat Ants Kcrsoni
ääres
ühel õhtul pidasid Toronto
eestlased muidugi mehed ühes
avalikus saunas miitingu" Keri-sekuumus- es
olid nad ägedad ja
tahtsid kõik maailma kõierad as-jad
sirgeks rääkida: Muidugi ei
läinud see korda sest hulk sirgeid
asju kiiänati selle juures kõteraks
— nagu seda tänapäeane „hea
toon" nõuab Mõnigi mees oli
miitingu-vaimustuses- " nii hoogu
läinud et uinuks kasiõi oma
vastasele mõne sirge" „ära kää-nata"
kuid see jäi siiski kääna-mat- a
sest ägedate vaidlejate seas
oli ka rahulikke mehi kes viisid
ebameeldiva jutu palju huitaa-mal- e
j elaamale teemale — ni-melt
suinaprohleemidele
Jätkuvas kõneluses hakati eest-laste
vihusaunadest rääkima sest
eestlane Ja saun on iidsest ajast
lahutamatult seotud Ja kus mu-jal
olekski parem Ja hubasem
saunajuttu ajada kui saunas!
„Vaat saunadega on niiviisi et
kolmeteistkümne aasta eest kui
siia maale tulime ci olnud Kana-das
ühelgi eestlasel sauna Sest
siis olime nii vaesed saunamehed
et meil polnud isegi sauna mitte"
kostusid kellegi sõnad saunala
vait
4a nüüd oleme nii rikkad et
igal mehel on oma saun" lisas
SUURE SÕJA
75
„See toiuus minu korraldusel"
ütles Rauter ja vaatas Kerstenile
rangelt otsa Bigncll on reetur
sest ta seisab ühenduses Londo-niga
Ta viiakse vanglasse kus la
Isiklikult üle kuulan" '
Kersteni sõber Bignell oli kuns-tiesemeteg- a
kaubitseja kellelt ka
Kersten ise oli ostnud mitu Flaa-mi
suurmeistrite maali Ta oli
Juba vana ja haiglane mees ja
vaid mõte sellele mis tal ees sei-sis
pant Kerstent võpatama Jar-- '
su impulsi mõjul ütles ta Ma
garanteerin et ta on süütu Ta ei
ole teinud midagi Saksamaa vas-tu
Laske tn vabaks!"
Uskumatuse mask ilmus Rau-ter!
näole Mis! Uks välismaalane
kes oli ise kahtlusalusena alalise
valve all julges temale korraldu-- 1
sl anda
Mitte ühelgi tingimusel ?i va-basta
ma seda siga" hüüdis ta Ja
põrutas rusikag? lauale „Kõige
vähem teeksin ma seda sellepä-rast
et teie seda nõuate"
Kersten oli otsustanud igal tin-gimusel
rahulikuks Jääda Nüüd
aga ci uskunud ta isegi oma kõr-vu
kui ta kuulis end ütlevat: „Teil
on telefon Helistage Himmle-rile- M
Rauter oli jahmunud ja hüppas
laua tagant üles „See on täiesti
võimatu" ütles ta Isegi minule
Kui ma tahan Himmleriga kõnel-da
pean ma seda tegema Rein-har-d
Heydrichl kaudu"
saun Siv Milt Ukels Paremal A
teine saunaline ning kõik mehed
jäid alganud juttu kuulama
„No ega igal mehel siiski
pole "
Võibolla et igal pole kuid mõ-nel
on kaks Ja isegi kolm sau-na
"
Jutt või asi — milleks siis mõ-nel
mehel kaks või kolm sauna
peaks olema? Kas naiste Jaoks Ja
laste Jaoks Ja võõraste Jaoks eral- -
di või?" '
Ei seda mitte Aga vaat asi on I
nii et majandusliku jõukuse kas-- 1
vuga ei lepita enam kotitsi" Juur-- '
de ehitatud saunaga — ka linnas
rekreisinruumi" kõrval peab '
oma saun olema"
Nii nad arutasid Ja siis tull üks
meestest statistikaga välja Ta üt- -
les niiviisi: Kui meil on — ma
mõtlen ainult Toronto eestlasi
igal neljandal elanikul auto siis
tahendab see seda et 9000 Toron-to
eestlasel on umbes 2500 autot
Päris tõsi
Tõenäolikult on autosid aga
palju rohkem sest limasel ajal
on eestlaste seas hoogu läinud
kahe auto pidamine "
„Kahc auto pidamine?" segati
statistika meest Ja küsija jätkas:
Tõejutt — küsige autode kind-lustajatelt
nad teavad seda et pe-rekonnad
muudkui ostavad teise
SALADUSED
Tehkc proovi" ütles ta Küll
me siis näeme"
Rauter võttis telefoni andis
edasi Kersteni soovi Ja tegi sus
nagu oleks ta ametis paberitega
oma kirjutuslaual Viie minuti pa-rast
helises telefon Rauter võttis
iroonilise muigega telefonitoru
hargilt Siis kohkus ta järsku ja
andis toru kiiruga Kerstenile eda-si
Helistajaks oli Himmler
„üks mu parimatest sõpradest
võeti täna hommikul vahi alla"
ütles Kersten „Ma kinnitan teMe
et ta on süütu Palun osutage mul-le
see teene et te tühistate süü-distuse
tema vastu"
Tundus et Himmler telefoni-liini
teises otsas ei kuulanud üld-se
tema Juttu vaid ütles hädise
häälega: Millal te tagasi tulete?
Mul on teid tungivalt tarvis?"
Kersten peaaegu minestas ker-gendustundest
õnn oli tema poo-lel
Himmler oli jälle haige Ja see-tõttu
polnud ta momendil fanaa-tiline
bürokraat vaid hädaline
keda huvitas ainult oma valude
leevendamine
31a ei ole siin veel oma asja-dega
valmis" ütles ta Ja kui mu
sõber vahistatakse ei suud3 ma
enam kedagi aidata"
Andke telefon kohe Rautenle"
käsutas Himmler
Gestapo ülem võttis telefoni Ta
seisis valvel kannad koos Kers-ten
kuulis vaid sõnu „Väga hea
Hoffmani saun fio Home Lakei
ja kolmanda masina Juurde On
perekondi kus on isegi neli au-tot
— pereisal Buick pereproual
Volks" tütrel Acadian" Ja po-jal
Sports "
„Või kahe auto pidamine on
moodi läinud? Pole seda veel j
kuulnud Kahe naise pidamine i
nojah seda tean ma küll päris i
hästi "
„Jätke autod Ja naised kus seda j
ja teist — sul jäi saunastatistlka
pooleli" pöörduti mehe poole
kes oli alustanud statistilise üle-vaatega
eestlaste saundest
Mees jätkaski: Nojah nii
palju autosid Autoomanikel on
majad Terve Toronto peale on
kindlasti 2200 eestlaste maja na-gu
ühispanga broshüüris öeldak-se
Aga samas öeldakse et Toron
to eestlatsel on ümmarguselt 1500
suvemaja kõik järveäärsed on
neid täis"
„Egas Ekbaum neid lugenud
pole Kes see teab et just 1500 su-vemaja
"
Lugenud või mitte Aga and-med
on õiged — statistiliselt ni-melt
"
Statistiliselt nojah kui nii
võtta siis võib see tõsi olla Aga
palju siis Toronto eestlastel sau-nu
on?"
Herr Reichsführer! Kohe Herr
Reichsführer!" I
Siis ulatas Rauter telefonitoru
jälle Kerstenile ja Himmler üt-les
! „Ma usaldan teid Teie sõber
vabastatakse Aga tulge tagasi
tulge siia nii kiiresti kui võima-lik"
Pikemas vaikuses mis nüüd
järgnes vaatasid Kersten ja Rau-ter
teineteisele otsa Nad olid mõ-lemad
täielikult Jahmunud i
j Järgnevate kuude Jooksul sai
Kersten Hollandist pidevalt infor-matsiooni
süütute inimeste van- -
' i gistamlsc röövimiste ja omasta-mist- o
kohta Kirjad tulid tema
kätte kõige kindlamat teed kaudu
— Himmleri isiklikul postinumb--
1 ril kus need sorteeriti välja
Grandti poolt Ja anti siis Kerste-nile
avamatult edasi Kersten oli
valetanud algul BrandtÜe ja siis
Himmlerile et tal or Hollandis
mitu armukest Ja seetõttu oleks
tal vägr piinlik kui tsensor lende
poolt saadetavaid kirju loeb
Brandt oli teinud seepeale ettepa
neku Himmler aadressi kasuta-- i
miseks Ja üllatuslikult oli Himm-ler
'
sellega nõustunud Himmler
armastas nimelt end pidada ide--
aalseks saksa üliinimeseks kes
oli kõige muu kõrval söögist al-koholist
ja naistest lugupidav 1
Seega nakkas Hollandist saabu-ma
massiliselt armastuskirju"
Jr ehkki Kersten paljudel Juhtu-del
e1 saanud vähimalgi maaral
aidata kandis ta nii mõnedki Ju-hused
sobivatel silmapilkudel
Himmlerile ette
Aegamööda töötas Kersten -- äl
Ja kindla süsteemi oma palvekir-jadele
Kui Himmleri haigus oli
väga raske ja ainult Kersten oma
„Igal neljandal suvilaomanikul
on oma saun Vähemalt Seega Ja-gage
1500 neljale saate 375 Vähe-malt
Pange sellele arvule Hamil-toni
Sault Ste Marie Port Art-huri
ja Montreali eestlaste saunad
Juurde jõuate vähemalt 500-n- i
Teiste sõnadega pool tuhat sau-na
Ja seda ainult maal Linna-saunad
peale selle "
Mehed viskasid leili nii et keri-sekivid
praksusid ja jätkasid sau-najuttu
Nad hakkasid nimepidi lugema
Toronto eestlasi kellel on lin-nas
õi maal saunad ja see ni-mede
hulk nagu ei tahtnudki
lõppeda
Kahju et pole paberit ja pliiat-sit
käepärast teeks nimekirja
nimekirja eestlastest kellel on
saunad " arvas keegi ning ta
kõrvalistuja käratas vahele: „Mis
kuradi nimekirja! Või aadresse
hankima mida mõni tobe hakkab
ei tea milleks kasutama Pole siin
ühtki nimekirja tegemist"
Nii jäigi nimekiri tegemata ja
paljude nimed nimetamata Aga
mõni nimi jäi siiski meelde Kee-gi
teadis kinnitada et kõige
moodsam saun on advokaat Ants
Kersonil kes kaks aastat ehitas
Six Mile Lakeile kõrge kalju otsa
eestlaste moodsaimat sauna"
Mispärast see siis kõige mood-sam
on?" uudishimutsen laval
Bushbutton Kõik tuleb nu-pu
peale vajutamisega" teadis
keegi kinnitada ja jätkas: Väli-selt
e' 'ne eesti saun ainult seed-ripal- k
est Sees aga olevat ultra-moodne
— umbes nii et nupule
vajutamisega pritsib vesi kerisele
ja nupule vajutamisega saad ka-sevihaga
ehtsad „sirged" vastu
kere
Nupule vajutamisega jookseb
seep seljale ja nupu kaudu täi
Kellaseppade Rataste mahapõlenud
saun Six Mile Lakei
kätega sai valusid leevendada
võis ta mõnikord paluda kellelegi
armu või karistuse pehmenda--I
mist Sellised juhused olid aga ei
võrdlemisi haruldased Kui kriis
möödus kaotas Kersten oma mõ--
ju Siis tuli tal mängida Reichs-- i
führeri edevusele mis oli piira-matu
Samuti nagu ta jumaldas tule
viku üliinimest pidas ta aus
Friedrich Barbarossat Ja teisi
suurmehi Saksa minevikust See-- i
pärast ütles Kersten talle- - Tule-'vase- d
sajandid nimetavad teid
saksa rahva suureks juhiks ja te
astute väärikalt vanade kangelas-- i
te kõrvale Pidage aga seejuures
meeles et need mehed ei oman- -
danud oma kuulsust mitte üks-- 1
nes jõu Ja vaprusega vaid nad
olid ühtlasi helded ja suuremeel-- '
sed Inimesed Seetõttu peate ka
teie Herr Reichsführer olema
oma tuleviku reputatsiooni huvi-de
suuremeelne"
Himmler uskus seda meelita-mist
„Mu armas doktor Kers-ten"
ütles ta „Teie olete mu ai- -
nu sõber kes aitab mind Ja saab
minust täielikult aru" Ta tegi
Brandtile korralduse koostada ni-mekiri
nende isikute kohta kelle
vabastamist Kersten soovis ja
kirjutas siis alla korraldusele
nende vastu süüdistuse lõpetami-seks
Ja tihti Juhul kui allkirja
peale jäi veel ruumi Üle lisas
Brandt sinna salaja veel kaks või
kolm uut nime
Vabastatute suur arv hakkas
aga peatselt ohtlikuks muutuma
sest see paistis silma teistele Ges-tapo
tegelastele Himmler oli
neilt alati nõudnud täielikku ha-lastamatust
kuid nüüd hakkas ta
dad õllekruusid Isegi nupule
vajutamisega saad saunaesi-kus- t
kõrgelt kaljult liugulastes
ette sulpsatada"
„Seda ilmama imet tuleks vaa-tama
minna" arvati uudishimut-sevate
meeste hulgas ning keegi
teine teadis rääkida möödunud
suvest teist saunaimet Slx Mile
Lakeil Jutt oli nimelt kellasep-pad- e
Rataste saunast mis ühel
öösel maha põles
„Mis ime see siis on kui saun
maha põleb meil koduvallas põ-lesid
saunad Igal aastaajal" ei
uskunud keegi Rataste sauna-imess- e
„Ime siiski Rataste saun põles
reede öösel vastu laupäeva maha
kuid laupäeva õhtupoolikul kui
tukid veel suitsesid hakkasid
Rattad uut sauna ehitama ja see
sai nädalalõpuks s o pühapäeva
õhtupoolikuks valmis Kanged
mehed — isa ja kaks poega miks
see saun siis ruttu nagu aevasta-de- s
valmis ei peaks saama"
Keegi kuulajaist oli eestlaste
uuema suvitus j arvega Go Home
Lakeiga lähemalt tuttav ja kinni-tas
et seal olevat arhitektuurili-selt
kõige moodsam ja toredam
eestlaste saun Nimelt härra Hoff-man- ll
„Kes see seda usub — hoffmani-lugusl- d
küllalt kuuldud Raadiost
Ja grammofonist"
„Kui ei usu — sõida suvel vaa-tama"
kinnitas mees „Go Home
Lakeilt" ja siis kuuldus ainult
lelli viskamist Ja vihtade sahinat
„Nii need lood on Jätkas vii-vu
pärast keegi lavanurgast Kah-ju
et talve tõttu ei saa maale
oma saunalavale Need suvised
saunaõhtud on ikka hoopis mida-gi
muud kui see siin linnasau-nas"
P O
rrii
saun asemele ehitatud uus
ise nii tihti süüalustele armu and-ma
Millega seletada seda järsku
meelemuutust? Kersten teadis et
kulu kaua kui nad hakkavad
teda kahtlustama
Kersten Jäeti siiski hulgaks
ajaks rahule Siis ühel 1941 aas-ta
Jaanuari varahommikul tulid
kaks Gestapo meest tema Berliini
korterisse
„Me tahame teiega rääkida"
ütles üks lühidalt
Kersten ikk? veel pidzhama
väel Juhtis nad oma kabinetti Ta
pidas endamisi aru kas keegi ta
sõpradest Hollandis oli teda reet-nud
Jr avaldanud et ta kasutab
Himmleri isiklikku postinumbrit?
Või olid nad avastanud et Brandt
lisas omalt poolt nimesid Himm-leri
poolt allakirjutatud loetelule?
Mõlemil Juhul olnukf tr väga tä-baras
olukorras
Kabinetis alustas üks Gestapo
meestest juttu küsimusega: „Kas
tei' on juudi patsiente?"
Loomulikult" vastas Kersten
tundes rõõmu et Jutt oli võtnud
selle suuna
Kas te siis ei tea et ükski sak-sa
arst ei tohi juute ravida?"
„Ma ei ole arst" vastas Kersten
viisakalt „Ma olen soome koda-nik"
Kersten esitas oma passi Ja
kaks külalist muutusid nüüd pea-aegu
vabandavalks ülekuulamine
lõpetat' niisamr järsku ku' see
oli alanud
Hiljem hakkas Kersten pead
murdma mis võis olla selle külas-käigu
põhjuseks Kas Gestapo me-hed
olid tõeliselt pidanud teda
sakslaseks? Ei see ei olnud või-malik
sest sakslastel olid tema
kohta kõige täpsemad andmed
Tema kontrollimiseks tarvitses
! Paul Kompus
60-aasta- ne
1 3 jaanuaril 1965 tähistas Paul
i Kompus Fort Williamis (Ont)
oma 60-aasta- st sünnipäeva JuuhV
lar sündis 3 jaan 1905 a Peter- buris Venemaal Koolis käinud Tartus Ja Võrus Lõpetanud Võru
õPpopeignluasdteTaGrütumnÜalaiskiouomliis õ1i9g2u3 steal
mduäsät ratÜi litkeoeonliistulõspseetakmriimseinaJaälpreol-e
litseisse Tallinna Teenis hiljem
kriminaalpolitseis juhtivatel koh- tadel Narvas Haapsalus ja Tal-linna- s
1944-1- 951 a Saksamaal
põgenikelaagrites ja Labor Ser vice Companys 1951 a emigree- -
l nruibnuFdoKrtanWaidllaisasmei ksuasnaptroaoergiuumteies-
sOelikrNetaärrvasHaaApksaadleuesmKiliseL LKäläunbei
MsalaulevJaahmtkalujabnidsueskpreeatläirk Ja Haap-
1 Fort Williamis Port Arthuris
alates 1956 a Eesti kiriku nõuko- -
(gu esimees Akadeemiliselt kuu- lub Eesti üliõpilaste Seltsi 1924 aastast alates
Paul Kompus on sõbraliku ja otsekohese inimesena ka oma
praeguses asukohas Lakeheadis
tuunua paiju sõpru ja tuttavaid
nii eestlaste kui ka kanadlaste
hulgas Soovime temale tervist
Jõudu ja usku soovide täitumi-seks
ta edaspidisel eluteel
Sõbrad Lakeheadis
EDU (Ühinenud põllumeeste)
Lääne-Roots- i osakonnal täitub tu-let- al aastal kümne-aastan- e tege-vusperio- od mida tahetakse vääri-kalt
tähistada Praegu juhib osa- konna tegeust juhatus koossei-sus
— J Aljas (esimees) Emil
Odraks (sekretär) Gerhard Peet
Rewsjonikomisjoni kuuluvad —
(laekur) Kaarel Kotkas (abiesi-mees)
ja Ernst Kell (abilaekur)
J Soomägi J Sommer ja Oskar
Murd
C P Kisti Ühisabi Naisringi
kauaegne esinaine rohuteadlane
Karin Saul palus ennast vabasta-da
esinaise kohalt isiklikel põhju-sil
I Suurim valik kõigist muusikarils--' tadest Hoiate kokku 30—10%
ostes otse importijalt iTMiU 561 Qucen
IMltllliiilil I St West
Houseol Muslcitd EM 3-19-
——gnwpg jip 66
neil minna vaid Soome saatkon-da
Millega seda siis seletada? Kas
nad tahtsid teda hoiatada? Välja
pressida?
Kui ta kõneles sellest visiidist
Himmlerile võttis Reichsführer
kohe telefoni Ja haukus sellesse
ühe numbri Siis karjus ta vihast
kaame näoga: „Ma keelan igaühe-le
dr Kersteni tülitamise Te ei
tohi ühelgi tingimusel pista oma
nina tema asjadesse See on kin-del
korraldus Härra doktor on
vastutav ainult minule isiklikult '
Ent peatselt pärast seda hoia-tas
Rudolf Brandt Kerstenit et ta
oleks valvel Reinhard Heydrichi
vastu kes juhtis Gestapot ja oli
terroriapara tuuris ainult ühe pu"
ga võrra Himmlerist madalama
Hiljuti oli Heydrich rääkinuc-om- a
kolleegidele et Kersten or
tema arvates vaenlase agent või
vähemalt kasutab ta Hlmmlerit
Saksama vaenlaste huvides Heyd-rich
oli kinnitanud et ta saab
peatselt muretseda selle kohta
tõendi
ühel päeval 1941 aastr veebruari
lõpus kui Kersten lahkus Himm-leri
kabinetist leidis ta enl vas-tamisi
Heydrichiga kes ütles vii-sakalt:
Ma tahaksin meeleldi
teiega pisut rääkida härrr dok-tor"
„Igal ajal" ütles Kersten Kas
või kohe täna kui soovite"
Nad määrasid kokkusaamise
samal õhtul Gestapo peakorteris
Pool tundi kestnud jutuajamise
vältel andis Heydrich ilma seda
otseselt väljaütlemata Kerstenile
selgesti mõista et ta teab tema
ulatuslikust informatsioonlteenis-tuses- t
Hollandi ja Soomega
(Järgneb i