Vaba Eestlane, October 06, 1965

              Tallinnast abi vene
övaristille
_- - riTM — Rootsi laevan- -
äratab Imestust
--ek-ondades
nVased välisministeeriumi ' said loa oma päästelaeva
Januseks Lidingö läheduses
fVrt Nadezhda Krupskaja" lahr
J-bam-isel
Laevandusringkon-d7uhiva- d
tähelepanu et N liit
tjnagi lubanud rootsi pääs-vÜt- u
'abistama vene avaristide
--ie millised on asunud 12 mii-Territoriaalv- ete
tsoonis Seega i cle vastutulek põrmugi vastas-iL-- e
õnnestuskohale saabunud
selaev tuli Tallinnast See on
plaste ehitatud avamerepuk-- &
millel on küllalt jõudu laeva
wks lahtitõmbamiseks karilt
isuril on aga ka rohket muud
--ustust mis võimaldab teiste
esarxete" täitmist päästetööde
kõrval
Lätlased said asüüli
TOKHOLM — Teisipäeval an-t- s
Rootsi Välismaalaste Komis-ta
asüüli nendele kahele
kes septembri keskel võtsid
iä vene kalatraaleri Varjagi"
sg suunasid selle Rootsi Lätla-d°oli- d
pannud meeskonna kinni
kajutisse Need pöördusid otsek-ohe
vabanemisel tagasi merele
Tsadavisse sõltmiseKS
Poola funktsionäär
palus asüüli
viiv fEPL) — Poola kõrgem
fj&tsionär AndrezaJ Smolinski
u vana viibis puhkusel Itaa- -
as ning sealt tagasisõidul „hüp-pa- s
ära" Austrias paludes polii-tli- st
asüüli Ta kuulus Poola pea-Enist- rl
abi ametkonda
L Starkopf-Me- i suri
Tallinnas
Tallinnas suri raske haiguse Jär-ele
14 septembril tuntud kunst-s- i
Lydia Starkopf-Me- i 69 aasta
vanuses
Kadunu sündis Liibavis mere--
zehe perekonnas ning keskharid-use
omandas Liibavis ja Tallinn-as
Seepeale õppis Peterburis ar-hitektuuri
akvarellmaalimist Tall-ana
tagasi pöördudes töötas ta
alul lmna ehitusosakonnas arhit-ekti
abilisena ja hiljem oli Joo-EstusOpetaj-aks
Tartu õpetajate
seminaris Oma töödega esines ta
esmakordselt kunstinäitusel 1925
aastal kujunedes hiljem tunnust-atud
akvarellistiks
Pagulus-Pe- n sai
aumärgi
LONDON (EH) — Filipiinide
saatkonnas Londonis anti au-rar- k
ja aukiri üle Pagulas Pen- -
klubile tunnustusena võitlemise
eest vaba mõtte Ja demokraatia
ent Tunnustusmärgid andis üle
seks puhuks kohale saabunud
?:eet Amado M Yuson 1946 a
iseseisvuse saanud Filipiinid on
"aremalt ka meie poeedi Marie
-- eri laureaadiks krooninud
ele Juhiti tähelepanu aumär-ke
üleandmise tseremoonial
See on muide esmakordne Ju-J- A
kus ühe riigi poolt pühend-age
n_sugust tähelepanu looja-'-- ä
kes on valinud vabaduse sel-gis
e vabalt luua Eesti esinda- -
- r-- i 'seremoonlal Filipiinide stk' nnns G Helbemäe
Jroneeritud tdlane professor
on Jõekääru alalise elani- -
it ""gilisemaid suveko-W- e
korraldajaid Pildil näe--
jroiessont vikatiga umbroh- - lutmax
Foto: J Säägi
kolmapäeval 6 oktoobril — Wednesday 6
Arvo Horm (esireas vasakult teine) Manilas Aasia Rahvaste Antikommunistliku Liidu konverentsil
AASIA - VÕTI SÕJALE JA RAHULE
Arvo Horm viibis Anti-Kommunistli- ku Liidu konverentsil Manilas
STOKHOLM — Aasia Rahvaste Antikommunistliku Liidu (APACL) 11 kongress toimus Ma-nilas
7— 12 sept Kongressi üldteemaks oli seekord: Aasia vabadus — võti maailma rahule Ma-nila
suurhotelli oli saabunud delegatsioonid Liidu 26 liikmesriigist Aasiast Lähis-Itlas- t kokku üle
200 delegaadl Monsuunperioodi lõpunädalatel oli Filipiinidel temperatuur nagunii pidevalt üle 32
kraadi CL kongressil tuli aga veelgi tublisti lisaks higistada et 5 päeva kestel ulatuslikku program-mi
läbi masindada samal ajal kui poliitilist välku ja äikesekõminat oli näha ja kuulda küll India-Pakista- ni
piiridelt Singapurist ja eelkõige muidugi Aasia pidevalt murelikult sõjatandrilt — Viet-namist
Balti Komitee esindajana võttis konverentsist osa A Horm
APACL on pidevalt kasvanud
Senisele 26 liikmesriigile võeti
Manila kongressü veel vastu:
Kongo Keenia ja LUbanon Suu-rem
osa Aasia delegatsioonide
liikmeist olid parlamendiliikmed
tihti ka esindajad välisministee
riumitest Vaatlejate gruppidest
olid USA-s-t saabunud kongressi- -
liikmed John M Ashbrook ja Wal- -
ter H Judd arvukat Ameerika-Afro-Aasi- a
õppevahetuse keskuse
delegatsiooni juhtis prof David
Rõve Itaaliast oli saabunud par-lamendiliige
Lombardo CIAS do-kumentatsioonikeskust
Bonnist
esindas Alfred Gielen Pariisist
oli saabunud tuntud publitsist
Suzanne Läbin
Kongressi poolt võeti vastu ri-da
Ida-Euroop- at puudutavaid re-solutsioone
mille kõigi põhitoo-niks
oli senisest offensiivsema va-bastuspolü- tika
nõudmine ACEN
poolt esitatud resolutsioonis pa-lutakse
APACL liikmesriike mitte
tunnustada praegust status quo'd
Ida-Euroop- as Ja hoiatatakse prae-guse
suhtlemispoliitika tagajär-gede
suhtes mis ilmselt näikse
kasuks tulevat Jälle rohkem
Moskvale
ABN poolt esitatud resolutsioo-nis
nõutakse aktiivse vabasta-mispoliitik- a
kandmist vastu-revolutsioonilis- te
liikumistena
vaenlase pinnale nii Moskva
SOVHOOSID VÄIKE-TALUNDITEK-S?
rabeleb põllumajanduse
probleemidega
ajakirjandus
üksikasjalikult
sest
põllumajanduse parandamiseks
raske praegune
võib juba
isegi Komsomolskaja
ühe direktori
see tegi
kapitalistlikule põl-lumajandusele
juhi
nek peapuaUist:
ühismajandid
vaiksemateks ja need
anda talupidajate-leke- s
seal oma
äranägemise
nagu nad tegutse-da
nma Shu- -
lin põhjendab oma ettepanekut
riiklikud maja-pidamised
liiga
neid korralikult valitseda Xu
Kazahastanis
EESTLANE 1965 Oct 1965
Stokholmist
kui kontrollitud
Resolutsioonis nõutakse Vaba-Hlin- a
Taiwani armeede maabu-misoperatsioo- ne
mandrile Puna-Hiin- a
aatomkeskuse hävitamist
ja vabastamislükumiste kandmist
Vene kui ka Põhja-Koreass- e
Põhja-Vietna- mi ja
kommunismi ikestatud
Prof Dobriansky poolt juhitud
Ikestatud Rahvaste esi-tas
resolutsiooni mis soovib ikes-tatut- e
päevade Ja nädalate pida-mist
maailmas Seni
selle aktsiooniga juba
riiki vabas maailmas
Ikestatute loomiseks
USA kongressi juures jätkatakse
Washingtoni lähedusse kavat-sus
luua ulatuslik Vabaduse Aka-deemia
rea kongressiliik--
mete Juba erikomitee loo
dud Ja selleks vajalike summade
organiseerimisega alustatud See
AKaaeemia wasmngio--
nls töötaks alustel At-lan- ti
nagu Aasia Vabadu-se
töötab Koreas
mille väljaehitamiseks ku-lutatud
3 milj kus aga
summasid veel vaja ligi 25 milj
dollari
Balti esindaja Arvo
TTnrml koneressil kä
Skandinaavia Ja Euroopa
N oma
BONN" (EPL) — Saksa viimasel ajal käsitanud
tänavuse viljasaagi äpardumist N Liidus mis
nende arusaamise järgi meenutab mõningal määral Saksamaal
pärastsõja aastatel valitsenud toitainete puudust Kremli võimu-meeste
on nüüd juba korraldus leivajahu
segada maisiga esialgsete arvestuste leiva-vilja
puudujääk umbes miljonile tonnile Seega pole ka uued
mehed võimutipus midagi ara tena aiause
lapse" — olukorra
Kuivõrd on olu-kord
järeldada sellest
et Pravda"
avaldas kolhoosi kir-jutise
ettepaneku
tagasi minna
'
Sovhooside Shulinl ettepa- -
' koosneb
suured jaotada
taludeks
kasutamiseks
võivad talitada
i järele
senini on võinud
Isiklikel maalappidel
väitega et sovhoosi
on suured selleks
on katteks moodus- -
VABA
Pekingi poolt
aladele
nUhästl ruumi
kõi-gile
poolt
aladele
Komitee
kõikjal on
liitunud
Taotlusi
Komitee
on
milleks
poolt
vabaduse
taolistel
ruumis
Keskus praegu
senini
dollarit
ulatuses
Komitee
ettekanne
sitles
Liit
poolt antudki kindel
kohaselt ulatab
10
Kremli suutnud
milles
kahest
et
24
on
tatud väiksemad talumajapidami-se- d
kus nende pidajatele on jäe-tud
täielik tegevusvabadus ning
riik neile mingil viisil vahele ei se-ga
Tulemused on seal olnud väga
tulemusrikkad
Shveitsi nädalaleht Weltwoche"
märgib kõige selle kohta et N Lii-dus
lubatakse sääraseid arvamisi
avaldada täiesti vabaltsee näitab
et põllumajanduse kriis on võtnud
juba äärmise ulatuse
Aidake kaasa et
„VABA EESTLANE"
leviks kõikidesse eesti kodudesse
kogemuste alusel kommunistlike
rinde-organisatsiooni- de taktikat
Ettekandja rõhutas et siin on
Lääne endiselt defensiivis Vaata
mata sellele et vaba maailm on
kaugelt ülekaalus Pekingi Moskva
koondatud jõust niihästi sõjali-selt
majanduslikult välisabi suu
ruselt Ja eriti kultuurilise aktiiv-suse
Ja mitmepalgelisuse alal ta-sakaalustab
ometi niihästi Mosk-va
kui Peking seda ülekaalu oma
tohutult aktiivsema tegevusega
kõigil kontinentidel kulutades
selleks praegu otse astronoomili-si
summasid
Balti Komitee poolt esitatud re-solutsioonis
nõutakse APACL
delegatsioonide saatmist Eu-roopasse
Vaba Aasia komitee-de
loomist Euroopas nagu see
Rootsis nüüd juba toimunud ja
Vaba Euroopa ühingute loomist
Aasias
Samuti soovitatakse vastuvõetud
resolutsioonis suuremate noorte-manlfestatsiooni- de korraldamist
niihästi Euroopas USAs kui ka
I Aasias Ainult seminaride Ja õppe--1
ringidega ei saa enam võidelda
! kommunistide penetratsiooni vas--I
tu vaba maailma nooruse ridades
APACL peab samuti looma insti-tutsioonid
külma sõja ofensiivse
strateegia detailiseks väljatööta-miseks
Kongressi otsusega asub
ka vastav komisjon tööle Korea
Vabaduse Keskuse juures
H KIRIK
KINDLUSTUSED
Tel 211-313- 0 323 Culford Rd
lorento 15 Ont
Boliiviast saabus tagasi Mont-reali
elektriinsener Lõvi kes vii-bis
seal viimased kolm aastat ol-les
õlifirma Esso teenistuses
Montrealis peatub ta oma isa ag-ronoom
Oskar Lõvi juures
Tallinnas suri 15 juulil oma
riikluse ajal tuntud pagaritööstu-se
omanik Alfred Grünberg 63 a
vanuses Mõnd aastat enne N Lii-du
okupatsiooni asus ta juhtima
isa poolt rajatud pagaritööstust
Ja kujundas sellest ühe moodsa
ima ettevõtte Okupatsioonivõimu-de
poolt tööstus võõrandati ja A
Grünberg Ise kihutati minema Ta
(kuulus ka Tallinna Meeslaulu
[Seltsi tegevliikmena Viimastel
aastatel oli ta kutseliseks lauljaks
ühes Tallinna meeskooris Teda
jäid leinama abikaasa Ja arhitek-tist
poeg Eestis õde Rootsis ning
vend Austraalias
Kanada põllutööminlsteeriuml
väljaandel ilmuva ajakirja „Agri-cultur- e
Abroad" toimetajaks on
põllumajandusteadlane dr Elmar
Jaska Ta töötab juba pikemat
aega Kanada põllutööminlsteeriu-ml
majandusosakonnas
Balti uurimisasutus Saksamaal
Liikmete arvult esikohal lätlased
Haiti Uurimise Instituudi teaduslik sekretär prof Erik Inari
Bonnist saabus nädalavahetusel külaskäigule Rootsi ning esines
ka Stokholmis Eesti Teadusliku Seltsi ettekamleõhtul loenguga
Eesti pinnamoe tekkeloost Ettekannet kuulama oli ilmunud ligi
30 inimest Oma referaadi esimeses osas kirjeldas ta enne-jää-aegs- et
Eesti ala reljeefi teises osas pikemalt viimase jääaja
poolt moodustatud kodumaa pinna vorme Huvitavale ja sisu-kale
ettekandele järgnesid elavad sõnavõtud kus referendile esi-tati
rida küsimusi
Stokholmis viibimise puhul selgitas prof E Inari Balti Uuri-mise
Instituudi senist tegevust
Mõte balti rahvaste teadusmees-te
organiseerimiseks tekkis mõni
aasta pärast sõda kusjuures üheks
innukamaks selle kava teostamise
pooldajaks oli endine Könisbergi
ülikooli ajaloo ja sõjaajaloo pro-fessor
Hubatsch Sellel eesmärgil
sooritas ta 1950 a külaskäigu Root-si
kus vahetas mõtteid mitmete
eesti teadusmeestega Tagasi jõu-des
arutles ta sama küsimust sot
sioloogia professori Ipseniga kes
oli samuti omal ajal õppejõuks
Königsbergi ülikoolis
limane oli sõja päevil mobili-seeritun- a rinde põhjalõigus ja
kiis mõnel korral ka Tallinnas
kus temale jil eestlastest hea
mulje
Selle sümpaatia mõjul rakendus
nuud prof Ipsen balti rahvustest
teadusmeeste organiseerimisel
Tema kutsel kogunesid eesti lä-ti
ja leedu esindajad juulis 1951a
Hamburgi kus ühisel nõupidami-sel
koostati Balti Uurimise Insti-tuudi
põhikiri mis aasta hiljem
registreeriti seadusliku ühinguna
Nõupidamisel oli arutamise all
ka Haiti Uurimise Instituudi asu-koha
küsimus Kuna lätlaste esin-daja
prof Slurms töötas sel ajal
stependiaadina Konni ülikoolis
siis tegi tema ettepaneku instituut
rajada seal Sellega oldi nõus ja
sinna on see jäänud tänaseni Ku-na
Bonn ühes ümbrusega polnud
sojahaavadest veel taastatud oli
ulualuse leidmisena suuri rasku
si
Pikkade otsimiste tulemusena
saadi lõpuks väike ruum Itonni
jõetaguses osas ühe maja pöö-ningukor- ral
See oli tühi ruum ja sccjärcle
algasid pingutused sisustuse mu-retsemisega
Kui siis mõne aja
pärast saabus esimese annetusena
paar kastitäit raamatuid tekkis
raskusi nende paigutamisega kuid
ka sellest saadi üle Alles paar
aastat hiljem leiti sobivam ruum
Bonni kesklinnas
Kuigi Balti Uurimise Instituut
oli loodud ja juhatus valitud mis
vastavalt põhikirjale läheb rotat-siooni
korras igal aastal üle järg-misele
rahvusele oli seejuures
üheks väga teravaks küsimuseks
finantseerimine Sellestki õnnes-tus
üle saada kusjuures osa tu-ludest
moodustavad ka annetused
BUI tegevuse juhtideks olid vas-tavalt
esialgsele kavale juhatajad
ilmub
maksab
Aastas $15- -
S5- -
Nimi
3
Kuid olles seotud oma kutsealalise
tegevusega siis puhtal kujul aja-puuduse
tõttu kujunes nende te-gevus
juhuslikuks ja kannatas
efektiivsus Paratamatult tuli as-tuda
jälle samm edasi ning tege-vusse
rckcndatl alaline teaduslik
sekretär kelleks kutsuti prof E
Inari kes on sellel kohal nraecu- -
seni
Lhk
Taieliku pöörde tõi aga a 1955
kui külaskäigule Bonni saabus ka-dunud
diplomaat K 11 Pusta Vii-mane
tutvunes BUI tegevusega ja
rääkis tekkinud probleemidest
ühele oma isiklikule tuttavale kes
on Bonni ülikooli rahvusvahelise
õiguse professoriks Viimane cli
otsemaid nõus oma abi andma ruu-mide
näol ülikooli hoones
Pakkumine võeti tänuga vastu
ning kiiremas korras toimus üle-kolimi- ne uude ruumi mis oli
möbleeritud ja pealegi oli selle
kasutamine tasuta
Aastate jooksul on kasvanud ins
tituudi raamatukogu niihästi anne
tuste naol kui ka ostu ja vahetus-te
teel Balti Uurimise Instituudi
tegevus haarab nagu juba algu-ses
kindlaks määrati humanitaar-abisid
— ajalugu arheoloogiat ja
keeleteadust Ajajooksul on kasva-nu- d
ka liikmete arv kes jagune-vad
kolme liiki — korralised kir-javahetajad
ja toetajad Korraliste
liikmete alla kuuluvad need kes
omavad kõrgema teadusliku kva-lifikatsiooni
— olles endised õppe
kohtade täitjad kodumaistest üli-koolidest
või vastavad habilitat-sioon- i
korrale Kirjavahetajate
liikmete liiku kuuluvad kõik tead-lased
kes on soovinud ühineda
BUI tegevusega ja neid on üle
60 Toetajate liikmete hulka või-vad
kuuluda kõik kes on huvita-tud
BUI tegevusest ja nende arvu
ulatab umbes 70-l- e
Liikmete arvult kõikides liiki-des
on esikohal lätlased umbes
45 protsendiga kuna eestlasi ja
leedulasi on peaaegu võrdselt 27
prots piirides Liikmete hulka
kuulub ka mõningaid rootslasi ja
sakslasi
Balti Uurimise Instituudi poolt
antakse välja alates 1953 aastast
koguteost — Commentationes Bai-tica- e
ning praegu on koostamisel
järgmine väljaanne mis ilmub
19GG aastal kaksikköites
Co
VABA £eSTLANE
KAKS KORDA NÄDALAS
Poolaastas S8-Veerandaa-stas
Kiripostl lisamaks ÜHES KUUS:
Torontos 50 c mujal Kanadas
' USAs Ja Inglismaal 70 c teistes
maades $1 —
TELLIMINE
VABA EESTLANE
PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastakspoolaastaks
veerandaastaks — tavallsckiripostiga alates "
196 —- Tellimise katteks lisan siinjuures
rahastshekigarahakaardiga (Raha saata ainult tähtkirjas)
_
Aadress