Vaba Eestlane, June 12, 1968

              Lk s
fcy
Ui
ä
C:
=
--aj
5
es- -
--T
ii
fc
3-- i
il
1
I
iii
TOOMIS ELLERBUSCH
LfiOftlJ lOroniu uimuuii vi ii
fniineerinj'u fakulteedi cum lau- -
it Bichflor of pplied Science
krudin Sündis 19H Kures- - ura omaö teos
ures Eelhariduse omandas Ku-- i i""'u ponitooni
rure 31al- - °n: Kas surra või
--r„_ 01ta
itra toiiegiJic is iuimiui
kib õpinguid Toronto ülikoolis
nudotri-kraad- i saavutamfseks
ttadeemiliselt kuulub korp! Vga- -
Ue
jfestreali eestlaskond pole
?3gulas Eesti suurim ega moo-iX- i
nende noorte osa suuremat
rc:sent) kui näit Torontos vii-sis- es
võiks pu-ra
moodustada kindlasti suure-:xdl- ü
noorterühm! kui Mont-ti- j
eestlaste kuulsaks saanud
Vierlased' Ometi omab Just
aulu- - ja mängurühm imetlus-väL-s- et
võimet eesti kultuuri
-- e:e oma rahva tarbeks viljeleda
i seda korduvalt suure eduga
eatele rahvastele tutvustada
Võibolla tohtub ime ennastsal
gavat tooa tegevaist juntiaesi
tte rahvuslik Idealism on suut-=j- d
noortele sisendada mõiste
csakultuurl suurest väärtusest
Iitahes on Juhid need kes rüh--
sa tegevuse kujundavad Ja noor--
meelelaadi vormivad Kuid ega
r:origi sundusega saa nii pide-vat
tööd tegema ilma et tegevus
riid tõeliselt ei kütkestaks „Vl- -
iirlaste Juures on kaks poolt
saavutanud õnnestunud tasakaa-'- i
ia tulemus on vanemate eest- -
aste südameid rõõmustav ja soo-enda- v
nooremaid aga eesti kul
bile lahendav
Aastaid on Montreali-Tororrt- o
Hstlased nautinud Ja kaasa elaj-ad
selle rühma nooruslikele esi--
enusile Nüüd on nende laulu-rangus- t
aga ilmunud suur he- -
Plaat Vikerlased laulavad" Sel--
on kokku 16 laulu mida an--
?aSI tervikuna või solistide
fth Ja Ingrid Meritsa Peeter
-- opviliemi ja Kalev Rubergi
Klt esitatakse kusjuures kõik
Ihaled juhtimine Ja akordioni de on Olaf Kopvillemllt kelle- -
instrumentaalses osas kaasa
ivad Alar Kivilo Mart Leet-- w
Karl Raudsepp Toomas Me-il
Toomas Metsa la Erik Par--
-- Ipoeg Enamus laule põhinevad
rahvaviisidel kaks on hõi- -
ntiudnde iasiskeankdsajalnaaulusooKmoeiumrälh- - f Ja luulekangas" on Jüri
Jl-tt- dre Poolt otse vikerlasile loo--
kulude esitusviis on rütmikas
mcorte nääitP vtta-iicnto- cf rv J mida suurendab Ja vahetakti-- &
rnewodillsemaks muudab
Plaadi tehniliselt otse
suur puhtus Ja hellsevus
j v "u cuüii na imei--
-- vi4res reaalsuses Pt laniintP
lf:uhemliupulatuadbi aobtsile vtõaijvuatdaveaeskt-s-
KCudai tUtVtlria Mnntroall
noorte eestipärase laululoo
ja 'uncja rõAmti Ho nnt
' Ja elUjUlzest nltmUt mU # külmaks iäta i o ih
West Junni vfittes nnb
ruie tule tantsima kaskede
f kased Q °n K°aU"
A
f'f~
)H- - K K K
{INDIUSTUSED
oroato 1S Ont
HO
kolmapäeval -
Võnnu lahing Võidupüha lavastuse finaaliks
nisade Maa" InvnclHc HU iaa x u- -l oodatakse suuri rahvahulki 9
Suur?"rshu!trraSSer00dU$kaunisSe -- !"1h "uwrauaorpi- oodatakse laupäeval 21 juunil „:-_CLh- ulkl'
Eestlaste Suvepäevade toimkond on teinud kõik selleks et
ODtimUtiü h :": L3" r!"Stat4 meie V™"PÜha Kott Vabariigi viiekümnendal juubeliaastal uu uirrieuiua ürituse õnnestumise suhtes aialiiushl möödunud knimmi i ii jas antud kus % dendi lavastajad "- -- - IUKmra Ja taiuonunai
Suvepäevade kavalise osa ras-kuspunkt
lasub kahtlemata vaba-õhulavastusel
milleks on Rudolf
Lipu August Gai-lit- i romaanist Isade Maa" See
Vabadussõja-ainelin- e romaan il- mus esmakordselt trükis 1935 a ja kirjeldab Gailitile omaste epi- soodidega Kolmanda kompanii"
sõjakäiku Ehkki selles on roh
knlesti lõbusaid ning kohati kogu !J a " "
""
gümnaasiumis ja ™"leKmotok
-_-- -:_ I
Vikerlased laulavad
valikuprintsiibi
tl
{
?iS" I I
pressikonverentsil
dramatiseering
Rudolf Lipp märjrib et la astu
kestab umbe üks tund ja neli-kümme-nd
minutit
Ehkki 470-Ieheküljel-usf
romaani
mille lugemiseks kulub 17—20
tundi ei ole kerge nii lühidalt
kokku võtta on selle tähtsamad
sündmused siiski esitatud kulmi-neerudes
Võnnu lahinguga Need
elustuvad nüüd rohkem kui 200
tegelase osavõtul pakkudes terve
rea pingsam lahingustseene Va-rem
on seda Eestis mängitud si
selaval A Särevi lavastuses Kol-manda
kompanii" nime all
Sõnalises osas on umbes 30
näitlejat Pataljoniülemat Laik-ree- d mängib R Lipp kes koos
Riina Reinikuga on ka tüki lavas-tajaks
Riina Reinik ise mänaib
tõsielulist ja legendaarset kuju
Eesti Vabadussõjast naissõdur
JCustit" kelle tegelikuks nimeks
oli Lilliorg Kolmanda kompanii
ülemat kehastab Harry Lillioja
Prügit Rudolf Viinamägi Purut
Leonhard Ots Pudsut Mati Rük-ke- l
vene spiooni Marjushkat Ou-d- l Kalm ratsakompanil ülemat
August Raag allohvitser Toomas
Arvit Heino Vellner tema venda
aiikk peek rühmaülemaid Au-gust
Tomband ja Helmut Hiiu-väin
alevivanemat Karl Pärnoja
ja kindralit Jako Luide Peale sel-l- e teevad kaasa umbes 100 nais-võimlej- at Estonia" orkester
noortekoor Xeelo" lauljaid T E
Segakoorist Ja T E Meeskoorist
ning skautide-galdid- e ridadest
Tehnilist personali on veerandsa-ja
Umber Lavastus lõpeb kind-ral
Põdderi päevakäsuga ja kiri-kukellade
helinaga
Väga palju on rõhku pandud
visuaalsetele efektidele milleks
ja nende
olid
ühiskonna
on sarkasmi
on
eksinuile kätt
me on ühiskond nagu
eemale loodusesse
hellust Ja
vaatleb
VABA EESTLANE 12 Juunil 1968 Wedne sdiy June 12 1963
t B
wW!ft aT i&A EatEHPVv mtr CTlH
Stseen suvepäevade lavastusest 1'ildil näeme' näidendi
peaosalisi Kudolf Lippu (põlvitab) Harri Lilliojat (hobuse
ja Kiina Kcinikut
T Säägi
esmakordselt kasutatakse eri-list
reostaat valgustust
on laenatud vahendid Ka-nada
ooperikompaniilt Tiina Lipp
on suutnud lahendada riietuse
ehkki see tull hankida
ei Ja ka rekvisiitide han-kimise
raskustest on ühisel Jõul
suudetud üle saada Nii näiteks
oli väga raske saada ehtsat eesti
maamehevankrit Lõpuks leiti
üks selline alus lähedasest talust
kuid se oli nelja kummirattaga
Tiina Lipp on aga lubanud rattad
eestipärase illusiooni loomiseks
üle värvida Ja A Sepa valmistab
külgredelid ning rakendid Näi-dendis
on dramaatiliste ja
stseenide ka lõbu-samaid
momente kus ühes selts- -
taustal
Iste-pingid
mest pildist tantsitakse riietaksid
vingerkat Ja esineb skaudi- - või gaidivormides-Un- o
Mankin
{
pääsevad
laialdane Pürotehni- - võtaksid osa lipuhelskaml-llst- e
! paraadist
Edgar Marten ja Harald Mäng
Luuletajad tulid rahva ette
Eesti Majas tutvustati Toronto poeete
loomingut
Saalitäis kirjandusehuvilisi oli ilmunud neljapäeva õhtul To-ronto
Majja et omistada tähelepanu meie poeetidele ja
nende loomingule EKS poolt korraldatud luuleõhtul Kohal olid
kõik Torontos elavad silmapaistvamad eesti luuletajad peale Ar-ved
Viirlaid! keda teenistuskohused takistasid tulemast Tema
loomingut esitas ta abikaasa Isiklikult olid rahva ees ülejäänud
— Eduard Krants Urve Karuks Hannes Oja ja Salme Ekbaum
kellelt kuulsime lisaks deklamaatorite poolt loetuile ka uusi luu-leti- ni
Uikliktil esitusel
mürsk
esitas
tsükli müle tsikli- - luuletusi
kud luges Ants
avasõnas
esitatava loomingu põhi- - sündinud kõige
olemust Anto tulles sündmused ajaloos kaasa
lega päris
Hannes Oja kä-sitleb
tihti
Temas kuld
vaid val-mis
Ekbauml
ta leiab ar-mastust
Arved VUrlaid
Maa"
Foto:
Selleks
küsimuse
kõrval
Eesti vabadus Mõni ar-vab
et
tänapäeva ühiskon-da
Tegelikult luule ole-ma
just
& 1
Isade
Lõhkeained mis annavad tõetruu
efekti Vabadussõja
on paigutatud õnnetuskindlatesse
kohtadesse metsa Ja need
lõhkema
teel Kaasa aitavad
helikövendajad
on nägusa metsa ja pub-lik
istub kuhu
on juba seatud
Tants toimub peahoones
ning autode
võimalused
Suvepäevadel toimub ka ula-tuslik
päevane kava mille kohta
on toodud lähemad andmed meie
teisal
Suvepäevade Vol-demar
Kana näeks et
ka
koguni rontot oma lapsed seks
soololouluga puhuks
Sõdurilauludest on se Selliselt nad tasuta
tükis valik sisse
on rakendatud se aitaksid täien- -
Idada vabaõhulavastuse lõpp pilti
eesti
Eesti
pole
arvatud
sobi enam
pek
ning
tõttu
sobiv
üles
Lipplng kuna ise luges oma
I uusloomingut Kivisüsi" Ja Ke-va-d"
Hilja Vürlaid dekalmeens
i Arved Viirlaid! luuletused Kõn-nin
kujusid" Lapse tõde" Vale
tõde" ning Kloostri varjus"
Eduard Krantsi kuul-sime
Vaptas ettekandel
Naerdes seda Joodikute nalja"
Moodsad perspektiivid" „La$-kurkorpuslan- e"
See nõnda-nimetatud
maine matk" ning ühe
katke pikemast luuletusest ta ene-se
poolt Karuksllt luges
Luule esikko-gust
tagasi" „E1 ole hea
et Inimene üksinda on" „Utle
motoks oli — Urve Karuks on täis noo- - tugrlle: tule!" Ja „Nurin" Autor
poeet Ühiskonna südametunnistu-- ruslikku trotsi end ise uusloomlngullsed Lil-sen- a
Ja igalt autorilt kuulsime lü- - Julgusega Ja sageli leiaps" Arlingtoni kalmistul"
hlkse Juures j on raske pidada ta naise Lõpuks väljaspool ettenähtud
olid n ö lisapala-- 1 omadeks xava kunstnik Vomm
deks I Oma märkis Luule oma luuletusi
Lühidalt iseloomustas luuleta- - Anto et Just laulikute mõjul on Luuleõhtu oli läbiviidud
jäte positiivsemad
Luule sel- - meie
tabavalt toime
Kokkuvõttes ta tähelepane-kud
Järgmised:
varjukülgi
ta
lootusetu käegalööja
ulatama Sal
kus
inimlikku
seljas)
millestki
lahin-guliste
luule on nagu aegunud Ja
ei
aga
oma lühiduse kom-paktsuse
moodsal
ajal
lahingutele
pan-nakse
elektroonilisel
stereofoonili-se- d
Vabaõhulava
mäenõlvadel
ja rõ-dul
parkimiseks
on piiramatud
lehes
paraadijuht
meeleldi
lastevanemad väljaspool To- -
ekspertidena ning
autor
ja
loomingust
Urke
ja
Une
Anto äsjailmunud
„Ule õla
Luuletusõhtu
Ta väljendab
häbenematu Ja
lugemised
hästi
peletanud
hubases küünlavalguses ja kuu-lajaskonnas
võis näha ka roh-kesti
noori
Milügil olid esitatud luuletajate
uuemad kogud mida autorid
„Pinlandia" neegri- -
Seejuures on aga õige et see r9l humniKS
nõuab süvenemist H„jut NIgeerlast ahku 16onud Hannes Oja luuletused Naeru- - neMrlvahaH)ir nfr ™ ntsi
oma luuletustes elu tihti lapsesil-- 1 väärsus" Must Jumal 1- - „Must „nUfi vtta nma wi™iv ™™
maga Ja südamega Ta käsitleb Jumal 4" Ja Trepiastmed" luges funtud helJlooJa Jean sibeliuse
elu nagu mingit unenägu kusjuu- - Harri Landra kuna autor ise esi- - t oodud #JlnlandIa- - avamar
leppida mida ta näeb Eduard vaataja" mis ei ole varem ilmu- -
Krantsi luulet Iseloomustab rre-jnu-d Salme Ekbauml luuletused Selle kohta märgitakse et see
hisus tabavus Ja huumor Ta võib ' Ristikhein" JSammeJdunud kä- - helitöö tõlgendab kõige selgemini
olla kõrvaltvaataja kuid samas 'sukirjad" Jung" Maapõu" Ja Blafra rahva maastiku Ja loodu- -
ka see sõjamees kelle hävitas „öö söejoonised" esitas Ilo Mai se omapära
Sirjelinnu laul suvepäevadel
Roman Toi vestleb uuemast loomingust
Tänavune Võidupüha Itorseshoe Valle) ' rhk Hobuvraua Oru
erineb kavalt üsna suuresti möödunud suviharja pidustustest
fheks omapäraseks j värskeks uudiseks meeskoori kavas nn
uus laul Sirjelinnu laut" Kõman Toilt kindlasti suviselt rõõm-sailmeline
ja sädelev koosnedes mitmetest rahvaviisidest iiinp
olles ilustatud instrumentaal soolodrpa Heliloojana ja laulude
meistrina rikastab Kõman Toi pidevalt Toronto eestlaste muusi-katuru
evides oma nimel juba 200 helindi ümber sümfooniatest
lauludeni Sealjuures on ta eesti kooridele Torontos väsimatuks
-- lauluisaks" krlle juhtimisel toimuvad rsinduslikud kontserdid
me kultuurielus
Kulda sta jõuab küll kõike ku
na sagedane proovidel käimine
on isegi Juba pingutav ning veel
gi pingutavani helindite tehniline
kirjapanek kuna nootide kirju-tamine
toimub käsitsi ega ole siin
masinate abi? Roman Toi Jõuab
Temas on sitkust ja sädet ning
loomingulist Indu fantaasiat ning
ilumeelt helide maailmast — Ja
temas on head tahet teenida oma
rahvast vaimsete kinkidega
Kuid laskem helimeistril enesel
pajatada oma tööst ja lootus-test
käsilolevast loomingust
ning äsja valmimast
Roman Tol ütleb Pärast hiljuti
esitatud kantaati Suur on Ju-mal
Su ramm" paelus Uks uus
motiiv mu tähelepanu piibli ai-nest
nimelt mäss Moosese ja Aa-ron- i
vastu Mässu põhjustas tü-dimus
vanadest Juhtidest ning
nõuti uusi nägusid Olen seda osa
vaadelnud pikema vaimuliku he-liteose
perspektiivis Ja läbi mõ-telnud
ning arutanud õpetaja K
Raudsepa ning õpetaja O Pello-g- a sest Moosese raamatu lugu
nõuab teksti osas tähelepanu igas
aspektis Sügiseks valmib mul
aga uus patriootiline meeskoori
lau) Fr R Kreutzwaldi luuletu-sele
Ja leiab esitamist Järgneva
hooaja kontserdil
Roman Toi organistina ütleb:
Mängin meeleldi vahel kirikus
orelit sest siis olen ka ise inter
preteeriv
Koorijuhtide ainsaks vahen-diks
helisid tõlgitseda jääb ju
ainult koori kohustuseks autud
laulu nauditavaks viimistlemi-ne
seega on koor tõlgitseja
ning edasiandja etendusel
Oreli mängimine kirikus tähen-dab
mulle aga sedasama mis ki-rikulisele
palvusele tulek see tä-hendab
— Jumala teenimist Mõ-ned
organistid tunnevad et nad
on tähtsamad kui õpetaja jutlus
aga ma Ütlen nad on nagu kiri-kulised
viimased palvetavad sü
damega organistid südame ja
Ilmub
Väljaspool Kanadat Ja kiripost:
Nimi
mänguga
Inspiratsiooni kohta Ütleb Ro-man
Toi: Inspiratsioonid tulevad
mitmesuguste elamuste läbi kuld
üheks allikaks on Ühiskond kui
niisugune Ja tahe seda Ühiskonda
teenida Helikunstis toimub loo-mingu
moment üksikust mõttest
vahel Ja viimati mainitu käib ise-gi
mõnikord kirjanduse kohta
kus Uks põhiidee tervet teost kan-nab
Eneseväljenduse tahe naneb
looma olgu seo siis filosoofiline
poliitiline tundeelamuslik või
midagi muud Ranced esteetikud
nõuavad Kunst kunsti närust"
- kuid kas me pigem ei sõnaks
Intuitiivne loomine la ilu on
meile sama vajalik kui hapnik"
blrjellnnu laulust rääkides:
Mu eesmärgiks nii Võidupühal
koorilauluga välja tulla laulu-g- a mis vastaks vabaõhu nõus
tele kuna kooride nüansid
suurte avarusu- - tõttu jäävad
kahvatuiks hariliku koorilaulu
juures
Olen juba mõnda aega selle üle
mõtelnud Ja otsustanud katseta
da uusi vahendeid et koori esi-nemine
mõjuvamalt rahva ela-musse
pääseks nllütelda Usavitr-vid- e kaudu Andsin Sirjelinnu
laulule soodsama rakenduse ela-vama
sidudes rahvaviise tantsu-viise
Ja rahvalaule kandlemängu
flöödi lullutamise ning kontra-bassi
mehiste toonidega nii oma-ett- e vahemängudena kui koori
saatena Nõnda siis tõlgitseb Sir-jelinnu
laulu meeskoor kannel
flööt ja kontrabass nlnc terve
rahvas sest olen otsustanud tut-tavatele
lauludele silma vaadata
loodan et suvepäevad saavad
selle laulu läbi rõõmsamaks va
hcldusrlkkamaks Ja uudsemaki
Nõnda kõneles Tol esi-tatavast
uuest laulust Hobuse-raua
Orus kus seda kindlasti
kaunist rahvapärast heliteost
peatselt kuulda saab HelLsc he-lise
Hobuseraua Orc Sirieiinnu
(laulust'
maksab Kanadas:
$15 —
$8 —
$5 —
Tiina Tuvikene
VABA EESTLANE
kaks korda nädalas
Aasias
Poolaartas
Veerandaastas
Aastas $l0— Wrlpostl lisamata ÜHES KUUS:
Poolaastas $850 Torontos 50 c mujal Kanadas Veerandaastas $5— ÜmSAd8esjasnInoglismaal 70 c teistel
Aadressi muudatus 25 centl
ÜS4 tellimiste aadressidele palume kindlasti märkida
J5IP COnE" number
TELLIMINE
VARA EESTLANE
PO Box 70 Posfal Stn C Toronto 3 Ont
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastakspoolaastaks
veerandaastaks — tavllsekirlpc tiga alates „
16 Tellimise katteks lisan I siinjuures
rahastshekigarahakaardiga (Raha saata ainult lihtkirjal)
Aadress
Homan