Vaba Eestlane, August 21, 1965

              Göteborgi Eesti Seltsi
juubel
GÖTEBORG EPL - Götebor- -
rest Selts pühitses möödunud
v-- Ta 8 augustil Leruml
1} "— „cHlrtiH i!nnl nlriu- -
20-nd- at aastapäeva s - Ta
fie- - millest võttis osa üm-'s- c
'300 eestlast enamikus
r Kes "n aastate jooksul selt- -
unel voi leisei viisu
si te „
i_"-- - arendada ja elustada
li K- -J s-ve- ilma
soodustas kõigi- -
&_i't „eva-pe- o Koraaiuuichui
asõnas seltsi esimees
ytrrf p mmer nentis nii tõuse
' õne Göteborgi Eesti
mis aga viimas---- :
15 St 's eevuses
- t-- s' on saavutanud stabiil-'-j
' tublide kaasaaitajate
5--S-C
ohatuses laste suveko- -
ij tet Ja ringide töös -- ses
jCrVindasse aastakümnesse
thtur--e soovide ja lootustega et
aiduks uha kaasaaitajald-töötegi-ai- d
a leplikku meelt" ütles selt-si
esimees kes puudutas lõpuks
ki Gitetorgi Eesti Maja küsi-- '
rjst kutsudes üles kaasmaalasi
rasuste suurendamiseks
Kotkajärve uus nägu
Möödunud nädalalõpul töötas
Kotkajärvel vanade skautide
Biudhabemete kümnemeheline
tjoruha Udo Lepiku juhtimisel
jsiküla sauna juures Sauna
teine riietusruum mis ehitati
Maailmalaagriks vooderdati
seedri paneeliga ja kogu hoone
seinad impregneeriti uuesti Ko-hendati
sauna teid ja järvele vii-vaid
treppe Suurimaks tööks oli
sauna supelsilla tõstmine õigesse
asendisse Kotkajärve veevärgi
viimisel elektripumbale läheb se-eme
mootorpump sauna käsutuss-e
ja kaob ära tarvidus käsipum-bag- a
sauna vee varustamiseks
Toronto Eesti Skaudisõprade
Selts on seni korraldanud laagri
siseteede parandamist läbivoolu
torude asetamisega tee alla kivi-de
kõrvaldamisega tee pinnasest
ja teede kruusatamisega Seni on
teedesse maetud $600— ja teed
on heas korras Arvatavasti tule-val
aastal kaetakse asfaldiga kaks
mäenõlva kust suured sajud sil-lutise
korduvalt ära pesevad Tee-de
parandamise Ja peatselt alga-va
soögiruumi-kohvlk- u ehitamine
v on seltsi Kotkajärve Komitee kor
raldada
i Spordivõistlused
Seedriorul
1 Seedrioru laste suvekodus on
põimunud viie nädalase tegevus- -
hooaja kestel pidevalt spordiv-õistlusi
millede eesmärgiks on
luoorte kehaliste võimete kontrol- -
unine Võistlustest on võtnud
'osa peaaegu kõik suvekodu kas-vandikud
kellede jõuproovid ker-- t
Sejõustikualadel on kujunenud
j alati suvekodu pinevaimateks Ja
jtegevusrohkemateks päevadeks
I
Balti tenniseturniir
Spordiselts Kalevi tenniseklubi
Jahis palub eesti tennisemängi--
va rohkearvuliselt osa võtta Bal-- 1
turniirist mis toimub sel ääs-il
28 ia 29 augustil aleuseea kl
9 homnukul Riverdale Pargi ten-s-sev- äl
akuil Registreerida A
Roostile tel 244-927- 0 või võistlusp-äeval
pool tundi enne algust
Etsti ritstpmtisttr
M BURCHARDT
n-nid- e ja härrade riietus
'M Mortimtr Av HO 3-22- 31
Miks Venemaal ei elata nagu Tallinnas!
Ameerika ajakirjanik tänapäeva Eestis
CHICAGO (VE) — Kirjeldused ja sõnumid okupeeritud Eestist mis avaldamisele pääsevad
ameerika ajakirjanduses on tavaliselt lühikesed J3 kokkusurutud sageli toetud ja lühendatud mõ-nest
pikemast X Eestit külastanud ajakirjaniku kirjutisest Teadeteagentuurid avaldavad muidugi
ja saadavad välja kaugekirjut3Jate teletype kaudu kogu sõnumi kuid kuipalju teatav väljaanne
sellest avaldab on muidugi Iseküsimus Käesolevas on võimalik üks niisugune kirjeldus
kärpimatult nagu seda on koostanud Pressi Fred Coleman kes iibinud
Eestis augustikuu algul Pikem sõnum algab korrespondendi intervjuuga mida ta on
teinud X Eesti majandusbossi Arnold Veimeriga keda sõnumis on tituleeritud doktoriks Vei-ine- r
on ameeriklasele jutustanud järgnevat:
Chicagos üteldakse et liha-tööstuses
ei tohi olla muud üle-jääki
kui sureva lehma viimane
hingetõmme Ja seesama põhimõ-te
kehtib meie põlevkivi tööstuse
kohta Põlevkivi on otsustav te-gur
meie majanduses" Nii olevat
„dr Arnold Veimer" endine kom-munistlik
peaminister" ja nüüd-ne
N Eesti majandusboss alusta-nud
oma seletust sellest miks
see Balti vabariik on paremini
toidetud ja riietatud kui enamus
N Liidust Põlevkivi tootvat elekt-rijõud- u
Eestile Lätile Leedule
Valge-Venel- e ja Leningradile
60% põlevkivist muutub tuhaks
millest toodetakse materjale kee-miatööstustele
valmistatakse ehi-tuskive
Ja isolatsioonimaterjali
Veimeri seletusel olevat Isolat-sioon
nende moodsates ehitus-tes
vilets nii et kui keegi aevas-tab
maja viiendal korral siis
võidavat vabalt kuulda esimesel
korral midagi niisugust nagu
Jumal õnnistagu sind!"
Põlevkivi tuhast valmistatav
isolatsioonimaterjal likvideerivat
seesuguse nähte Edasi olevat Vei-mer
möönanud avameelselt et
Eesti olevat olnud haruldaselt
kõrgeltarenenud maa enne kui
Stalin annekteeris Balti riigid
1940 Ka muus osas olevat Veimer
olnud avameelne käsitledes nõu-kogude
tsentraliseeritud büro-kraatiat:
Igakord kui ehitame
mõnda uut tööstust siis on see na-gu
jälle uue Ameerika avastami-ne
Sidemed majanduslike nõuko-gude
vahel ei ole kuigi tugevad
koordineerivad komiteed nõr-gad
Ja piirduvad vaid soovituste
tegemisega Me ei ole nii dogmaa-tilised
et uskuda et praegune
süsteem kestab igavesti"(!)
Ka Veimeri enese karjäär ole-vat
käinud üles Ja alla Ta olevat
olnud vanglas 16 aastat Eesti Va-bariigi
20 aasta iseseisvuse kestel
olnud peaminister 1944 — Ja
nüüd N Eesti majandusnõukogu
esimees Ta on seletanud edasi
et palgad olevat Eestis kõrgemad
kui teistes nõukogude
Oskustööline teenivat 170
rubla kuus (1) kuna N Liidu
keskmine kuupalk olevat ainult
75 rubla kuus Ameeriklane lisab
et rubla ametlik kurss olevat 1
dollar Ja 11 eenti Vclmcr ci olevat
vastanud sellele kuipalju Eesti
produktsioonist jäävat Eestisse
Ja kuipalju minevat mujale N
Liitu See olenevat tööstuste ise-loomust
Ja põllumajanduse too
dangust Importeeritavat sama--
palju kui väljaveetavat
Edasi kirjeldab ameeriklane N
Eestit niisugusena nagu talle and- -
meid on antud nagu ta seda ise
on suutnud tähele panna Ja oma
hinnanguid teha üks Eesti kalu- -
rite kooperatiiv olevat harutöös-- i
tusena loonud mööbli valmista-mise
vedude korraldamise Ja ka-rusnahkade
tootmise Edasi ole-vat
väljaarendatud elektriga star-timise
seadeldis paadimootorite-le
kuna vene vabrikute poolt too-detud
seadeldised ei olevat töö-tanud
Nüüd olevat see eesti Inse-neride
poolt konstrueeritud sea- -
riided olevat moes ja populaar--
!Sed ka Moskvas
Moodne ja abstraktne kunst
VABA EESTLANE laupäeval 21 augustil 1965 — Saturday August 21 1965
see tuua
Associated kaastööline
tõenäoliselt
on
1951
vabariiki-des
olevat 'Moskvas keelatud kuid
Eestis olevat see esitatav Väga
palju eestlasi vaatavat Soome
televisiooni sealt saadetavaid
päevauudiseid ja filme
Venelased vaatavat kadedusega
Eesti põllumajandust Keegi
elektrik ühes kolhoosis 15 miili
Tallinnast omavat kahekordse
isikliku elumaja ta teenivat 100
rubla kuus ja naine saavat 105 rbl
kuus loomaarstina Nad olevat
hakanud raha kokku hoidma oma
maja tarvis 11 aastat tagasi alus-tanud
selle ehitamist kahe aasta
eest omavat nüüd majas televisi-ooni
Ja lootvat peatselt ka saada
majja veevärgi Moskvas olevat
aga mitu perekonda kuhjatud üh-te
tuppa jagavat ühtainsat kööki
Ja mitme perekonna peale üht
vannituba Vene kolhoosides ole-vat
aga elutingimused veel halve-mad
Nooremad püüdvat ka Ees-tis
asuda linnadesse kuid ka maal
olevat elutingimused Eestis pa-remad
kui kuskil mujal N Liidus
Tallinn olevat muutunud ka turis-milinna- ks
avatud laevaühendus
Helsingi ja Skandinaaviast olevat
tulnud sel suvel ligi tuhat küla-list
et võtta osa pidustustest 25
aasta Nõukogude valitsuse kest-vusest
Eestis" — nii nagu amee-riklane
seda väljendab Tal on
aga olnud siiski küllaldaselt era-pooletut
silma näha ka asjade
tõelisust
Tallinn nägevat siiski veel väl-ja
nagu Lääne-Euroop- a vanalin-nad
Ja mitte nagu Venemaa Tal-linna
kohvikud olevat ka praegu
parimad võrrelduna kogu Vene-ga
Gloria" restoran olevat lähim
läänemaailma ööklubidele mida
võimalik leida kogu N Liidus
Mehed kandvat seal tumedaid üli-kondi
Ja daamid õhtukleite tant-sitavat
isegi twisti Peale selle ole
20 sõjaväe
(VE)
OVNIs
Teatavasti on mainitud
aegajalt ikka juttu olnud
seoses nende mõistatusliku ilmu-mise
ning taaskadumisega olgu
siis või teistes maa-ilma
nurkades faktid
mis möödunud nädalal on üllata- -
nud ja erutanud
nende hulgas kompetentseid ning
igati usaldatava vastuvõtu ning ( otsustamisevõime vaimse taseme
ning tervisega isikuid on põhjus-- 1 tanud huvi kogu
simuse vastu
s2„i__s diuitrjuuut ait arvrs
„üliloomulikku" valgust kiirga-va
ning väga ebamaiselt" käi-tuva
objekti tervelt 20-n-e minu-ti
vältel nähtav ning pildistatav
manööver" 3 Antartida
kohal kinnitamist leidnud
saarel asuva Argcn- -
tiina sõjaväebaasi 17-liikmeli- se komando poolt i
nltanud ka laevastiku ülem
Boffi isiklikult
Fotodest mis on tehtud mitmete
deldise tootmine saanud Juhti-- nende hulgas kaks tshlill
kogu Liidus Ka riietus-- 1 last kes Juhuslikult viibisid mo-moodi- dc loomine olevat Eestis 'mendil Argentiina baasis
Ja Eestis valmistatud matsiooni tõele on kin--
wju
ovtkodu ujumisvõistlused Jõekäärul on alati osavõtjatele ja pealtvaatajatele pinevaks elamuseks
Foto: J Säägl
vat veel neli moodsat kohvikut
Tallinnas sisustatud skandinaavia
mööbliga Moskva ajalehtedes il-muvat
sageli kadetsevaid artik-leid
kus küsitavat Miks ka meie
ei või elada nii nagu elatakse Tal-linnas
""
Tallinn olevat üldse väga tunde-li-k
mõiste vene võimukandjate
juures mille pudutamine neid
ärritavat ja üks nõukogude
ametmees olevat ameerika aja-kirjaniku
vastavale küsimusele
vastanud nii: Miks te ei kirju-ta
ka sellest et siin ei ole min-geid
orjastatud rahvaid" (cap-tiv- e
nations)
Artikli lõpuosas kirjeldab amee-riklane
uuesti Tallinnat ja Eesti
saatust Ja teeb silmapaistvalt õi-geid
Järeldusi Ta Ütleb:
Tallinn on keeruliste muna-kiv- i
sillutisega tänavatega ehita-tud
künkale merekaldal Elamis-tingimused
on ka praegu siin võr-ratult
paremad kui Moskvas ja
teistes Liidu osades See ongi
tõsiasi mis piinab Ja ärritab ve-nelasi
— sest see väike maa Ees-ti
on valitsetud ju N Liidu poolt
Ja see fakt on rõhutatud Läänes
kui markantne näide nõukogude
imperialismist Nõukogude või-mud
näevad tohutut vaeva et esi-tada
andmeid näitamiseks kuidas
Eesti on õnnelikum" nõukogude
valitsuse all kui iseseisva riigina
Kuid venelased ei ole siiski suut-nud
ära seletada kuidas Eesti
okupeerituna elab siiski paremi-ni
kui tema
Võib olla osa vastusest sellele
peitub tõsiasjas et iseseisev ja
vaba Eesti oli võrratult kõrge-mal
arengutasemel kui Vene-maa
juba siis kui Stalin 1910
aastal okupeeris Balti riigid —
Läti Leedu ja Eesti"
E K— k
ese minutit kohal
taldrBikUuEdNOS nagu neid koh—alikAursgeanmtiientaliskuosn kveieimlesaseniilmentäadtaaklasiel: püsivalt p—äeOvabkjeocratss Vnanladores No
— äraseletatud: objektid
objek-tidest- "
Argentiinas
Viimased
argentiinlasi
enneolematu
on
I)ecepcio'nl
kontr-admlr- al
N
Infor-esirinna- s
vastavust
N
okupeerija
ebasoodsais tingimusis
ei ole siiski erilist lisaselgust loo-ta
mõistatusliku aparaadi olemu-se
ning võimaliku päritolu suh-tes
Lisaks noile autoriteetsete isi-kute
tõendusile Antartidal tiiru-tanu- d
ning siis kirjeldamata kii-rusega
agaraadi reaalsu-sest
on fenomeen olnud järsult
tuntav ka saartel asuvate baaside
&e°5 ?rfa! S ib!„" rVtslonee- -
maie inouiemsiaae iii
Nii Argentiina kui ka Tshiili sõ-jajõudude
poolt on otsustatud
asuda nähte tõsisele uurimisele
Informatsioonile Antartidast on
Järgnenud rida teisi millest va-hest
märkimisväärseim tundma
ta aparaadi ilmumine Bahia Blan- -
ca lähedal asuva sadama kohale'
Eesti keele probleemid
teevad muret
Toronto Eesti Seltsi Täiendus-kooli
juhataja Oskar Paas saabus
tagasi Rootsist kus ta külastas
Stokholmis oma venda sõpru Ja
O Paas märkis Toron-tosse
tagasi saabunult „Vaba
Eestlasele" et tal oli Rootsis lä-birääkimisi
Ja nõupidamisi ka
sealsete koolltegelastega Ja Stok-hclm- l
Eesti Algkooli õpetajatega
Arutati õpikute väljaandmise
koordineerimist ja teisi olulisi
kooli tulevate noorte vähene eesti
oskus Kogemused näita-vad
et eesti noorte eesti keele
kus väheneb iga uue kooli astuva
KAUGESÕIDUKAPTENIT
Osvald Lootsi
sündinud 1896 Käsmus
surnud 9 aug 1965 Inglismaal
EESTI
L 'X t? '""Ioll lmmmammM
Mm titsist- - MUUUUUUUM
USA uus Liitunud Organisatsioonis Arthur
Gnldberg (paremal) esitab New Yorgis maailmaorganisatsiooni pea- sekretärile U Thanfile oma volitused
LENDAVAD TALDRIKUD HÄIRIVAD ARGENTIINAT
Salapärane baasi
AIRES lendavad
või
identifitseerimata lendavad
naiaiiaiasi
juulil
"?RmmmMEKMm]mmmmm9mMiVMMmmmWmmmmmmWmm
ZŠnMt&BBKrwlBBmmEmmmmmmWmmlmM
tehnilisls
kadunud
tuttavaid
Rahvaste
Laevaehituse insener Heino
Valvur kes viibis koos perekon-naga
mitu aastat Jaapanis kus ta
töötas Järelvalve insenerina õli-ve- o
laevade ehitamisel saabus ta-gasi
USA-ss- e Ja Jääb elama San
Franciscosse Ta on Standard OÜ
of California laevanduse osakon-na
teenistuses teostades suurte
tanklaevade planeerimist Ja kont-rolli
Göteborgist siirdus USA-ss- e kü-laskäigule
üliõpilane Toomas
Oim
Eurooparcisilc kaheks kuuks
asus USAst Aino Turu Esimene
peatus on tal Londonis ning hil-jem
külastab ka teisi riike
kus see püsis paari tunni kestel
Kohalikel ajalehcmeestel on õn-nestunud
fenomecni fotografeeri-da
ning filmidel on enamvähem
selgesti näha taldriku klassiline
vorm" kuplikujulise keskosaga
See Ja teised vahest küll veidi
ebaselgemad ning vaieldavamad
ilmutused mujal muu hulgas ka
pealinna Buenos Airese kohal on
häirinud paljusid tänaval viib-ijaid
ajalehe reportereid Ja televi-sioonijaamad- e
esindajaid Sala-päraste
külaliste oletatav pärit-olu
ning võimalik sõbralik või
vaenulik huvi maapealsete vastu
on üldiseks kõne- - ning vaidluse-ainek- s mitte üksi tänaval ning
kodudes vald ka ajakirjanduses
raadio- - ja televisioonisaadctes
kippudes tahaplaanile suruma
kõiki muid uudist-i- d ning päe--
vasündmusi
Toomas Arusoo
kolmas
Inglise lahtistel meistrivõistlus-tel
ujumles saavutas eestlane
Toomas Arusoo 100 Jardi liblik-ujumise- s kolmanda koha tagajär-jega
1015
Aidake kaasa et
VABA EESTLANE"
leviks kõikidesse eesti kodudesse
i mis on eriti suured mõõtmed võt- - nud Rootsis kus peaaegu 50% vii-masel
ajal sõlmitud eestlaste abi-eludest
on segaabielud
kusimusi mis täienduskoolide aastakäiguga mis on tingitud
Igapäevases töös esile kerkivad ' peamiselt sellest et kodus ei pan--O Paasi hinnangul on täiendus-- 1 da küllaldast rõhku eesti keele
koolide probleemid põhiliselt j
'
rääkimisele Ja õpetamisele Olu-Roots- is ja Kanadas samalaadsed Ilse tegurina mõjub siin ka pide-Suurima-ks
mureks õpetajatele on vait suurenev segaabielude arv
keele
Lhk5
mälestab
KAUHki:V JUHTKONNA
KOONDIS TOKOXIOS
peadclegaat
Identificadas
sõjaväe-vak- s
Teadaanne Seedrioru
2 segakoorilaulude
võistluste kohta
Märtsis 1963 kuulutas Seedri-oru
Juhatus välja 2 segakoorilau-lude
võistlused üleskutse osavõ-tuks
avaldati eesti ajalehtedes
üle kogu vaba maailma Võistlus-tööde
esitamise tähtpäevaks —
24 veebr 1965 — oli Eesti Vaba-riigi
konsulaati Torontos saade-tud
22 võistlustööd mis auhinda-miseks
üle anti Toronto Eesti Se-gakoori
Juhatuse kui võistluste
tegeliku läbiviija poolt kujunda-tud
auhlndamiskomlsjonllc
Seedrioru 10 aastapäeva pidu-likul
aktusel 1 Juulil 1965 tehti
avalikult teatavaks auhindamis-komisjon- i
koosseis (Kalju Raid
Eerik Purje Ja Roman Toi) Ja au- hinnatud helitööd Autori varju-nime
kandvate ümbrike avamisel
konstateerin samas et auhinna-tud
tööde autoriteks on Järgmi-sed
ccstl heliloojad (andmed Jär-jekorras:
helitöö auhind varju-nimi
autori nimi):
Talgulaul" 2 auhind $50
Halb Sirp" Salme Purre Söder-talj- e Rootsi
Pulmas" 3 auhind $25 Pilll-mees- " Juhan Aavik Stokholm
Rootsi
Käole" 3 auhind $25 „Pasto-raal-" Juhan Aavik
„Ule kodumäe" 3 auhind $25
Haldjas" Salme Purre
Kirikukell" 3 auhind $25
Kajakas" Salme Purre
„Las mina hakkan" tunnustus- -
auhind $10 Mardus" Elmar Ra-jalo- o
Asquith NSW Austraalia
Kuldakallis kodumaa" tunnus-tusauhin- d
$10 fthtu rahu" Ju-han
Aavik
Jaaniõhtul" tunnustusauhind
$10 Sõnajalg" Salme IMrre
Auhlndamlskomlsjoni otsused
on võistluste korraldajale Ja osa-võtjaile
lõplikud
Auhinnatud helitööde suhtes on
võistluste korraldajal ainuõigus
neid honorarivabalt trükkida Ja
esiettekandele tuua Seedriorul 2
Juulil 19C6 a peetaval 4 Eesti
Laulupäeval Kanadas
Auhindamata jäänud tööd säi-litatakse
Eesti VabarUgi konsu-laadis
Torontos (87 HIgh Park
Ave Toronto Ontario Canada)
60 päeva alates käesoleva teada-ande
avaldamisest Selle aja kes-tel
võivad autorid oma tööd taga-si
nõuda Hiljem hävitatakse ta-gasinõudm- ata tööd
Võistlusi lõpetatuks tunnista
des avaldab Seedrioru Juhatus
siinkohal tunnustust Ja tänu
võistlustest osa võtnud heliloojai-le
soovib õnne Ja Jätkuvat edu
võitjaile Ja tänab auhlndamlsko-mlsjoni
liikmeid ja Toronto Eesti
Segakoori Juhatust võistluste lä-biviimisel
osutatud tõhusa ja as-jatundliku
kaasabi eest
Seedriorul augustikuul 1965
Võistluste korraldajad