Vaba Eestlane, May 19, 1965

              --ff
r38
VABA EESTLANE kolmapäeval 19 mall 1965 — Wednesday May 19 1965 Iük1
Suure soja lõpu ee
Eestlaste kultuurilinne Saksamaal
truuk
Et eeti Kunstnikud kirjanikud näitlejad lauljad jt sõjaaegsel Saksamaal oma muusale
ijid lähemalt õimaluste-kohasel- t püüdsid truuks jääda selle kohta annaail faktilise tõen- -
kasõi sõjaaegsed ajalehed kus vaimuinimestest üsna rohkelt juttu Kuid mitte ainult juttu
Fftiõna" eergudel on ka rohkelt kirjeldusi ja kirjutusi nende erialalisest tööst ja teretusest
Tuletame KanfhUv— —
_
Roman Toi a mees
noodipaniga
n1nA11
£PS E
nn pikem kirjutis
ulust õigemini Eesti
l umDer Ruuiiuujjuu
r a ellukutsutud esime-st
gakoorist Saksamaal - ees'
ke6- - H A usutlenud „noort
ka du" Roman Toid ja
:
t oc rcmisi: äiuni ckv ia-- 1
c "vüid Saksamaal asuva Eesti I
jfj-haalin-rn
kuulajad veenauaa
asjas et laol onuvaua Kosia-i- d
jälle eesti koorilaulu helid
S selt on Saksamaal organiseeri-ad"
esimene eesti laulukoor kes
r~a eesmargiks on võtnud pakk-uda
eest) laulu kõigile eestlaste-j- e
nii kotus kui võõrsil Et see on
edukalt võimalik ainult raadio
teel siis on kõigiti arusaadav et
5t'i laulu viljelemise on oma
ülesandeks võtnud Eesti Ringhää-IrF- J
ümber koondunud eestlaste
ptre
On ellu kutsutud rohkeliikmeli-n- e
segakoor mille juhatajaks
on noor muusikajõud Roman
Toi
Esmakordset! esines uus koor hil- -
t--Ü ühe Eesti Sõduri Tunni" raa-re- s
rea rahvalike lauludega ja
praegu on kooril ettevalmistusel
esimene Iseseisev kontsert"
Edasises jutuajamises märkis
Kõman Toi 20 aasta eest et „To-lum- e
olla õnnelikud et Saksa rii-gi
ja ringhäälingu poolt loodud
rumalustega võime asuda siin
kaugel kodumaal viljelema eesti
koorilaulu Usun et see pole liial-dj- s
kui arvan et oleme moodust-amas
praegu esimest segakoori
Saksamaal ning mis veelgi täht-susi
— ainsat koori kelle reper-♦aar- i
valikul pole mõõduandvad
mingid muud momendid peale
kunstilise "
Puudutades noodimaterjali na-pilt
jutustas usutletav: „Kind-last- i
oleks aga vähe olnud heast
ihtest kui kooril oleksid puudu-nud
vajalikud noodimaterjalid Ja
' ""stl need puudusidki algul Aga
sus ilmus nagu maa alt üks meie t
irumesi kes oli pääsenud Tallin- -
r&st tulema viimaste hulgas ja tõi
Kaasa märkimisväärselt suure ko- -
fj eesti heliloojate loomingut
Sealhulgas on kõik Eesti 9 10 ja
u laulupeo noodivihud samuti
kavatsetud kuid pidamata jäänud
i laulupeo noodimaterjalid ja
£el palm muud Ka tuleb märki- -
a e? noote on kaasa toonud veel
T-i-j-ud
eised kuigi vähesemal
' aarat
Kuid nii või teisiti sellega on
eesti koorilaulu edasielamisele
pandud peamine alus ja selle
rest peame olema tänulikud '
M dc see meie hulgast kellele
gnen:? tanu suurima noodiko- -
f - eesi on oma noodipakki kogu
-- si keskel valvanud enam kui
K-- iki kohvreid kogu oma varan- -
r-s-ega
tattes ka õhurünnaku ajal
oTlendisse minnes kõik muu sin
paika ia võttes ainult noodi- - "k) kaasa"
Nuud kahekümne aasta möö--
--jdes võiks Roman Toi selle noo- -
"
v :: 1 uU" '
—w Ma ci Augu vaua maanina i —usrade pere saaks talle tänu ' aIdada !
nlUleb elada et kodU-- i
maoie raaasi minna'
Mari RmfiM c_„„ uv
J"t iUgesid kaasmaalased 20 aas- -
3 CAet VJT)-_1-Tii_i hTL™1!: I ~i£7uS= linnakese par--
Pidi sammub aegamööda 'kJaJ- -afbT2iu!T2wniÄi SLfi
-- v Sa iSl SIS
~- - "Ja
-- - sui ungi seige ei loo ra-- 1 uaja Auerbachi pargike-keeg- i
-- i - muu kui Eesti
: cakaitse omaaegne esinai- -
Raamot
M- - - 'Jtt pöördus kodumaale
Raamoti silmad löövad noo- -
--J -- ' ä ' särama ja nendest hei-- : a e vastu tuttav Naiskodu--'s- e
--hi võitlustahe
— -
r
Sellise varemeteväljana jäi Berliin
eestlased sealt lahkusid
„Usk peab meil kindel olema" i
tähendab ta „Päris paha on vahel
kohata mõnda eestlast kes kur-dab
ja õhkab ning kahtleb et kas
me kunagi enam oma isademaale
tagasi saame
Seevastu on nii hea kõnelda
kaasmaalasega kes on Eesti
tõusus sama kindel nagu olen
seda ise
Ja kui nad seal ka puhta töö tee-vad
— mulda nad ometi ära ve-dada
ei saa ja küllap rammus
Eesti muld kord Jälle tagasipöör- -
dunud eestlase tööka käe all uusi
sõja
Tuleb elada sel-- 1 tenberg Julius Gentalen Anna
leks et kodumaale jälle tagasi Põllusaar R Wunderlich
Ed Märt Rosman Aarne
— Nii ütles 20 aasta Mari Johan Naha Vee-Raam- ot
kes pärast seda iber Oskar Juhan
oma mälestused sõjaaegsest elust
kirja pani Ja mis kõnelevad ka pä-rast
meid suurest eesti naisest
kelle elab Eesti ikka veel
iabana
Kui Ed Wiiralf tuli
Berliini
vnmasei sojaaasiai saaous tai
Wiiralt Viinist Berliini Ta ei pea
tunud seal kaua Ta ei saanud
püsida sest Berliin oli pide
valt pommide all Ja kes
vähegi sai Berliinist põge
neda kui põlevast põrgust See oli
pr wr otm ' i
i
"4
mW&%tJm2£2k&JwmWli9m'" "1 AmmmY'
WmMLmm--:
wB
Maret Pank 1913 aastal "J'J j „õeenike laagris enne
kontserti
kentiv ka würaldl kohta kelle
Berliini Daeva puhul Eesti Sõna"
märkis: töötamisel oli Ed
wiiraltif äratõmmete valmistami- -
seks kasutada sealsete trükikoda--
tingimuste Kergenaami
Viimasel ajal aga
kunstniku elu ja tööd anglo-amee- -
õhurünnakud Oma uueks
Peatuskohaks valis kunstnik esi
-"- 1'_" r™Kt™nl ?™V1C Zto 'lpH~U PPSt
sed Märt Roosma Ja G Vesten-- '
rgi isikus Kuuldavasti kavat- -
kunstnik endale R1gl P6110"
na ümbruses mõne vaik-- ' cIlIa wkjavu„ r#w— kus oleks
_ _ võimaiiK rant uiilKl unli liHwtwniu4an
Seda võimalust Wiiralt ei leid- -
nud — ta Rootsi
Saksamaal oli üle 25
kujutav-kunstnik- u
Huvitav on loetleda nenae Ku-jutavate
kunstnike nimesid kes
H~e)
1943 aastal maha kui viimased
sõjaaegsel Saksamaal olid siia--
sinna laiali hajutatud ja kelledest
osa said end pühendada kunstile
suurem osa aga pidi leppima töö--
ga hoopis teistsugustel aladel Ise-gi
töökodades ja vabrikutes töö-tamisega
ühes Eesti Sõnas" on
toodud enamvähem täielik nime-kiri
eesti kunstnikest kes siis oo-tasid
lõppu ega võinud vist
aimatagi kuhu saatus neid järg-nevatel
aastatel laiali paiskab
1920 a 3 Parandas tervist
väärtusi sigitab
Triik
minna" Wiiralt
eest Mõtus Agathe
varsti Ludvig Jans Ja
südames
seal
kaua
igaüks
püüdis
fe?tJ
„Viinis
häirisid
riklaste
"i3
imemas
lahkus
Aa_vUaAiUuUarAc _in_us4-- t Imlnf aa-(a
nimed: Peet Aren
da Sõber Erich Leps Georg Ves- -
Linda Jans Endel Kõks Anu Uus
talu Rudolf Saaring Ed Rüga
Endel Kübarsepp Karin Aren-Nordma- n
Harry A Malm Jt
kokku üle 25 nime Enamik neist
on Saksamaalt lahkunud üleme-remaade- le
Ja Rootsi Ja Uks osa ka
igavikku
Sakslased imetlesid
eGSf f kÖSltblu
Pealkirja all Eesti käsitöö võ-idukäik"
kirjutati Tüüringenist
„Eesti Sõnle" muuhulgas: „Jena
linna lähedal kühs elab eesti põ--
genike perekond Eestis tegut-- e
sid nii mees kui naine raamatuko-guhoidjatena
seega vaimsel töö- -
alal Kuid naine oli õppinud kudu
ma huvi tundes rahvuslikkude
mustrite vastu Tüüringenis hak
kas ta vabadel tundidel Kuaum-eestimustril- ist
naise peakatet mi-da
'
kavatses kinkida mälestuseks
oma talu lahkele perenaisele Kui
peakate valmis sai siis saavu'as
see suure menu ja küla naispere1
tuli nii rohkesti tellimisi et neid
ei suudeta aasta ajaga täita
Jenas küsis ühelt tööstuses te
gelevalt proualt osakonna mei
ter et kust proua on saanud nn
toredad kindad „Ise kudusin
vastas proua Kui teie oskate ku
duda sääraseid kindaid siis po-leks
teil vaja muud tehagi et has
ti ära elada" ütles seepeal me"
ter
Teate lõpus märgiti et need on
üksikud näited sadade hulgast ja
lisati et käsitöö alal on eesti nais
tei 'gP001 i_"u thrMA t
ja seda võimalust tuleb ara kasu
tada
See oli õieti öeldud ja seda või--
maiust on ka kõikjal kasutatud
mandril
masina doktori
Ringhäälingu ülesandel
laulma eesti 1°
lollnlonrllo VfltV fttP' li i'"" "eMrrr Im
proo%i-iaulmise- d tehtud
kllrelt mkunud tõmbas vi
le krilPsu ale-- Pank
mitmed - mltmed so!i'd
- !A„ritti kogu avj —
Saksamaa kõigis va-remates
eestlaste keskustes me-nukaid
kontserte ning neid
kontserte poleks olnjfcs
eesti põgenike troostitu elu srgi-ipäe- v
hallim j& ükslui-sem
KLEE
Ristsõnad 412
& j xti --jv pjt - wNfeIRlJHn#!HniEl& & '£ a u BEmRSuSwEä- - £ ir-- 3f:: £2 j8Ü B WfWffÄS
Mi '' r?£''Bv7l' 1 vTLwri "Ht" 5V w?
- üfc?i y bW'B'-- y ! tvl?CV tvr rR
WB ii III HB - j
J miiS Tl aSUL 43aBjnH &imi mmmmmm bw rtM - vj
I Jte fV-- ?aBÄ JpS f-£- " ?( ' Jti
wji' ' "sc rtr™ """"iPiS Sr v - '' ' "HLfidB
"gatsiooni Juht rahulepingu sõlmi-kunstnik- e Lm- -' misel
Põikread USA abipresident
lähemas minevikus 7 Auaste sõja-väes
9 Vormipalitu 11 Laine 12
Sadamalinn P-Saks- as 13 Moeku- -
tningas 14 Territoriaalne üksus
(Shveitsis 16 Hoiukohi" 17 Sugu
lased 18 Teade 20 Võrdlev sõna
23 Mäed Lõuna Ameerikas 26 H
Visnapuu esimeen luuleraamat 29
Paberi mõõtühik 29 Teravili 30
Kehahoiak 31 Koha määrsõna 32
Eesti keeleuuendaja 33 Naisenimi
Piiblist 34 Riietusese
Püstread: 1 Iha 2 Eesti dele- -
4 Aeg ei tule tagasi 5 Leht-puu
6 Aedviljataim 8 Vedelik 10
Puhaskaal 13 Läti rahvalaul 14
Kindlus 15 Metsloom 19 Eesti
näitleja 21 Elektrivoolu ühik 22
Praost dr Jaak Taul
60-aasta- ne
Eesti pagulaskonnale eriti
kaasmaalastele Inglismaal hästi
tuntud praost dr Jaak Taul saab
21 mail Londonis 60 aastaseks
Dr Jaak Taul on neid eesti
pagulaskonna avalikuelu juhti
vaid tegelasi kes on oma elu vii
mased — koju pa
guluses viibimise kestel — pühen
danud kaasmaalastele olgu se
usuelu korraldajana või
eesti pagulasorganisatsioonide Ju
hina Olles enam kui 20 aastat
Inglismaa Eestlaste Ühingu —
eesti keskorganisatsiooni
— esimeheks on Jaak paliu
Kaasa aiaanua kaasmaalaste olu- -
k0rra kergendamisele
Saare riigi" teine kõige popu
laarsem ja iUgUUCciataiii mrea
nagu dr Jaak Tauli Inglismaal
saadik A_ Torma Mrnl nlmeta
takse sündis 21 mail 1905 a Vii- - !iandlmaai Rüdoja vallas Lõpeta
nud Tartu uukooli usuteaduskon- -
keskkoolides usuõpetuse õpeta-jaks
oli ta samaaegselt ülikooli
kiriku adjunktõpetajaks ja hiljem
Petseri ning Tartu Peetri kogudu-se
õpetajaks samuti Tartumaa
abipraostiks
Viibides 1936 a teistkordselt
koos piiskop H Rahamäega
lismaal läbirääkimistel koostöö
lepingu sõlmimise anglikaa-ni
ja EELK vahel ei võinud dr
Taul aimatagi et sama Lon-don
muutub talle kümne aasta
teiseks kodulinnaks Ja ava-raks
ning mitmekülgseks tegevus-paigaks
Põgenenud 1944 a Ees-tist
Saksamaale oli dr Taul kaue
Ameerika pole ser na j928 siirdus T Inglismaa-lek- s
võimaluseks erakorralist vai U et end täiendada Cambridge
Javaateid kuna siin võistleb kasi- - jUHicoolis 1935 a kaitses Jaak
tööga odav masstoodang Taul 7artu ülikoolis väi-Praeg- u
USAs elunev lauljatar Jtekirja mis käsitleb Kristuse Ju-Tar- Pt
Pank nidi 1945 a Saksa -- malariigl õpetust Olles Tartu
P P
klaverisaatel ilJU Vn
jne k-u- d
rinne
Maret 'a
a_n_ujms" iujjujjvviv ia
pagulasajal
kui
olnud
palju-paljt- t
nr
j
f
P J
n
'M
? Siü?
s
4
mis
Uks
aastakümned
siis kas
sealse
Tauli
Injj
asjus
J
vist
pa-rast
kuigi a-- t J
Lu-di- ri
teised
Keedis 24 ömblustarve 25 Pidu-lik
eine 27 Jahujook loomadele
28 Ette välja 31 Poola parlamen-di
nimetus
RISTSÕNADE NK 411
LAHENDUS
j Põikread: 1 New York 6 Ahmis
10 Ehe llä öor 12 Uha 13 Pal-ujas
14 Mugul 15 Ta 17 Les 19
Raehärrad 21 Al 22 Madrus 24
Virkus 28 Oo 29 Jaan Soots 31
Vet 33 Hh 34 Kokku 37 Mandaat
39 Aro 40 Jää 41 Sir 42 Sunne 43
Näkkama
Püstread: Nepal 2 Eha 3 Wells
4 Oskar Luts 5 Köster 6 Arm 7
Mügarik 8 Ihu 9 Saladus 16 Ah
18 Ema 20 Ariosanik 22 Majakas
23 Draakon 26 Ude 27 Tohman
30 Oh 31 Vaasa 32 Tatra 35 Oru
36 Uje 38 Aim
mat aega Briti tsoonis eestlaste
'esindajaks Inglise sõjaväevalitsu-is- e
juures Ja Göttingcnl eesti rah-vuskomitee
esimeheks See oli
raske aeg Juubilarile kuna tal
tuli eestlaste esindajana kaasmaa-laste
õigusliku olukorra Ja majan-dusliku
heaolu eest sõna tõsises
mõttes võidelda ja teinekord isegi
lahinguid lüüa" Enam kui 500
eesti põgenikku Göttingeni ülikoo-lilinna
laagritest kelledest paljud
nüüd Kanadas USAs jm mäle-tavad
tänaseni väga hästi kuidas
„meie Jaak" nende eest inglaste Ja
akslaste ametasutustes väsimatu
seni õiendas nõudis Ja jooksis
Kõigel sellel oli tulemusi — Göt
tingeni eestlaste olukord paranes
Ja oli mõne aja pärast üle tsooni
parim kui kuskil mujal
1917 a kevadel asus dr J Taul
Saksamaalt Inglismaale Londoni
leides ees uue avara tegevusvälja - kõigepealt koguduse asutajana
Ja siis Inglismaa Eestlaste ühin-gu
ellukutsujana Varsti pärast
Londoni koguduse loomist mää
ras piiskop dr J Tauli praostina
Inglismaa eestlaste usuelu korral-dajaks
mille Juures ta on pide
vait usulisi teenistusi pidanud ka
Saksamaa Prantsusmaa Ja Hoi
lpndi eestlastele
Need celpoolsed faktid on ai-nult
kõige olulisemad Ja tähtsa
mad Juubilari kuuekümneaasta-ses
elutegevuses Nende kõrvale
kuulub palju muud reisid risti
rästi läbi Inglismaa mitte ainult
Iväiksemate eestlaste keskuste
Juurde vaid ka üksikute hädas
olevate kaasmaalaste külastaml- -
ne sest kes muu on saanud pare-mini
kaasmaalaste huvide eest
j valvel olla kui praost Ja keskühln-Ig- u
esimees Aga samaaegselt on
J T pidevalt kaugemalegi sõitnud
I— Rootsi USA sse Kanadasse jne
ning ikka Ja ikka kaasmaalaste
I huvides Kindlasti on dr Jaak
Taul Uks neid väheseid pagulus-eestlast- e
Juhtivamaid mehi kelle
reiside raadius ulatub pagulasaja
! kestel kümnetesse-kUmnetess- e tu-handetes- se
miilidesse Selle kõige
i kõrval on Jaak Taul tänaseni jää-dud
nooruslikuks Ja teotahteli-seks
sest aastate väsimust pole
tema Juure veel märgata
K E
SKANDINAAVIA
MÖÖBEL
1942 Avcnut Rd
DOWNEY SHAND ROBERTSON
ADVOKAADID NOTARID
2490 Dloor St West
FEUX ALLIK
Notar
Vandeadvokaat Kestis
Tl: RO 67ol6
Tel kodut: 447-38- 0
W E CLARK
ADVOKAAT NOTAK
80 King Street Wcst
room 1108 Toronto 1
THE STAR BUILDING
Tel EM 4-46-
37
HARRY LANDRA
BA LUU
Ilarrister-Soliritor-Notar- y public
(Advokaat notar)
Tel 2234)757
DOUGLAS & J0HNSTON
ADVOKAADIBÜROOD
Telefon CL 9-42-
67
140 Seventh St Ntw Toronto
Kontor avatud päeviti teisipäeval
ka õhtuti Laenude korraldamine
ANDREW E McKAGUE
Barrittir Solicitor Notary Public
330 Bay Street Room 1008 1009
Telefonid
bürool EM 4-13-
94 EM 4-13-
95
kodus MA 1365
FRANK VASS BA
ADVOKAAT NOTAR
263 College St
(Spadina juure)
Tel WA 2-61-
11 WA 2 6112
kodus' WA 19424
WILLIAM
Funeral Chapel
G6G69 Spiriinl p
Tel 922-210- 1
Era parkimisplats Kabelis
ruumi 250 Isikule
KESTI ORGANIST
[UUS TERVENDAV KWIM —
jTrtMiniS KOKKU IICMOK-- I
ItOIDII)
Erakorraline tenendjv raiim
mis tõinlu! kokku Iirmorroilid
Iji parandab kahjustutud koed
Uus uurimisinstituut on leiuta
' nud erakorralise tervendava aine
mis tõmbab hemorroidid valutult
j kokku Ravim leevendab kihele--1
mist ja ebamugavust minutite
'kestel ja parandab vigastatud ja
põletikust haaratud koed
I Valu vaibumisel järgneb hemor-roidide
järk-järgulin- e kokkutõm-bumine
Ja mis kõige tähtsam — ravi-mise
tagajärjed on niivõrd põh-jalikud
et häda ei anna ennast
j tunda mitme kuu jooksul
Uus ravim koosneb uuest ter-vendava- st
ainest (BloDyno) rrJs
kiiresti parandab vigastatud re- -
kud ja erutab uute kudede kasvu
Bio-Dyne'- 1 on võimalik saada
salvina või arstimpulkadena mil-liseid
nimetatakse Preparation II
Nöutage neid kõigist rohukaup-lustes- t
Kui ravim ei rahulda an-takse
raha tagasi
Suur valik ffW Imporditud
Tel RU 7-S7- 67
f
1v
V
i
I