Vaba Eestlane, February 24, 1965

              e
'
I '
Lhk4 VABA EESTLANE kotaftpfteval24 veebruaril 1965 — Wednesday Pebr 24 1965 tl
ffmifs veebruari-kuu
roomai
Jaan Järvalane
KOLM
NAIST
Romaan
II köide
339 lehekülge
Hind J5— köites $550
ORTO lükmctele brosh S3—
köites $360
Tellimiste postiaadress
ORTO
Toronto 14
New Yorgis on raamat
müügil VABA EESTI SÕNA
talituses Eesti Majas
TAKSOAUTOD
kiireks IdaToronto
teenindamiseks
IIOWARD TAXI
DONLANDS TAXI
KO 3-- 1 111
HO 1-1- 111
HO 6-11- 11
NJOAuNnNsSTAiATiRAsNTaIITuo_al▼Pitoea
HI991 MnM
567
Saksa näitekirjanik
Rolf Hochhuth kelle näidend
„Thc Deputy" tekitas kogu maa-ilmas
poleemikat paavst
Pius XII ründamisega on nüüd
kirjutanud uue mis il-mub
paari kuu pärast ja kujuneb
kõige eelduste niisama
sensatsiooniliseks inglise-keelseks
pealkirjaks „The
Employer" (Tööandja) Ja näiden-dis
neid isikuid kelle
korraldusel pommitati Teise Maa-Jlmasõ- ja
ajal Saksamaa linnasid
suurpäeva puhul tervitan
kõiki eestlasi ja usun
et ja iseseisvus
varsti taastatakse
ÕNNITLUSI EESTI VABARIIGI
47 AASTAPÄEVA PUHUL
SISUKAS „SÕNASILD KODUMAALE
Saalitäis rahvast kuulas huvitavat eeskava
Järjekordne Sõnasild kodumaale" mis oli pühendatud luuletaja H Visnapuule lavastus
möödunud neljapäeval Torontos Eesti Majas Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu korraldusel
ja kujunes meeldivaks elamuseks saalitäiele rahvale E Maja suure saali lava oli piduliku
sündmuse puhul dekoreeritud lipukangaga ja elavate lilledega luues saalis päevakohase mil-jöö
õhtu kava oli häst valitud ja ettevalmistatud ning sõnavõtud olid korrektsed ja lühike-sed
Toronto Eesti Segakoor ja Rahvusteatri näitlejad täitsid sujuvalt Ja haaravalt õhtu kunsti-lise
osa
mmmmWtä£JBbPmWmmmm?1mm ÄäBAT" imS JH
Sõnasild kodumaale" tegelaskond Seisavad vasakult paremale: II Kullango II Jõe II Lupp II
Pärkma Lvdia Vohu R Toi Oudi Kalm T Kass E Loo A Vabamäe prof O Trass ja E Kareda
Esiplaanil istuvad II Ainsaar ja II Männik
Ohtu avas teadustaja Endel
Loo kes mainis et tänane eeska-va
saadetakse raadioteel kodu-maale
Järgnevalt kõneles sisseju-hatavalt
RVN Rahvuskultuuri
esimees Roman Tol kes
kinnitas et Sõnasillaga" ulata-vad
eestlased Kanadas käed üle
maade ja merede Kodu-Eestl- s
eestlastele
Ilenrik Visnapuu luulest luges
ülevaate Endel Loo
käsitades peamiselt luuletaja
pagulaspõlve loomingut
Ettekande lõpul deklameeris Tar-v- o
Kass H Visnapuu Seesugused
oleme küll"
RVN Väliskomisjoni nimel an-dis
ülevaate meie võitlusorgani
satsioonidest Harras Kullango
tõstes esile Rahvusliku Välisvõit
luse Nõukogu Balti Liidu Kana-das
Ja Ikestatud Rahvaste Liidu
Vahepaladeks kandsid Tarvo
Kass Ja Vohu ette H Vis-napuu
Vabaduse varjutuse" Ja
ROEHAMPTON AVEonniwiuuil ju pandud verine tapper" RVN '"4885895 - 488 0428 iU_ komisjoni esi
BONN —
suurt
näidendi
kohaselt
Selle
oleks
rünnatakse
Rahvusliku
sooln ning
vabadus Eestis
ko-misjoni
ela-vatel- o
huvitava
Lydia
Rnhvusnoliitlise
mees H Lupp käsitas viimast või-muvahetust
Kremlis ja toonitas
et vabadus N Liidus Ja N Eestis
on endiselt kitsendatud Kõneleja
leidis et profiidi poliitikale üle-minek
on ainult siis võimalik kui
üle minnakse ka isikuvabaduse
austamisele
RVN juhatuse sekretär prof
Olev Trass andis ülevaate eesti
noorte tegevusest mainides et
eesti lasleal? koosseisus on 60
last täienduskoolis käib lige-kool- is
õpib 180—200 eesti
Thomas A Wardle
ALI1EKMAN
(linnavolinik)
W A II 1) 8- -
Toronto Eesti õngitsejate ja
Jahimeeste Selts
Muugil
soome ja rootsi MURDMAASUUSAD
swpad sidemed kepid ja mSärded Avatudkolmap neljap ja
i kl õhtul laupäeval kL 10--2 päeval
1 SHERWOOD AVE (Ycngt'1 nurgal) Torontot L Joslin
A A AUTOMATIC TRANSMISSIONS
M rouah Ave (Pape— Dinforth) Toronto
ete eriala — kõikidt lükid WlguWastld parandamlno
Vea kindlakstegsmbe Ja kulude eelarve tasuta
Ttl: HO 1-1-
155 õhtuti - 247-494- 4 Jn Skk
KÕIK KERETÖÖD JA VÄRVIMINS
1
male 400 õpilast ja Toronto iili-Pära- st
seda kui Lydia Vohu oli
ette kannud IL Visnapuu luuletu-se
„Pea vastu" kõneles RVN liige
E Kareda eesti kultuurisaavutus-test
võõrsil tõstes eriti esile Eesti
Päevi Ja kriipsutades alla et kul-tuurilised
saavutused on meie pa-rimaks
relvaks käimasolevas võit-luses
Katkeid A Viirlaidi romaa-nist
„Vaim Ja ahelad" kandsid
ette Oudi Kalm Ja Arvo Vabamäe
mille järele kõneles RVN juhatu
se liige Heino Jõe kes võrdles ise-seisvuse-aegs-eld
laulupidusid ve-ne
okupantide poolt korraldatud
laulupidudega Kõneleja mainis
et
SEPA SUVEPÄEVADE
TOIMKONNA ESIMEHEKS
Algavad ettevalmistused suviseks
suurürituseks
suvepäevade Suvepäevade
valiti
abiesimeheks
abiesimeheks on V
Kana abiesimeheks J
Terts sekretäriks pr II Kõva
kassapidajaks A Sagur ja ameti
ta Lilleberg Eeskava
vabaõhuetenduse
Ja suvepäevade vabaõhu-(etendus- e
lavastajaks Endel Loo
i Tnlmtnnm IlltirHp kutsuti ka
Eesti Maja esimees N Valge
Koosolekul mis toimus
käsitleti mitme-suguseid
organisatsioonilisi ja
BES-- i
Voldemar Brun
Jaan
Eero
O
sul
Aid
ff
Foto: T Säägi
kõik maailmas elavad
eestlased tahaksid sõita Eesti
laulupidudele aga ainult siis
kui sealt jälle kõlab
meeste naiste laul eesti oma
laul suust ja
Järgnesid Eesti Sega-koori
ettekanded Roman Toi ju-hatusel
Koor laulis Aaviku
„Püha põline Ja üllas" Miina
Härma Lauliku lapsepõli"
Mart Saare Lõppsõna
ütles RVN H
kes et meie kõik
üks rahvas kes Eesti elu
eest Ja kommunistlik ässitustöö
ei meid eraldada õhtu lõp
pes Eesti
A
Möödunud nädalal toimunud koosolekul kinnitati lõplikult To-ronto
eestlaste juhatuse koosseis
toimkonna esimeheks A Sepa kes on teatavasti ühtlasi To-ronto
Eesti Maja
Esimeseks
teiseks
liikmeks L
laspea
üks-meelses
vaimus
vabade
võitleb
eeskavallsi küsimusi ning raken-dati
ellu allkomlsjonid
suurürituse erinevate faaside et-tevalmistamiseks
õhtune kava
'pühendatakse eesti noortele
isiklike
Ki-vioja"
peremees Lembit Kõva
kes andis maapinna
tõstmiseks uue
jaoks ja loa võidutulede süüta-miseks
omn talu maaalal
20 aastat eestluse teenistuses
Borase Eesti Seltsi juubel
BORAS (EPL) Pühapäeval 14 veebruaril tähistas Borisi
Eesti Selts Rootsis kontsertaktusel oma 20 aastast tegevusjuu-beli- t
Juubel meenutab üht olulist epohhi Rootsi eestluse ajaloos
kus just Borasl eestlaskond oli agaramaid ja paljude suurte üri-tuste
kandjaid koondununa oma seltsi ümber Tegelikult asutati
BES 30 kaasmaalase kokkutulekuga veel laagrite perioodil 17
detsembril 1944 organisatsiooni loomiseks mis kindlustaks rah-vusliku
kultuuri emakeele ja eesti meele säilitamise ning kaasa
võitluses kodumaa vabaduse taastamiseks
auliikmeteks on Hella
Pruun Heino Al-tosa- ar
August Jakobson
Gnadenteich Tarjus Ja H
Lupp
Esimeestena on 20 aasta jook
seltsi tegevust juhtinud
ja Jakobson
Juhtimisel praegu
ja
lauldud südamest
Toronto
Ja
Eestile"
esimees Pärkma
kinnitas
ühislauluga
esimesed
Ja
Koosolekust osa ka
nõusoleku
vabaõhulava
(liikmed) Revisjonikomisjonis —
Hugo Aru Friedrich Paet Ja Hein-rich
Puurald Laulukooris Ado
Irval (koorijuht) Edvard Aasa
(koorivanem) Lippu (koo-rivanema
abi) Virve Lippu (sek-retär)
Ja Allde Saar (laekur)
Naissektsloonis Margareta Es--
kemark (esinaine) Salme Tamm
Voldemar Brun II O KJ (abl) Leonore Aarne (sekretär)
A
Seltsi on
vabas
Juhan
oleme
suuda
lipp"
lõppu
võttis
aitaks
Heino
Lupp
Hermllde Jakobson (kassapida
Helmi Veervald (käsitöö ala)
kaastegevad Juhatuses med) Täienduskoolis — Leonlda
Jakobson (esimees) Egon Kõiv Kõmas (juhataja) Egon Kõiv
(abiesimees ja sekretär) Edvard
(
(koolitoimkonna esimees) Lud-Aas- a
(kassapidaja) Tiido Elm miila Paet Ja Leida Eres (liik-(koduvane- m
Ja varahoidja) Jüri med) Eesti sektsioonis Tiido
Lepik August Susi ja Evald Tüll Elm (juhataja) Bridzhiringis
TVrTOPri' "JJ S r 1
"mar
ELAV SÕNJÜ
Romaanid mis peaksid olema memuaarid
Soovitus elus palju näinud ja siinse kullapalaviku taustal --J
palju läbielanud isikuile kes va- - ] lise värvirikka perioodi alJTJ
nemasse ikka Jõudes saavad man- - polnud ise veel sündinudki Ta mti isoemksa raamammautsue keeirsjmutäarmgiiseteonsätao-l-jdsuiisne kjoamobliundeeeritnuunddmiKstanaajdaaloohd elukogemuste ainetel: Pange kir-- 1 Ja oma memuaarid kuid hoiduge üteheannddamdeategalõdvnainginptürüiidgniulõdnma IrnrouoimtalriaMllaCknt)ivvloHuriHmjouniufVikiOuafisnuuHutamjIulliiVsiuelllislt aLnullal gttuvallrTnunlenmntunsekksa kofinfo produkt mis
omate tõelist kirjanduslikku ta-lenti
Ja selle avaldumine elu õhtu-pooliku
piirkonnas on umbes nii-sama
haruldane kui ehtsa Stradi-varius- e
viiuli avastamine pöönin-gu
korrastamisel Memuaaride
kirjutamine ei tee teist kirjanik
ku vaid annab teile ainult autori
nime kuid mitmekordselt parem
on olla üldsusele midagi pakku--
vate memuaaride autor kui kir
janik" kes raiskab oma tänuväär
se aine võltsis arusaamises et ta
suudab luua midagi väärtuslikku
ja nauditavat ilukirjanduslikus
vormis Nagu ka hiljutisel Kana
da eestlaste ajalookonverentsil
rõhutati on meil memuaaride jä-rele
tungiv vajadus sest vastasel
korral hääbuvad tähtsad peatu-kid
meie minevikust unustusse
mille tolmukorda ei suuda Järg-mised
põlved enam hajutada Kui
aga autor kellel ilukirjanduslik
talent puudub püüab oma memu-aaridest
kujundada romaani ei
täida resultaat tavaliselt mingit
kasulikku otstarvet
Meie lugemlslaual on kaks
teost mis ei õigusta vaatlust mit
te elava sõnana vald elavate näi
detena eelpool esitatud väite pai
kapidavuse kohta Uks nendest on
Kultuuri" kirjastusel ilmunud
George Madisoni Looduse Ja kui
la kutsel" Ja teine Jaan Järvalase
C1" ""'Äi
Kolm naist" mille esimene osa
ilmus äsja „Orto" kirjastusel Esi-mene
nendest kannab tiitellehel
liigitust romaan" Ja teine „sen-tlmentaal- ne
romaan" kuid mõle-mad
omanuks ilmumiseks õigus-tust
ainult memuaaridena
George Madison kes suri USA-- s
umb aastapäevad tagasi oli väga
huvitav isiksus Peamiselt seiklus-him- u
titvustusel rändas tr Eestist
Kanadasse juba 1928 aastal tegi
siin läbi depressiooniaja rasku
sed tegutses kauboina Kanada
preeriates ja siirdus hiljem Briti
Kolumbia põlismetsadesse kus ta
teenis enesele elatist trapperlna
tundis põhjalikult
annud
se looduse Ja karmi eluga sellele
maale romantilise ja
lise osa korraldajak5 Enn KII-- ' see algab pärast J mis enamusele meist
—
—
—
—
—
Ja)
—
Abi
—
--- 'J'
kogemuste näol Kuna
autor pealegi seda kesk-konda
kus veetis oma pare
mad mehe-aasta- d ja omas läbilõi-ke
inirrjese võime sündmuste kir
japanemiseks evis ta head eeldu-sed
meile väärtuslike Ja huvita
vate memuaaride pärandamiseks
Seda ta osaliselt tegigi oma esik-teoses
Hauad põlismetsas" mis
Ilmus 1961 „Orto" kirjas
tusel
SpIIp n:ptnfl a?a pt nma
täielikult
vnrmls
SIRGUVAD TARBEPUUD?
Vaba Eesti" kirjastusel ilmus
aastavahetusel Torontos elutseva
Hannes Oja luuletuskogu „Mär-gl- d
mõttelllval" mille kaane' joo-nistas
kunstnik Lee ja
on autoril teine kogu luuletusi —
esimene Koputused eneses" il-mus
1955 aastal Kogu jaguneb
Teed ja näod" Tee-veer"
Mõttelllv" Taandumine"
ja Must ratsanik" Käsitlemist
leiab peamiselt paguluse temaati-ka
paralleelselt koduste mäles-tustega
kusjuures viimases tsük-lis
ilmuvad kohati pealispinnale
ka pessimistlikud noodid
Leida Eres Ja Therese Pihel (liik-lli- s MÕtteUiv" abstraktseid
August pagulusalnelisi fllosofeeringuld
millede lahtimõtestamine on ko
hati raske ja süvenemist
üldiselt on isikupära-ne
väljendusviis ja ta
paremaid tulemusi Just kohtades
KöVe
fnrtAu-- _ kirjanduslikku arvustust
raamat sisaldab kohati külla1! hguutvlitpaõvnaetvmatkalterjaluligejma ipsatkubSapst
kullapalaviku ajastu on kahi mata üheks seiklusrikkani
ja omapärasemaks episoodi
Ameerika ajaloos ja ajalool
I andmestiku alusel on näiteks a Jne suhteliselt noor autor pi- -
Berton kirjutanud selle kohta tfrl
lise bestselleri" Georg Madist I
teose puhul on aga tõsiselt kahl
et ta enne selle kirjutamist tl
saanud õiget suunda kättenäa
vaid Juhtnööre
Jaan Järvalane on pseudonuic
mille taga peitub üks Kanadi
elutsevaid vanema põlve tegek
Autoril on võrdlemisi elav ri
jendusvils Ja memuaaride a!i
oleks ka temal raei
nii mõndagi pakkuda sest ta c
käinud ülikoolis Peterburis ei
nud Kaukaasias ja Turkestaa
voiaeinud kasakate armees p
naste vastu ning võtnud os
Eesti Vabadussõjast Nendest k
vitavatest episoodidest läheb t
aga üle ainult linnulennulist
Nii näiteks kirjutab ta oma 3S
leheküljelises raamatus võitis
test punaste vastu lakoonilisi
Esimene lahing punastega ci
meil Rostovi pärast Selle vii
tanud liikusime Taganrogi pesi
mille võtsime ka ära Edasi 1±
des tuli meile vastu Saksa kese
lik sõjavägi kes liikus Vene
sisse oma vallutuste sihis" i
see on ka üldjoontes kõik L
Vabadussõja kohta ei ole tal isi
likest elamustest palju muud Ic
Jutada kui vaid seika kus kr
Uks kahurlmürsk lendas ta su
katlasse oli nimelt t
kaks) ja tulemusena sai ta por
tada ning sõdurid Jäid sedakort
söömata
KUU aga jutustab autor üksäl
asjaliselt kolmest osi
elus — esimeses köites on nel
küll veel vaid kaks — ja seütl
Madison seda osas ei suuda ta pakkuda nudif
osa Kanadast mis on ürg-- huvitavat ega paeluvat Mölea:
värvingu
on on
tundmatu
armastas
ta
aastal
latkatp
naised on Diltllusad j? õilsa:
ning äärmuseni armunud '£
risse kusjuures aga millegagi t
selgu milline omadus temajc
res on selle jäägitu kiindun
põhjuseks Kui tegemist ott
isiklike mälestustega siis Utt
kahtlus et autor on ehk no
osas kaldunud eemale reaals
pinnalt Kuna aga teos on nf
kuulutatud romaanina" V&
tarvitama ilukirjanduslikku cj
duDuud la selle alusel ontatf
kuiud täiel määral ebatõeta
Kut Madison omr-- raacs=
_ I !_♦ püüab vähemalt norkagi
mälestuste kiriutamist la valeus- - kasutada siis Järvalasel pu
tada uusi faase isiklikest läbiela-- 1 see ja kogu kocH
musiesi Kanaaa jopuiuu luni- - siooninne Kaos on j —
mall ntlflnh ta nma lärtrmisps mina käsitledes elUS""!
i ~ ___ j i - i i_ iu HrlW-jSl- ™ raamaius jarsitu anua rumaaui musie KrunuiuvB""1 -
KAS NEIST
Abel mis
tsüklitesse:
Tsük- -
leidub
nõudev
aga Ojal
saavutab
kahtlemata
(autor
naisest
kus vabavärss elimineerib vtcj
Up Vrammltsuse Kõiee rflöJU-- 1
tavam on autor vast luulefcj
esimeses tsüklis kus ta n&jM
gas luuletuses „Aieis
mölin roeVatal aP79de! k1
varju pakkunud metsa I0
vava noorusega küsides
mpo mpt nn hörenesul
vanad laanepüüd langend j- -j
noored
krrr% reTkrt%A'}
Kas neist sirguvad tarttgl
laane umv auac- W~nrthise Vi
või? —
Või vajuvad küllakile sc„ai ihncni(acmm wnn -m- aadligi —
_-sr- fM
n-mtlM- ina nrõimuda tUg
kui seista püsti
ja võidelda tonnide vasw--