Vaba Eestlane, February 07, 1968

              id
d
50X
tsii
nr
-- 3t
'sur
liv:
siä
sus
SU
vao
nii
ise et
-- ist'
as- -
ss
£:
fgn
aa
Ts
olul
fij
jü:I
'ohi
aa
Oi
--jv
:ir
&r
?C3
i'i
?3t
pf
VABA EE3TLANE kolmapäeval 7 veebruaril 1963 — Wednesday February 7 1968 Lk 3
ii
cii vdliskaubcn- -
?ilküd rlõigusd?
--wv- Bostonis Ilmuv ar- - "Tlii kaubandus- -
'-i--
iimises Moskvast sõi- -
Uitad fr'H HikMeM sS£ ? kiisus
miks et on" -- ——-- _„ kuna ometigi
-- :n£i mi - -
7tot armeenia kaupmehed maa-?vMknnNam- ad
Samas ar- - S " esüe ka N Eesti
s"'=- - zLZ
dLlt srisnriad -- elle kohta puu- -
Soomepoiste
koosviibimine
Socr-epoist- e
Klubi peab oma
aastapäeva koos-- "
_: lonnberui in veebruaril
Ci£-- c aur '
to3 :ifl Eesti Maja suures saalis
3busa kavaga ja tantsuga Tant- -
rjsraaspb Harry L1M orkester
Ura kohaselt on kõikide kaas-vajat- e
külalised teretulnud
EKK
kus rikkalik
30-- 90'' Müügile tulevad
ILSalu Surniatrummid ja pajup
r
A Tfcoen Hallide mägede maa r
P Krusten Laev agna taga r
A Hinnom Suur heitlus m
S Kärestik r
A Malk Tuli sinu käes n
R Kolk Küla põleb r
G Helbemäe õekesed r
E Ilbak Tuvi Malm r
A Gailit Kas mäletad II r
A Mägi Ei lasta elada n "
A Kask Varjud udus r
A Kallas Hinge sild m ir
V rKudres Koidust "
T n "
A Viirlaid Seltse kohtupäeva
A Milk Piike kõla kohal ~
P Krusten Kaugelviibija k k
A Kivikas Tulililled
B Kangro Sinine virav
V üibopuu Jana
S Ekbaum SOteoJa
G Helbemäe Sellest tn mungast I
A Kork Neli musketil!
G Helbemäe Sellest m m II r
E Kolk Sulajää r
A Mägi Kiusaja r
A Kallas udus m
A Toone tuuled üle maa
r
I Jaks Aruanne n
st fthla Teed ja käijad r
V üibopuu Fyra eldar r
V 1'ibopuu Att vilja leva r
V Uibopuu Markus hjälparen r
B Kangro 1
Lu?ejalt kogut
B Kangro Suvihari 1
B Kangro Eikellegi maa 1
Meie Maa III Kesk-Eest- l
Meie Maa IV Lõuna-Eest- i
Eesti talu koguteos
H Mäelo Eesti naine La
Eesti Lüürika I luuleant
Tulimuld 1950 2—3
Tulimuld 1951 1 2 4 6
Tulimuld 1954
Tulimuld 1952- -60 iga ak
Tulimuld 1950--58 Uksiknr
Tulimuld 1939— 4 ÜWtJknr
T!Üja Ja aadress:
AINULT VENE KEELEGA PÄÄSEB EDASI
Okiip Eestis uuritakse kakslkkeehuse probleeme
Ka praeguses okup Eestis kõneldakse kaksikWlsusest mis tihendab ühelt poolt eesti keele kõ- nelemist kohalike venelaste poolt teiselt poolt agi vene keele kinelemUt eestlaste poolt Tuntud
kommunistlik Keele ja Kirjanduse Instituudi juhataja Eduard Till esitab ajakirjas Keel ja kirjan-dus"
tabeleid ja arvusid vastavast uurimusest
Uurimise objektiks oli 2400 Tal-linn- a elanikku neist 60 prots
eestlasi Ja 40 prots venelasi mil-line
suhe (60:40 vastu) vist iseloo-mustab
ka Eestis elunevate eest-laste
ja venelaste arvulist vahekor-da
Tabelite ja arvude najal Eduard
PiU niltab et „kaksikkeelsuse
üldine tase on eestlaste hulgas
märksa kõrgem kui venelastel
Eriti kõrge on see tase eesti noor-soo
hulgas Kaks kolmandikku
keskkoollõpilastest enam kui
kolmveerand kõrgemate koolide
üliõpilastest ja samuti üle poole
tehnlkumiõpilastest valdavad vene
keelt kõrgemal astmel See tähen- -
dab nende aste 537 tööliste 447
tugev Venelaste eesti keele oskus
on palju madalam kui eestlaste ve-ne
keele oskus"
Suur raamatute odavmüük 1968
Heebruarist— 15 märtsini 1968 korraldab suurejoonelise raa-matute
odavmüügi valik väärtkirjandust läheb müügile
hinnaalandusega järgmised teosed:
Ekbaum
keskpäevani
SaareIüürilill
Suurlinnade
Kalmus
Earthbound
kirjanikule
nr
nr
2—6
keeleoskuse
100
110
lt
130
br
055
060
070
075
— 060
210 160
215 165
— 050
— 060
350
025
500 —
180 —
210 -
— 050
— 100
— 155
—
— 025
— 040
E ä 65 c E a
i-ug-
-kir) E Lüür ä 40 c A-se- er ä 25 c luuletk a 15 c Tulim ü
tr r
nimi
Kasutage seda erakordset võimalust oma raamatukogu täiendamis-eks
kinkide tegemiseks või tervituste saatmiseks!
EmU Kirjanike Kooperatiivi esindajad Kanadas:
A VUrlald( 63 Glen Davls Cresc Toronto Ont Estonian
Publlshlag Co Meie Elu" 958 Broadview Ave Toronto 6
V Kokla 88 Sterling Ave Kltchener Ont
Nelda Kopvillem 5240 Ed-uard
Ave Montreal 29 PQ tel 488-795- 8 V Kurm 368 Tolede
St Port Arthur Ont O Laaman 1415 28 St W„ Calbarr Aita
V Lenk 34 Laurentian St S London Ont H Lille 1 Erika-daJ- e
Rd Etoblcoke Ont W Metskt Dawn St Catha-r~ie- s
Ont J Pallop 37 Rolston Dr Hamilton Ont K Pikker
3876 Pandora St N Bumaby BC Veedler 47 Ave
Sault Ste Marie Ont A Yllo 360 Prank St Apt 701 Ottawa i Oat
Tabel „Kaksikkeelsus eestlaste
hulgas" näitab et vene keele val-damise
üldprotsent on keskkooli-õpilaste
osas 987 erihariduslike
keskkooliõpilaste osas 985 õhtu-koolide
õpilaste osas 950 üliõpi-laste
osas 982 tööliste osas 852
Inseneride ja tehnikute osas 100
ehitustööliste osaj 100 arstide ja'dest sotsialismi- - ja kommunismi-meditsiinilis- e
personali osas 914 ajastul" Lenin kõne- -
õpetajate ja kasvatajate osas 912
ning teaduslike töötajate osas
Tabel „Kaksikkeelsus venelaste
hulgas" näitab et vene keele val-damise
üldprotsent on Eestis elu-nevate
venelastest keskkooliõpi-laste
osas 658 erihariduslike kesk-koolide
õpilaste osas 501 õhtu- -
koolide rtnilaste fi7 O- - {llinnl- - et oniaste osas osas
150
13
Rd
100
inseneride ja tehnikute osas 386
ehitustööliste osas 375 arstide ja
meditsiinilise personali osas 556
õpetajate ja kasvatajate osas 382
ning teaduslike töötajate osas 462
Lisaks venelaste eesti keele-oskus
(ka selle valdajate prot-sendi
ulatuses) üldiselt
eestlaste vene keele oskus aga
viga hea ehk tugev
Selgub et „vene õppekeelega
koolides ei pöörata eesti keelele
küllaldast tähelepanu" sest „ae-g- a
selle õpetamiseks on program-mides
mitu korda vähem kui eesti
koolides vene keelele" Lisaks ole-vat
Eestis äärmiselt suur puudus
pedagoogidest kes oleksid suute-lised
hästi õpetama eesti keelt ve-ne
koolis" Kuid ka „väga halvas
olukorras eesti keele mitte--
eestlastele õpetamise metoodika"
Vene keele õppimine toimub
eestlaste osas peamiselt koolis
Sellele lisandub veel vene keele
õppimine perekonnas eakaaslaste
ja
ei
nsa
on
on
J
ei
Eestlanna - pansioniperenaine
Vahemere rannikul
PARIIS — et eestlasi võib
kogu seda
du Loup'i
Palumbo juurde Pr Silvia
on ja on kolm
on — need
on igaüks
ja siin Pariisist
ja teistest aastatel on ka
leidnud du nimi nn
du Loup'i võib
Piritaga — see on puhtakujuliselt
villade Ja suvilate küla mereran-nas
ja kõigi suvituslõbustustega
Lähim linn on käe-Jal- a
juures on rannad nagu
Les Sabletes Tamarls Mlramar
suurtest suvituskeskus-tes- t
nagu seda on St
Cannes ja Nlzza — see on kõik
kättesaadav ja sama Vahe-mere
rannik
Pr Palumbu
teevad tihti väljasõite ka
prints Rainieri
asub maailmakuulus
Ja ja ilusa- -
maid Pas du
j
lasub Marseille
MM & Talu naine 1 ilmega
10
N
King
U Kent
et
nõrk
et
Pr Palumbo et ta on
Tallinna sündinud
Ja alati Pirital —
seega vahu-tava
mere kaldal kui sUngl
— ja tema horisont
pakub mulle rahuldust eriti
on tore rannas olla
pr Palumbo Kombed lõunas
on meile võõrad
Oma kogemustel võin
et põhjamaa laps ei juurdu ku-nagi
õieti lõunas
Tunnen tihti pudust Jä
mind silt
Jeiab"
— Teil on selle eest
kliima — ukse all Ja pa-lavat
üheksa kuud
(Seda meie
ga tööl kur--j
süstel sõjaväes õpi-a- d
eesti keelt tööl kus'
tuleb eestlastega kõrvuti töötada
oma enamikus õpivad'
eesti keelt jälle koolis
Eduard Päll oma artiklis Rah
vuskeelte arenemise perspektiivi
näitab
leidub
õh-tuti
leat mitte kuskil rahvuskultuuri
de Ja keelte kaotamisest või ühte-sulatamisest
See -- leiutis" võimaldabki
tavasti nüüd ka ees-ti
keelest ja selle keele siilita
misost
Seletusena lisab Ed Täil veel et
selles asjas tõi teooriasse palju
segadust Stalin kes ähmastas
kõike nn keelte ühtesulamise kont-septsiooniga"
See kontseptsioon"
tähendas ja vaatama-ta
sellele et Lenin pole kuskil
rääkinud ka keelte ühte sulami-sest
sest ta mõistis väga hästi et
keeled ei ole ühte sula-ma
laenud ja muud
„slsse-tungid- " sõnavara ja fraseo-loogia
alal ei loo siiski pinda keel-te
ühtesulamiseks Isegi sugulas-keeled
osuta ühte su-lada
Sellepärast on keelte ühtesu-lamise
mõiste ebateaduslik ja
täiesti põhjendamatu"
Eesti kaksikkeelsuse põhjustab
siiski vägivaldne okupatsioon ja
sund Ka taotleb valitsev võim rah-vaste
ühtesulatamist (assimilat-siooni)
ja keele levitamist üs
na mõjurite kaudu
Nende hulka kuuluvad näiteks rah
vusliku Iseteadvuse
keele ja omakultuuri arengu
takistamine koolides domineeriv
vene keele ja ühtse sundusliku
kehtestamine
(STE) Üteldakse kohata praegu
maailmas Kogesime puhkusreisil Vahemere kaldale
Pas kus sattusime korterisse perekond
kus perenaine osutus eestlannaks
Palumbo prantslasega neil last
peasissetulekuks tubade üürimine
enamikus üksiktoad iseseisva köögiga vajalike nõu-dega
voodipesuga Peamiselt käivad prantslased
maa osadest Viimastel rootslased tee
Pas Loup'i kohta mille tõlkes algupärane:
Hundisamm"
Pas kõrvutada
Toulon
Jumalikud
rääkimata
Raphael
Uks
jutustab
Monacosse kus
mängupõr-gu
Euroopa
akvaariume Loup'ist
tunnipikkuse autosõidu kaugusel
sadamalinn
lisandub saatekulu: vusvahelise suurlinn
Jutustab
tüdruk Kadri-orus
suvitanud
kasvanud samasuguse
Vahemeri
jutustab
siin
temperament sa-mut- L
kinnitada
siin
emakeele
eestlane prantslaste
Vahemeri
päikest
kadestame jälle
mängides lasteaias
Venelased
peamiselt
Nooremad
näh
kõnelemise
venestamist
võimelised
Vastastikused
vene
konkreetsete
mahasurumi-ne
rii-gikeele
Prantsusmaal
abiellunud Pere-konna
suvitajatele
suvi-tajad
suurimaid
põhjas on meiepoolen suvitajalik
arvamus
— Tõepoolest seda kuumust
võiksite kaasa võttagi Vanasõna
ütleb et kuumus konti riku
Meie elu siin käibki peaaegu va-bas
õhus kogu aja Isegi meie ki-no
on lahtise taeva all Alguses oli
see mulle suureks elamuseks vaa-data
süsimusta taeva all filme
kuid eks inimene harju kõigega
Pr Palumbo Jutt läheb Jälle ko-dumaale:
— Varsti oleks Eesti saanud 50-aastase- ks
Valus on mõelda et
meie vabadus oii nii lühike ja
et karm saatus meid laiali pillu-tas
mööda maailma
Igatsus immitseb südames pide-valt
kodumaa järele
Pr Palumbol on seinal suur pilt
Pirita rannast Selle ees seisab
küünal
— Süütan selle vabariigi aasta-päeval
ja soovin kõigile kaasmaa-lasteel
et kohtaksime kord Jälle
vabas Eestis! äT 1
KIRIK
KINDLUSTUS l D
Tel 241-513- 0 323 Culford Rd
Toronto 15 Ont
rele Ja tahaksin seda ka kõnelda Kunstnik Erik Schmidt pärit
— mu emakeelsed kontaktid on Naissaarelt elab Juba aastaid Mai-kirjavahetu- se
kaudu vanade sõp-- lorcal Hispaanias kus ta on ühe
radega Või siis harva kui mõni1 rootsi reisibüroo kohaliku osakon-- )
hul-gast
aga jumalik
aastas
siin
tendentsi
ega
na juhataja Lapsed käivad tal
Mallorca rootsi erakoolis E
Schmldti onu oli kuulus optik Ja
teleskoopide konstruktor Bern-Ihar-d
Schmidt Ta isa oli Nalssaa-re- l
lootsiks
EESTI NÄDAL HAMILTONIS
Eesti lipp lehvib raekojal — Estonia"
orkester ja Heinz Riivald esinevad
HAMILTON (Vaba Eestlane") — Kesti Vabariigi suurjuubeli
puhul korraldavad Hamiltoni eestlased Kesti Nädala mis algab
19 veebruaril slni-must-val- ge heiskamisega Hamiltoni raekojale
Samal päeval annavad eesti organisatsioonide esindajad Hamil-toni
linnavalitsusele mälestuseks üle ühe eesti kunstniku maali
Juubelinädala jooksul kavatsetakse korraldada veel kunstinäitus
Pidulik Juubeliaktus peetakse vLslkult Nagu juba varem teata-teatavas- ti
laupäeval 24 veebrua- - tud on eeskavallse osa raskus-ri- l
Sheraton Royal Connaughfl punkt Estonia' 'orkestril milline
hotellis algusega kell 630 õhtul ja
sellele Järgneb samas kell 9 aasta- -
päevaball
i Aktuse avasõna ütleb Hamilto-n- i
Eesti Seltsi esimees Valter
! Tera ja esineb täienduskooli-- I
gaidide-skautid- e segakoor
Aktusekõne peab Uno HUrden ja
I teadustajaks on Mai Kübar Ak-- I
tus lõpeb palvusega õpetaja A Kt
soome ja rootsi
ilmub
25 centl
Uno Kook'i juhtimisel esineb lse~
t
seisvalt ja koos Hamiltoni
i Segakooriga
l Esiettekandele tulen l) Kooki
süit
Ka balli Juhatab sisse Estonia"
orkester ja lauluettekannetega
esineb tenor Heinz Riivald
ballil on näitleja Edgar
Kink
SCANDINAVIAN C C SKI E$ CO
Tähelepanu: Meie uus aadress: 1032 COMVELL AVE Toronto
(1 miil põhja pool Danforth Ave)
matka- -
võistlus murdmaa- - SUUSOO
Varustus
MUUgiajad: kolmap neljap reedel kella 6—8 õhtul
laupäeval kella 10—3 pl
VABA EESTLASE
tellimiste vastuvõtmine uuendamine Eesti Vabariigi
juubeliaastaks on alanud
Hoolimata elukalliduse Üldisest tõusust jäävad
VAEA EESTLASE tellimishinnad 1968 a
ENDISEKS
Seda võimaldab tellijaskonna pidev suurenemine viimase
kolme aasta Jooksul ja lootus selle tendentsi jatkumisse
TASUTA
igale tellijale VABA EESTLASE 1968
SOODUSTATUD HINNAGA — $5
on VABA EESTLASE tellijal! võimalik osta ergon type'i
kirjastusel ilmunud J Suveti suurt
EESTMNGLISE SÕNARAAMATUT
otse meie talituselt (Hinna võib tasuda koos ajalehe telli-misraha- ga ühel samal tshekil )
VABA EESTLANE
maksab Kanadas:
kaks korda nädalas
Aastas $15—
Poolaastas $8 —
Veerandaastas $5 —
Väljaspool Kanadat ja kiripost:
Aastas $16 —
Poolaastas $850
Veerandaastas $5 —
Aadressi muudatus
Eesti
Muinasmaa"
Tea-dustajaks
ja
ja
TÄHTRAAMAT
ja
KJrtpostl lisamaks ÜHES KUUS:
Torontos 50 c mujal Kanadas
USA-- 9 Ja Inglismaal 70 c telstea
naades $130
US4 tellimiste aadressidele palume kindlasti märkida
JEIP CODE" number
TELLIMINE
VAIA EESTLANE
PO Box 70 Postal Stn C Toronto 3 Ont
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastakspoolaastaks
veerandaastaks — tavallsekiripostlga alates „ "
196 Tellimise katteks lisan $ siinjuures
rahastshekigarahakaardiga (Raha saata ainult tihtklrjas)
Nimi - 1 -
Aadress
ve M
]
i '
W
%
1
W