0209a |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
~V BMMtfa i r LUca VABA EESTLANE laupäeval 10 juulil 1965 — Saturday July 10 1965 UNO ja Balti riigid IJgemale viis aastat tagasi 2G led muutuvad peatselt mõjuvõim- - septembril 1960 esines tolleaegne saks kõnekooriks See lootus aga Kanada peaminister ja praegune osutus pettumuseks ja viie aasta opositsioonijuht John F Diefen- - jooksul ei ole enam keegi mõju- - baker UNO üldkogu Istungil dra- - kas riigimees järgnenud UNO-- s maatilise kõnega milles ta suunas John F Diefenbakeri eeskujule oma süüdistava sõrme N Uidu See on kurioosne asjaolu mida kui ainsa tänapäeva koloniaaljõu pole tähele pannud mitte üksnes poole ja nõudis tabade valimiste meie kui otsesed N Uidu kolo-korraldam- ist raudeesriide tagus-- nialismi ohrid vaid ka teised tes riikides I ringkonnad millised tunnetad Kuidas on Eesti luti ja Leedu- - kommunismi tõelLst olemust ja ga? Milline on olukord Ukrainas on võtnud oma ülesandeks selle ja teistes IdaEuroopa maades vastu võitlemise Mi näiteks kir-millise- id ma ei hakkagi üksikult jutab US nimekas ajakiri Na-loetle- ma kartuses et ma võin mõ-tion- al Review" oma 29 juuni ne neist silmapaari ahele jätta?" numbris juhtkirjaliselt: i esitas Diefenbaker küsimuse tolle-- ' Käesoleva aasta 11 juunil möö-aegsel- e Kremli võimumehele — 'dus 25 aastat päevast millal pu-Hrushtshov-ile — pärast seda kui i näärmee okupeeris Hitleri-Stalin- i viimane oli süüdistanud läänerii-- f pakti katte all iseseisvad Haiti ke kolonialismi harrastamises riigid Leedu Lati ja Eesti olles Rahvusvahelises poliitikas ei saa'arem pühalikult sõlminud kõigi olla kahesugust standardit4 jät- - nende ohvritega mittekallaletungi- - kas Diefenbaker seepärast teen lepingud Punaarmee on ikka v eel ma N Uidu ministritenõukogu I nimetatud kolmes riigis millised esimehele ettepaneku võimaldada 0n vägivallaga muudetud nõuko-om- a mõjuvõimu all olevatele rah- - pude vabariikideks ja sealsed ela-vaste- le enesemääramise õigus tõe-- nikud kes on veel säilunud pärast liselt vabade valimiste teel " 'aastaid kestnud massküüditamisl Nende sõnadega puudutas Ka-äljapuhastam- isi ja ümberasus-- nada peaminister küsimust mille tamisi viibivad võõra ja totali käsitlemist rahvusvahelisel fooni-llaars- e despotismi vangistuses mil peeti varem tabuks kartusel Me peame aga põlastavalt nenti et see võib N Uitu ärritada ja halvendada rahvusvahelisi suh-teid Vastavalt sellele muutis see kõne John F Diefenbakeri rünna-kuobjektiks mitmest suunast ja iroonilisel kombel ei heidetud mitte kõik temale suunatud ver-baalsed piigid kommunistlike rii-kide leerist Ikestatud rahvaste silmis muutus Kanada peaminis-ter parast neid sõnu nagu nende vabadusvõitlejate kauaoodatud ideaalkujuks rahvusvahelisel rin-del ja talle korraldati Torontos austusõhtu millele tundeühtsuselt on raske leida paralleeli Me lootsime aga ühtlasi et nüüd kus kunagine tabu oli pu-rustatud hakkavad ka teised vaba maailma riigimehed nõudma N Liidu kolonialismi all olevate rah-vaste vabastamist ja üksikud hää- - Vahtralehelipp nõuab respekti Iga uudisesemc puhul mis il-mub esmakordselt käibele on ta-valiselt vajalikud instruktsioonid selle õige ja otstarbekohase kasu-tamise kohta Kanadas on selli-seks uudisesemeks ka uus vahtra-lehelipp mis teatavasti mõni aeg tagasi aktsepteeriti ametliku rah-vusliku embleemina Vastandina enamusele teistele riikidele ei ole aga Kanadal lipuseadust ja see-tõttu pole ka midagi imestada et valitsusasutused saavad massi-liselt järelepärimisi selle kohta kuidas ja kuldas mitte kasutada uut lippu Nüüd on Ottawas välja-töötamisel broshüür mis annab nende küsimuste kohta vastused Tähtsamad reeglid lipuetiketi osas on järgmised: Vahtralehelipp peab alati olema w?nr~ll Dobleri Tetlovvi ma et Uitunud Organi- - Dobleri paat ületas kombel piirijoone ja võeti kohe kiirtule milline peab end mis Dobleri elu Laane-Uerüi- ni mor- - Kõige rohkem leidub os loniseerimise ja kõigi rah- - lihtsa lipu mille on pai- - Inglismaal vaste enesemääramise õiguse eest võitlejaks ei teinud vähe-matki häält Balti rahvaste vaba-duse purustamise aastapäeva pu-hul" Me oleme loomulikult teadli-kud et ka kõige energilisemad sõ-navõtud UNO-- s oleksid vaevalt küllaldased taastama meie vaba-dust kui neile ei järgne teised mõjuvamad aktsioonid Veelgi teame aga seda et kui seda nõuta täie ja' tavalt nud oma suhtu meile meie pik-- Briti lippu The Red tuleks enam masti tõmmata kuna enam lipp seda võib kasutada vaid Siin niit- - Seetõttu kuna veel tuleks teda Mis seda selle JWe selle mis puu- - ' hooleks oleme mis andma lipu õlge Union Jack kuid 'vatse selles pan- - '" - välke „i i n ' ' r i ii im — ii i i i i iii ii i i ii iwm ~ v frfsnil 'JK &"'tV&[L Lihtne mälestusmärk punaste mõrva langenud piirivalvurid Lääne-Berlii-ni- st pärit siirdus kanalis deko-aii- a püstitasid emaks — musta jalale kõige kindlamalt pärg Eemalolu kodumaast ja on õigust ei saavutata kunagi ku jätnud näiteid kus ei mitmesugused pagulasgrupid ja kõige võimalike Sel-- ( võõrsile siirdunud rahvaosad Ulla-le- s valguses on rõõmustav ja er--( ajaga on nentida et ka läänemaalt- - emakeelest ja rahvuslik-ma- s leidub ringkondi millised ei kudest traditsioonidest Kuna ka tehtud ülekohtusse oma Päris Kodust juba ükskõikse õlakehitusega kaubalaevastiku — Enslgnl — ei tege-likult kunagi väljas see ei ole mingi ametlik ja siseruumides „mä-lestuslikuk- s" otstarbeks on aga tegemist etiketireeglitega te lipuseadusega jääb ei see et kut-suma lipu-seaduss- e siis ei ole et eelistame ja Me kombekohane heisata kasutamise ka kusjuures au- - juhtnööre me ei on uus lelnamastL pekteerime loomulikult on langetada berliinlasele Ida-Saksam-aa tulistasid kes lõbusõidule vamiskohale El Julius Kanguri rahvuskehast küllaldaselt resoluutsuse vahenditega võõrdu-guta- v ki aastaid eemal siis võiks õigustatult küsida: mis on ajendiks Ja põhjuseks et eesti Ja eesti naine oma i enamuses ei lase endid võõrastest oludest ja võõrast vaimust? Kas mitte püsiv keele ja vanemate vastu lugu-pidamine meie vastu ja eelkõige truudus oma rahvale ja ei ole selleks põhjuseks ja ajendiks mis on eest-last üle aegade? on see nii — ja ainult samad tunnetused on andnud mei-le ka Seedrioru koos siia talleta-tud töö rõõmu ja murega Saatus ei ole meid hellitanud Ja nende täitmine või ignoreerimine Tundmatu poolt on igaühe oma südametunnistuse ja antud meile ja meie rahvale võit-sündsustun- de asjaks ning kui rahva saatus siis tunnetagem gi suvatseb heisata oma hoonele Ikka ja jälle et ainult tänase Ja vahtralehclipu asemel Union homse päeva tahtekindlusele on Jackl tähenda sugugi politsei korrale puutub tegelikku tõenäoline kunagi pannakse Ottawas öeldakse kohta: jätta esikohal Tähtpäevadel Inimeste hea maitse heade dutavad IJriti rlikldeühiskonda kommete vai-o- n aga kohta ka-koh- al endiselt Kanada suhtes maksma lipp dada ohvriks julmalt surnuks Herman Rahvaste õnnetul rahvaste ajaluk- - lühikese maksma viibime rõhuvas vormida armastus eesti isamaa-le kandnud Kindlasti Igavese kee-'lev- a Kanadas rajatud meie rahvuslik olemasolu Meile pole võimaldatud valikut Söestuda halgudena tules Ja pude-neda tuhana üle lee — see ei ole meie tee Ka meie noorem ja vanem gene-ratsioon ei olla vastassuu-nalised võistlejad vaid üksteise täiendajad ja abistajad ja loomulikus Koostöös Hinnakem noorema generatsiooni lipp Juhul kui hoonel on kaks 'na mingisugust kindlat seadust" posItiivset uudsust Ja talugem va-limivarr- ast tuleb ahtralchelinn! See kergitab esile ka küsimuse nema generatsiooni kocemuslikke heisata sellel milline asub maja'— kuivõrd õieti toimivad need nõuandeid Kuid tõe huvides ta-- 1 tõmmata loogili-ses asendada kommunism igat teist rahvuslik kuse tendentsi Ja kuna enamus maailma vaba-dest rahvastest ei oma kommu-nismi neid kogemusi ja läbielamusl mida omame meie peaksime ja rõhutama: vabaduse säilitami-seks peab defensüvne poliitika asenduma — siia-maani ja kaugemale! Kui Eesti Asutava Kogu päevil ja meie Vabadussõjas eestlas-tel rahvuslikke Juhte eesotsas pre-sident K Patsi ja kindral J Laido-neriga kes otsustava seisu-kohani jõudsid siis loodan et ka kogu läänemaailm ükskord nende seisukohtadeni Jõuab ja le-- - —- -i 1 1 m k h hm 1 1 it wii m #nw Wmü Ttrfcl Uil Julius Kangur Secdriorul kõnelemas poole vaadates vasakul poolel ( eestlased kes heiskavad oma ma- - lugem ka mõtete lahkuminekuid Kolme lipuvarda puhul on valida jadel või suvilatel slnl mustv alge — kuid ainult sellisel määral targiast üles ärkab Ka kas asetada vahtralehelipp vasa- - lil'u Respektist oma asukohamaa mls säilitab põhimõtte erinevalt tuleb loobuda sest või keskele Mitte ühelgi vt tu peaks selle kõrval lehvima võideldud aga koos löödud' ainult rahaga ei saa vabadust juhul ei tohi aga riigilipp lehvida ka vahtralehelipp Selle etiketi- - Kuna meie sihid on selged ja 'kindlustada ja üles osta parempooKes vardas Etikett reegli täitmist ei saa keegi ot-e-jm- ele püüdlustes ei esine maailma-- 1 Vaba maailm peab arendama nõuab et lipp heisatakse päikese- - nõuda kuid selle Ignoreerija poliitilisi Ja rahvuspoliitilisi eri-- 1 julgeid programme ning üles sead-tõusuaj- al ja lastakse alla päikese- - muutuda väga ebapopulaar- - nevusi siis peame hoiduma iga-- j ma veenvaid süitjoonl sest ainult loojakul Upu naelutamine masti seks oma kanadlastest naabrite [sugustest vajadusteta killunemis-'kõikid- e vabade rahvaste murdu-külg- e ei ole õlge teguviis kuld silmis Paar aastat tagasi märkis (test Meie ühistöö huvides peak-Imat- u majanduslik sõjaline Ja tea-vastav- a seaduse puudusel ei saa üks kanadlane kes elab eestlaste slme hoiduma võõrastavast loen-(dusll- k panus kindlustab tagajär-sed- a keegi keelata roolde vardas- - suvltuspllrkonnas: ei ole (dusest kes on parem Ja kes on jekalt kommunismivastast võlt-se võib hoone omanik lasta lippu midagi teie ilusa rahvuslipu vastu 'halvem eestlane sest iga rahvas Ilust Igal ajal oma äranägemise järele Kum ne n-™sin-ip meeieiui ei (ensisieeriD vaia koos oma siinjuures meie eestlased ei i Kui näiteks mõni iirma leemsiu cllc k5nal lfhvUvS k Kanada iJa kultuuriga Ja meie kõik oleme tohi kunagi unustada et nii vähe I l]pp4 Tol aja oll ta]f kfrjf „„ inimesed kes teavad mJda kuJ meld -K- a d o] _ I sureb on õigus kaaunuie jtaU Kanadal e1 ole ju oma dab rahvuse mõiste Ja milleks see i sündmuste käigus Ja vastavate viimse respekti omistamiseks lan- - lippu!" Nüüd on aga olukord teis- - kohustab Ja kui keegi püüab [võimaluste saabumisel on alnuke- - grtada hoonel lehviv rahvuslipp sugune ja oma ranvusemoieemi maailmapoliitiliselt foorumilt seks jõuks kes võib eesti rahva Oige etiketikohane korgeii auswvae ""'"'-- ka selle protseduur seejuures jlrgm õbraUku mJU Uppu kus m( olf ne: algul masti pi- - me rajanud endile uue eksistentsi paus ja seeja kus rahvuslik iseteadvus teeb siis täpselt masti keskele alles esimesi samme A ~j gutatud oma [mees Umber rahvuslikkude traditsioonide toid jatest kaotada võitluses rahvuse mõistet siis tu-leks küsida: millega seda olulist kommunismivastast kaitserelva võiks sest peale suur-- tundmises siis ikka jälle seisukohaga mitte oli selle oma seda liialdatud kule selt võib Meil keele vabaduse taastada — eestlane ise Need võimalused ei seisa käega katsutavas kauguses ja kuigi meie olukord on praegu raske peame siiski teadma et valitsevate ja 'veneluse vihkab Kremlist Juhitud { anastavate Jõudude tõus Ja lan- - KANADA OTSIB OSKUSTÖÖLISI VÄLJAVÕTE KANAD! J JOHN NICHOLSOXI KÕNEST BRITI Kn?S0°M' I TOOSTUSJUIITIDELE K°LtMBU Peaaegu kõigis Kanada osades jon suur puudus tehnilise eriosku- - Isega tööjõust See olukord võib aasta lõpuks koguni halveneda Ja praegu viitavad kõik tunnused sel lele et nõudmine sellise tööjõu järele muutub tulevikus suure- - Imaks Samal ajal hakkab vahene- - ma vajadus õppimata ja pooleldi j väljaõppinud tööliste Järele mis tahendab et me peame hankima sellesse kategooriasse kuuluvatele kiires korras rakendamisevoima-lüs- i Hoolimata meie hariduse ja ümberõpetamiseprogrammide ulatusest ning tõhususest ei usu uu moodused olek 'lest piirkonnast Samuti küllaldased kõigi oskustöö--1 hoogsalt kiT' liste hankimiseks me va- - Inglismaal Prantsusmaal jäme Paljude lünkade täitmiseks peame tööjõudu teistest riikidest sisse tooma Immigratsiooni olukord vii-maste aastate jooksul radikaalselt muutunud Praegu käib rahvaste vahel pinev võistlus immigranti-de pärast kellede tööoskust ja kogemusi Kanada tungivalt vajab satsioon lõpetas elamkud selliseid mälestusmärgi kustöölisi Loode-Eu- - kõigiti roopas Ja USA-- s Need maad asu- - VÄGIVALD MURRA VABADUSE PÜÜDLUSI Kokkuvõte kõnest Seedrioru 10 aastapäeva aktusel [materialismist kommunismivastases KODIKONDSUSE gus ning pidev maailma näo muu-tumine on vastuvaidlematu ajal-ooline tõde Eelnenule lisaks rõõmustab meid teadmine et Jüriööst väl-ja kasvanud vabaduse leek pü-sib kaetuna ka Kodu-Eesti- s üksikud on ju kaotanud usu ja leidub neidki kes ühel või teisel pool ookeane rahvuslike kohus-tuste osas pea Jaanalinnu kombel liiva alla peidavad kuid neid on vähe Ja üksikute väejooksikute pärast kaotata lahingut kuid üksikud kangelased võivad põh-justada võidu Kui eesti rahva vabaduse tung on püsinud üle aegade siis kinni-tagu ka meie praeguseid püüdlusi Ja rahvuslikku tegevust teadmine: inimesi võib vangistada tagakiu-sat- a Ja hukata kuid vabaduse püüdlust kui mõistet on võimatu väevõimuga surmata Langeb Uks tema kandjaist astub teine ase-mele Astugem asemele — selleks kohustab meid eestluse elujõu püsimine! VABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast re3-de- ni kell 9—4 Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5 Toimetajad kodus väljas-pool tööaega: Karl 766-205- 7 Ilmar KUlvet 466-461- 6 Heino Jõe 766-510- 7 Talitus väljaspool töö-aega: Helmi Llivandi 251-649- 5 KUULUTAMINE VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu Kuulutuste hinnad: Uks toll ühel veenil Jl 60 tekstis $175 esiküljel $200 alam-määr $100 Kirikute organi-satsioonide Ja Isikute teada-anded $100 tollüt KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: Vaba Eestlase talitus: Tecumseth St Tel 364-767- 5 Postiaadress: Box 70 Stn C Toronto Ont Riho Põua 59 Glenside Ave Toronto Ont TeL HO 3-87- 86 vtöaödstuasglaikuise teagreenveuvsa ia f1 kus tungivalt Usl Ja tehnilise' o$w Neile makstakse seal Äf8 kdued töötingimused on "'" NMU1e!a!IItsemaKnaU5 la et kjõuuhduagi hmalujajalele välja rinn Immigratsioonlministeenusj astunud intensiivseid sanaTs lmisitseekosskICusatneagrataccinoimnerste siss- e-immigratsioonibüroo Põhja-itaalia- s et luurwdtSfi et need sid misekampaania on keda ja K on ei Arro kuulutuskülgedel Korterikuulutused 1 135 3 2 8 D aneus kus Kanada otsib sobl-a-1 sisserändajaid ajalehekuuhta koanudsuuveJkauusadmelasutegouknseil pkarogRrap—C ja Taanis Me oleme korralda-- välisajakirjanikele ringreise Ka- - uauas nu ei naa saaksid ajaleht ues mivustaaa meie maad sood sas Ja meeldivas valguses Inglismaale on saadetud kaks pooieiunmlist varviftlmi mis tutvustavad elu Kanadis Meie esimeseks eesmärgiks' oat na kõik et Kanada muutuks E-uroopas tuntuks Ja sellest hata taks kõnelema Siis võib eeldada et ka sealsed elanikud hakkaval suuremat huvi tundma siia sj- - rändamise vasta Aidake kaasa VABA EESTLASE" levikule sellega aitate kaasa eesti keele ja meele püsimisele Teised lehed Balti riikide protestiaktsiooni kohta ühendriikides kirjutab Nn Yorgis ilmuv eesti ajaleht „Vi! Eesti Sõna" oma juhtkirjas jargms: Protestiaktsioonid mu Eesti f teiste Balti vabariikide okupats nist 25 a möödumisel toimusid toimuvad ülemaaliselt on ärata: seninägemata tähelepanu Kuj varem ei ole Balti probleemid !ei nud nii ulatuslikku käsitlust ja ! jastust mitte üksi siinse maa poi' tikute juures nagu seda tõendava: 125 rahvaesindaja sõnavõtud Krj ressis vaid ka siinses ajakirjarii-se- s üksi juuni nädalatel on Bai riikide kohta ilmunud aateri pressis enam kirjutusi ja arütk: kui varem aasta või enamagi kefi Vaga tõhusalt on kaasa loonud p-vints- i ajakirjandus aidates l Balti küsimust paljude kümnete r-- jonite ameeriklaste ette Kümmekond aastat tagasi r Kremli häbiteod olid selle aja '" värskemad võttis need oma %~ measjaks Esindajatekoja luge Kr- - ten viies läbi Kongressi enkos nis ulatusliku ja olalise Ufit-r-uurimise Ja mis juhtus Teda ei i detud selle eest tema enese oa'-gis- ki kus valija põüumajand-s-t- f olukorda pidas olulisemaks k j tu-lemise välispoliitikaga ega n--lj- rp rahvasaadikut Kongressi ta Et see oli suur poi ' --" —- - vähemalt põhjuste osas miests-- kõneldi ja kirjutati seda ei eus sed valijad praegu vt rrre f' napäeval enam n-su-gu6- £- -' juhtuks Äsjased poolehouavasJus" probleemidele anrav&d re-- l" kogemusi edasitegutsemjeks 1~ kus Esiteks on nad tõeriared rinde vajadust Kui prov'efT tõstetakse Rahvuskomitee poe f jalikul momendil tuleb see sa lüüa kõikides nee of~-- U TtcV nn iaia!Jc 1 ~B i n1 nf' simusies kosu w~ --k- oostöö See on tlru keskoP sioonidele arenerud %-J5a- 5e' s_ iU t maa on tohi lõppeda aktsioonide k misega Baltikumi ok-Jtsi- =- —j n1tAre'ü I ha unenaaiua '- - - miteel mille liikmeks kl s vuskomitee
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, July 10, 1965 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1965-07-10 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000052 |
Description
Title | 0209a |
OCR text | ~V BMMtfa i r LUca VABA EESTLANE laupäeval 10 juulil 1965 — Saturday July 10 1965 UNO ja Balti riigid IJgemale viis aastat tagasi 2G led muutuvad peatselt mõjuvõim- - septembril 1960 esines tolleaegne saks kõnekooriks See lootus aga Kanada peaminister ja praegune osutus pettumuseks ja viie aasta opositsioonijuht John F Diefen- - jooksul ei ole enam keegi mõju- - baker UNO üldkogu Istungil dra- - kas riigimees järgnenud UNO-- s maatilise kõnega milles ta suunas John F Diefenbakeri eeskujule oma süüdistava sõrme N Uidu See on kurioosne asjaolu mida kui ainsa tänapäeva koloniaaljõu pole tähele pannud mitte üksnes poole ja nõudis tabade valimiste meie kui otsesed N Uidu kolo-korraldam- ist raudeesriide tagus-- nialismi ohrid vaid ka teised tes riikides I ringkonnad millised tunnetad Kuidas on Eesti luti ja Leedu- - kommunismi tõelLst olemust ja ga? Milline on olukord Ukrainas on võtnud oma ülesandeks selle ja teistes IdaEuroopa maades vastu võitlemise Mi näiteks kir-millise- id ma ei hakkagi üksikult jutab US nimekas ajakiri Na-loetle- ma kartuses et ma võin mõ-tion- al Review" oma 29 juuni ne neist silmapaari ahele jätta?" numbris juhtkirjaliselt: i esitas Diefenbaker küsimuse tolle-- ' Käesoleva aasta 11 juunil möö-aegsel- e Kremli võimumehele — 'dus 25 aastat päevast millal pu-Hrushtshov-ile — pärast seda kui i näärmee okupeeris Hitleri-Stalin- i viimane oli süüdistanud läänerii-- f pakti katte all iseseisvad Haiti ke kolonialismi harrastamises riigid Leedu Lati ja Eesti olles Rahvusvahelises poliitikas ei saa'arem pühalikult sõlminud kõigi olla kahesugust standardit4 jät- - nende ohvritega mittekallaletungi- - kas Diefenbaker seepärast teen lepingud Punaarmee on ikka v eel ma N Uidu ministritenõukogu I nimetatud kolmes riigis millised esimehele ettepaneku võimaldada 0n vägivallaga muudetud nõuko-om- a mõjuvõimu all olevatele rah- - pude vabariikideks ja sealsed ela-vaste- le enesemääramise õigus tõe-- nikud kes on veel säilunud pärast liselt vabade valimiste teel " 'aastaid kestnud massküüditamisl Nende sõnadega puudutas Ka-äljapuhastam- isi ja ümberasus-- nada peaminister küsimust mille tamisi viibivad võõra ja totali käsitlemist rahvusvahelisel fooni-llaars- e despotismi vangistuses mil peeti varem tabuks kartusel Me peame aga põlastavalt nenti et see võib N Uitu ärritada ja halvendada rahvusvahelisi suh-teid Vastavalt sellele muutis see kõne John F Diefenbakeri rünna-kuobjektiks mitmest suunast ja iroonilisel kombel ei heidetud mitte kõik temale suunatud ver-baalsed piigid kommunistlike rii-kide leerist Ikestatud rahvaste silmis muutus Kanada peaminis-ter parast neid sõnu nagu nende vabadusvõitlejate kauaoodatud ideaalkujuks rahvusvahelisel rin-del ja talle korraldati Torontos austusõhtu millele tundeühtsuselt on raske leida paralleeli Me lootsime aga ühtlasi et nüüd kus kunagine tabu oli pu-rustatud hakkavad ka teised vaba maailma riigimehed nõudma N Liidu kolonialismi all olevate rah-vaste vabastamist ja üksikud hää- - Vahtralehelipp nõuab respekti Iga uudisesemc puhul mis il-mub esmakordselt käibele on ta-valiselt vajalikud instruktsioonid selle õige ja otstarbekohase kasu-tamise kohta Kanadas on selli-seks uudisesemeks ka uus vahtra-lehelipp mis teatavasti mõni aeg tagasi aktsepteeriti ametliku rah-vusliku embleemina Vastandina enamusele teistele riikidele ei ole aga Kanadal lipuseadust ja see-tõttu pole ka midagi imestada et valitsusasutused saavad massi-liselt järelepärimisi selle kohta kuidas ja kuldas mitte kasutada uut lippu Nüüd on Ottawas välja-töötamisel broshüür mis annab nende küsimuste kohta vastused Tähtsamad reeglid lipuetiketi osas on järgmised: Vahtralehelipp peab alati olema w?nr~ll Dobleri Tetlovvi ma et Uitunud Organi- - Dobleri paat ületas kombel piirijoone ja võeti kohe kiirtule milline peab end mis Dobleri elu Laane-Uerüi- ni mor- - Kõige rohkem leidub os loniseerimise ja kõigi rah- - lihtsa lipu mille on pai- - Inglismaal vaste enesemääramise õiguse eest võitlejaks ei teinud vähe-matki häält Balti rahvaste vaba-duse purustamise aastapäeva pu-hul" Me oleme loomulikult teadli-kud et ka kõige energilisemad sõ-navõtud UNO-- s oleksid vaevalt küllaldased taastama meie vaba-dust kui neile ei järgne teised mõjuvamad aktsioonid Veelgi teame aga seda et kui seda nõuta täie ja' tavalt nud oma suhtu meile meie pik-- Briti lippu The Red tuleks enam masti tõmmata kuna enam lipp seda võib kasutada vaid Siin niit- - Seetõttu kuna veel tuleks teda Mis seda selle JWe selle mis puu- - ' hooleks oleme mis andma lipu õlge Union Jack kuid 'vatse selles pan- - '" - välke „i i n ' ' r i ii im — ii i i i i iii ii i i ii iwm ~ v frfsnil 'JK &"'tV&[L Lihtne mälestusmärk punaste mõrva langenud piirivalvurid Lääne-Berlii-ni- st pärit siirdus kanalis deko-aii- a püstitasid emaks — musta jalale kõige kindlamalt pärg Eemalolu kodumaast ja on õigust ei saavutata kunagi ku jätnud näiteid kus ei mitmesugused pagulasgrupid ja kõige võimalike Sel-- ( võõrsile siirdunud rahvaosad Ulla-le- s valguses on rõõmustav ja er--( ajaga on nentida et ka läänemaalt- - emakeelest ja rahvuslik-ma- s leidub ringkondi millised ei kudest traditsioonidest Kuna ka tehtud ülekohtusse oma Päris Kodust juba ükskõikse õlakehitusega kaubalaevastiku — Enslgnl — ei tege-likult kunagi väljas see ei ole mingi ametlik ja siseruumides „mä-lestuslikuk- s" otstarbeks on aga tegemist etiketireeglitega te lipuseadusega jääb ei see et kut-suma lipu-seaduss- e siis ei ole et eelistame ja Me kombekohane heisata kasutamise ka kusjuures au- - juhtnööre me ei on uus lelnamastL pekteerime loomulikult on langetada berliinlasele Ida-Saksam-aa tulistasid kes lõbusõidule vamiskohale El Julius Kanguri rahvuskehast küllaldaselt resoluutsuse vahenditega võõrdu-guta- v ki aastaid eemal siis võiks õigustatult küsida: mis on ajendiks Ja põhjuseks et eesti Ja eesti naine oma i enamuses ei lase endid võõrastest oludest ja võõrast vaimust? Kas mitte püsiv keele ja vanemate vastu lugu-pidamine meie vastu ja eelkõige truudus oma rahvale ja ei ole selleks põhjuseks ja ajendiks mis on eest-last üle aegade? on see nii — ja ainult samad tunnetused on andnud mei-le ka Seedrioru koos siia talleta-tud töö rõõmu ja murega Saatus ei ole meid hellitanud Ja nende täitmine või ignoreerimine Tundmatu poolt on igaühe oma südametunnistuse ja antud meile ja meie rahvale võit-sündsustun- de asjaks ning kui rahva saatus siis tunnetagem gi suvatseb heisata oma hoonele Ikka ja jälle et ainult tänase Ja vahtralehclipu asemel Union homse päeva tahtekindlusele on Jackl tähenda sugugi politsei korrale puutub tegelikku tõenäoline kunagi pannakse Ottawas öeldakse kohta: jätta esikohal Tähtpäevadel Inimeste hea maitse heade dutavad IJriti rlikldeühiskonda kommete vai-o- n aga kohta ka-koh- al endiselt Kanada suhtes maksma lipp dada ohvriks julmalt surnuks Herman Rahvaste õnnetul rahvaste ajaluk- - lühikese maksma viibime rõhuvas vormida armastus eesti isamaa-le kandnud Kindlasti Igavese kee-'lev- a Kanadas rajatud meie rahvuslik olemasolu Meile pole võimaldatud valikut Söestuda halgudena tules Ja pude-neda tuhana üle lee — see ei ole meie tee Ka meie noorem ja vanem gene-ratsioon ei olla vastassuu-nalised võistlejad vaid üksteise täiendajad ja abistajad ja loomulikus Koostöös Hinnakem noorema generatsiooni lipp Juhul kui hoonel on kaks 'na mingisugust kindlat seadust" posItiivset uudsust Ja talugem va-limivarr- ast tuleb ahtralchelinn! See kergitab esile ka küsimuse nema generatsiooni kocemuslikke heisata sellel milline asub maja'— kuivõrd õieti toimivad need nõuandeid Kuid tõe huvides ta-- 1 tõmmata loogili-ses asendada kommunism igat teist rahvuslik kuse tendentsi Ja kuna enamus maailma vaba-dest rahvastest ei oma kommu-nismi neid kogemusi ja läbielamusl mida omame meie peaksime ja rõhutama: vabaduse säilitami-seks peab defensüvne poliitika asenduma — siia-maani ja kaugemale! Kui Eesti Asutava Kogu päevil ja meie Vabadussõjas eestlas-tel rahvuslikke Juhte eesotsas pre-sident K Patsi ja kindral J Laido-neriga kes otsustava seisu-kohani jõudsid siis loodan et ka kogu läänemaailm ükskord nende seisukohtadeni Jõuab ja le-- - —- -i 1 1 m k h hm 1 1 it wii m #nw Wmü Ttrfcl Uil Julius Kangur Secdriorul kõnelemas poole vaadates vasakul poolel ( eestlased kes heiskavad oma ma- - lugem ka mõtete lahkuminekuid Kolme lipuvarda puhul on valida jadel või suvilatel slnl mustv alge — kuid ainult sellisel määral targiast üles ärkab Ka kas asetada vahtralehelipp vasa- - lil'u Respektist oma asukohamaa mls säilitab põhimõtte erinevalt tuleb loobuda sest või keskele Mitte ühelgi vt tu peaks selle kõrval lehvima võideldud aga koos löödud' ainult rahaga ei saa vabadust juhul ei tohi aga riigilipp lehvida ka vahtralehelipp Selle etiketi- - Kuna meie sihid on selged ja 'kindlustada ja üles osta parempooKes vardas Etikett reegli täitmist ei saa keegi ot-e-jm- ele püüdlustes ei esine maailma-- 1 Vaba maailm peab arendama nõuab et lipp heisatakse päikese- - nõuda kuid selle Ignoreerija poliitilisi Ja rahvuspoliitilisi eri-- 1 julgeid programme ning üles sead-tõusuaj- al ja lastakse alla päikese- - muutuda väga ebapopulaar- - nevusi siis peame hoiduma iga-- j ma veenvaid süitjoonl sest ainult loojakul Upu naelutamine masti seks oma kanadlastest naabrite [sugustest vajadusteta killunemis-'kõikid- e vabade rahvaste murdu-külg- e ei ole õlge teguviis kuld silmis Paar aastat tagasi märkis (test Meie ühistöö huvides peak-Imat- u majanduslik sõjaline Ja tea-vastav- a seaduse puudusel ei saa üks kanadlane kes elab eestlaste slme hoiduma võõrastavast loen-(dusll- k panus kindlustab tagajär-sed- a keegi keelata roolde vardas- - suvltuspllrkonnas: ei ole (dusest kes on parem Ja kes on jekalt kommunismivastast võlt-se võib hoone omanik lasta lippu midagi teie ilusa rahvuslipu vastu 'halvem eestlane sest iga rahvas Ilust Igal ajal oma äranägemise järele Kum ne n-™sin-ip meeieiui ei (ensisieeriD vaia koos oma siinjuures meie eestlased ei i Kui näiteks mõni iirma leemsiu cllc k5nal lfhvUvS k Kanada iJa kultuuriga Ja meie kõik oleme tohi kunagi unustada et nii vähe I l]pp4 Tol aja oll ta]f kfrjf „„ inimesed kes teavad mJda kuJ meld -K- a d o] _ I sureb on õigus kaaunuie jtaU Kanadal e1 ole ju oma dab rahvuse mõiste Ja milleks see i sündmuste käigus Ja vastavate viimse respekti omistamiseks lan- - lippu!" Nüüd on aga olukord teis- - kohustab Ja kui keegi püüab [võimaluste saabumisel on alnuke- - grtada hoonel lehviv rahvuslipp sugune ja oma ranvusemoieemi maailmapoliitiliselt foorumilt seks jõuks kes võib eesti rahva Oige etiketikohane korgeii auswvae ""'"'-- ka selle protseduur seejuures jlrgm õbraUku mJU Uppu kus m( olf ne: algul masti pi- - me rajanud endile uue eksistentsi paus ja seeja kus rahvuslik iseteadvus teeb siis täpselt masti keskele alles esimesi samme A ~j gutatud oma [mees Umber rahvuslikkude traditsioonide toid jatest kaotada võitluses rahvuse mõistet siis tu-leks küsida: millega seda olulist kommunismivastast kaitserelva võiks sest peale suur-- tundmises siis ikka jälle seisukohaga mitte oli selle oma seda liialdatud kule selt võib Meil keele vabaduse taastada — eestlane ise Need võimalused ei seisa käega katsutavas kauguses ja kuigi meie olukord on praegu raske peame siiski teadma et valitsevate ja 'veneluse vihkab Kremlist Juhitud { anastavate Jõudude tõus Ja lan- - KANADA OTSIB OSKUSTÖÖLISI VÄLJAVÕTE KANAD! J JOHN NICHOLSOXI KÕNEST BRITI Kn?S0°M' I TOOSTUSJUIITIDELE K°LtMBU Peaaegu kõigis Kanada osades jon suur puudus tehnilise eriosku- - Isega tööjõust See olukord võib aasta lõpuks koguni halveneda Ja praegu viitavad kõik tunnused sel lele et nõudmine sellise tööjõu järele muutub tulevikus suure- - Imaks Samal ajal hakkab vahene- - ma vajadus õppimata ja pooleldi j väljaõppinud tööliste Järele mis tahendab et me peame hankima sellesse kategooriasse kuuluvatele kiires korras rakendamisevoima-lüs- i Hoolimata meie hariduse ja ümberõpetamiseprogrammide ulatusest ning tõhususest ei usu uu moodused olek 'lest piirkonnast Samuti küllaldased kõigi oskustöö--1 hoogsalt kiT' liste hankimiseks me va- - Inglismaal Prantsusmaal jäme Paljude lünkade täitmiseks peame tööjõudu teistest riikidest sisse tooma Immigratsiooni olukord vii-maste aastate jooksul radikaalselt muutunud Praegu käib rahvaste vahel pinev võistlus immigranti-de pärast kellede tööoskust ja kogemusi Kanada tungivalt vajab satsioon lõpetas elamkud selliseid mälestusmärgi kustöölisi Loode-Eu- - kõigiti roopas Ja USA-- s Need maad asu- - VÄGIVALD MURRA VABADUSE PÜÜDLUSI Kokkuvõte kõnest Seedrioru 10 aastapäeva aktusel [materialismist kommunismivastases KODIKONDSUSE gus ning pidev maailma näo muu-tumine on vastuvaidlematu ajal-ooline tõde Eelnenule lisaks rõõmustab meid teadmine et Jüriööst väl-ja kasvanud vabaduse leek pü-sib kaetuna ka Kodu-Eesti- s üksikud on ju kaotanud usu ja leidub neidki kes ühel või teisel pool ookeane rahvuslike kohus-tuste osas pea Jaanalinnu kombel liiva alla peidavad kuid neid on vähe Ja üksikute väejooksikute pärast kaotata lahingut kuid üksikud kangelased võivad põh-justada võidu Kui eesti rahva vabaduse tung on püsinud üle aegade siis kinni-tagu ka meie praeguseid püüdlusi Ja rahvuslikku tegevust teadmine: inimesi võib vangistada tagakiu-sat- a Ja hukata kuid vabaduse püüdlust kui mõistet on võimatu väevõimuga surmata Langeb Uks tema kandjaist astub teine ase-mele Astugem asemele — selleks kohustab meid eestluse elujõu püsimine! VABA EESTLANE TOIMETUS JA TALITUS avatud esmaspäevast re3-de- ni kell 9—4 Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5 Toimetajad kodus väljas-pool tööaega: Karl 766-205- 7 Ilmar KUlvet 466-461- 6 Heino Jõe 766-510- 7 Talitus väljaspool töö-aega: Helmi Llivandi 251-649- 5 KUULUTAMINE VABA EESTLASES on tasuv ajalehe laialdase leviku tõttu Kuulutuste hinnad: Uks toll ühel veenil Jl 60 tekstis $175 esiküljel $200 alam-määr $100 Kirikute organi-satsioonide Ja Isikute teada-anded $100 tollüt KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: Vaba Eestlase talitus: Tecumseth St Tel 364-767- 5 Postiaadress: Box 70 Stn C Toronto Ont Riho Põua 59 Glenside Ave Toronto Ont TeL HO 3-87- 86 vtöaödstuasglaikuise teagreenveuvsa ia f1 kus tungivalt Usl Ja tehnilise' o$w Neile makstakse seal Äf8 kdued töötingimused on "'" NMU1e!a!IItsemaKnaU5 la et kjõuuhduagi hmalujajalele välja rinn Immigratsioonlministeenusj astunud intensiivseid sanaTs lmisitseekosskICusatneagrataccinoimnerste siss- e-immigratsioonibüroo Põhja-itaalia- s et luurwdtSfi et need sid misekampaania on keda ja K on ei Arro kuulutuskülgedel Korterikuulutused 1 135 3 2 8 D aneus kus Kanada otsib sobl-a-1 sisserändajaid ajalehekuuhta koanudsuuveJkauusadmelasutegouknseil pkarogRrap—C ja Taanis Me oleme korralda-- välisajakirjanikele ringreise Ka- - uauas nu ei naa saaksid ajaleht ues mivustaaa meie maad sood sas Ja meeldivas valguses Inglismaale on saadetud kaks pooieiunmlist varviftlmi mis tutvustavad elu Kanadis Meie esimeseks eesmärgiks' oat na kõik et Kanada muutuks E-uroopas tuntuks Ja sellest hata taks kõnelema Siis võib eeldada et ka sealsed elanikud hakkaval suuremat huvi tundma siia sj- - rändamise vasta Aidake kaasa VABA EESTLASE" levikule sellega aitate kaasa eesti keele ja meele püsimisele Teised lehed Balti riikide protestiaktsiooni kohta ühendriikides kirjutab Nn Yorgis ilmuv eesti ajaleht „Vi! Eesti Sõna" oma juhtkirjas jargms: Protestiaktsioonid mu Eesti f teiste Balti vabariikide okupats nist 25 a möödumisel toimusid toimuvad ülemaaliselt on ärata: seninägemata tähelepanu Kuj varem ei ole Balti probleemid !ei nud nii ulatuslikku käsitlust ja ! jastust mitte üksi siinse maa poi' tikute juures nagu seda tõendava: 125 rahvaesindaja sõnavõtud Krj ressis vaid ka siinses ajakirjarii-se- s üksi juuni nädalatel on Bai riikide kohta ilmunud aateri pressis enam kirjutusi ja arütk: kui varem aasta või enamagi kefi Vaga tõhusalt on kaasa loonud p-vints- i ajakirjandus aidates l Balti küsimust paljude kümnete r-- jonite ameeriklaste ette Kümmekond aastat tagasi r Kremli häbiteod olid selle aja '" värskemad võttis need oma %~ measjaks Esindajatekoja luge Kr- - ten viies läbi Kongressi enkos nis ulatusliku ja olalise Ufit-r-uurimise Ja mis juhtus Teda ei i detud selle eest tema enese oa'-gis- ki kus valija põüumajand-s-t- f olukorda pidas olulisemaks k j tu-lemise välispoliitikaga ega n--lj- rp rahvasaadikut Kongressi ta Et see oli suur poi ' --" —- - vähemalt põhjuste osas miests-- kõneldi ja kirjutati seda ei eus sed valijad praegu vt rrre f' napäeval enam n-su-gu6- £- -' juhtuks Äsjased poolehouavasJus" probleemidele anrav&d re-- l" kogemusi edasitegutsemjeks 1~ kus Esiteks on nad tõeriared rinde vajadust Kui prov'efT tõstetakse Rahvuskomitee poe f jalikul momendil tuleb see sa lüüa kõikides nee of~-- U TtcV nn iaia!Jc 1 ~B i n1 nf' simusies kosu w~ --k- oostöö See on tlru keskoP sioonidele arenerud %-J5a- 5e' s_ iU t maa on tohi lõppeda aktsioonide k misega Baltikumi ok-Jtsi- =- —j n1tAre'ü I ha unenaaiua '- - - miteel mille liikmeks kl s vuskomitee |
Tags
Comments
Post a Comment for 0209a