Vaba Eestlane, October 26, 1968

              ""aim
s
ÖP#
fesfi edu
Salme Riig-Reima- ni töö ja selle tulemused Auhinnatud skulp-fuBr- Wi
m's valmisid kitsas üürikorteris
trgentuna pealinnas Buenos Aireses ccma! meie pagulaskunsti suurematest keskustest tihts-- U
snvfl oma 65 aasta sünnipäeva tuntud eesti skulptor Salme Riig-Reima- n kes on jätkanud oma
wminut ka Argentiinas ja võitnud seal auhindu Salme Riig-Reima- n sündis 12 augustil 1903 Vr-uu- s
ja lõpetas 1934a cum laule Tartu ülikooli filosoofia teaduskonna Kaks aastat hiljem astus ta
Tarto kõrgemasse kunstikooli „Pallasessv" mille lõpetas 1913a olles õppinud graafikat Ado Vabbe
skolptuuri prof A Starkopfi juhatascl Oma toiminguga on esinenud näitustel juba 1939 pea-lt
Ta põenikulee viis kõigepealt Rootsi kus valm sld mitmed portreed ja kus tööd olid eksponeer-itud
mitmetel näitustel Aastal 1946 siirdus vahepeal lesestunud kunstnik Argentiinasse kus abi-tus
kaasparnulase ja noorpõlve sõbra Mihkel Reimaniga Nüüd on ta uuesti lesk kuna Mihkel
Rtiman suri käesoleval aastal Salme Riig-Reima- ni loomingulisest tegevusest Argentiinas kirjutab
alljirgnevalt Buenos Aireses elunev kirjanik Ellen Liiv-Blizne- r
Uue kodu asutamine uuel maal
♦iVndas kunstnikule täiesti uut
i!ni5t ka teua loomingulises te--
jfinses Seejuures osutus küll kõi--
raskemini lahendatavaks prob
leemiks kujurile ruumi-küsimu- s
tema tagasihoidlikus üürikorteri
piratuses See probleem vast on
jäänudki üheks häirivamaks ning
eaa tema loomulikku töö-lnd- u
pidurdavaks teguriks kogu tema
Argentiinas viibimise aja kestel - Sellest samast ruumi st mo-I- M
suhtes distantsi võtmise või-maluse
puudumisest tingitult kuj-utabki
paljudes oma Argentii-na
kodus valminud töödes inimest
istuvas asendis — pole lihtsalt
saadud kasutada pUstiseisvat mo-delli
Olude sunnil on kunstnik
pidanud jaotama oma kodus atelj-ee
oma oma igapäevaste elu- - ja
nagamisejruumide väikese sise-õue
ja korteri lamp-katus- e vahel
Katuse-pealsc- t kus muu hulgas
tarberiistade valmis või pooleli-olevate
kujude ja materjall-blok-kid-e
vahel on ruumi leidnud ka
iluaed mitmesuguste taimede
võrsudes pottides ja potikestes
ning õilmitsedes vahel kui piris-aia- s
kunstnik kasutanud pea-miselt
puu ja muu kergema ma-terjali
töötlemiseks
Kiviraiu-nis- t on sooritatud tavali-selt
all „patio's" Ajutiseks hõlbust-useks
kujurile tema töös on osut-unud
ka tuntud Argentiina kunst-niku
ja Ullkoollõppejõu (tuntud
iildielt Balti maadelt pärit emi-grantide
ja pagulaste sõbrana)
prof de la Carcova vastutulelik-kus
mis on lubanud tal kasutada
vahetevahel professori enese ruu-mikat
ateljeed ja suurt aeda va-bamas
õhus" ja segamatumas ra-hus
modelleerimiseks
LsssHIHKr— Hl
VvBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBte V
iI ' '-ii- K '" I x„1 "lsbbbbbbbbbbbbbbmc SBjBjBjBjBjK
9k 'BBjbSjVm1 i "B '
--TlsWJBsssssssssssssssYjBm i
' 'SlBBBBBBBBBBBBBBBBBBBKA
-- t LISSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSSIbm
JiBiBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBB!
'SSSmlJBSv fBSSSSSSSSSSSSSi
Salme Riig-Reima- n
Argentiinas sai Salme Riig-Reima- n
oma töödega esmakordselt
svahkkuses esineda 1949Jndal
st4j nauusei „ saion "iui
de Artes Plasticas" Mainitud näi-tusele
pääsemise esimeseks tingi-aasek-s
on et kunstnik on elanud
vähemalt kaks aastat Argentiinas
Eesti naiskujur esitas sääl oma
Susana pea" mis on juebracho'st
West Argentiinas kasvavast oma
erilise kõvaduse poolest hästi tun-tJ-d
puust Samal aastal korraldas
ta ka oma esimese Individuaal näi-tuse
Buenos Aireses Müller'1 ga-Wi- is
esinedes 18 tööga milledest
testi muinasjutu aineline Juta
'vaner) nVäslnud Jtaea- - vh"
bracho) Jstuv figuur" (pirni
—
ULTUURIELU
naiskujuri Argentiinas
—
j
ja ta j
ta
ta
ta
on
v i
VjWjsaKBsVjsVjtVjK
v kc3K£2i2 t Jr-- % JUH JBkw
SBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBsVi
tBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBT
- ¥' JV K
IBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBK F
i ' %Ji J m% % - M
fJBBBBBBBBBBBK lksSSSSfl
ijHb ISM? 'Ä H
IsBBBBBBBBBBBBm HE? IsBBBsl
ssssssssssssSkk!:' 'Jikssssfit
Salme Riig-Reima- n — Pärjapunuja" (marmor) 1956
puu Tantsitar palliga-- tgips)
MR nnrtree" (cids) la teisiei
Sama individuaal näitusega esines
ta veel samal aastal tordoDas
ning aastal 1951 arhitekt Bira- -
ben'i erasalongis
Buenos Aireses Salon Nacio-na- i
de Artes TlastieasW esi- -
tas Salme Rüg Reiman oma toid
kolm aastat järjest ning oman-das
seal aastal 1931 „Auhinna
Välismaalastele" milline auhind
on ainukordne st väljaantav
ainult üks kord igal aastal ning
ainult üks kord igale kunstni-kule
üldse eeldusel et ta on vä-hemalt
viis aastat maal elanud
Ta võitis selle haruldase auhinna
oma tööga Adam ja Eva" (dolo-miit)
mis äratas üldiselt palju tä-helepanu
ning tõi talle kohaliku vä-gagi
nõudliku kunsti-maallm- a
4HVii tunnustuse
Salme Riig-Reima- ni kui kujuril
peahuvi on raidkunst ent peale!
„Adam ja Eva" sunai on i- -
nltud mõneks ajaks suuremast j
raiumisest loobuma Tegeledes
mitmesuguste väikesemate ja ker- -
gemate ettevõtetega lõi kunstnik
tol terviseparandamise perioodil- -
gl hulga uut ja huvitavat ning
nii mõneski eesti või argentiina
kodus kohtame tema loomingut
sellest ajajärgust
Rogelia Yrurtia" nimelise au- -
hinna tõi ta aastal 1957 Buenos
irese linnavalitsuse nsiiuseiv
(Salon Monicipal de Artes Plavj
titas JWanuel Belgrano") oma
viikese naiskujuga pronksis
(J-igurita-
")
Kuid mitte ainuu kujuuu -
hinnatud tööd ei pälvi mainimist:
reale nimetatute on sääl veel ter- -
teisi -e- lavaid enese eest
e rida
kõnelevaid kujusid ilmekaid
hingestatud nägusid mille
--~- w-itt oleme nanu- -
!nud aastate jooksul nautima Sai--
me Riig-Reima- ni peic — ~- -
LkY
VABA EESTLANE laupae 26 oktoobril I96i Sautrday Oct M lt
kssssl
kunstigalerii ülesandeid täitvais
eluruumes — „Kurb Kassandra"
Daphne" Jotl naine" Wol
demar Mettuse prof Carlos de la
Carcova kirjanik E Krastln de
Rivero Haedo portreed Ingleid
indiaanlasi muistseid kreeklasi
ja roomlasi ja paljasjalgseid mä
gUasi Kordlljeeridest pronksis ki
is savis puus Pole võimalik
loetleda siin kõiki kunstniku töid
veel vähem peatuda iga ühe juures
eraldi võttes aega vaatluseks na
gu asi vääriks — Salme Riig-Re- i
manl looming oma mltmekesiduses
on Uiga rikkalik liiga ulatuslik ar
vult ja sisult mahtumaks säärase
väikese kirjutise raamesse Oma
päris-al-a skulptuuri kõrval on ta
tegelenud ka graafikaga Mi on tal
valminud muu hulgas kimp huvita
vaid eksliibriseid ja mapp kauneid
Tallinna vaateid linoollõikes
Peaaegu terve aasta (1954) ku
lutas ta Eduard Wilralti pos-tuumse
näituse korraldamisele
Buenos Aireses — tollele kaht-lemata
õnnes-tunu- d üritusele
millel oli oma oluline osa Eesti
kultuuri tutvustamisel kohapeal
ning üldse välisilmas
Samuti on ta olnud teise taoliselt
kultuuripropagandalise ettevõtte
organiseerijaks ja ka suurema osa
tegeliku toö s t õmblemise kudu-mise
tikkimise nukk modellide
valmistamise jne sooritajaks
K A Hindrey
rehabiliteeritud
Järjekordseks Iseseisvusaegseks
virlanlkuks kes äsla kodumaal
rehabiliteeritud on Karl August
Hindrey Temalt ilmus Loomingu
Raamatukogu sarjas valimik no-velle
Ji oli kunagi keegi " No-vellikogu
tlraazhiks on 25000 ja
300-l- k valimikus on antud ise-loomulikuma
oma maailmavaa-telt
Ja elukäsitluselt Ühe eesti
Hannes Oja
Jutt jäi peeleli
j Lehekülg unustas rncseyAöramata
Järgnevaks jutuosaks
Järgnevat juttu rl järgnenudkl
jutt jäi pooleli
Sinililled sinised lilled
edasi Jäid vestma
Jiäb ikka südamesse
mõtteisse meeltesse
hellus ja õrnus
hool ja armastus
millest ei saa
ent lahutamatult seob
Rasked sammud aeglased sammud
tinased jalaasted
Lahkumisnukrus minekusunduses
raske on raske on raske
mullale anda
lehekülg jättis enese pööramata
lehekülg sai tlis
tihedat päevadekirja
rõõmu ja murekirja
Ainult mälestajaile
jutt jäi pooleli
Memmeie
haarata
terekätt
Nobeli kirjandus-auhind
jaapanlasele
lJ68a Nobeli auhind kirjandu
se alal määrati 69 aastasele jaa-pani
romaanikirjanikule Jasunari
Kavsabatale Otsus tull avalikku-sele
üllatusena kuna arvati et au-hind
langeb saksa kirjanikule
Günther Grassile või iiri näitekir-janikule
Samuel Becketflle Soo-me
allikate andmeil oli kandidaa-dina
esitatud ka meie suurpoetess
Marie Under kes aga Ilmselt jäi
vähemusse Uue Nobeli laureaadi
loomingut Iseloomustatakse kui
meisterlikku proosat milline väl
jendab tabavalt jaapanlase hinge
laadi essentsi"
Uued loorberilehed
Uues Internatsionaalse Poeeti
de ühingu — United Poets Laure-at- e
International albumajakirjas
Laurel Leaves" kevadtalve 1968
a Aasia erinumbris on rubriigis
Parnassias ln Exile" toodud ära
foto ja pikem kirjutus kuulsast
eesti romaanikirjanikust ja poee-dist
Arved VUrlaWist kes on leid- -
nud oma demokraatlikele ideaali
dele varjupaiga Kanadas" Kirju-tus
on varem ilmunud „La Lihre
Belgique's" tema raamatu „Rain
for the River" ilmumise puhul Kir-jutuse
juurde on lisatud luuletu-sed
„Ma valvan" (tõlge prof VK
Matthewsllt) Tuhat korda"
(tõlge EH Harriselt) ja Sügis
Inglismaal" (tõlge K Saarsenilt)
Samas numbris ilmus ka Karin
Saarsenl luuletus Pagulase saa-tus"
(tõlge autorilt) ja Marie Un-de- ri eesti koolilugemlkest tuttav
siuruaegne foto
Esimesed ostud
alalisele kunstikogule
USA Eesti Kultuurfondi Juur-d- e
soetatavale alalisele kunstiko-gule
esimeste teoste omandami-seks
on juba vajalikud eeltööd
tehtud Kevadtalvel pöörduti 13
kunstniku poole ettepanekuga et
nad esitaksid Kultuurfondile oma
tööd mida peavad Välls-Eest- i
Kunstikogu jaoks sobivaks Ette-panekud
tehti Järgmistele kuast-nikel- e
Rootsist — Karin-iLuts- - Arumaa Endel Kõks Herman Tal-vik
Olev Mikiver Arno Vihalemm '
Saksamaalt — Anne-Ree- t Paris
Kanadast — Erik Pehap Osvald
Timmas ühendriikidest — Ägate
Veeber Raoul Lind Eduard Rüga
ja Hans Tslrk Rüga loobus teos-- l
tega esinemast kuna ta fondi Ju- -
ratusiUKmena võtab tegelikult osa
Kunstikogu rajamlstöödest
Esitatud tööd hindab taldeväär-tüs-e seisukohalt zhürii mille koos-seisu
on palutud: prof Aleksls
Rannit kunstiajaloolane Paul
Reets ja kunstnik Eduard Rüga
Zhürii poolt Kunstikogule koha-seks
tunnustatud teoste ostu ot-sustab
Kultuurfondi juhatus Teo
sed on juba kohale jõudnud ot-sustamt- ie
toimub enne ka lõppu
konservatiivsema kirjaniku töö-dest
nagu Jsa" Jfeero" „Hal
ged pisarad" Ristteel" Linnu- -
teellnd" jt Lisaks öeldakse et
Hindreykelle surmaaastana antak-se
1947 on oma novelliloomingu
ga hinnatavamaid P Vallaku ja
A Jakobsoni kõrval eesti 30-aas-ta- te
novelliloomingus Tema loo-ming
tuginevat läbielatule ja
reaalseile sündmusile
Tuttav külalisnäitleja
Alma Ood vestleb jillekohtumlsest teatriga
Toronto Eesti Majas toimuvad jälle kolm või Isegi neli korda
nädalas Eerti Rahvusteater Kanadas uue lavastuse proovid o-vrm- bri
lõpupoolel peab lavaküpseks saama ungari kirjaniku I-a--
jos
ZiUh) komöödia J'iike paistab" l-iv-astab
Evdia Vohu kuna
tegelaskonna moodustavad meie tuntud lavakunstnikud Era-kordfe- lt
on seekord kaasakutsutud mängima kunagi Torontos nii-tekun- vtl
õppinud ja harrastanud Alma Oad kellele see on Jkllrkon
tumlseks omaaegse kutsumusega Aga vahepeal on Ju Alma Oadht
saanud Alma Taliste kelle elukohaks kauge Chicago
w j tVnixl'tt-s:(i?rMS)11iLS-e-i'fifA'WrM&Jfe 4%mä3sKtöiv&
wi' IHrii jšm? f BBBBBHr f'f
Alma Oad
—Mida olete teinud vahepeal-sete
aastate jooksul kuipalju
neid ongi sellest kui siin viima-ti
esinesite?
—Sellest möödub nüüd seitse
aastat ja mu viimane osa oli A
Järviluoma rahvatükis 1'õhjala-sed- "
Olen vahepeal elanud vaik-set
elu hoolitsen oma kodu ja pe-rekonna
eest Mul on veel 5-aasta--
ne tütar Karmcn Kuld elan tava
Ust elu mu tutvuskonna moodusta-vad
peamiselt eestlased
— Kas Chicagos siis pole eesti
teatrihuvilisi?
— Sealse eesti seltsi juures on
näitering aga kuna elan linnast
30 miili kaugusel siis on osutu-nud
võimatuks sellest tööst osa
võtta
— Kuid kas Teie ei tunnud To-rontost
lahkudes Igatsust teatri-töö
jirgi?
— Mitte algaastail Lahkusin ju
Torontost teadmisega et mitte
enam teatriga tegeleda kuid huvi
teatri vastu on alati püsinud — ka
vaikne peidetud soov näitlemi-seks
Jätkasin oma mälutreenln-gu- t
olen palju lugenud eesti ja
ingliskeelseid raamatuid
— Ja kuidas nüüd tundub teat-ri
tegemine?
— See on natuke võõraks jää-nud
Võibolla polnud see veel
jõudnud mulle päriselt verre kas-vada
Nüüd tunnen esialgul nagu
kohmetunud ega tea mis enesega
teha Kuid katsun teha oma pari-ma
vajan esialgul vaid natukene
vilumist ja kohanemist Lydia Vo-hu
lavastajana on suurepärane
Temal on nii rohkelt andeid et
ma soovin et mul oleks natukene
gi tema talentidest Kuid õpitakse
ju igalt lavastajalt olengi omad
Filmiti Siin Põhja
tähe all"
suure
leidnud soome kirjaniku Väino
Linna romaan Siin Põhjatähe all"
on triloogia I ja II osa ulatuses
filmitud Seda 3 tunnilist värvi-fil- mi
peetakse soome filmikunsti
tähelepanuväärseks saavutlseks
Filmistsenaariumi olid
autorile kaasabilisteks J Nevalai- -
nen E Laine ja M Kassila Film
mis tõotab kujuneda suu-re
tähelepanu osaliseks nagu sa
ma suguvõsa viimase etapi leit
?5Kh32
?T
%„ - m
TTJfrtB"1 - '- - V JlMt a "_- - k
5 " W
4a tr VTi' KTHR x m av f J?A - --- i ' f
?
" J
i' vi # t t & ""-- Ä V i
4-- -
teatrioskused omandanud R And-re
stuudios ja pärast kaasamän-gijana
K Söödori ja H Lipu la-vastusis
— Milliseid muljeid olete saa-nud
Toronto eesti teatrist esi-mestest
kokkupuuteist?
— Tõesti mulle meeldib siin
teatrit teha Vastuvõtt oli nagu ko-jutuleku
puhul Siin nagu polegi
midagi muutunud kuigi teb hir-mu
et osa meie tuntud näitleja-test
on haigestunud eriti need
kes meie teatri tugedeks on ja
kellelt noored oma kogemusi saa
vad
— Ja kuidas meeldib '
Teie osa?
rj
V
— See on väga ilus 16 aastase
tütarlapse osa Ma nimelt armun
vahepeal sõimangl nagu Uks
temperamentne ungari tütarlaps
peabki tegema Osa meeldib mulle
— Kas võib loota et tulevikuski
leiate aega Ja võimalusi Toron-tosse
teatrit tegema tulla?
— Ma ei usu Elul on oma nõu-ded
Seekord oli veel võimalik tü-tart
lasteaiast ära võtta ja koos
Torontosse tulla kus mul on palju
sõpru ja sugulasi ees nii et tun-nen
end päris kodus Mulle on see
suureks vahelduseks ja meie ära-olek
laseb mu abikaasat rahuli-kult
jätkata oma ülikooliõpinguid
Loodan et ta tuleb koos oma Isaga
mu lavaloomingut vaatama
Alma Oad tütarlaps kelle sü-damlikus
osadekujunduses oli ko-!hes- elt
haaravat momenti ja kes
Toronto eestlaskonda oma oota-matu
lahkumisega Üllatas on jälle
eesti teatris noore ja sarmika Sa-rikana
lavatükis mis kord Eestis
ja palju enam Ungaris suurt menu
saavutas 110
Kultuurfond ei saanud
proua Pleompuu- -
Soomes Skandinaavias ja eesti VesteHneni TOOmatu- -
lugejaskonnas populaarsuse
kirjutamisel
Soomet
I vmhu
1
Eesti Kultuurfondil USAs oli
kavatsusel omandada ostu teel Hel-singis
eluneva pr Ploompuu-Veste-renen- l
väärtuslik eestikeelne raa-matukogu
Selleks sõlmiti juba
kokkulepe mille aga pr Vesteri-ne- n
tühistas just ajal millal Kul-tuurfondi
juhatus oli kokku kut-sutud
uut kõrgemat hinda otsus
tama Haruldane kogu milles lei- -
'nant Koskel saatus Tundmatus J dub ka kodumaal okupatsiooni
sõduris" jätvat eriti meelde Kos-- võimude poolt hävitatud teoseid
J kela Jussi Akseli Alma Kivi vuo-Ila- ks täienduseks Oulu ülikooli
Ire Oto Elina ja Hai me kujud raamatukogule
Jli
t
iii
nr
r
i
I i