Vaba Eestlane, January 09, 1965

              Lkka
Viha ja laimu levitajad
Kanadat on viimasel ajal palju
juttu olnud laimu- - ja vihkamise
kirjandusest mida siin levitatak-se
mitmesuguste väiksemate
gruppide ja üksikisikute poolt
Suurem osa sellest on antikom-munistliku
tõi antisemitistliku
iseloomuga — mõnikord mõle-mad
korraga See probleem on
korduvalt kerkinud esile Ottawa
parlamendis ja üha tugevamaks
muutuvad hääled mis hakkavad
nõudma sellise uha ning laimu le-vitamise
keelustamist — lähe-malt
selle edasitoimetamise lõpe-tamist
Kanada postiteenistuse
kaudu Tulemused selles suunas
on kulgenud aeglaselt kuna siin
vabal demokraatlikul maal nee-takse
sõnavabadust kõrges hin-nas
ja koheldakse igasuguse sam-mu
astumisel mis kuidagi kaud-seltki
võiks seda ohustada Posti-minist- ri
korraldusel aga on juba
blokeeritud vähemalt ühe juudi-vastase
publikatsiooni levitamine
Meile aga tundub et protesti-tor- m
on ebaproportsionaalselt
suur kui vihkamisekampaania on
suunatud antisemitismile või cvib
mingil määral natsismi sugemeid
ehkki sellise kibeda seemne kül-vajad
on kahtlemata valdavas
enamuses väikesed fanaatikute
ringkonnad millistel puudub mõ-juvõim
ja mis kunagi ei suudaks
kallutada oma poole avalikku ar-vamust
Palju tolerantsemalt suh
tutakse sellese kui viha ja laimu
väljasaatjateks on kommunistid
hoolimata asjaolust et siin ei ole
enam tegemist mõne haige hinge-laadiga
inimese eriharrastusega
vaid kindla keskselt juhitava
plaaniga vaba ühiskonna hävita-miseks
Kõige ohtlikumaks laimu- - ja
vihkamlsekirjanduslikuks välja-andeks
Kanadas ei ole mitte mõ-ni
halvastikoostatud antisemitist-li- k
pamflett vaid Kanada kom-munistliku
partei häälekandja
Canadian Tribune" milline tih-kab
kõiki vabaduse jõudusid ja
Soomlastel on vanasõna: „Küll
on ilusad valged lapsed ütles ku-rat
kui ta oma lapsi vaatas" An-dekuse
ja suurte võimete näge-mine
oma lapses on ülimalt inim-lik
omadus eriti veel kui pere
konnas on ainult üks laps Sa-muti
on loomulik et hoolitsev
vanem püüab neid andeid ja või-meid
maksimaalselt välja arenda-da
eeldades et ta teeb sellega
lapsele head
Nii on meil lapsi keda hoolitse-- '
vad vanemad saadavad klaveri
viiuli akordioni balleti laulu- - ja
maalimistundidesse Endastmõis-- '
tetavalt võtab niisugune tubli laps
osa võimlemis- - ja rahvatantsu-rühmast
käib eesti täienduskoo-lis
pühapäevakoolis mängib koo-li
võistkondades kooli orkestris1
ja kuulub skautliku nooruse ri-dadesse
Kasvavad lapsed suudavad ta-luda
kohutavat drilli" ja mõnel
„Vaba Eestlane" tervitab oma
veergudel lugejate kommentaare
mitmesuguste aktuaalsete päeva-küsimuste
kohta meie oma elus'
või väljaspool eesti rahvusgmppi
Selline kaastöö avaldatakse luge-jaskonna
vaba arvamuse fooru-mil
milleks on vajaduse kohaselt
veeruruum reserveeritud meie
juhtkirj vküljel (lk 2) Avaldamist
leiavad ainult need kommentaa-rid
mis vastavad kõikjal vabas
ajakirjanduses kehtivatele tingi-mustele
Lugejate kirjad peavad olema
esitatud korrektse tooniga oma-ma
konstruktiivse suuna ja väl-jendama
end nii lühidalt ja kok-kuvõtlikult
kui võimalik Toime-tusel
on õigus lugejate kirju kär-pida
ja stiililiselt ning keeleliselt
korrigeerida Lugejakirjad ei tohi
sisaldada mingisugust laimavat
materjali
„Vaba Eestlane" ei avalda üht-ki
anonüümselt sissesaadetud lu
gejakirja Kiri võib autori soovil
ilmuda ilma allkirjata või varju-nime
all kuid toimetusele peab
autori Isik igal juhul teada olema
Mõned lugejakirjad võivad kutsu
omab Moskva toetuse See vabalt
ilmuv vihapublikatsioon on sead-
I nud oma laimumirklauaks ka
meie pagulaskonna sel lihtsal
' põhjusel et me oleme võtnud
oma missiooniks levitada tõde
kommunismi tõelise olemuse koh-ta
Kui siin esineb televisioonis
ANNETE KILLUSTAMINE
mõni Lincoln Rorkwelli taoline
fanaatik kellel on ainult käputäis
pooldajaid tekitab see kohe suurt
avalikku protestitorml Me ei väi-da
et selline protest oleks tarbe-tu
ja alusetu kuid samas ei suu-da
me kuidagi mõista miks see-juures
kaldutakse suhtelise tole-rantsiga
suhtuma siinsetesse
kommunistidesse kelle eesmär-giks
on kogu meie tsivilisatsiooni
hävitamine
Vabade eestlaste kohta Kana-das
levitati seni laimu kahest pea-misest
allikast — Tim Bucki pea-staabist
Torontos ja raudeesriide
tagant saadetava nn kodumaale
kutsumise lehe kaudu mis iroo-niliselt
kannab pealkirja „Töe
I lülil" Viimastel kuudel on neile
seltsinud ka nn ETA bülletään
mille väljaandjad-levitaja- d on ee-listanud
jääda anonüümseks ja
keda siin üldiselt tuntakse „põ-randaalust- c"
või sängialuste" ni-me
all Kuna selle laimulendlehe
ülesandeks on eesti ühiskonna lõ-hestamine
respekti vähendamine
meie rahvusliku elu juhtide ja
juhtivate organite vastu ning vas-tastikuse
umbusu külvamine
' SniiaK ttrr% 1n frillcnW mniliil' Int
mene kahtlemata ise järeldusele
kelle huvisid ja eesmärke selline
kampaania teenib Ei ole sugugi
ebatõenäoline et seda juhitakse
samast tsentrumist kust saavad
oma juhtnöörid ka Tim Bucki ja
Mihhailovi laimulehed ja nii mõ-nedki
kaastöölised-levitaja- d kes
peavad end ise tõsisteks rahvus-lasteks
on sattunud oma teadma-tuse
ja naiivsuse tõttu meie põlis-vaenlase
tööriistadeks
juhul saavad neist koguni ühe või
teise ala imelapsed" Paraku
mandub enamus neist täiskasva-nuna
keskpärasteks kuid suurte
ambitsioonidega inimesteks
Lapse huvide killustamine ja
üledrillimtnc" annab aga ena-masti
kasvatusliku tulemusena
vaimselt lamestunud ja huvideta
inimesi — juhul kui laps koduse
revolutsiooniga" end ise parajal
ajal vaevamisest ei vabasta
Kasvatuslik ülepakkumine sa-muti
nagu ületnitmine on kurite-gu
kasvava lapse vastu ka sel ju-hul
kui vanemate soovid on õil-sad
Kui vanemad ise ei oska mää-ritled- a
lapse andekust ega või-meid
mõõdukaks huvialaseks juh-timiseks
siis on soovitav kasuta-da
koolide vastava ala (guidan-ee"- )
õpetajate või psühholoogide
abi Head soovid i õigusta lapse
killustamist inimv rakiks
da esile vastandlikke seisukohti
teiste lugejate poolt tekitades sel
teel avaliku poleemika „'aba
Eestlane" pooldab selliseid dis-kussioone
kuid võtab enesele õi-guse
lõpetada poleemika niipea
kui see venib ülemääraselt pikale
või kaldub liialt isiklikule pin-nale
Juhul kui soovitakse kommen-teerida
mõnes teises vaba maa-ilma
eesti ajalehes ilmunud kirju-tusi
tuleb seda ajakirjandusliku
põhitava kohaselt teha selles le-hes
kus vastav artikkel avaldati
Alles siis kui vastav leht keeldub
seda avaldamast võib kirja edasi
saata teisele ajalehele koos vaja-liku
selgitusega
1964 oli kontrastide aasta mida
iseloomustas kõigepealt pinge
lõdvenemine ja väliskaubandusli-k- e
väljavaate paranemine Selles
suhtes oli 1964 aasta poolt 1965
aastale pärandatud koorem ker-gem
kui see koorem mille aasta
1963 Jättis oma järglasele
„I1 Quotidiano" Room
LUGEJATE KOMMENTAAR
VABA EESTLANE laupäeval 9 jaanuaril 1965 — Saturday January 9 196S Nr 2
Niagara kosk on vaatamata viimastele sulailmadele täielikus tal-veeht- es
Fotol mis on tehtud Kainbovv silla alt on vasakul näha
ühendriikide juga kuna paremal asub Kauadale kuuluv Hobuse-raua
juga Vee kukkumisest tekkinud pritsmed katavad ümbrus-konna
kaljud ja puud ning tekitavad jäätumisel omapärase mui-nasjutu
maailma
Kanada elupilt
Kriiside
1961 oli Kanadas poliitiliste ül
latuste ja ebakindluse aastaks
Lõhenenud parlament vaidles to
hutult kuid saatis väga vähe kor-da
Sisemised lahkhelid nõrgesta
sid niihästi liberaalide kui ka kon-servatiivide
parteid ja nende juh-tide
prestÜ7h rahva silmis vähe-nes
Üks kriis järgnes aasta jook-sul
teisele varieerudes altkäe
maksude skandaalist kuni lõhe
süvenemiseni Inglise ja Prantsuse
Kanada vahel
Aasta 1964 tõi kaasa languse
Guy Favreaule keda veel 11 kuud
tagasi peeti tulevaseks peaminist-riks
Nüüd on küsitav kas 47-aas-ta-ne
kohtuminister suudab edu-kalt
üle elada Rivardi skandaali
mis vapustas kogu valitsust ja sü-vendas
rahvahulkades umbusal
dust poliitikameeste vastu Mõle- -
mile tähtsamale parteile Jäi selja-taha
raske Ja ebameeldiv aasta
" jww jt iiuicuuaACi eelis
taksid kahtlemata mõlemad uusi
valimisi eeloleval kevadel olukor-rale
kus neil tuleks praegusel ku-jul
uuele poliitilisele aastale vas-tu
minna
Valimised võivad küll puhasta-da
pisut õhku kuid võib karta
et valijaskond ci jõua ka see-kord
kindlale otsusele millist
i parteid nad soovivad Kanada
etteotsa ja tulemusena saab Ka-nada
järjekordse vähemusvalit-suse
milline ei suuda parlamen-dis
oma programme läbi viia
Möödunud aasta sisepoliitiline
kliima oli meelepärane NDP Juhi-le
T C Douglasele ehkki tal pole
ikka veel mingisuguseid lootusi
võimulepääsemiseks Sotsialistid
võisid küll võita Inglismaal kuid
Kanada on selleks liiga Jõukas ja
erainitsiatiivi austav riik et üld-sus
kunagi aktsepteeriks sotsia
listlikke põhimõtteid
Konservatiivid sattusid sisemi
ne kriisi keerisesse juba aasta al
guses John Diefenbaker jäi oma
positsioonile edasi kuid see kõi-gub
ja partei on killunenud mit-messe
eriringkonda Samal ajal
said liberaalid üle kriisist mille
põhjustas finantsminister Walter
Gordon oma eelmise aasta riigi-eelarvega
ja valitsuse prestiizh
suurenes kui otsustati saata 1100-meheli- ne sõjaväeüksus Küprosele
korda pidama Konservatiivid
andsid sellele oma täie toetuse
'Walter Gordoni teine riigieelarve
joli esimesest palju aktsepteerita
varn ja liberaalidel näis kõik are-nevat
edukalt Siis aga lõi välk
uuesti sisse
Lagunemine algas pärast seda
kui valitsus keelas CBC televisioo-nlringhääling- ul Lester B Pear-soni- st valmistatud filmi näitami
se milles kohati kujutati peami
nistrit võrdlemisi ebameeldivas
valguses
Selle kõrvaleheidetud filmi val-mistamine
maksis 35000 dolla-rit
ja kulude kandjaks oli
ja skandaalide aasta
Järgnes poleemika Pearsoni
[poolt ettepandud kolme vahtra-'leht- e
kujutava uue rahvuslipu
(ümber SIU ametiühingu juhi Hai
JBanksi põgenemine vaenuline
'vastuvõtt kuningannale Quebecis
Prantsuse-Kanad- a separatistide
poolt ja altkäemaksu võtmise
süüdistused kõrgemate riigiamet-nikkude
vastu Samas selgus et
kaks ministrit riigisekretär La- -
montagne ja immigratsioonini!-Iniste- r
Tremblay on ostnud võlgu
tuhandete dollarite väärtuses
Imööbllt ühelt Montreali firmalt
[See tehing tuli päevavalgele pä-'ra- st
seda kui firma — Sefkind
j Bros Ltd — läks pankrotti
Avalikuks tull ka asjaolu et
praegune Kanada välisminister
'Paul Martin oli 1960 aastal kui
ta oli parlamendiliige juriidiliselt
nõu annud Windsoris elutsenud
Onofrio Minaudole Ja saanud sel-le
eest 500 dollarit Minaudo sei-sis
ühenduses Mafia kurjategija-teorganisatsioonig- a
Ja saadeti
möödunud aasta märtsis maalt
välja pärast kolm aastat kestnud
juriidilist vägikaikavedamist Ka-nada
ülemkohus otsustas et im-migratsiooniminis-trile
ei ole pii-ramatut
võimu ebasoovitavate isi
kute maalt väljasaatmisel Sama
kohus tühistas kahe itaallase väl-jasaatmise
millise otsuse oli va-rem
langetanud immigratsiooni-ministeeriu- m
Peaminister Pearson kutsus alt-käemaksude'
süüdistuste uurimi-seks
ellu Dorioni kuningliku uu-rimisekomisj- oni kuid see hajutas
ainult osaliselt ebameeldivat var-ju
tema valitsuselt
Pearsoni triumfiks osutu
Lugea kirjutab:
i Eesti Maja ci huvita
! noori
1 Meil armastatakse tihti rõhuta
da et Toronto Festi Maja on tar
vis esmajoones eesti noortele
See tundub kõigiti õilsana ja po-sitiivsena
sest noorus peab Ju
olema eestluse edasikandjaks
[kuid tegelik olukord näitab et
Eesti Maja kasutajateks on palju
rohkem vanemaid Ja keskealisi
nimesi kui noori
Tõsi küll täienduskooli ia las
teaia päevadel on Eesti Maja täis
nooruslikku elevust kuid siis on
noored sinna oma vanemate poolt
saadetud Vabatahtlikult tuleb
neid aga Eesti Majja võrdlemisi
harva Kui palju on näiteks noori
Eesti Seltsi neljapäevaõhtustel
loengutel? Ja ka peoõhtutel hak
kas Eestt Maja ikka rohkem põ-hitooni
andma keskea piiridesse
[Jõudnud rahvas See paistis silma
ka möödunud vana-aast- a õhtul
kus enamus noori läks kaugele
TEISED
Rootsis ilmuva „Eesti Posti"
veergudel kirjutab kirjanik Al
bert Kivikas:
Kommunism on üha needinud
Ja süüdistanud kodanlust ja selle
korda mis pidi olema põhjuseks
et inimesel ei olnud vabadust Ja
ta pidi siplema viletsuses Ja or-juses
Kas on ta nüüd Venemaal
kodanluse likvideerimisega need
pahed oma rahva ühiskonnast
kaotanud? Ei nälg ja viletsus on
uue korra all üha suurenenud ja
vaba mõlemist püütakse kõigi
mõeldavate abinõudega maha su-ruda
Rahvas on vaba ja ta elab
külluses Ja õnnes ainult kompar-tei
funktsionääride propaganda
kõnedes Mida tuleb sellest järel-dada?
Ei muud kui seda et kom-munistliku
korra all kõik otse pa-ratamatult
tagurpidi on läinud ja
kommunismist on kujunenud lii-kumine
mis maailma vähemalt ta
senises arengus tuhat aastat ta-gasi
ähvardab viia Kommunism
on ennast alati progressiivseks
ülistanud ja kõiki teisi tagurlas-tek- s
tembeldanud märkamata et
just tema ise maailma tagurpidi
tõukab Seda tõendab kas või ai-nult
see et inimese orjastamine
on kommunismi kaudu kultuur-maailma
uuesti tagasi toodud Or-jastamine
— mille kaotamise pa
see et ta täitis oma lubaduse ja
andis Kanadale veel enne jõulu-pühi
uue rahvuslipu ehkki see
ei läinud kavandilt sajaprotsen-diliselt
ühte tema soovidega ja
ta pidi kasutama parlamendi-vaidlust- e
lõpetamise moodust
et oma plaani teostada
Neljal järel valimisel õnnestus li-beraalidel
säilitada oma kahte
kohta mis näitab et nende akt-siad
ei ole liiga drastiliselt lange-nud
Diefenbakeril olid samuti oma
raskused Kõige tõsisemaks nen-dest
oli kokkupõrge Quebeci tii-vaga
lipu küsimuse pärast See
tekitas tõsise lõhe parteis ja mit
med Quebeci nimekad poliitikud
eesotsas Leon Balceriga astusid
parteist välja Jäädes parlamenti
iseseisvate liikmetena Quebec
tiib leiab et Diefenbaker on liiga
ingllsesõbrallk Ja ei taha teada
midagi kahekultuuri printsiibist
mis on Kanadas akuutselt päeva-korras
Mõned nn vana kaardiväe
konservatiivid arvavad et nad on
võimelised võimule tulema ka
ilma Quebeci toetuseta kuid ena-mu- s kahtleb selles ja tunneb par-jte-i
sisemise konflikti pärast suurt
j muret
t Quebeci vastased armastavad
mõnikord väita et konservatiivid
pääsesid 1957 aastal võimule ilma
Quebeci abita kuid tegelikult sai
Diefenbaker tookord Quebecilt
üheksa kohta Kogusummas sai
Diefenbaker 112 kohta ja kui Que-beci
hääled oleksid läinud libe-raalidele
või mõnele muule par-teile
oleks Louis St Laurent kel-lel
oli 105 kohta jäänud peami-nistriks
edasi
Scarboroughsse Kalevi ballile
võõrastesse ruumidesse selle ase-mel
et liituda Eesti Majas vane
mate pidulistega Nii on olnud
see ka eelmistel aastatel ja alla-kirjutanule
ei tundu küll ühelgi
määral et Eesti Maja oleks aida-nud
noori ja vanu teineteisele lä-hendada
nii nagu seda vist algul
oodeti
Eesti Maja juures oli kord oma
noortering kuid selle tegevusest
el olnud midagi muud kuulda kui
vaid tantsuõhtute teateid ajaleh-tedes
Ei mingisuguseid referaate
vaielusõhtuid ega muid tõsisema
sisuga üritusi Nüüd ei ole tantsu- - lõhtutestki enam kaua kuulda ol
nud Samuti ei ole kuskilt välja- -
paistnud et noored oleksid Eesti
Maja aktsioonides erilise innuga
kaasa löönud
Ei vaatame parem tõsioludele
näkku ja ütleme et kui praegune
(olukord kestab püsib Eesti MaJ?
senikaua kuni püsib meie keskmi
ne ja vanem generatsioon Noor
tel ei näi selle Järele olevat min
git erilist tarvidust ega huvi
E T
LEHED
rast kord kristlikud humanistid
ni palju pidid võitlema
Rootsis ilmuva „Eesti Päevalt
he" juhtkirjas märgitakse jõulu-pühade
mõtte analüüsimisel järg- mist:
See mis on seoses jõuludega
ei riimi mingil viisil kommunist-liku
diktatuuriga ja õpetusega
Jõulud ei ole ju tavalised puhke-päevadepüha- d vaid kristlikumad
kõigist kristlikest pühadest selle
poolest et Just siis õitsele lööb humaansus ligemisearmastus ta- he head teha ja midagi anda Kommunistid mitte üle saades rahva juurdunud j õuluvajadusest
on kinni haaranud paganlikust
näärltraditsioonist armetu asea-inena
Jõuludele Sellega on pääs- tetud küll puhkepäev ent mitte
jõulutähtpäeva aastatuhandeva-nuse- d humaansed ideed
Välisajakirjanduse
kommentaare
USA välisabi haigus seisneb sel- les et George Marshalli päevadest
saadik ei ole keegi selle üle põh- jalikumalt järeel mõtelnud Pre- sident Johnson on võtnud nüüd
selle revideerimisele kuid ainult
eelarvelises osas Tõde seisneb
aga ikkagi selles et ligemale 20 aasta Jooksul on välisabina kulu- tatud 120 miljardit dollarit kuid
selle eesmärgid ei ole ikka veel
selged
Detroit Frec Press"
Viimaste aastate jooksul on
Ameerika maksumaksja annud
Sukarnole 800 miljoni dollari
väärtuses ja Nasserile 750 miljoni
dollari vääatuses abi Need riigid
mis on mõlemad USA vastased Ja
punase kallakuga on saanud roh-kem
USA abi kui enamus Ladina-Ameerik- a Aasia Ja Lääne-Euroo-p- a riike Nüüd ütlevad nad meile
mõlemad et me võime oma abiga
põrgusse sõita See teeb igaühele
selgeks et suurem osa meie välis-abi
programmist on täiesti mõ-ttetu
Burlington (Vermont)
Free Press"
Teade et üldine produktiivsus
USA majanduses on möödunud
aasta Jooksul suurenenud 40 mi-ljardi
dollari võrra moodustab
kontrasti olukorrale Lääne-Eu-roopa- s kus produktsioon 1964
aasta jooksul vähenes Ainsaks
erandiks on siin Lääne-Saksama- a
Nashville Tennesean"
Väljavaated maailmakaubandu-ses
ei ole enam nii roosilised kui
need olid möödunud aasta künni-sel
See tuleb esmajoones majan-duslikust
ebastabiilsusest mis va-litseb
mitmes Euroopa riigis Ka
Lääne-Saksama- a majanduselu
võib tabada teatav tagasilöök
kuid võib loota et palgatõusuga
kaasnenud nõudmise suurenemi-ne
koduturul hüvitab võimaliku
languse väljaspool
Frankfurter Allgemcine
Zeitung"
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast ree-deni
kell 9—4
Telefonid: toimetus 364-752- 1 talitus 364-767- 5
Toimetajad kodus väljas-pool
tööaega:
Karl Arro 766-205- 7 Ilmar KUlvet 759-771- 9 Heino Jõe 766-510- 7
Talitus väljaspool töö-aega:
Helmi Liivandi 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
Uks toll ühel veerul
kuulutuskülgedel $160
tekstis $175
esiküljel $200
Korterikuulutused alam-määr
$100 Kirikute organi-satsioonide
ja isikute teada-anded
$100 tollilt
135 Tecumseth St
Toronto 3 Ont
Postiaadress: Box 70 Stn C
Toronto 3 Ont