0272b |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
'wt5SmM+ g1' ULTUURIELU Sümbolistlik ja dramaatiline Saarniit Kunstniku iseseisval näitusel 52 õlimaali Ülevaade viimase kahe lnminflUvt Kunstnik Joann Saarniidu kodu Tõhja-Toront- o alati olnud tuhli õlimaalidest nvi kui praegu Värviküllased lõuendid millede pärispaigaks on ilüpjnekuteruum maja keldrikorral nõjatuvad nüüd mitmekihiliselt ka elutoa seinte '!ilt teel raamimata või isegi värskest värvist täielikult kuhamata Põhjus on arusaadav — seisab ees iseseisev näitus mis 6— 13 oktoobrini Toronto Peetri kiriku miUe lahtiolekuajad on märgitud meie lehe esiküljel olevas kuulutuses [etsc naitus on suursündmu-- ' JSiin jällegi tagasi pub- - Jaanuar eebruar ja märts on "iga Kunstniku elus ja esma- - Uku huvi põhimõtte juurde- - kunstnikule tühjad" kuud ku-ldset erinäitust võetakse mõni-- ' märgib kunstnik lap siis proovin jälle oma ahju Vi-r- f ka fsimese küpsustunnistu- - Nende järele ei olnud kuigi suurt sandeid on mul juba kuhi" Saarniidul on see aga juba) nõudmist ja see on ka väga aega- - Saarniidu erialaks on aga siiski üutwmnes Iseseisev nõudev tegevus Investeerisin ah- - õlimaal ja selles osas pakub eel- - -- wd näpust kus ta on esinenud jusse umpes iow uimani anan iwhuj — L fft kunstnikega ei 500 olen tagasi saanud gl uut ja huvitavat sedasi erinäitus oli a kaks aastat tagasi ja see nõuab produktiivset kunstnikku kes sel-Ls- e piiratud ajavahemiku järele jõaab oma igapäevase leivatöö tirn] valmis saada niivõrd suure Haiga uudisloominguga et sellega austada uut näitust _Ma esitan seekord 52 õlimaal] ji 15 visandit" ütleb Saamilt Im näituse ettevalmistamiseks õttis suul kuuajalise „"eed on suureformaa-dise- d sümbolistlik-ekspressio-rsüku- s teostuses Kontrastid on iwdud eranditult heledate tooni- - Heites põgusa eelpilgu näituse cüjapanekutele eelkõige tähelepanu tööde laiahaardeline te-xaati- ka Peamiselt on need dra-laatili- se sisuga kuid vahetevahel v&satavad sekka ka mõned lõbu- - taaad motiivid nagu näiteks Kehhiko-ainelist-el maalidel kunst-sii- a kunagise inspiratsloonireisi viljana Leidub ka mõningaid Si- - ! beri läbielamuste kangastus! mil ledest kunstniku alateadvus ilm-selt kunagi täielikult ei vabane i Rahvuslikku teemat esindab maal JJaevik ja olevik" millel rlstle-tat-e mõõkade rägastik Pika Hermanni esisel sümboliseerib sel le kantsi pärast toimunud võitlusi ijaloo vältel Rohkem subtiilse-masse sümbolistikasse laskub kunstnik maalis „ Kümme käsku" Kisulauad on roostetanud „See-pära- st me ei käi nende järele Me pole 2000 aasta jooksul üldse midagi õppinud" nagu kunstnik ise põhjendab Ja siis kalurikülad tuulikutega mahajäetud hooned — ia need on uued variatsioonid toele Saarnlidi teemadele „Need paeluvad mind" ütleb Saarniit „Kui mul on valida kas Teeta puhkus indiaanlaste onnis kalunkülas või luksushotellis siis nliksin kindlasti kahe esimese kasuks Ka praegu maalib kunstnik Ohte farmi Beavertonis „See on oma-pärane farm mida rikkad oma nikud kasutavad vald et EL J& US wV ?EEffBEEEEEEEEEEEEEEEEEK H"? f:iyHH am& ä£y2BHwbrx&BwwwwwwwwwwwMTi' iv BKSmii&VI v-VasEKE- m Jf idBEEEEEEEEEEr JI JjVJjrw I?JBEEEE7 dBEEEflaEEflEEEr aw BiMiniin h" °jwmK%m BEBEBEBEBEBEB A'i-lBBEBEBEBEBEBEBEE-Ba HHHHHRSijMHBMflw jshbhhm Saarniit Mees viiuliga" 1968 õu A W Saarniit „Ensenada" (Mehhiko) 1967 õli Elukooli lühikursus Arvi Kork: Armud tele põlvedele võiks ette näidata mud jäänud Elukooli kursus Korgi tegelased peaaegu erandi-- kolmes osas EKK Lund 1968 tult kuuluvad nimetatud aasta- - Arvi Korki esikromaani Neli käikudesse Kuna tunnen autorit m-t- t ♦oi—iusx fttir' visari" arvustuses -- Mana" juba 1946 peale tema raamatus iuiiiujuvi miuo HiUJnn— 'iijJ ll1nnll nton loomadeks farmis kolm 1968 mainis Alur Reinans 'õigustatult romaan pakub mõ-- Mõödunud aastal kunst 'nusamat lugemist kui mitmed me 54 oma erinäitusega ka San FranJdrJanduslikud" romaanid Sama accrs viies 100 maali lennukiga maksab ka tema värskema raama- - iohale Näitus õnnestus ja äratas !tu kohta Seda raamatut on raske MAelepanu kuid juba üksnes ilma lõpetamata käest ara panna -- spordi arve ulatus 500 dollari-- Kirjanduslikult tuletab see Saarniit on viimasel ajal teinud meelde XVI sajandi teisel poolel mitmeid ulatuslikumaid töid Ka- - Hispaanias tekkinud kelmiromaa--ad- a firmadele näiteks 18 jala nl zhanrit Parimad näited sellest PÜkunepannooCanronCo-leRex-jo- n prantslase Lesage „G11 Blas" teels ja suured soortlaste fleuu-M- a Grimmelshauseni Shnplicissi- - rd Expol Kanada paviljonis Aas--1 mus" isegi Thomas Mann oma jooksul on Saarniidu kunsti-- ' romaaniga renx rvruu tekkinud piiratud kuid truu väärtuslikku sellele alaliigile Wertuur võimaldanud töö Kahluks pole Kork püüdnud ka majanduslikku koropen-'taotell-a nimetatud teoste kõrget uioonl Jkla ei kuulu nende hui- - kirjanduslikku tasei jareiuauca "kes leiavad kunstnik neab1 Korki iutustiilist Ja Keeiepruu- - vald iseenesele hoolimata gist on temal eeldusi tulevikus Eest kas töid ostetakse või paremat saavutada Selle teosta-- - Iga loovvaim vajab et ta miseks peaks Kork looma süntee-too- d tunnustatakse Ja tuntakse oma loomuliku Jutustusoskuse vastu huvi" Nii on selles ja teadliku stiilipürgimlse kunstniku põhjendus 'hei Srsiit harrastas ühe perioodi Samuti on siiani ilmunud Kor-TJ:- 1 ka keraamikat ostes kogu- - ki teosed kaardistused kolme tutava DõVwhlu mis asub takäigu (1925--27) taustast Tea- - 'Sua maja keldrikorral ja'tavasti II maailmasõja lõpuaas- - valjusid varem tema nii- - ooiwiictibiu jwt fcfclciMad keraamilised maalid 'vuliselt rindevõitlejate koossei- - ea sellest harrwtu-su- s Korki teosed on üks vähes--" test dokumentidest mida tulevas- - "T" " 1 VABA EESTLANE HnrHni on määral kuid mitte kunstniku stuudio- - °ul toimub jõuaks Viimane enamuses pälvib selleks koe-'n-r najale kunst saalides ja tuleme kõrge näitus ujc nau sellest et Uhtsalt I 1 j' e v ff i $ 4 J Vt"iftl I + J läinud ar- - — — a lo on 2 ra et esines ' I ] — S u le ia ta 3 st i m ' =- - ta si 2 ta —- -i saanud - " 1 i -- ' " Klrjcludiuu iiicisaiaogiu jo t ka viibinud samades kohtades mida raamat mainib siis tean et autor pole luisanud Kõik on sün-dinud lood Toona ei tuntud tar-vidust midagi ekstra välja mõel-da tihti oli häda et vähem juh- - tuks Laiemale publikule vöiks Öelda et see oli generatsioon kes ei mo-raalitsen- ud ega morjendanud" Loomulikult ei saa nende mäles-tused olla vagajutud Kristusest a la Lagerioi Kuigi senine suu loomulikult ei meeldi meist va-nemale põlvele ei tohi unustada et igal Järeltulijal on õigus Ja ko-hustus teisiti mõelda eelkäijaist Kõige väljakutsuvamalt on Kork seda teinud oma keelepruugiga Peale kahekümneaastast maapa-gu kõlab värske Ja värvirikas ees-ti keel edasi Toredalt sardooniline kaanejoo-ni- s Olev Mikiverilt E Krants Aidake kaasa „VAIA EESTLASE" levikule sellega aitate kaasa eesti keele Ja meele pusimisele Am—rko itotrfvMtlifti Kui Sir Tjrone Guthrle saabus möödunud hooajal tagasi Minnea-polisesse et lavastada Aeschyluse antiikset Kreeka triloogiat „Orrs-leia- " ütles ta: JVeid kolme teost mis moodustavad selle triloogia tu-leb vaadelda kui draamakunsti nurgakhi See kõixe varaseim meistritöö mida tunneme on siis-ki suurimaid väljendusi mida inim-vaim kunagi saavutanud Ja meist-ritööd on harva mugavad või lü-hikesed mitte iialgi aga kerged — kui suudame esitada seda õieti võib saada sellest triumf ebaõn-nestumisel aga häving" Guthriele olevat Aeschvluse kolmiknäiden-dit- e lavastamine olnud tema elu-aegse unelma täitumiseks ja te-manimelise teatri senise viie hoo-aja kestel oli see lavastuseks mille suhtes üle terve Ameerika mandri ja isegi Euroopast kokkusõitnud arvustajad üksmeelselt peaaegu ei leidnud enam sõnu ülistami seks Millest kõneleb Kreeka klassik ja tema Oresteia?" Aesrh)luselas aastatel 525-15- 6 enne Kristust Oresteia" koosneb kolmest oma ette terviklikust näidendist: Aga-memnn- n" „The Libation Bearers" ja „The Furies" (Eumenides) Originaaltekstis ettekanne võtaks aega umbes üheksa tundi koid Guthrie teatri noor Ja andekas ' ri raina tiir? John Lrwln lõi sellest I antiiksest tekstist kaheaastase töö ' tulemusena erakordselt Õnnestunud kolme ja poole tunnilise versiooni mis tänapäevase inimese keeles ometi säilitas teravalt Aeschvluse ruinnu jm lunnuioTu huik need nägemused hõlmavad kogu Inimkonna olulisi ja põhilisi silpe on põhjust ka nende Juures peatuda Siin on tegemist õigluse siin-nis- a mis on tarcem ia viimistle- - itum kui esialgne ja primitiivne 73 ' silm-sllm- i hammas-hamb- a vastu tõekspidamine Edasi on siin tege-mist juba arenenuma arusaami-W- a Jumalast Juba enam kui kakstohat aastat tagasi Aeschylus tegeles põhilise probleemiga — kas Jumal on loonud meid tema nägemuses või oleme meie inime-sed loonud Jumala eneste mõtte-ilmas? Inimese arusaamises Juma-last toimub pidev areng ja kät-temaksv-ast Vana Testamendi Je-hoovast on saanud Kõigevägevam Halastaja Isa midagi väga erine vat sellest mis oli tuhandate aas tate eest palju enam inimlikum ja arusaavani Lühikokkuvõttes on selle kolmik-draam- a sisu järgmine: Kuningas Agamemnon saabudes koju Troo-j-a sõjast mõrvatakse tema naise Clytemnestra Ja selle armukese Aegisthuse poolt AgamemnonI poeg Orestes kes oli saadetud maapakku saabub koju mõned aastad hiljem otsib üles oma sa-muti kuningakojast väljatõugatud õe Elektra ja maksab kätte oma isa tapmise eest Orestes mõrvab omakorda oma ema lõbunaisest kuninganna Clytemnestra Ja sel-le armastatu Aegisthuse Enne surma neab aga ema Orestese Ja Furies" kes sümboliseerivad ala teadvuse tumedaid Ja kättemaksu-himulist Jõude nõuavad omakorda nüüd Orestese veretasu Orestes otsib esmakordselt abi nüüd Pallas Athenalt Ja Apollolt — elutarkuse ja sõjajumalannalt ning valguse jumaluselt Need olid Zeusi tütar ja poeg Ja siis Juhatab Pallas At-hena esimest kohtumõistmist mis ei ole rajatud enam kättemaksule vaid õiglusele Orestes mõistetakse õigeks Ja juhatatakse sisse uus ajastu rajatud õiguse seadusele ve-retasude asemel Aastatuhandete m selle üle kontrolli klnd Ittstada enese so mõistuse püs-imist Ja kui see kooskõla on saa-vutatud peavad Ja ala tõotama loovas koostöös purustavas Ja hävitavas See ongi toelise elutarkuse läkitus pallas Athenalt Aesenyluit nimetatakse Igapäevased nao mtto kolk Sel-- miiMmtw®™ Jumalad kangelased inimesed lepärast on nad ka väliselt tavalise inimese suurusega kostüümide ja muus osas Edasi tulevad kangela sed — Cljtenmrstra Agamemnon Orestes Elektra ja Aeglsthus — nad on kõrgemad tavalisest Inime sest ja see on saavutatud väliselt nende jalanõude tõstmisega lai-dade osas oma 6 tolli kõrgemale Nad on 9-1- 0 jalga pikad kostüümi-de all on eriliste karkudega tõs-tetud kujude pikkust ja Pallas Athena tiivad ulatuvad laiali um-bes paarkümmend jalga Furies alaetadvuse sümboolsed koorid ja grupid on kujutud näitavad tume-date peatute olevustena nagu ki-vid mererohtude või muda punt-rad — hääbuvad kuid hädaohtli-kud ja jõulised Tolleaegne Kreeka teater oli ka sümboolite teater ja eelnev eritasemeline klassifikat-sioon Järgib seda ideed Kõik tegelased kannavad maski õigemini poolmaski mis Jätab suu ja lõua vabaks see loob erilise JTrai effekti sümboolse ajatuse ja rea lismi kombinatsioonist Maskid eraldavad ka näitleja tema isiksu-sest teevad ta vabaks kaugemaks võimsamaks lihtsamaks ja vabas-tavad ta karakteriga pii-ratud projektsioonist Sest Aes-chvluse draamad kõnelevad uni-versaalsest situatsioonist ja näit-leja isiklikud jooned võivad seda ainult segada Talle jääb nüüd ai-nult hääl liikumine kostüümid ja rekvisiidid Kõik see võib tun-duda lavastuslike trikkide ahe-lana aga mõne minutiga kasvab sellest välja monumentaalne ela-muslik efekt mille sarnast ei leia vaataja oma mälust The House of Atreus" ettevalmistustööd võt-sid aega kaks aastat — tulemus on arhailine näide Che suure la-vastaja geeniusest kes on mõist-nud ja teinud elavaks tuhandete aastate tagant tuleva kõne inim-konnale kes veel heitleb tu-meda alateadvuse ja mõistuse Kõikides osades esinevad ainult mehed antiikse Kreeka traditsioo ni kohaselt Kujad on niivõrd tu-gevad maskid Ja kostüümid nii-võrd karakteersed- - et see vähe-malgi määral ei sega Universaalne tekst teeb oma töö Ainult koori-des ja gruppides võib aimata nais-te esinemist Kogu dekoratsioon koosne ainult hiiglaslikest pronksväravatest areenlava taga põhjal Kummalise muusika pulsa-tust- e ja löökide saatel avavad vära vad orjad kes aheldatud tohutute MÕTTEVAHETUSE KORRAS Küsimusi E Krantsi lugejakirja puhul Nii kaua mäletab kui suu on märg — meie rahva kõnekäänd tänamatu kingisaaja puhul ja sobib E Krantsi artiklile milles ta üht Iu maga ei tuleks üldse poleemikat pidada aga lugejate huvides tu leb selgust nõuda tema sõnastuse le sest ega ajalehes saa ker-gelt luuletada" I Lähtun selrest punktilt kus meie ühise tõetera leidsime et minu poolt mainitud väliskirjanike Ja 11 Asi töös Pärast plahva--' tust" leidub kokkusattuvusi Krants asjaolu pehmenda da väites et inimese sünd Ja surm sõda ja rahu korduvad ikka Kuid kahjuks ei olnud korduvad teemid niisuguselt Uldalalt vald käsita-sid erinähteid: rikastu- - mine spekuleerimisega surmamõis--1 tetu kallaletung õpetajale ja ene-setapja pikad mõttemõlgutused Pealegi liigitas 11 Asi oma töö ek-sistentslallstllkuks-kuhu kaCamus tagant tahab Aeschylus meile kuulub oma lilosoouaga ceirmuni-üteld- a et inimlikus arengus näib ( tud teemidel See filosoofia et ole münesMia valtsevat tume ala-liht-ne korduvate sunamusie juius- - et mitte on mine kitsaiks aksioomeks Krants küsib kas teades oleks H Asi pidanud oma töö kirjutamata jätma Seda ma pole sest (mluriiitiictiitl on ka koolitöö- - rõngaste külge Koorid oma kivis- - tunud kostüümides jutustavad kommenteerivad ja suunavad te-gevust tunglevalt Koor esindab va-hest ka rahvast ja tema tõlgitsus on kohati laulust kuni Uksikkõne-drn-i Kuninganna Clytemnestra (Douglas Campbell) ilmub suurte sinisilmadega maskis Agamemnon (Lee Richardson) sõjavankril oma sõdurite ja räbaldunud lahing lip-pudega Pärast mõrvamist sõidu-tatakse lavale kahekordses elu-suuruses Agamemnon! makettku-j- u kõige halastamatute mõrva de-tailidega Tohutud tulepannid lõõ-mavad matusestseenis kus nurja-tu kuningatar? Jelnab"oma kätetöö ees Lavastuse teise osa haripunkt on Orestese (Kanada näitleja Len Cariou) stseen Elrktraga (Robin Gammell) Agamemnon! hauakamb-ris See tohutu väravate avamine ja sulgumine kujuneb nagu kogu lavastuse sümboolseks rituaaliks „The House of Atreusc" lõpu-osa- s kõneleb monumentaalne Apollo Kelfi templis Ta nägu ku jutab hiiglaslikku leegitsevat päi kest Seda osa esitab jällegi Lee Richardson teatri kandvamaid jõude nagu ka teised peatege-lased esinevad mitmes erinevas osas ja Pallas Athena on Doug-las Campbell Valge pilv paiskub templisse ja hajub sealt saali vaa-tajate kohale Sellest ilmub Pallas Athena troonil ja hiigeltiivad väljalaotatud Tema ees on Orestes süüdistatu poole väiksem jumalu-sest aga veel väiksemad on kuju-tud-tumeda- d alateadvuse koorid süüdistajad Selles lõpukohtu näib Tyrone Guthrie üle tavat iseennast fantaasiarikkuses üksikasjades ja dramaatilise lõpp- - efekti tugevuselt Tuleb esmakord ne seadusele rajatud õigusekohtu deklaratsioon Pallas Athenalt se-ni kehtinud kitemaksu asemel: --Minge nüüd sa teod on vaagltud te tõrvikutega ja pärgadega või-õigusekoh- tu kaaludel " toitva-te tõrvikute Ja pärgadega või-dutseb nüüd õigus Ja seadus mär kamatult kaovad selle Joovastuses seaduseandjad jumalused Iflls) hämardub lahkuvad ka kangela-sed inimesed ja tumedad massid hligelväravad sulguvad Ajatus hõljub selle lavastuse kohal millele saatus on annud õn-ne lähedal seista — And far in the darkness Things like torrhes Tall through the sky Endel Kuik Kuidas saavad olla TV ja kino (mingi kaup ja pealegi veel kum-mitada? Ma mainisin neid ju lau-'s- a kui üldtuntud vahendeid mille kaudu oleks võidud tutvuda maa-ilma kirjandusega kui teoste lu gemiseks originaalis aega ei jätku Nüüd siis stilliküsimusest Ma katsuksin ka siin E Krantsi tead- - püüab annetajat pilada Te-- mlste tas4meIe jöuda# kuI ta nii püüab sõjavangi nii baks rohkem selgitavat kaasabi Palun loetlege millised ilukirjas duse teosed on kirjutatud gooti ja millised on romaani stiilis Teie ütlete neid teadvat barok stiilis Ega siis viimaseid saa olla ilma eelmisteta Lõpuks jõuab E Krants para-doksini et stiil on autor ise Siis meie oleme Ju väga stilllrlkas rah-vas kuna omame: krantsi asi stii-li hiire lõvi stiili rohu kärne-ri stiili jne Aga kuldas saavuta-me siis puhta" stiili millele au-hind põhjendati? üks annetajaid Prof Ivask Stokholmis STOKHOLM — Eesti Kultuuri Koondis korraldab laupäeval 28 sept Eesti majas kirjandusõhtu kus esineb ettekandega eesti kir- - -- „j„et nrnf Ivar Ivask Amee teadvus kuid teadvus peab saavu-- tus vald autori Järelduste tõmba-- ' ühendriikidest Kava teises teadvus teadvus inimliku I nata Ikka seda ütelnud stseenis rlka osas esitab külaline koos kohalike kirjanikega uudisloomingut 2 sept tähistas Lõng Islandi des oma lubatud koht Auhinna ko-- Eesti külas oma 70 aastast sünni- - misjon pidanuks olema teadlikum päeva maalikunstnik Hilda Rät-j- a mitte toonitama Piraat plah sep (n-n- a Nyman) Kunstnik on vatust" aine uudsust Viimatl-mal- - pärit Noarootsist ta on olnud 41 luaaal itAa 7Vffll Ifl kmi isaks" ia TTTone Guthrie ' nituks Jääb siis ikka see legena """~ ~-- = - --~ "- - kfehht temast esita tegeUskon- - kogu Inimsoo tuletamiseks vigls- - Eestis naigoroaovi opui vTllrid Urnist produktiks Niisugust fllo-- a abiellus Päevalehe" juures J'sooflat võivad ainult endapütsu-- töötanud Rudolf Rätsepaga ning kirid m ln£eA UvaUsed J'tajd j muud masoshistid auhln- - siirdus USA-ss- e kus ta kunstiline looming on Jätkunud --jt rt A i ih iil "M rI M '1 l ft tl A 'v1
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, September 21, 1968 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1968-09-21 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000161 |
Description
Title | 0272b |
OCR text | 'wt5SmM+ g1' ULTUURIELU Sümbolistlik ja dramaatiline Saarniit Kunstniku iseseisval näitusel 52 õlimaali Ülevaade viimase kahe lnminflUvt Kunstnik Joann Saarniidu kodu Tõhja-Toront- o alati olnud tuhli õlimaalidest nvi kui praegu Värviküllased lõuendid millede pärispaigaks on ilüpjnekuteruum maja keldrikorral nõjatuvad nüüd mitmekihiliselt ka elutoa seinte '!ilt teel raamimata või isegi värskest värvist täielikult kuhamata Põhjus on arusaadav — seisab ees iseseisev näitus mis 6— 13 oktoobrini Toronto Peetri kiriku miUe lahtiolekuajad on märgitud meie lehe esiküljel olevas kuulutuses [etsc naitus on suursündmu-- ' JSiin jällegi tagasi pub- - Jaanuar eebruar ja märts on "iga Kunstniku elus ja esma- - Uku huvi põhimõtte juurde- - kunstnikule tühjad" kuud ku-ldset erinäitust võetakse mõni-- ' märgib kunstnik lap siis proovin jälle oma ahju Vi-r- f ka fsimese küpsustunnistu- - Nende järele ei olnud kuigi suurt sandeid on mul juba kuhi" Saarniidul on see aga juba) nõudmist ja see on ka väga aega- - Saarniidu erialaks on aga siiski üutwmnes Iseseisev nõudev tegevus Investeerisin ah- - õlimaal ja selles osas pakub eel- - -- wd näpust kus ta on esinenud jusse umpes iow uimani anan iwhuj — L fft kunstnikega ei 500 olen tagasi saanud gl uut ja huvitavat sedasi erinäitus oli a kaks aastat tagasi ja see nõuab produktiivset kunstnikku kes sel-Ls- e piiratud ajavahemiku järele jõaab oma igapäevase leivatöö tirn] valmis saada niivõrd suure Haiga uudisloominguga et sellega austada uut näitust _Ma esitan seekord 52 õlimaal] ji 15 visandit" ütleb Saamilt Im näituse ettevalmistamiseks õttis suul kuuajalise „"eed on suureformaa-dise- d sümbolistlik-ekspressio-rsüku- s teostuses Kontrastid on iwdud eranditult heledate tooni- - Heites põgusa eelpilgu näituse cüjapanekutele eelkõige tähelepanu tööde laiahaardeline te-xaati- ka Peamiselt on need dra-laatili- se sisuga kuid vahetevahel v&satavad sekka ka mõned lõbu- - taaad motiivid nagu näiteks Kehhiko-ainelist-el maalidel kunst-sii- a kunagise inspiratsloonireisi viljana Leidub ka mõningaid Si- - ! beri läbielamuste kangastus! mil ledest kunstniku alateadvus ilm-selt kunagi täielikult ei vabane i Rahvuslikku teemat esindab maal JJaevik ja olevik" millel rlstle-tat-e mõõkade rägastik Pika Hermanni esisel sümboliseerib sel le kantsi pärast toimunud võitlusi ijaloo vältel Rohkem subtiilse-masse sümbolistikasse laskub kunstnik maalis „ Kümme käsku" Kisulauad on roostetanud „See-pära- st me ei käi nende järele Me pole 2000 aasta jooksul üldse midagi õppinud" nagu kunstnik ise põhjendab Ja siis kalurikülad tuulikutega mahajäetud hooned — ia need on uued variatsioonid toele Saarnlidi teemadele „Need paeluvad mind" ütleb Saarniit „Kui mul on valida kas Teeta puhkus indiaanlaste onnis kalunkülas või luksushotellis siis nliksin kindlasti kahe esimese kasuks Ka praegu maalib kunstnik Ohte farmi Beavertonis „See on oma-pärane farm mida rikkad oma nikud kasutavad vald et EL J& US wV ?EEffBEEEEEEEEEEEEEEEEEK H"? f:iyHH am& ä£y2BHwbrx&BwwwwwwwwwwwMTi' iv BKSmii&VI v-VasEKE- m Jf idBEEEEEEEEEEr JI JjVJjrw I?JBEEEE7 dBEEEflaEEflEEEr aw BiMiniin h" °jwmK%m BEBEBEBEBEBEB A'i-lBBEBEBEBEBEBEBEE-Ba HHHHHRSijMHBMflw jshbhhm Saarniit Mees viiuliga" 1968 õu A W Saarniit „Ensenada" (Mehhiko) 1967 õli Elukooli lühikursus Arvi Kork: Armud tele põlvedele võiks ette näidata mud jäänud Elukooli kursus Korgi tegelased peaaegu erandi-- kolmes osas EKK Lund 1968 tult kuuluvad nimetatud aasta- - Arvi Korki esikromaani Neli käikudesse Kuna tunnen autorit m-t- t ♦oi—iusx fttir' visari" arvustuses -- Mana" juba 1946 peale tema raamatus iuiiiujuvi miuo HiUJnn— 'iijJ ll1nnll nton loomadeks farmis kolm 1968 mainis Alur Reinans 'õigustatult romaan pakub mõ-- Mõödunud aastal kunst 'nusamat lugemist kui mitmed me 54 oma erinäitusega ka San FranJdrJanduslikud" romaanid Sama accrs viies 100 maali lennukiga maksab ka tema värskema raama- - iohale Näitus õnnestus ja äratas !tu kohta Seda raamatut on raske MAelepanu kuid juba üksnes ilma lõpetamata käest ara panna -- spordi arve ulatus 500 dollari-- Kirjanduslikult tuletab see Saarniit on viimasel ajal teinud meelde XVI sajandi teisel poolel mitmeid ulatuslikumaid töid Ka- - Hispaanias tekkinud kelmiromaa--ad- a firmadele näiteks 18 jala nl zhanrit Parimad näited sellest PÜkunepannooCanronCo-leRex-jo- n prantslase Lesage „G11 Blas" teels ja suured soortlaste fleuu-M- a Grimmelshauseni Shnplicissi- - rd Expol Kanada paviljonis Aas--1 mus" isegi Thomas Mann oma jooksul on Saarniidu kunsti-- ' romaaniga renx rvruu tekkinud piiratud kuid truu väärtuslikku sellele alaliigile Wertuur võimaldanud töö Kahluks pole Kork püüdnud ka majanduslikku koropen-'taotell-a nimetatud teoste kõrget uioonl Jkla ei kuulu nende hui- - kirjanduslikku tasei jareiuauca "kes leiavad kunstnik neab1 Korki iutustiilist Ja Keeiepruu- - vald iseenesele hoolimata gist on temal eeldusi tulevikus Eest kas töid ostetakse või paremat saavutada Selle teosta-- - Iga loovvaim vajab et ta miseks peaks Kork looma süntee-too- d tunnustatakse Ja tuntakse oma loomuliku Jutustusoskuse vastu huvi" Nii on selles ja teadliku stiilipürgimlse kunstniku põhjendus 'hei Srsiit harrastas ühe perioodi Samuti on siiani ilmunud Kor-TJ:- 1 ka keraamikat ostes kogu- - ki teosed kaardistused kolme tutava DõVwhlu mis asub takäigu (1925--27) taustast Tea- - 'Sua maja keldrikorral ja'tavasti II maailmasõja lõpuaas- - valjusid varem tema nii- - ooiwiictibiu jwt fcfclciMad keraamilised maalid 'vuliselt rindevõitlejate koossei- - ea sellest harrwtu-su- s Korki teosed on üks vähes--" test dokumentidest mida tulevas- - "T" " 1 VABA EESTLANE HnrHni on määral kuid mitte kunstniku stuudio- - °ul toimub jõuaks Viimane enamuses pälvib selleks koe-'n-r najale kunst saalides ja tuleme kõrge näitus ujc nau sellest et Uhtsalt I 1 j' e v ff i $ 4 J Vt"iftl I + J läinud ar- - — — a lo on 2 ra et esines ' I ] — S u le ia ta 3 st i m ' =- - ta si 2 ta —- -i saanud - " 1 i -- ' " Klrjcludiuu iiicisaiaogiu jo t ka viibinud samades kohtades mida raamat mainib siis tean et autor pole luisanud Kõik on sün-dinud lood Toona ei tuntud tar-vidust midagi ekstra välja mõel-da tihti oli häda et vähem juh- - tuks Laiemale publikule vöiks Öelda et see oli generatsioon kes ei mo-raalitsen- ud ega morjendanud" Loomulikult ei saa nende mäles-tused olla vagajutud Kristusest a la Lagerioi Kuigi senine suu loomulikult ei meeldi meist va-nemale põlvele ei tohi unustada et igal Järeltulijal on õigus Ja ko-hustus teisiti mõelda eelkäijaist Kõige väljakutsuvamalt on Kork seda teinud oma keelepruugiga Peale kahekümneaastast maapa-gu kõlab värske Ja värvirikas ees-ti keel edasi Toredalt sardooniline kaanejoo-ni- s Olev Mikiverilt E Krants Aidake kaasa „VAIA EESTLASE" levikule sellega aitate kaasa eesti keele Ja meele pusimisele Am—rko itotrfvMtlifti Kui Sir Tjrone Guthrle saabus möödunud hooajal tagasi Minnea-polisesse et lavastada Aeschyluse antiikset Kreeka triloogiat „Orrs-leia- " ütles ta: JVeid kolme teost mis moodustavad selle triloogia tu-leb vaadelda kui draamakunsti nurgakhi See kõixe varaseim meistritöö mida tunneme on siis-ki suurimaid väljendusi mida inim-vaim kunagi saavutanud Ja meist-ritööd on harva mugavad või lü-hikesed mitte iialgi aga kerged — kui suudame esitada seda õieti võib saada sellest triumf ebaõn-nestumisel aga häving" Guthriele olevat Aeschvluse kolmiknäiden-dit- e lavastamine olnud tema elu-aegse unelma täitumiseks ja te-manimelise teatri senise viie hoo-aja kestel oli see lavastuseks mille suhtes üle terve Ameerika mandri ja isegi Euroopast kokkusõitnud arvustajad üksmeelselt peaaegu ei leidnud enam sõnu ülistami seks Millest kõneleb Kreeka klassik ja tema Oresteia?" Aesrh)luselas aastatel 525-15- 6 enne Kristust Oresteia" koosneb kolmest oma ette terviklikust näidendist: Aga-memnn- n" „The Libation Bearers" ja „The Furies" (Eumenides) Originaaltekstis ettekanne võtaks aega umbes üheksa tundi koid Guthrie teatri noor Ja andekas ' ri raina tiir? John Lrwln lõi sellest I antiiksest tekstist kaheaastase töö ' tulemusena erakordselt Õnnestunud kolme ja poole tunnilise versiooni mis tänapäevase inimese keeles ometi säilitas teravalt Aeschvluse ruinnu jm lunnuioTu huik need nägemused hõlmavad kogu Inimkonna olulisi ja põhilisi silpe on põhjust ka nende Juures peatuda Siin on tegemist õigluse siin-nis- a mis on tarcem ia viimistle- - itum kui esialgne ja primitiivne 73 ' silm-sllm- i hammas-hamb- a vastu tõekspidamine Edasi on siin tege-mist juba arenenuma arusaami-W- a Jumalast Juba enam kui kakstohat aastat tagasi Aeschylus tegeles põhilise probleemiga — kas Jumal on loonud meid tema nägemuses või oleme meie inime-sed loonud Jumala eneste mõtte-ilmas? Inimese arusaamises Juma-last toimub pidev areng ja kät-temaksv-ast Vana Testamendi Je-hoovast on saanud Kõigevägevam Halastaja Isa midagi väga erine vat sellest mis oli tuhandate aas tate eest palju enam inimlikum ja arusaavani Lühikokkuvõttes on selle kolmik-draam- a sisu järgmine: Kuningas Agamemnon saabudes koju Troo-j-a sõjast mõrvatakse tema naise Clytemnestra Ja selle armukese Aegisthuse poolt AgamemnonI poeg Orestes kes oli saadetud maapakku saabub koju mõned aastad hiljem otsib üles oma sa-muti kuningakojast väljatõugatud õe Elektra ja maksab kätte oma isa tapmise eest Orestes mõrvab omakorda oma ema lõbunaisest kuninganna Clytemnestra Ja sel-le armastatu Aegisthuse Enne surma neab aga ema Orestese Ja Furies" kes sümboliseerivad ala teadvuse tumedaid Ja kättemaksu-himulist Jõude nõuavad omakorda nüüd Orestese veretasu Orestes otsib esmakordselt abi nüüd Pallas Athenalt Ja Apollolt — elutarkuse ja sõjajumalannalt ning valguse jumaluselt Need olid Zeusi tütar ja poeg Ja siis Juhatab Pallas At-hena esimest kohtumõistmist mis ei ole rajatud enam kättemaksule vaid õiglusele Orestes mõistetakse õigeks Ja juhatatakse sisse uus ajastu rajatud õiguse seadusele ve-retasude asemel Aastatuhandete m selle üle kontrolli klnd Ittstada enese so mõistuse püs-imist Ja kui see kooskõla on saa-vutatud peavad Ja ala tõotama loovas koostöös purustavas Ja hävitavas See ongi toelise elutarkuse läkitus pallas Athenalt Aesenyluit nimetatakse Igapäevased nao mtto kolk Sel-- miiMmtw®™ Jumalad kangelased inimesed lepärast on nad ka väliselt tavalise inimese suurusega kostüümide ja muus osas Edasi tulevad kangela sed — Cljtenmrstra Agamemnon Orestes Elektra ja Aeglsthus — nad on kõrgemad tavalisest Inime sest ja see on saavutatud väliselt nende jalanõude tõstmisega lai-dade osas oma 6 tolli kõrgemale Nad on 9-1- 0 jalga pikad kostüümi-de all on eriliste karkudega tõs-tetud kujude pikkust ja Pallas Athena tiivad ulatuvad laiali um-bes paarkümmend jalga Furies alaetadvuse sümboolsed koorid ja grupid on kujutud näitavad tume-date peatute olevustena nagu ki-vid mererohtude või muda punt-rad — hääbuvad kuid hädaohtli-kud ja jõulised Tolleaegne Kreeka teater oli ka sümboolite teater ja eelnev eritasemeline klassifikat-sioon Järgib seda ideed Kõik tegelased kannavad maski õigemini poolmaski mis Jätab suu ja lõua vabaks see loob erilise JTrai effekti sümboolse ajatuse ja rea lismi kombinatsioonist Maskid eraldavad ka näitleja tema isiksu-sest teevad ta vabaks kaugemaks võimsamaks lihtsamaks ja vabas-tavad ta karakteriga pii-ratud projektsioonist Sest Aes-chvluse draamad kõnelevad uni-versaalsest situatsioonist ja näit-leja isiklikud jooned võivad seda ainult segada Talle jääb nüüd ai-nult hääl liikumine kostüümid ja rekvisiidid Kõik see võib tun-duda lavastuslike trikkide ahe-lana aga mõne minutiga kasvab sellest välja monumentaalne ela-muslik efekt mille sarnast ei leia vaataja oma mälust The House of Atreus" ettevalmistustööd võt-sid aega kaks aastat — tulemus on arhailine näide Che suure la-vastaja geeniusest kes on mõist-nud ja teinud elavaks tuhandete aastate tagant tuleva kõne inim-konnale kes veel heitleb tu-meda alateadvuse ja mõistuse Kõikides osades esinevad ainult mehed antiikse Kreeka traditsioo ni kohaselt Kujad on niivõrd tu-gevad maskid Ja kostüümid nii-võrd karakteersed- - et see vähe-malgi määral ei sega Universaalne tekst teeb oma töö Ainult koori-des ja gruppides võib aimata nais-te esinemist Kogu dekoratsioon koosne ainult hiiglaslikest pronksväravatest areenlava taga põhjal Kummalise muusika pulsa-tust- e ja löökide saatel avavad vära vad orjad kes aheldatud tohutute MÕTTEVAHETUSE KORRAS Küsimusi E Krantsi lugejakirja puhul Nii kaua mäletab kui suu on märg — meie rahva kõnekäänd tänamatu kingisaaja puhul ja sobib E Krantsi artiklile milles ta üht Iu maga ei tuleks üldse poleemikat pidada aga lugejate huvides tu leb selgust nõuda tema sõnastuse le sest ega ajalehes saa ker-gelt luuletada" I Lähtun selrest punktilt kus meie ühise tõetera leidsime et minu poolt mainitud väliskirjanike Ja 11 Asi töös Pärast plahva--' tust" leidub kokkusattuvusi Krants asjaolu pehmenda da väites et inimese sünd Ja surm sõda ja rahu korduvad ikka Kuid kahjuks ei olnud korduvad teemid niisuguselt Uldalalt vald käsita-sid erinähteid: rikastu- - mine spekuleerimisega surmamõis--1 tetu kallaletung õpetajale ja ene-setapja pikad mõttemõlgutused Pealegi liigitas 11 Asi oma töö ek-sistentslallstllkuks-kuhu kaCamus tagant tahab Aeschylus meile kuulub oma lilosoouaga ceirmuni-üteld- a et inimlikus arengus näib ( tud teemidel See filosoofia et ole münesMia valtsevat tume ala-liht-ne korduvate sunamusie juius- - et mitte on mine kitsaiks aksioomeks Krants küsib kas teades oleks H Asi pidanud oma töö kirjutamata jätma Seda ma pole sest (mluriiitiictiitl on ka koolitöö- - rõngaste külge Koorid oma kivis- - tunud kostüümides jutustavad kommenteerivad ja suunavad te-gevust tunglevalt Koor esindab va-hest ka rahvast ja tema tõlgitsus on kohati laulust kuni Uksikkõne-drn-i Kuninganna Clytemnestra (Douglas Campbell) ilmub suurte sinisilmadega maskis Agamemnon (Lee Richardson) sõjavankril oma sõdurite ja räbaldunud lahing lip-pudega Pärast mõrvamist sõidu-tatakse lavale kahekordses elu-suuruses Agamemnon! makettku-j- u kõige halastamatute mõrva de-tailidega Tohutud tulepannid lõõ-mavad matusestseenis kus nurja-tu kuningatar? Jelnab"oma kätetöö ees Lavastuse teise osa haripunkt on Orestese (Kanada näitleja Len Cariou) stseen Elrktraga (Robin Gammell) Agamemnon! hauakamb-ris See tohutu väravate avamine ja sulgumine kujuneb nagu kogu lavastuse sümboolseks rituaaliks „The House of Atreusc" lõpu-osa- s kõneleb monumentaalne Apollo Kelfi templis Ta nägu ku jutab hiiglaslikku leegitsevat päi kest Seda osa esitab jällegi Lee Richardson teatri kandvamaid jõude nagu ka teised peatege-lased esinevad mitmes erinevas osas ja Pallas Athena on Doug-las Campbell Valge pilv paiskub templisse ja hajub sealt saali vaa-tajate kohale Sellest ilmub Pallas Athena troonil ja hiigeltiivad väljalaotatud Tema ees on Orestes süüdistatu poole väiksem jumalu-sest aga veel väiksemad on kuju-tud-tumeda- d alateadvuse koorid süüdistajad Selles lõpukohtu näib Tyrone Guthrie üle tavat iseennast fantaasiarikkuses üksikasjades ja dramaatilise lõpp- - efekti tugevuselt Tuleb esmakord ne seadusele rajatud õigusekohtu deklaratsioon Pallas Athenalt se-ni kehtinud kitemaksu asemel: --Minge nüüd sa teod on vaagltud te tõrvikutega ja pärgadega või-õigusekoh- tu kaaludel " toitva-te tõrvikute Ja pärgadega või-dutseb nüüd õigus Ja seadus mär kamatult kaovad selle Joovastuses seaduseandjad jumalused Iflls) hämardub lahkuvad ka kangela-sed inimesed ja tumedad massid hligelväravad sulguvad Ajatus hõljub selle lavastuse kohal millele saatus on annud õn-ne lähedal seista — And far in the darkness Things like torrhes Tall through the sky Endel Kuik Kuidas saavad olla TV ja kino (mingi kaup ja pealegi veel kum-mitada? Ma mainisin neid ju lau-'s- a kui üldtuntud vahendeid mille kaudu oleks võidud tutvuda maa-ilma kirjandusega kui teoste lu gemiseks originaalis aega ei jätku Nüüd siis stilliküsimusest Ma katsuksin ka siin E Krantsi tead- - püüab annetajat pilada Te-- mlste tas4meIe jöuda# kuI ta nii püüab sõjavangi nii baks rohkem selgitavat kaasabi Palun loetlege millised ilukirjas duse teosed on kirjutatud gooti ja millised on romaani stiilis Teie ütlete neid teadvat barok stiilis Ega siis viimaseid saa olla ilma eelmisteta Lõpuks jõuab E Krants para-doksini et stiil on autor ise Siis meie oleme Ju väga stilllrlkas rah-vas kuna omame: krantsi asi stii-li hiire lõvi stiili rohu kärne-ri stiili jne Aga kuldas saavuta-me siis puhta" stiili millele au-hind põhjendati? üks annetajaid Prof Ivask Stokholmis STOKHOLM — Eesti Kultuuri Koondis korraldab laupäeval 28 sept Eesti majas kirjandusõhtu kus esineb ettekandega eesti kir- - -- „j„et nrnf Ivar Ivask Amee teadvus kuid teadvus peab saavu-- tus vald autori Järelduste tõmba-- ' ühendriikidest Kava teises teadvus teadvus inimliku I nata Ikka seda ütelnud stseenis rlka osas esitab külaline koos kohalike kirjanikega uudisloomingut 2 sept tähistas Lõng Islandi des oma lubatud koht Auhinna ko-- Eesti külas oma 70 aastast sünni- - misjon pidanuks olema teadlikum päeva maalikunstnik Hilda Rät-j- a mitte toonitama Piraat plah sep (n-n- a Nyman) Kunstnik on vatust" aine uudsust Viimatl-mal- - pärit Noarootsist ta on olnud 41 luaaal itAa 7Vffll Ifl kmi isaks" ia TTTone Guthrie ' nituks Jääb siis ikka see legena """~ ~-- = - --~ "- - kfehht temast esita tegeUskon- - kogu Inimsoo tuletamiseks vigls- - Eestis naigoroaovi opui vTllrid Urnist produktiks Niisugust fllo-- a abiellus Päevalehe" juures J'sooflat võivad ainult endapütsu-- töötanud Rudolf Rätsepaga ning kirid m ln£eA UvaUsed J'tajd j muud masoshistid auhln- - siirdus USA-ss- e kus ta kunstiline looming on Jätkunud --jt rt A i ih iil "M rI M '1 l ft tl A 'v1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 0272b