Vaba Eestlane, September 21, 1968

              'wt5SmM+
g1'
ULTUURIELU
Sümbolistlik ja dramaatiline Saarniit
Kunstniku iseseisval näitusel 52 õlimaali Ülevaade viimase kahe
lnminflUvt
Kunstnik Joann Saarniidu kodu Tõhja-Toront- o alati olnud tuhli õlimaalidest
nvi kui praegu Värviküllased lõuendid millede pärispaigaks on
ilüpjnekuteruum maja keldrikorral nõjatuvad nüüd mitmekihiliselt ka elutoa seinte
'!ilt teel raamimata või isegi värskest värvist täielikult kuhamata Põhjus on arusaadav —
seisab ees iseseisev näitus mis 6— 13 oktoobrini Toronto Peetri kiriku
miUe lahtiolekuajad on märgitud meie lehe esiküljel olevas kuulutuses
[etsc naitus on suursündmu-- ' JSiin jällegi tagasi pub- - Jaanuar eebruar ja märts on
"iga Kunstniku elus ja esma- - Uku huvi põhimõtte juurde- - kunstnikule tühjad" kuud ku-ldset
erinäitust võetakse mõni-- ' märgib kunstnik lap siis proovin jälle oma ahju Vi-r- f
ka fsimese küpsustunnistu- - Nende järele ei olnud kuigi suurt sandeid on mul juba kuhi"
Saarniidul on see aga juba) nõudmist ja see on ka väga aega- - Saarniidu erialaks on aga siiski
üutwmnes Iseseisev nõudev tegevus Investeerisin ah- - õlimaal ja selles osas pakub eel- -
-- wd näpust kus ta on esinenud jusse umpes iow uimani anan iwhuj —
L fft kunstnikega ei 500 olen tagasi saanud gl uut ja huvitavat
sedasi erinäitus oli
a kaks aastat tagasi ja see nõuab
produktiivset kunstnikku kes sel-Ls- e
piiratud ajavahemiku järele
jõaab oma igapäevase leivatöö
tirn] valmis saada niivõrd suure
Haiga uudisloominguga et sellega
austada uut näitust
_Ma esitan seekord 52 õlimaal]
ji 15 visandit" ütleb Saamilt
Im näituse ettevalmistamiseks
õttis suul kuuajalise
„"eed on suureformaa-dise- d
sümbolistlik-ekspressio-rsüku- s
teostuses Kontrastid on
iwdud eranditult heledate tooni- -
Heites põgusa eelpilgu näituse
cüjapanekutele eelkõige
tähelepanu tööde laiahaardeline te-xaati- ka
Peamiselt on need dra-laatili- se
sisuga kuid vahetevahel
v&satavad sekka ka mõned lõbu- -
taaad motiivid nagu näiteks
Kehhiko-ainelist-el maalidel kunst-sii- a
kunagise inspiratsloonireisi
viljana Leidub ka mõningaid Si- -
! beri läbielamuste kangastus! mil
ledest kunstniku alateadvus ilm-selt
kunagi täielikult ei vabane
i Rahvuslikku teemat esindab maal
JJaevik ja olevik" millel rlstle-tat-e
mõõkade rägastik Pika
Hermanni esisel sümboliseerib sel
le kantsi pärast toimunud võitlusi
ijaloo vältel Rohkem subtiilse-masse
sümbolistikasse laskub
kunstnik maalis „ Kümme käsku"
Kisulauad on roostetanud „See-pära- st
me ei käi nende järele
Me pole 2000 aasta jooksul üldse
midagi õppinud" nagu kunstnik
ise põhjendab Ja siis kalurikülad
tuulikutega mahajäetud hooned —
ia need on uued variatsioonid
toele Saarnlidi teemadele „Need
paeluvad mind" ütleb
Saarniit „Kui mul on valida kas
Teeta puhkus indiaanlaste onnis
kalunkülas või luksushotellis siis
nliksin kindlasti kahe esimese
kasuks
Ka praegu maalib kunstnik Ohte
farmi Beavertonis „See on oma-pärane
farm mida rikkad oma
nikud kasutavad vald et
EL J& US wV ?EEffBEEEEEEEEEEEEEEEEEK
H"? f:iyHH am& ä£y2BHwbrx&BwwwwwwwwwwwMTi' iv BKSmii&VI v-VasEKE- m Jf idBEEEEEEEEEEr JI JjVJjrw I?JBEEEE7 dBEEEflaEEflEEEr aw
BiMiniin h" °jwmK%m
BEBEBEBEBEBEB A'i-lBBEBEBEBEBEBEBEE-Ba
HHHHHRSijMHBMflw jshbhhm
Saarniit Mees viiuliga" 1968 õu
A W
Saarniit „Ensenada" (Mehhiko) 1967 õli
Elukooli lühikursus
Arvi Kork: Armud tele põlvedele võiks ette näidata
mud jäänud Elukooli kursus Korgi tegelased peaaegu erandi--
kolmes osas EKK Lund 1968 tult kuuluvad nimetatud aasta- -
Arvi Korki esikromaani Neli käikudesse Kuna tunnen autorit
m-t- t ♦oi—iusx fttir' visari" arvustuses -- Mana" juba 1946 peale tema raamatus
iuiiiujuvi miuo HiUJnn— 'iijJ ll1nnll nton
loomadeks farmis kolm 1968 mainis Alur Reinans
'õigustatult romaan pakub mõ--
Mõödunud aastal kunst 'nusamat lugemist kui mitmed me
54 oma erinäitusega ka San FranJdrJanduslikud" romaanid Sama
accrs viies 100 maali lennukiga maksab ka tema värskema raama- -
iohale Näitus õnnestus ja äratas !tu kohta Seda raamatut on raske
MAelepanu kuid juba üksnes ilma lõpetamata käest ara panna
-- spordi arve ulatus 500 dollari-- Kirjanduslikult tuletab see
Saarniit on viimasel ajal teinud meelde XVI sajandi teisel poolel
mitmeid ulatuslikumaid töid Ka- - Hispaanias tekkinud kelmiromaa--ad- a
firmadele näiteks 18 jala nl zhanrit Parimad näited sellest
PÜkunepannooCanronCo-leRex-jo- n prantslase Lesage „G11 Blas"
teels ja suured soortlaste fleuu-M- a Grimmelshauseni Shnplicissi- -
rd Expol Kanada paviljonis Aas--1 mus" isegi Thomas Mann oma
jooksul on Saarniidu kunsti-- ' romaaniga renx rvruu
tekkinud piiratud kuid truu väärtuslikku sellele alaliigile
Wertuur võimaldanud töö Kahluks pole Kork püüdnud
ka majanduslikku koropen-'taotell-a nimetatud teoste kõrget
uioonl Jkla ei kuulu nende hui- - kirjanduslikku tasei jareiuauca
"kes leiavad kunstnik neab1 Korki iutustiilist Ja Keeiepruu- -
vald iseenesele hoolimata gist on temal eeldusi tulevikus
Eest kas töid ostetakse või paremat saavutada Selle teosta-- -
Iga loovvaim vajab et ta miseks peaks Kork looma süntee-too- d
tunnustatakse Ja tuntakse oma loomuliku Jutustusoskuse
vastu huvi" Nii on selles ja teadliku stiilipürgimlse
kunstniku põhjendus 'hei Srsiit harrastas ühe perioodi Samuti on siiani ilmunud Kor-TJ:- 1
ka keraamikat ostes kogu- - ki teosed kaardistused kolme
tutava DõVwhlu mis asub takäigu (1925--27) taustast Tea- - 'Sua maja keldrikorral ja'tavasti II maailmasõja lõpuaas- -
valjusid varem tema nii- - ooiwiictibiu jwt
fcfclciMad keraamilised maalid 'vuliselt rindevõitlejate koossei- -
ea sellest harrwtu-su- s Korki teosed on üks vähes--"
test dokumentidest mida tulevas- -
"T" " 1 VABA EESTLANE HnrHni
on
määral
kuid mitte
kunstniku stuudio- -
°ul toimub
jõuaks
Viimane
enamuses
pälvib
selleks
koe-'n-r
najale
kunst
saalides ja
tuleme
kõrge
näitus
ujc nau
sellest
et
Uhtsalt
I
1 j' e v ff
i
$ 4
J
Vt"iftl
I +
J
läinud ar- -
— — a lo
on 2
ra et
esines
'
I
]
—
S
u
le
ia ta
3 st
i
m
' =-
-
ta
si
2
ta
—- -i
saanud
- "
1
i
-- '
"
Klrjcludiuu iiicisaiaogiu jo t
ka viibinud samades kohtades
mida raamat mainib siis tean et
autor pole luisanud Kõik on sün-dinud
lood Toona ei tuntud tar-vidust
midagi ekstra välja mõel-da
tihti oli häda et vähem juh- -
tuks
Laiemale publikule vöiks Öelda
et see oli generatsioon kes ei mo-raalitsen- ud
ega morjendanud"
Loomulikult ei saa nende mäles-tused
olla vagajutud Kristusest
a la Lagerioi Kuigi senine suu
loomulikult ei meeldi meist va-nemale
põlvele ei tohi unustada
et igal Järeltulijal on õigus Ja ko-hustus
teisiti mõelda eelkäijaist
Kõige väljakutsuvamalt on Kork
seda teinud oma keelepruugiga
Peale kahekümneaastast maapa-gu
kõlab värske Ja värvirikas ees-ti
keel edasi
Toredalt sardooniline kaanejoo-ni- s
Olev Mikiverilt
E Krants
Aidake kaasa
„VAIA EESTLASE"
levikule sellega aitate kaasa eesti
keele Ja meele pusimisele
Am—rko itotrfvMtlifti
Kui Sir Tjrone Guthrle saabus
möödunud hooajal tagasi Minnea-polisesse
et lavastada Aeschyluse
antiikset Kreeka triloogiat „Orrs-leia- "
ütles ta: JVeid kolme teost
mis moodustavad selle triloogia tu-leb
vaadelda kui draamakunsti
nurgakhi See kõixe varaseim
meistritöö mida tunneme on siis-ki
suurimaid väljendusi mida inim-vaim
kunagi saavutanud Ja meist-ritööd
on harva mugavad või lü-hikesed
mitte iialgi aga kerged —
kui suudame esitada seda õieti
võib saada sellest triumf ebaõn-nestumisel
aga häving" Guthriele
olevat Aeschvluse kolmiknäiden-dit- e
lavastamine olnud tema elu-aegse
unelma täitumiseks ja te-manimelise
teatri senise viie hoo-aja
kestel oli see lavastuseks mille
suhtes üle terve Ameerika mandri
ja isegi Euroopast kokkusõitnud
arvustajad üksmeelselt peaaegu
ei leidnud enam sõnu ülistami
seks
Millest kõneleb Kreeka klassik
ja tema Oresteia?" Aesrh)luselas
aastatel 525-15- 6 enne Kristust
Oresteia" koosneb kolmest oma
ette terviklikust näidendist: Aga-memnn- n"
„The Libation Bearers"
ja „The Furies" (Eumenides)
Originaaltekstis ettekanne võtaks
aega umbes üheksa tundi koid
Guthrie teatri noor Ja andekas
' ri raina tiir? John Lrwln lõi sellest I antiiksest tekstist kaheaastase töö
' tulemusena erakordselt Õnnestunud
kolme ja poole tunnilise versiooni
mis tänapäevase inimese keeles
ometi säilitas teravalt Aeschvluse
ruinnu jm lunnuioTu huik
need nägemused hõlmavad kogu
Inimkonna olulisi ja põhilisi
silpe on põhjust ka nende Juures
peatuda
Siin on tegemist õigluse siin-nis- a
mis on tarcem ia viimistle- -
itum kui esialgne ja primitiivne
73 ' silm-sllm- i hammas-hamb- a vastu
tõekspidamine Edasi on siin tege-mist
juba arenenuma arusaami-W- a
Jumalast Juba enam kui
kakstohat aastat tagasi Aeschylus
tegeles põhilise probleemiga —
kas Jumal on loonud meid tema
nägemuses või oleme meie inime-sed
loonud Jumala eneste mõtte-ilmas?
Inimese arusaamises Juma-last
toimub pidev areng ja kät-temaksv-ast
Vana Testamendi Je-hoovast
on saanud Kõigevägevam
Halastaja Isa midagi väga erine
vat sellest mis oli tuhandate aas
tate eest palju enam inimlikum
ja arusaavani
Lühikokkuvõttes on selle kolmik-draam- a
sisu järgmine: Kuningas
Agamemnon saabudes koju Troo-j-a
sõjast mõrvatakse tema naise
Clytemnestra Ja selle armukese
Aegisthuse poolt AgamemnonI
poeg Orestes kes oli saadetud
maapakku saabub koju mõned
aastad hiljem otsib üles oma sa-muti
kuningakojast väljatõugatud
õe Elektra ja maksab kätte oma
isa tapmise eest Orestes mõrvab
omakorda oma ema lõbunaisest
kuninganna Clytemnestra Ja sel-le
armastatu Aegisthuse Enne
surma neab aga ema Orestese Ja
Furies" kes sümboliseerivad ala
teadvuse tumedaid Ja kättemaksu-himulist
Jõude nõuavad omakorda
nüüd Orestese veretasu Orestes
otsib esmakordselt abi nüüd Pallas
Athenalt Ja Apollolt — elutarkuse
ja sõjajumalannalt ning valguse
jumaluselt Need olid Zeusi tütar
ja poeg Ja siis Juhatab Pallas At-hena
esimest kohtumõistmist mis
ei ole rajatud enam kättemaksule
vaid õiglusele Orestes mõistetakse
õigeks Ja juhatatakse sisse uus
ajastu rajatud õiguse seadusele ve-retasude
asemel Aastatuhandete
m selle üle kontrolli klnd
Ittstada enese so mõistuse püs-imist
Ja kui see kooskõla on saa-vutatud
peavad Ja ala
tõotama loovas koostöös
purustavas Ja hävitavas See
ongi toelise elutarkuse läkitus
pallas Athenalt
Aesenyluit nimetatakse
Igapäevased nao mtto kolk Sel--
miiMmtw®™
Jumalad kangelased inimesed
lepärast on nad ka väliselt tavalise
inimese suurusega kostüümide ja
muus osas Edasi tulevad kangela
sed — Cljtenmrstra Agamemnon
Orestes Elektra ja Aeglsthus —
nad on kõrgemad tavalisest Inime
sest ja see on saavutatud väliselt
nende jalanõude tõstmisega lai-dade
osas oma 6 tolli kõrgemale
Nad on 9-1- 0 jalga pikad kostüümi-de
all on eriliste karkudega tõs-tetud
kujude pikkust ja Pallas
Athena tiivad ulatuvad laiali um-bes
paarkümmend jalga Furies
alaetadvuse sümboolsed koorid ja
grupid on kujutud näitavad tume-date
peatute olevustena nagu ki-vid
mererohtude või muda punt-rad
— hääbuvad kuid hädaohtli-kud
ja jõulised Tolleaegne Kreeka
teater oli ka sümboolite teater
ja eelnev eritasemeline klassifikat-sioon
Järgib seda ideed
Kõik tegelased kannavad maski
õigemini poolmaski mis Jätab suu
ja lõua vabaks see loob erilise
JTrai
effekti sümboolse ajatuse ja rea
lismi kombinatsioonist Maskid
eraldavad ka näitleja tema isiksu-sest
teevad ta vabaks kaugemaks
võimsamaks lihtsamaks ja vabas-tavad
ta karakteriga pii-ratud
projektsioonist Sest Aes-chvluse
draamad kõnelevad uni-versaalsest
situatsioonist ja näit-leja
isiklikud jooned võivad seda
ainult segada Talle jääb nüüd ai-nult
hääl liikumine kostüümid
ja rekvisiidid Kõik see võib tun-duda
lavastuslike trikkide ahe-lana
aga mõne minutiga kasvab
sellest välja monumentaalne ela-muslik
efekt mille sarnast ei leia
vaataja oma mälust The House
of Atreus" ettevalmistustööd võt-sid
aega kaks aastat — tulemus
on arhailine näide Che suure la-vastaja
geeniusest kes on mõist-nud
ja teinud elavaks tuhandete
aastate tagant tuleva kõne inim-konnale
kes veel heitleb tu-meda
alateadvuse ja mõistuse
Kõikides osades esinevad ainult
mehed antiikse Kreeka traditsioo
ni kohaselt Kujad on niivõrd tu-gevad
maskid Ja kostüümid nii-võrd
karakteersed- - et see vähe-malgi
määral ei sega Universaalne
tekst teeb oma töö Ainult koori-des
ja gruppides võib aimata nais-te
esinemist Kogu dekoratsioon
koosne ainult hiiglaslikest
pronksväravatest areenlava taga
põhjal Kummalise muusika pulsa-tust- e
ja löökide saatel avavad vära
vad orjad kes aheldatud tohutute
MÕTTEVAHETUSE KORRAS
Küsimusi E Krantsi
lugejakirja puhul
Nii kaua mäletab kui suu on
märg — meie rahva kõnekäänd
tänamatu kingisaaja puhul ja sobib
E Krantsi artiklile milles ta
üht Iu
maga ei tuleks üldse poleemikat
pidada aga lugejate huvides tu
leb selgust nõuda tema sõnastuse
le sest ega ajalehes saa ker-gelt
luuletada" I
Lähtun selrest punktilt kus
meie ühise tõetera leidsime et
minu poolt mainitud väliskirjanike
Ja 11 Asi töös Pärast plahva--'
tust" leidub kokkusattuvusi
Krants asjaolu pehmenda
da väites et inimese sünd Ja surm
sõda ja rahu korduvad ikka Kuid
kahjuks ei olnud korduvad teemid
niisuguselt Uldalalt vald käsita-sid
erinähteid: rikastu- -
mine spekuleerimisega surmamõis--1
tetu kallaletung õpetajale ja ene-setapja
pikad mõttemõlgutused
Pealegi liigitas 11 Asi oma töö ek-sistentslallstllkuks-kuhu
kaCamus
tagant tahab Aeschylus meile kuulub oma lilosoouaga ceirmuni-üteld- a
et inimlikus arengus näib ( tud teemidel See filosoofia et ole
münesMia valtsevat tume ala-liht-ne korduvate sunamusie juius- -
et
mitte
on
mine kitsaiks aksioomeks Krants
küsib kas teades oleks H
Asi pidanud oma töö kirjutamata
jätma Seda ma pole sest
(mluriiitiictiitl on ka koolitöö- -
rõngaste külge Koorid oma kivis- -
tunud kostüümides jutustavad
kommenteerivad ja suunavad te-gevust
tunglevalt Koor esindab va-hest
ka rahvast ja tema tõlgitsus
on kohati laulust kuni Uksikkõne-drn-i
Kuninganna Clytemnestra
(Douglas Campbell) ilmub suurte
sinisilmadega maskis Agamemnon
(Lee Richardson) sõjavankril oma
sõdurite ja räbaldunud lahing lip-pudega
Pärast mõrvamist sõidu-tatakse
lavale kahekordses elu-suuruses
Agamemnon! makettku-j- u
kõige halastamatute mõrva de-tailidega
Tohutud tulepannid lõõ-mavad
matusestseenis kus nurja-tu
kuningatar? Jelnab"oma kätetöö
ees Lavastuse teise osa haripunkt
on Orestese (Kanada näitleja Len
Cariou) stseen Elrktraga (Robin
Gammell) Agamemnon! hauakamb-ris
See tohutu väravate avamine
ja sulgumine kujuneb nagu kogu
lavastuse sümboolseks rituaaliks
„The House of Atreusc" lõpu-osa- s
kõneleb monumentaalne
Apollo Kelfi templis Ta nägu ku
jutab hiiglaslikku leegitsevat päi
kest Seda osa esitab jällegi Lee
Richardson teatri kandvamaid
jõude nagu ka teised peatege-lased
esinevad mitmes erinevas
osas ja Pallas Athena on Doug-las
Campbell Valge pilv paiskub
templisse ja hajub sealt saali vaa-tajate
kohale Sellest ilmub Pallas
Athena troonil ja hiigeltiivad
väljalaotatud Tema ees on Orestes
süüdistatu poole väiksem jumalu-sest
aga veel väiksemad on kuju-tud-tumeda- d
alateadvuse koorid
süüdistajad Selles lõpukohtu
näib Tyrone Guthrie üle
tavat iseennast fantaasiarikkuses
üksikasjades ja dramaatilise lõpp- -
efekti tugevuselt Tuleb esmakord
ne seadusele rajatud õigusekohtu
deklaratsioon Pallas Athenalt se-ni
kehtinud kitemaksu asemel:
--Minge nüüd sa teod on vaagltud
te tõrvikutega ja pärgadega või-õigusekoh- tu
kaaludel " toitva-te
tõrvikute Ja pärgadega või-dutseb
nüüd õigus Ja seadus mär
kamatult kaovad selle Joovastuses
seaduseandjad jumalused Iflls)
hämardub lahkuvad ka kangela-sed
inimesed ja tumedad massid
hligelväravad sulguvad
Ajatus hõljub selle lavastuse
kohal millele saatus on annud õn-ne
lähedal seista —
And far in the darkness
Things like torrhes
Tall through the sky
Endel Kuik
Kuidas saavad olla TV ja kino
(mingi kaup ja pealegi veel kum-mitada?
Ma mainisin neid ju lau-'s- a
kui üldtuntud vahendeid mille
kaudu oleks võidud tutvuda maa-ilma
kirjandusega kui teoste lu
gemiseks originaalis aega ei jätku
Nüüd siis stilliküsimusest Ma
katsuksin ka siin E Krantsi tead- - püüab annetajat pilada Te-- mlste tas4meIe jöuda# kuI ta
nii
püüab
sõjavangi
nii
baks rohkem selgitavat kaasabi
Palun loetlege millised ilukirjas
duse teosed on kirjutatud gooti
ja millised on romaani stiilis Teie
ütlete neid teadvat barok stiilis
Ega siis viimaseid saa olla ilma
eelmisteta
Lõpuks jõuab E Krants para-doksini
et stiil on autor ise Siis
meie oleme Ju väga stilllrlkas rah-vas
kuna omame: krantsi asi stii-li
hiire lõvi stiili rohu kärne-ri
stiili jne Aga kuldas saavuta-me
siis puhta" stiili millele au-hind
põhjendati?
üks annetajaid
Prof Ivask Stokholmis
STOKHOLM — Eesti Kultuuri
Koondis korraldab laupäeval 28
sept Eesti majas kirjandusõhtu
kus esineb ettekandega eesti kir- -
-- „j„et nrnf Ivar Ivask Amee
teadvus kuid teadvus peab saavu-- tus vald autori Järelduste tõmba-- ' ühendriikidest Kava teises
teadvus
teadvus
inimliku
I
nata
Ikka
seda
ütelnud
stseenis
rlka
osas esitab külaline koos kohalike
kirjanikega uudisloomingut
2 sept tähistas Lõng Islandi
des oma lubatud koht Auhinna ko-- Eesti külas oma 70 aastast sünni- -
misjon pidanuks olema teadlikum päeva maalikunstnik Hilda Rät-j- a
mitte toonitama Piraat plah sep (n-n- a Nyman) Kunstnik on
vatust" aine uudsust Viimatl-mal- - pärit Noarootsist ta on olnud
41 luaaal itAa 7Vffll Ifl kmi isaks" ia TTTone Guthrie ' nituks Jääb siis ikka see legena """~ ~-- = - --~ "- -
kfehht temast esita tegeUskon- - kogu Inimsoo tuletamiseks vigls- - Eestis naigoroaovi opui
vTllrid Urnist produktiks Niisugust fllo-- a abiellus Päevalehe" juures J'sooflat võivad ainult endapütsu-- töötanud Rudolf Rätsepaga ning
kirid m ln£eA UvaUsed J'tajd j muud masoshistid auhln- - siirdus USA-ss- e kus ta kunstiline
looming on Jätkunud
--jt
rt
A
i ih
iil
"M
rI
M
'1
l
ft
tl A
'v1