Vaba Eestlane, June 05, 1968

              wnw
Oskar Mänd surnud
ttkholsi suri ootamatult
'
rtstu 23 maid ajakirjanik
OskAr Min
Kidana kuulus meie vanempõlve
-- ifcrjasike hulka alusta tege- - 't Postimehe" juures Tartus
{ surdas hiljem Tallinna
Tifvalese uurae iesev luinie-"V?-uj
csj Vabadussõjast kooli- -
isesa ia teda austati vapru-"ees- t
Vabadusristiga IF3
%x paguluses töötas 0 Mänd
i iiLjmikuna uudistebüroos KTB
Soomlased Tallinna
TELSlN'Gi EPL - Kui Tal-- -
2 luunil algab soome kui--
_rir3dai su sinna kavade koha-st
saabub 230 soome kultuuri--t
esadaja' nende seas 80 rah-tjsea- tr
näitlejat ning raadio
rJoorjaorkester terves koos--
fKSUS
Eihvusreatr trupp kannab
ett saame näitekirjanduse ühe
EasrJcause teose A Kivi sure-eat-a
komöödia „Xõmmekingse-pa-T
Muusika osas on ette näh-K- )
k mitmeid ühiseid esinemi-- b
MSti kunstnikega: eesti ja
icrre ooperilauljad annavad
Üfk!s kontserdi Soome ooperi
tallmeister prof Jussi Jalas ju-toü- b
Eesti raadio sümfooniaor-lftn- t
ning soome ooperisolistid
esrevad Estonias" kahe ooperi
peaesades Peale Tallinna esineb
ipse kunstnikke ka teistes suur-emates
eesti linnades Muude soo
se kultuurielu aladega on aga
sisalik tutvuda Tallinnas kor-nliatu- d
vüel näitusel
S:-oalas-ed
saabuvad Tallinnasse
Janaga Ariadne" mille pardal
te ka ametlik delegatsioon eesots-as
haridusmin J Virolaineniga
S delegatsioon on lisatõendiks
: Soome on tunnustanud Eesti
tirhaldset liitumist Nõuk Liidu
K:?e Sellest hoolimata tohiks
$o:ae kultuurinädal kujuneda
uursündmuseks millele kodue-estlased
kõigest südamest kaasa
elatad ja mida veel tagantjärgi
h-j- a mäletatakse
Eesti noori Kasahstani
Nagu Voorte Hääl" USmail)
teatab suunatakse ka tänavu
eesti üliõpilasi Kasahstani suve
teetna' nende endi vabatahtlikul
sooril isegi sellele vaatamata et
Sökite terava puuduse tõttu
ap Eestis nagu ajakirjanduses
ffiirritakse tuuakse järjekind-la
sisse venelasi laialt kodu-maalt"
Edasi märgib ajaleht et eesti
üliõpilaste ehitusmalev on eksis-teennu- d
juba viis aastat ning
Püstitanud hooneid nii Kashasta- -
tis kui ka okup Eestis
Montrealis müüdi 200
Vikerlaste plaati
Mitmel pool põnevusega ooda-- W Vikerlaste heliplaat on ilmu-sa- d
Hoogsad või meeleolutsevad
nhtilaulud mida senini vaid
terlaste esinemistel on kuuldud
nüüd kättesaadavad kõigile
Arvukates ja märkimisväärselt
vastuvõtu osaliseks saanud
avastustes esitatud lugusid on
Pwjilikolr viimistletud ja Viker-!t- e üldiselt uudset lauluvara
jai heliplaadil täiendatud mitme
luga mida isegi Vikerlaste WjJaaas Montrealis pole wl malikult ettekantud Plaat
a ga populaarne ning seda on gksi Montrealis müüdud üle
"CA Virtnr t !! i_i_
tehniliselt kõrge tasemega
:Muplaadil on 16 laulu rj 0ma uudsuse ja muust-f- e
meeldivuse poolest peaks
£! söäantsoojendavat nau-S- 1
S?n hmlnaanaakdesle onkui5 ndooolrltaerliet
tellimistele lisandub posti
jT:ulu m tl ühistellimist- e-või
rohkem puhul tasu-- '
i Mttrlased saatekulud Kõiki
organisatsioone Ja ük$IWsI ItL ioovvad ärilisel alusel 5! Ikerate hel'Plaadl lv „7" oma ümbruskonnas ae kirjutada Harry Kivilole
ya: n 12 Crestwood Avenue
J0--eal 29 Kõik tellimised saa-Va!- 1 aadr"Jl Ja ettetasuda tilu7v?u rahIaükaaearlediga kirjutatud
°rorto on võimalik plaati
1 -- i
P" Torrnt ' telefon
üti J ke$ ka Plaadl Teile "
koju toob
VABA EESTLANE kolmapäeval Wrdnwday t
Kl w v !Wi S MBf'lt-- 'ä Jh Ml
Toronto Eesti Seltsi Täiendukooli lõpuaktusel mis toimus äsja Eesti Majas Toronto Eesti
ühispanga preemiad parematele lõpetajatele üle panga esimees Ekbaum Vasakult täienduskooli
kiitusega lõpetanud õpilased Piret ja Helle Viirlaid ning A Ekluum Foto: T Säägi
PEAOSALINE TULI VÄNCOUVERIŠT
Ain Söödor aitab lavastada Nimed marmortahvlil" mängib
Ahase osa — „Seedrioru" vabaõhulavastuses 100 osalist
Üldmobilisatsioon Eesti Vabadussõja lahing
laval on kavakohaselt läbiviidud Albert Kivikase
on lõpetanud dramatiseeringu käsikirja ja
käivad hoogsalt nädalalõppudel „Seedrlorul"
gutseb seedrioruliku põhjalikkusega ning äsja sa
peaosaline Ain Söödor abikaasaga Ta jääb siia
aja ettevalmistamisele peaks uvi
tud tõmbenumbri
Ahase osa ei ole Söödorlle
sugugi võõras Ta mängis seda
juba koolipoisina Stokholmis
kus tüki lavastajaks oli Ahas
Estonia" teatrist — Teet Kop
pel Hiljem nägime Ain Söödorlt
mitmes lavastuses —
viimati Mariusena Pagnoll „Kau
getes randades"
Siis läks ta 1955 a Vancoure'
risse elama ja on teinud kar-jääri
sealse itelevisioonijaama
CBUT juures produtsendina
„01en seal aastate jooksul pro
dutseerinud peaaegu kõike välja-arvatud
ooper Ja ballett Draama
film spordisaated — neid kõiki
olen vaheldumisi proovinud" üt-leb
Ain Söödor kellega vestleme
proovide vaheajal Mõni aeg ta-gasi
lavastas ta oma TV-jaama- le
Arthur Milleri näidendi „A Me
mory of Two Sundays" kus män
gls kaasa ka Vancouveri eesti
näitleja Arnold Õunapuu Ka Van
couveri eesti teatrile on ta annud
mitmeid lavastusi viimane nen
dest ka Torontos mängitud „Ma- -
ry Mary"
Hiljuti oli Ain Söödori nimi ka
Toronto suurtes ajalehtedes seo-ses
ühe saatega Vancouveri „Se-ve- n
QClock Show's" ja mis kut
sus esile avalikkuse protesti Mil
les see vahejuhtum tegelikult
seisnes?
„See oli ainult torm veeklaa
sis" ütleb küsiteldav „Lugu ai
gas sellega et Vancouveri kohtu
hoone esisele ehitati uus pursk
kaev mille ümbrus muutus ko
gunemlsekohaks pikajuustoltstele
nippidele" Kui siis ühel päeval
politsei seal paarkümmend kar
vast" vahistas otsustasime koos-tada
TVsaate küsiva põhiteema
ga — kas selline teguviis oli õige?
Kui ma saate lõpul lasksin pä
past ühe näitamist
umbes kümneks sekundiks ek
raanile Jeesuse klassikalise
portree tekkiski protestitorn
Linnaisad Ja politsei olid sellele
saatele Juba põhimõtteliselt vas
tu Mind paigutati ajutiseks ühe
teise rjroerammi Juurde kaid
torm vaibus kiiresti Ja nüüd olen
jälle vanal kohal tagasi"
Ja kas ta arvab et koostöö isa
ga kujuneb nüüd harmooniliseks
Kas ei ole karta erinevate koolide
tõekspidamiste kokkupõrget?
Ui seda ma ei karda" on Ain
Söödor kindel Näitekunstis keh
tivad Ju ikkagi kindlad põhitõed
Ja mõnes suhtes ehk on isa mi
nust moodsamgl Nii näiteks mõl
gutas ta kord mõtteid et kas ei
võiks osa lahingutest projektee
rida vabaõhulavastuses filmiek
raanile Mina ei sellele
väga ajakohasele mõttele Kah
Juks peame aga selle mooduse
kõrvale Jätma majanduslikel kaa
lutlustel"
p'i'w?Twl
3 Juunil M " June 5 19M Lk
andis
Truuert
„ ja
nma k
nin
lavastuse Nii
Ain
Torontos
Jiippi"
tulnudki
ute tajsvõitlemlseks jNetlrioru" tahaõluinäite- -
Nimed marmortahvlil" lavastaja Kaarel Söödor
oostanud üldrezhii Osad on jaotatud Ja proovid
g nädala sees Eesti "Majas Tehniline personal te--
abus Vancou verist kolule ka abilavastaja ning
viienädalalisele puhkusele ja pühendab kõik selle
hari 1968" saama 29 juunil huvitava ja viimistle- -
HKv%41HL sL jaB
Ain Söödor
Ain Söödor ütleb et vaba vall
ku korral tegeleks ta kõige meel
saminl filmi alal kuna see on
mitmekesine Ja pakub rakord
seid võimalusi loovale fantaasia
le
Ja nüüd usutleme pisut lavas
tajat Kaarel Söödorlt
Ta jutustab et on teinud eira
matiseeringu umbes kahe tunni
pikkuse
See koosneb kaheksast pildist
pluss proloog ja epiloog mis
on voetud A Kivikase raama
tust See on see maa"
[Liidia Tuuse tuuletus- -
kogu
Kevadhooaja luuleuudisena ' ii
mus Lundls aprilli lõpus Eesti
Kirjanike Kooperatiivi klrjastu
sel Liidia Tuulse esikkogu Jatv
Ja lumi" milline sisaldab ligi 60
luuletust peamiselt loodus-- ja
meeleolu lüürika teemadel Autor
on Juba pikemat aega olnud luu
letajana tuntud eesti ajakirjade
eeskätt „Tulimulla" veergudelt
Kogu on Jagatud viide tsüklisse
Liiv õitseb Ojamaa suved Aasta
ringid Kanarbik ja Lumelaulud
millised kontsentreeritud kuju)
annavad edasi keskse temaatika
Kaane on kujundanud Arno Viha
lemm
Vabaõhu jumalatee-nistus
Jõekäärul
Toronto Esimene Eesti Ev
Lut Usu kogudus korraldab väi
Jasõidu pühapäeval 9 Juunil Jõe
käärule Jumalateenistus toimub
kell 12 päeval Jõekääru lasteko
du metsakirikus kolmanda tare
taga Jutlustab koguduse õpetaja
0 Pello
Neid kellel on vabu auto kohti
'samuti neid kel sõiduvõimalus
j
1
puudub palutakse helistada HL'
9 7728
Teos on Eestis korduvalt laval
olnud Kuid vabas õhus kantakse
seda nuud esmakordselt ette K
Söödor lisab et Eestis ettekantud
dramatiseeringut peeti üldiselt A
Särevl omaks kuld selle tegell
keks autoriteks olid A Kivlkas ja
A Annist Seedrioru" lavastuses
on vähemalt 100 osalist Käsperlt
mängib Slegfried Preem Tdäke
rit Eerik Kastl-l-n Käämerlt En
del Loo Kohlaput Edgar Kink Ja
Miljanlt Kaarel Söödor Naisosa
lisi on ainult kaks — Lydia Vohu
Ja Asta Söödor
Tehnilisi probleeme on mit
meid — nii näiteks tuleb luua ke-set
suve talvemlljöö kuna teoses
käsitletavad sündmused toimusid
talvel Ehitatud on Juba 120 Jala
laiune lava mille vasak pool on
pöördkettal See võimaldab mitu
lavapilti korraga valmis seada
Aga see kolk ei ole enam minu
probleem — selle eest hoolitse
Ivad Seedrioru" eksperdid" Ut
leb lavastaja
Ain Söödor on juba vabaõhu-lavaga
tutvunenud ja leiab et
akustika on seal parem kui ta-valises
teatrisaalis
Ja kui kõik hästi läheb võibolla
lavastatakse siis sama tükk ka tu-leval
aastal Lääneranniku Eesti
Päevadel Vancouveris sest ka
Iseal tahetakse seekord anda va
' baõhulavastust eestlastele kuulu
vas Mäeotsa" talus
Peetri koguduse
kalmistupüha
Tänavune kalmistupüha pee
takse kahel kalmistul samal pü
hapaeval s o 16 Juunil: Esime-ne
kell 11 hommikul Westminster
Memorial kalmistul Kristuse n:o
numendi lähedasel nõlvakul kai
mlstule viiva allee põhjaküljel
otse kalmistu esiosas Teine kell
2 pl Mt Pleasanti kalmistul see
tlon 46 mis asub Mt Pleasant Ja
Bayview tänavate vahelisel alal
põhja pool
Mõlemal Jumalateenistusel mi
lestatakse lahkunuid eriti Um
bermaetuid — Ja mängib vaimu-lik
pasunakoor August Liivoja
lubatusel Teenib koguduse õpe
taja Kõik kutsutud!
Kinklge sünnipäevaks
VABA EESTLANE"
-- N 1
KIHK
KINDLUSTUSED
TeL Z41-S13- 0 323 Dilford Rd
Toroato 15 Oot
Tallinn ehitatakse suurlinnaks -
Linna läbimõõt juba praegu 24 kilomeetrit
Kui praegu Tallinna piires elab 350000 inimest IU aastaks
2000 kasavat M--e arv poolele miljonile anab Unna ieaarhitekt
I) Nruns ( JMol VM" 12J) S-- e HTH-ktii- t puu-- h arhitekti fan-taseerima
— kuhu see rahtahulk mahutada ja missuguses suu-nas
linna älja ehitada et poolele miljonile peatarju anda
Arhitektide seisukohalt paikne-- mida oleks saanud palju ratsio-va- t
Tallinn väga ebasobivalt- - 'naalsemalt kasutada
põhja poolt piirab teda meri lõu-- } See oleks lähema kolmekümne
nast ülemiste järv läänest sood 'aasta ehituskava Edasi läheks
Ja idast suurehitused (mõeldud Unna kasv Brunsl fantaseeringu-o- n nähtavasti Maardu keemia-- ! te Järele ülemiste kanti Umber
tööstust Ja fosforiidi kaevan-- j Järve olevat linnal kasvu võima-dust- -
Nõnda et kut arhitektidel lusl Olevat suurepärane kui ma-Draec- u tuleks otsida nealinnnli 'cedavee bassein asuli krtpt Unna
asukohta siis Brunsl arvates kee--
gi ei paneks ette linna praegust
asukohta
limu °üjarnitjininr mõõda
mereranda oleat üsna meeli- -
ta perspektiiv kuid juha prae- -
gu nuian unna telg (lainmoot)
21 kilomeetrini
kuna näit 20 korda suurema
Moskva läbimõõt olevat ainult 39
km Kuld lähema 30 aasta Jook-sul
tuleb siiski ehitada veel „kaks
Tallinnat" et mahutada pool mil
jonit elanikku Arhitekt arvab et
ehitajad saaks sellega hakkama
kuld suuremaks probleemiks on
kuhu ehitada uusi linnaosi
Ehitamise järjekord olevat
praegu niisugune Välja ehitada
Mustamäe rajoon siis võtta kä
sile Kadaka tee ja Sõpruse tän
vaheline ala ning lõpuks Välke-öisma- e Haaberstl tee ääres Kok-ku
võivat sellega saada kuni pool
miljonit rm elamispinda
Edasi paiskuvat ehitusteni viis
Iasnain3ele mille pind kand
vat suuri raskusi
Lasnamägi valitsevat linnapiPl la
asuvat küllalt eemal vanast kesk-linnast
See võimaldavat luua uut
Tallinna siluetti mis aga ei võist
levat Toompeaga Lasnamäele
ehitatavat kaasaegsete olemisega
kõrgmajad
Edasi on tarvis rekonstrueeri
da vanalinna puuehltused ees
kätt Keskturu piirkonnas Omal
ajal tehtud suur viga sellega et
Lilleküla surepärane ehltusrajoon
Ilmub
maksab Kanadas:
Kanadat Ja kiripost:
Aastas $]0-- _
$850
Aadress
30 a pärast olevat täienenud ka
ee puhastamise tehnoloogia
Peipsist toodavat toru Ülemlstes- -
se et ülemiste veepinda parajas
kõrguses Ja järve kaldal
võivat linnarahvas päikest
ja supeiaagi
Elamuehituse rrsertl jäätat
järgmiseks sajandiks llarktl
jäne idapoolne rand (mille all
on nähtavasti mõeldud Jane-j- a
Pikaliiva külasid)
Linna kasvuvõimaluste Me fan-taseerides
k—lllutnh rtru„n„c Im„iiHic
i ehitatavat roiskvete ärajuhtimise
i tunnel linnast kaugele merre
kuldas ehitatavat hügel tslrkuse- - hoone ja restaureeritavat Nlcu
i
i Uste torn jne
Maaalust trammi aga ei peeta
Tallinnale vajalikuks sest metro
Jaoks ei ole Tallinn küllalt tihe
dalt asustatud
Ehitamise generaalplaan olevat
praegu lõpetamisel kuld see ole
vat kindel et linna ei ehitata
enam uusi tööstushooneid küll
aga võetavat moderniseerimisele
senised tööstushooned
Muu hulgas avab Itruus Tallin-nale
suuri perspektiive kui Ital-tiktu- ni sadamalinnale
Leningrad Ja Kila asuvad Jõe
suudmeis mispärast suurtel oo
keantaurlkutel pole võimalust
neisse sadamaisso sisse sõita
Jõesuudmete nlatlne süvendami
ne nõuaks aga suuri kulusid Tal
linnat niisugused hädad ei ähvar- -
tda I--
ahe sügavus võimaldab vas
f1 i
Wriposti llsamais ÜHES KUUS:
loromus aa c mujai ruw&aai
USAs Ja Inglismaal 70 c
aaades $130
ujuuu uuuvmuaaienuajaiie inü-i- u Volta UKSkolK Kui suuri lae
lega linn kaotanud 600 ha maadlvu" (KTB)
WALLPAPER & PAINT CENTRE
386 Iloncesvalles Ave Tel LE 26511
VINVL ASHESTOS TILE 8'i c tükk
Linoleum "3 c ruutjalg
Suur valik igasuguseid tarve ja tapeete
VABA EESTLANE
kaks korda nädalas
Aasias $15 —
Poolaastas $8 —
Veerandaastas $5 —
Väljaspool
Poolaastas
Veerandaastas $5 —
Aadressi muudatus 25 centl
US tellimiste aadressidele palume kindlasti märkida
COHE" number
TELLIMINE
VABA EESTLANE
PO Box Postal Stn C Toronto 3 Ont
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastatepoolaastaks
veerandaastaks — tavltseklrlpt ttga alates „ " -
196 Tellimise katteks lisan I siinjuures
rahastsheklgarahakaardlga (Raha kaata ainult lihtkirjal )
Nimi
hoida
võtta
teiste
JK1P
70