Vaba eestlane , August 9, 1983

              UL 2 VABA EESTLANE teisipäeval, 9. augustil i ^ ^ ^ " ~ Tuesday, August 9, 1983 NP. 58
¥ABADE EESTLASTE
¥ABA gESTLANE
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don M i
• i Ont.-M3B2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Tyäss
TELEFONID: toimetus 4444823j talitus (tellimised, kuulutused,
, ekspeditsioon) 444-4832
TEIXM^JMNOMD Kanadas:: aasta $48.^,: jpoolaastas;
1 ja veerandaastas $14.— '
t: aastas $58.---5
aaštasi $31.~ ja veerandaastas $16.-—
Aadressi muudatus 30 a ÄsiknumM CÕ
KÜULUtUSIB mNNAD ük^^
kuuiumstek^el $4.75, tekstis $5.-^^
RE N IA
Fublished byFree Estonian PublishetLtd;
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Kommentaar
Jälle emcikeele täite
Sume vaikuse all möödus täna­vuse
kodumaise VEKSA ühingta
keeleseminari eeltööde organisee­rimine.
„Kauni emakeele lättest'^
hakati aUes siis rääkima, kui se­minar
oli lõppenud ja osavõtjad!
Ameerika Ühendriikidesse, Kana­dasse,
Rootsi, Lääne-Saksamaale,
Soome ja Ungarisse olid tagasi
jõudnud. Miks seda mi salaja kor­raldati
ja kuidas saadi kontaktid
osa võtta soovijatega, seda pike^
mast iilevaatekirjutisest („Kodu<>
maa** nr. 29) ei selgu.
tänavuse, neljanda kultuurisemi-narist
osavõtjate üldarvu ei öelda.
Osavõtjate hulgas oli olnud neid,
kes on varem osa võtnud ja neid,
kes korduvalt Eestit on külasta-llillllliliJHIUlllliiiliiiiillliiiliiiiliiiiiiiMill^
fiktbr Niitsoo
fflende juhtimise], majandamisel jä
iioolitsemisel peetava JõekäärBi
Xastesnvekodu 30. aastapäeva. 30
aaste töö, tuhandetele noortel®
cahviislike teadnuste kaasa andmi-me
on põhjas suureks rÕõmnstaini-s^
ks, töö viljakase hindamiseks |ä
töörõõmuks. Aastate jooksul Isuve-lodust
läbi kämud lapsed, neist
saanud kasvandikud, kasvandikest
s§aahttd lastevanemad, kelle lapsed
nüüd uuesti Jõekääru Lastesuve-kodus
tarkusi ja oskusi isuvad na­gu
nad ise kord said. yäga selgelt
on selles näha sugupolyede ring»
Ikäik mõmetise reeppärasusega.
Põhiliseks on jäänud ka lastesu-vekodü
eesmärk: noorukestele ees­ti
keele ja meele kasvatamine ning
õpetamine. „Sini-mu^^ges sepi­kojas"
noorte tahteterase karasta-nimne
ja neid nende ülesannete
töitnuseks kasvatamine, mida va^
nem põlv kodumaalt lahkudes sii-dameasjaks
ning kohustuseks võf-ös,
mis aga ikka veel Sij&vesMte
aeglase jahvatamise tõttu cm la­hendamata^
yänemad I tahavad
moortesse Sstutad^ eestlastena ole­mise
seemet. Selleks on Jõekääru
sobiv, kus .mänguga lähenetakse
ttõäste ideede ja kiisimuste juurde.
Jõekääro tööd lundasid juubeli-ipäeval
kolm pikema kõne pidajat
(vt, reportaazh &ases Vaba E l ­iases),
igaüks leidis pažljtt tunnuštar
vat neile öelda, kelle tööviljaks on
Jõekääru olnud, alates kolihe ette­nägeliku
niehegaj kes julgesid eesti
noortesse uskuda ja alustasid töö­ga,
inida eesti ühiskond on nüüd
aastat teinud^,laste heaks".
Jõekääru juubelil või|^ ka kuul-lühe
kasvandiku kõnest, et „ku-
Mag^e laps" p^ab nüüd tagantjä­rele
palju selle õppeaja tegevusest
hinnatavaks. Peab mi hinnatavaks,
et teeb avastuse, et Jõekääru tule­vik
cm müüd tema kätte usaldatud j
temale rahvuslikuks ülesandeks
<§aanud. Seda mitte autult oma Ia&>
te suvekodusse toomisega, vaid ko-p
Jõekääru inaa-ala, ehituste, las-tesuvekodu
välise külje eest hooMt-semise
omia kanda võtnusega, mis
on mõneti ttelsdaadilisemaks muu­tunud.
Kui -'eestlased '30. aastat^ tagä^
olid suures ulatjoses meistrimehed
ehituse alal, kel jätkus tahtmist
nädalalõpul veel ,^laste heaks"
tööd teha, suvekodule tared ehita­da,
söögisaal juurde rajada, siis
see meistrimeeste põlvkond pn üs­na
väikseks jäänud. Eesti noorte
hulgas on teised dukufeed eelista-w
magu. iiooaus oi
inimese hooliteeva käe abil muu­tunud
kaunimskš. Omaaegsed
uued ehitused on aga vananenud
ja vajavad korrastamist. Mitmeid ^
provintsivalitsuse direktiive laste­kodule
tideb täita. Eto
JõekääoB välise külje eest hoolitse-
.misel. \
JõekääriD esimesed tööd, vee­mai
määral kuni tänaseni, on toi­munud
talgutega. Alul oli talgnli^
te pere ifenagi suur, Toronto eesti
organisatsioonid tulid peagu terye
liikmeskonnaga välistöödele, eriti
ajal kui oli vaja mahnjäetud maa­ala
puhastada. Aastate jooksul jäid
talgutööd peamiselt nende lasteva­nemate
kanda, kes oma lapsed su­vekodusse
saatsid. Viimane moo­dus,
koos tööpäevi rahaga asenda­da^
on siiani kestnud.
Kui kaiia suudetakse talgutöö-dega
vajalikke töid teha on too­nud
juba kahdui^. Eorrastustööd
elamute luures yajavad juba kapi-taälremontey
suuremat ja oskusU-kümat
tööjõudu. On ysUjendatud
mõtet, et tuleks kasutada seÜe ala
töömehi.
juubelipäeval minnakse llagasi
tehtud töö juurde. See on aluS, mE-Me
peab järgnema tulevik, aga
k õ i ^ sõnavõttudes ei unustatud
niärkidaj v^avaadet tulevikku,
kutsuti kõM kaasa abilistena ja
toetajatena, töötegijatena, seSst
Jõekäärul on palju tööd teha, ©t
noored võiksid seal oma nooruse
meeldejäävamad
';saatav'.
Jõekääru on
aastal eesti ühiskonna poole toetu­se
saamiseks. Suvekodu käiginis-hoidlnuse
kulud on kasvanud. Kas­vatajaile
tuleb tasu maksta ja kõik
muu on muutunud kallimalt, palju
kordi kallimaks M see oH 30 aa^
tat tagasi, lõekäämt on eesti ühis­kond
aidanud kui Ott kuulnud
le vajadusisty sest vanema põlv­konna
üüda muutub alati soojaks
jä härdaks, kui nad saavad midagi
teha eesti laste eest.
Jõekääru juubeliaastal jagati šä-ni-
must-valge-värvilist ja Jõekääru
märgiga voldikut. Selles selgitati,
inis Jõekääru on, kus see asub,
mulal selle uksed esmakordselt
avati ja siis üleskutse kaasmaalasi­le,
et nai annaksid oma toetuse
JõekääöE;; 'Eesti^^'';M
heaks, et armastusega alustatud
töö meie nooruse eestimeelseks
kasvatuseks võiks jätkuda eest!
keeles vjä eesti meeles. A^a liht-sustamjiseks
on ahnetise saatekiri
XVI Lääneranniku Eesti Päevade iesk oli laulupidu, pildil vaade lauljaUe ja osavõtvale lembes nädalasele semmarile
San Franciscos, SternGro^^'^' ^^^o: Arno Bender olid VEKSA Ühmgu töötajad sead-
____v__x____^ ' .. : : . . . nud kokku väga sisuka program-
••• • , .• , • '•. ••, • ••. • .-. mi, kus olid loengud) keeleõppused,
kontserdid, teatri- ja fUmietendu-sed,
muuseumite külastamiised ja
näitused. Osavõtjad olid i kõik hoo-
Mkalt ettekandeid jälginud ja huvi
näidanud eesti kultuurielu mitme-
•A • .külgsuse vastu.. •
Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistaiiskeskusele on Saadietud Viktor Niiteoo pooM k.a. jaanua- Semmari avapäeval tervitas
ris Habarovski vanglas kujutatud ja okupeeritud kodumaal asuvale võitiuskaaslasele lähetatud Viktor VEKSA ühingu esimees Ülo Koit
Niitsoo on sündmud 12. märtsU 1952 Vilsandi saarel. Saaremaal. Lõpetas 1971 Tallmna Ehitus- ja Me- kohalesaabunuid. Dr, Ants
haanikatehnikunü arMtektumi alal/Tööt^ Kultuurimälestiste Riiklikus Projektee- andis ülevaate Eesti, rah-rimfee
Instituudis Tartus. Ta on alla kirjutanud reale apelUdele ja avaldustele, mffledes mõistetakse hukka vakultuuri arenguteest. Lennart
N. Liidu poolt teostatud münõigöste rikkumised Eestis. Viktor Nütsoo arreteeriti 4. detsembril 1980 ja rääkis molekulaarantropoloö-mõisteti
24. apriim 1981 ,,nõiiikogndevastase^^^^^^^^^^ ja propaganda" pärast kaheks aastaks sunni- pst ja soome-ugn rahvaste algko-tööle
ja kahekis aastaks sundasumisele. Viktor Niitsoo asub alates 22. jaanuarist 1983 pagenduses Maga- «ust. Males^^^ 1940. aasta poorde-danis,
Ida-Siberis järgmisel Ä^^^^ 686326 Magadanskaya oblast, Susumansky raion, s.s. Bur-^^^-^r^^^^ vestles
kandya, Obschchezitie N . L Kuna Viktor Nütsoo Mri annab kujuka pildi polütvängide ebamimlikest elu- millega juba
tingimustest ja nende jõlhkra^loh^ ^^^^^^^ ^anti^ osavotjaüe sotsia-hsthk
aspekt nõukogude Eesti aja-
,,See on kolmas katse saata läki-^^^^^^s^^^ magada tuleb ööseks alla- pesid minulgi need vaevad. 27. no- loost, mis pidi kummutama laane­tust
siit süsteemist väljapoole. Esi- lastud paljastel puunaridel, kusjuur vembril saadeti mind „rongaga" maaUmas äsuvais kodudes, eesln
mese katse tegin 4. \ detsembril res lubatud on kanda üks paar pe- Tshussovöi jaama ja sealt läks sõit koolides ja organisatsioonides saa-
1982, saates kirja emale. Teise su, sokke ja vangirüüd, siis võib stolõpini vagunis Sverdlovski poo- dud teadmised Nõukogude lÜdu
kirja saatsin 8. jaanuaril 1983rjäl-^^^n^^^ lisada veel külmaga le. Sinna jõudsin järgmisel hommi- vägivaldsest Eesti allutamisest ja
legi emale. Täna, 10. jaanuaril piinamise/ Kartseri temperatuuriks kui. Sverdlovski vanglas sattusin enesega lütmisest. Noortele anti
1983 kasutan uut võimalust. Olek- on ette nähtub 17 kraadi Celsiust, jällegi kartserisse seekord küU ül- nõukogude pobhie vaade ja rääkigu
sin ebatäpne j kasutades sõna ent tegelikult on õhk palju kül-distel alustel, mitte karistuseks, süs läänemaailma eestlased, aga
,,saatsin'\Kpap mõistad isegi, et mem. Kui p^^ kujutas endast be- suur^ügid oma mittetunnistami-enne
postitamist tuleb kirjakesel^^^^ See on eriline kraadi- toonkongi pinnaga 1,3x2,5 meet- sega teist juttu, seal maaliti noor-naitu
takistust ületada. Tahaks siis- kla^ vist ka miinus 20 kraa- rit ja tillukese aknaga. Ei olnud pilt töörahva ülestõusust ja re­ki
loota, et see Mjd Sinuni jõuab.; di juu Oli seal ruumi ennast õieti väljagi si- volutsioonivõidust.
Kindlasti oled juba\ muretsema ha- mulgi võimal^^ Teme päev pühendati rohkem
kanud,nüks minust nii kaua dn^^ ^ . emakeelele ja toimusid esimesed
geid teateid pole (?)v Püüan # Mõnda aega kartseris istunud, KOHTUMINE TAMSÖEDIÄ keeleõppused, millist sõna kasuta-jõudumööda
teateid saata oina märkad, kuidas sa silnmähtavalt takse endiste keeletundide asemel,
mase aja elu ja seikluste kö5/a. kõhnened.K^^^ 3. detsembril istusin jällegi sto- Pealelõunat oldi vahaõhumuusenii-
Nagu näed. Sinu saadetud kir/ipaw ära istunud, vaatasin sau häm- lõpinis. Sedakorda viis tee Novosi- niis, kuulati „Leegajuse" esme-ber
kestab veel, aga päsitakäiiida- meldusega, kui peenikeseks on birski poole. Ent härraelu oli ot- mist, vaadati „Decameronr' eten-mik
on viimane. Lisan juhus; ka- muutunud mu käed ja jalad, mis sas. Kui Sverdlövskini sõitin ku- dust Pirita kloostri müüride vahel
sutades, et Sinu õmmeldud ireisi- ka normaalsetes obideski endast pees uhkes üksinduses, siis sün tuli Ja. sealt mindi edasi Raekoja plat-kott
on olnud mul kogu aeg tuuks midagi eriüst ei kujutanud. Ent kupeed jagada veel 14 seltsilisega. sUe, „Hortus Musicuse** kešköö-reisiseltsüiseks,
teeninud mind pea- hai^^^ aset hu- ^kontserdile,
le oma põhiköhustuste veel fame- teisedki.: vipakkuv kohtumine. Juhuse või ühtki seminariga seotud kuupäe-na
jä peaalusena. Nüüd^^^^^^^M^ .28. oktoobrir lisati muUe 10/saatuse tahtel oK kupeesse va ülevaates ei anta, aga märgi-»
järgemööda. : päeva selle eest, et ei tõusnud lip- sattunud Aleksander Võssotski takse, et jaanUaupäeval (23. juu-nike
sisenemisel püsti. 7. novemb- (sündinud 1952, arheoloog erialalt, nii) sõideti kahe bussiga Viljandi
45 PÄEVA KARTSEEIS • ni anti mulle veel 10 päeva lisa kuigi töötas lukksepana — põhju- suunas. Teel olid kursuslased
! ielle eest, et magasin päeva ajal seks 1975 KGB käest saadud ohiud vaimselt ^ seotud „armsate
Kohe peale kokkusaamist; ko. l^õrandal.Selgitusek kelle Vorone^i vanade talumajadega". Peatuti
alates j6. Äoobriist 1982^ kddu- õö ülemkohus oli Ä i d i mõist- teel Anna kiriku juures ja Viljan-sin
ma tööst. Et mitte parina^ VNFSV KrK §190 järgi 3 di lossimägedes. õhtuks sõideti
magavasse olukorda neid, keda ne, raske, on temaga võidelda, aastaks ja §89 järgi 1 aastaks va- eesti kehakultuuri keskusse Kääri-kartserisse
streigi eest ei pandud Päeval on soojem, siis tuleb puu- badusekaotusele üldise rezhümigä kule, kuhu jäädi kolmeks päevaks
(mitte igaühel ei jäänud 2 M ünetunriid tagasi võita. PTA-s. Ta tunnistas end osaliselt päikest võtma ja muudki tegema.
lõpuni) - itiV. . V T : . , „ iÄi>^wolr/ x T / 1 i ' r i o rtnii \Toa1h^rA rjHiiAi itr«^„ :_A„ - . : J I _ , ' : , ' S _ : _ T n n « : ; : t . 4 ' . . i ^i<;i3 T n j ; i L » 4 : : « » ^ i j^«~s
30; aasta jooksul, m Jõekäärule
M:OSKVÄ
komisjon leidis tõsiseid eeskirjade
rikkumisi, mis põhjustas ^^^^V^
suurema laeya^õnnetuäe, kus kuni
400 inimest hukkusid. :AmetIikku
hukkunute yarvupollp kunagi an­tud,
kuid tunnistajad arvavad, et
kuni 400 said surma, kui reisilaev
sõitis raudteesilla otsa jä kauba­rong
meelgi rängemtfks
Läinud aasta septembris keelati
kodumaal raamatute saatmine posr.
ti teel ümäerüiseloatav mida saab
teatud ajal ühest Tallinna asutu­sest.
Käesoleva juuni algusest pea­le
nõutakse yäljaveoiuba ka kõigilt
turistidelt, kes on Eestis raama­tuid
ostnud, Umselt on hirm tead­miste
levimise ees suurem kui M-
:mü valuuta järele.;;:' •
ei teinud ma oma tööst Ning ^^^^1^^^ anti veelkord ^üdi. Koos temaga istusid süiipin- Jaaniõhtul oldi Pühajärvel jaani
keeldumise põhjuste kohta mingeid^ õhtu pidustuseL
kirjalikke avaldusi, vaid lihtsalt ti^^ ^ pesin diriud 1942, transporditööline), Kogu aeg toimusid Hemo Meris-keeldusin
tööst. Tegelikust põhju- saunas sokke, mis äkitselt leiti ka- kellele anti §190-1 ja 62 (alkohoo- te käe all keeletreeningud. Tehti
sest ma saladust ei teinud: igale ristüsv 2 aastat, kes tunnistas ekskursioone ümbruskonda, Tõra-liuviHsele
ma selgitasin, et keeldu- sedent) ja see, et keeldusin kaelast end süüdi ja kahetses tehtut. Koi- veresse jä Otepääle, kus külastati
sin tööst protesteerimaks selle taskurätti võtmast. Seega istusin mas süüalune Tatjana Matvejeva „ õm ööbik, kuhu tõttad sa" looja
vastu, et arvatavaid streigi pea- kokku 45 päeva, mis on küllalt „teenis" 1% a. tingimisi viieaasta- G. Wulffi majamuuseumi... üks
süüdlasi pärast kuu aega kestnud soliidne istumine. Suur oli juht- se katseajaga. Tema puhul võeti päev veedeti Tartus, päeval tutvu-kartserit
(4. oktoobril) ikkagi ei l«>nna vihal arvesse puhtsüdamlikkuülestunnis- ti ülikooliga, vaadati diplomite kät-vabastatud.
Laagri juhtkonnale tust, kahetsust ja rasedust. Kõiki teandmist, õhtul käidi „Vanemii-andsin
põiklevaid vastuseid yõi ÄRASAATMfNE'TEISE kolme süüdistati selles, et nad se" teatris.
Mdusm üldse midaMselgitmast.^^^^ 1981/82 levitasid kaks korda lend- Semmarii vümased päevad olid
Tukk aega olid nad lausa ]d^^ : ' lehti Vbronezhi tehastes, kutsudes jäUe TalKnnas, kus kohtuti eesti
tuses, ei teadnud, mis minuga te-^^^"^^^ on töölisi üles streikima ning kasuta- kirjanikega, fümitegelastega teat-ha.
Ihnselt kahtlustasid mingit sa- väga leidlikult projekteeritud, p i k ma vaikimisboikotti (eesti tööliste rbahvaga ja kunstiteadlastega
lanõü. 8. oktoobril jäeti mind' ihna ori tehtud selleks, et teha arestan- eeskujul, nagu ta mulle selgitas). Renortaazhis on ' va^jfimidi API
kaupluse ostuõigusest novembriks, di elu nii ebamugavaks, kui vähegi; Leüdlehtedde. kirjutasid nad alla inistSe SteliT^a^^^^
^ ä ^13. oktoobril mõisteti
15^aevaks kartserisse ihna tööle- tumbaU^^^^^^ nii et tndse paistis Voronezhis asi kääri- J J ^ ^ ^ ^ m^^em
yimiata. Kartserit on kahte lüki- ei saa lauale nõjatuda ning vaga vat. Mõni aeg varem mõisteti sa- ohiud Ameerika ühendriikidest
tooleviimaga kartseri puhul ares- ebamugav on süüa ja kirjutada, mai alusel süüdi kirjanik Ivan Ko- Rootsist la rornPliii« 1 HiiJ
tandid^töötävad ja neid toidetakse Peale selle on nad võrdlemisi^^^^ ja tema sä^LS^ K^ ^ S S ^ l l ^Ä
Iga paey sooja toiduga 3 korda ged ja sellepä^^^^ kaua kaasosaUne Boriss Tshiricov, kel- hoida osavõtjaUe hiljem osaks
TOpluss tee^ yastavalt2 ja 3 aas- saanud halvustavad märicused ja
kuü. Ilma tooleviimata kartseri ^k^^^^^ ja käimla, kuid vett kamb- tat. Kop(oshevi asjus kuulati läagns kohtlemist või taheti näidata et
puhul antakse sooja toitu üle päe- rist lahti teha ei saa. Selleks peab üle Nekipelovit. See oli tõesti vEKSA on nii hästi vabas maail-ya,
kusjuures teed asendab keedu- paluma, et korrapidaja vee sisse meeldiv kokkusaamine. Juttu jät- . ^ 3 5 organiseeruiiud et kõiki kon"
vesi, suhkrut^^^^^^^^ ei asenda mida- « t a k s . Raamiatukogust antakse kus k o ^ ööks sinnamaani, kus ta t t o saab teha ilma «ehieva Hn=
gi. Leiba antakse 450 g r a m m i i i k s raa^
200 grammi hommikul, 100 gram- sul on teU^ *
M lõunaks ja )150 g r a ^ ajakirjad lähevad rezWimiga laagrisse; Pantelejev jä^
söögiks. Kokku toidetakse sooja aga raamatute eest ja nii tuleb va- karistust kandma VbronezhL Võs- """"^ — — — — — _
ioidü päeval 39 kopika eest, Hda, kas lugeda raamaüxt või aja- sotski on suur Ameerika-huviline sai 10 inimesele määratud kamber,
(Võrdluseks: laagris toidetakse 81 kirja. Selle kõigega on palju tüli, (inkad, asteegid, maajad), õpib sel- kus pidevalt viibis 25—30 inimest,
kopika eest päeyas). Toidupäevale juures võib nii va- leks hispaania keelt, Magati kes-kus sai:, kaks inünest
järgneval neljapäeval antakse 450 hialuse elu^^^õ ühes voodis, voodi all, laua peal
grammi leiba pluss keeduvesi üh- berit ja kirjatarbeid kanibrisse e i ^ ^ j n e ^ - L u s i k a t ja kruusi ei antud,
tekokku 8 kopika eest päevas, anta^ kaebuste tarvis MAGADAN ; õnn^s olid mul need riistad ene-
Loomulikult ei piisa organismile tuleb korr sel demas^^j suppi
normaalseks elutegevusekg sellisest välja; pressida, ööseks tehakse Novosibirski vangla, kuhu saa- kaüsi^rvast luristada. Mis puutub
toiduratsioonist ning arestandid^^^ ^^^^ 6. detsembril, hämmastas vangrval^ siis need paistsid
kannatayad pideva näljatunde all. mal^s end ajalehted%a k d ^ meliste ebamugavuste ja siinsete sihna erilise jõhkrusega. Korpuse-
Niipilfjatakseaäljaga. Kui veel Ent igal^a^^
Nr. 58-
oa
Missioon
Teadlik osa ma(
mõistatus » - Ai
Eesti skautide jamL
va vendui^kautide — nil
jamboree „Mägllovi" (cj
ja 12 kanadalast, siis oi
vusvahelist skautrülima.
teks ja suhtlemiseks crh|
tab Ants Evard „Vaba
Ants Evardi kohta pel
hatuseks märkima, et tal
karjääriskaut, kes poisti
liitunud hilisemates aastal
poisist peale pidevalt
osa võtnud, skaudiks
nagu öeldakse. 1946
GeisUngenis alustanud,
1950 skaudina Austraal
tema esialgses sealses
äkaute üldse polnud, et
dest rääkimata, siis tJ
austraalia üksikskaudinal
des „Queen-skaudi" as
Gambrieris töötas Ant
skautmasterina austraali?
kuna ka seal polnud tej
Eesti poiste juurde
1958 Adelaides ja jatl|
Melbournes. Aastal
Ants Evard Kanadasse
peale paari Vancouveri-rontos
Lembitu MaleVj
on kolm poega, kaks vai
juba skaudid, vanim
jamboreel.
„Ma olen õnnelik,"!
Ants meie vestlust alu|
jamboree kõikidele me j
meeldis. Ma ei ole kl
keegi oleks pettunud või
laagriraskusi rõõmudest [
hinnanud. See oli mui(
endi teha. Mina laagri jj
valvama, et kõik ole
Kõik oli korras ihna k|
— selle eest ma tänan
poisse. Toredat laagrit
üksinda korraldada —
selle juures suurem osa J
mul põhjust tänada a]
Laanveret ja Mikk j |
flcanadalasest juhti Johi
it, kes on sündinud kut
ja kelle eesti keele bs
reel arenes sellise
oleksime ta Võinud
eestlaseks".
HöIMUVENNAD
HELLITASID MEID
Meie laagrikülal
eestlastel Ja minul tel
mad sidemed peamiselt
mas naabruses asuvate 1
kuna laagri suurus takj
maid ühendusi. Veri
kui vesi > - kogesime
puhul. Nad imetlesid
likku püsimust Kanadil
sid meid kõigiti hellita|
nende juures -külas k
erinevates külades. Poj
lapi põdra-lasso visl
sarvedesse, kurmmängi
tasak.aalupalgil ja sooi
se. •
Soomlased tutvustj
oma maa tooteid —1
Poliitvangid V.|
(Algus lk.
ülem ei lahkunud het|
minuiast, mille ta igal
hui käiku lasi. Mul
nud mu turi seda riistl
13. detsembril läks
suunas, kuhu saabus!
sembril. Esialgu ajas s|
ne lausa masendusse:
ge pungil täis kong, ^
kad, täid, tarakanid,
ja kruusi ei antud isej
Üles öö tuli paljal bed
mööda saata, vatikud
(minu erariided olid 1[
ma läinud, kannan krc
Järgmisel päeval viidil
sesse kongi, kus oli^
Huvitav on märkida,
oli samas kambris 20
rovski tappi oodanul
muu, kui Antanas Tei|
asumispaigaks on Mai
ma sai ta 3. detsembri
mainimast, et asumisd
määratud Magadani o\
manski rajooni. See oij
lõmal, kus ka Kovalj(
kas peaksid viibima,
väga löödud, aga praj
harjuma. Mõelda vaid
mere kaldalt Vaikse J
lastele. Piirist pürinj
sain minema 23. detj
Habarovskisse jõudsid
sembril. Nüüd on Std
mul seljataga. Ees cd