Vaba eestlane , August 9, 1983

              igistratioii numbei*
Nr. 58 (2979) XXXH aastakäik r a l M i i , » i M i i r i i i i J i f » u . ' t f i w u i i w i M H ' n i i i iHJUIUPP*^- ^ — "'|"'|'IHMIII n m i m u i n u m m ü mL
Teisipäeval, 9/augusm 198^^ 1983
IGAL TEISIPÄEVAL
JA NEUAPÄEVAL
Üksiknumbri hind 60 centi
Balti Vabadusliidu esimees Valdis
Pavlovskis viibis Washingtonis ja
NeW Yorgis^ kus ^tal oli kokkusaa­misi
ametisikutega Balti Vabadus­liidu
töös. Washingtonis oUes ta
võttis osa ikestatud Hahvaste Na-dala
yäljakuuhitamišest. President
Reagan oma kõnes Ikestatud Rah­vaste
esindajatele nimetas, et alles
mõned nädalad tagasi toimus siia
Balti Vabaduspäeva tähistamine ja
täiia oleme jälle koos. V. Pavlovs­kis
võttis osa ka ühisest lõunasöö­gist.-
.; :-^'V V \
Washingtonis oH tal veel k
saamisi ametnikkikdega, kus tüli
arutamisele Balti •^Vabadusliidu
memörahdumr teine puükt^ mis an­ti
üleandmiseks t3bendriikide p^^
sidendile Balti Vabaduspäeva pu­hul.
Balti Vabaduspäeva memoran­dumi
teine punkt soovib, et ühend­riikide
esindaja ühendatud Rah^
vaste Organisatsioonis iga aasta
ametlikult teatab teistele ÜRO
liikmetele, et ühendriigid ei tun­nusta
Balti riikide pnekteerimist
NÕkogude liitu. Nüüd anti luba-dusy
et Jeahe Kirkpätrick, Ü
riikide esindaja ühendatud Rahr-vaste
Organisatsioonis esitab sar­nase
teate 26. juulil ühendatud
Rahvaste Liidus. Seoses selle punk­ti
läbiviimisega ÜRÖ's lendas V.
Pavlovskis edasi New Yorki. Seal
tal oli kokkusaamine Carl Gersh-
USA valitsus valis 26. juuli sel^
leks päevaks põhjusel, et sellegSL
tähistas/ IJSA Balti yabanikide,
Eesti, Läti ja Leedu de jure tüm^
Ilustamise fö; aastapäeva.
Presidendi i«)olt ' allakirjutatud
kirja k(k)stäsid koos Balti Vabädus-lüduga
ÜS M to the United
Nations; The White House Staff ja
Office of UN Poütical and Multila-tei^
Affairs of the Department of
State.
• ^ / ^ ^ / ; ^ : V . ^ . ; • • : " ' ^ ^ ^ V. P.
ii>o<aM>«iBMBi»p<mKi«n>oCTi>p«H><K^^ ~
^ s k e mM andised^ I |
: ,,yABA EESTIiASEST" 1
2(S. jusiMfi sMtis USA valitsDse saadik ÜRO-^ kolgile ÜRO
MilkniesrliMdele preddent Ronald Reagani allklijaga selgitose
Balti riikide asjus. Balti Väbadtislüdii memorandumis presiden­dile
oli soovitus, et USA teataks igal aastal amettu teada­andega
kõipe ÜRO l i ^ ^ et USA ei tumuKta Balti rü-
Idde smmiviisifi^^^^^^
"psm infomat^oonis on öeMM:
umigci
Euroopa ÜMstunirugid on
mid loa 30000 tonni või müügiks N .
Lüdole. Tegemist on esimese suu­rema
saadetisega Euroopa Ühis­turu
riikidest pärast venelaste sis-semarssi^
Äfganistani.
Või pärineb suuremast osast
ühistururüMdest ja müüakse ve--
nelastele maailmaturu hindadega.
Kuna aga see hind on umbes pool
sellest, mis garanteeritakse põllu-pidajatele
ürlustururiiMdes,^^^^^^^
dab see umbes 37 miljoni dollari
suurust kahjumit, ühistururiigid
nimelt maksavad Mmii Wmav
väljavedajatele. |
Euroopa Ühistururükide „võimä-gi"
on tegelikult tohutu, nimelt
508ÖOÖ tonni ehk 2p korda rohkem
kui 1981. a. alguses. :
g 26. Junlil 198a me
i kolme Balitf vabariigi/ Leedu, -
I Läti Ja Eesti USA poolse de ju-
I re tunnustamise 61. aastapäeva,
i Neist OÜ iga riik täieõiguslik
I Ralwastemchi liige ja allakirju-g
tanud iDuttekallaletungilepingule
g Nõitogtide
I niti kõik kolm i i M ühineina
1 enam kui 40 aastat tagasi N.
a kuirikuialsa Molotov-Rib-pakti
tulemusena, mi!°
lega Jagati Ida-Euroopa natside
Ja nõukogude mõjusfäärideks.
jätkates omaillegäälset oku­patsiooni
Balti riikides Molotov-
Ribbentropi pakti alusel, N. IJit
rikub internatsionaalset seadult;
eriti õigust enesemääramisele,
nagu on ettenähtud ühendatud
Rahvaste «Organisatsiooni põhi­kirjas
Ja järgnevais peaassamb­lee;
resoIutsio<mides. Peaas­samblee
Resoli^sioon 1541, mis
käsitleb enesemääramist, näeb
ette, et otsus enesega Mt teist
riiki, peaks olema sel territoo­riumil
elava rahva vaba enese­väljendused
tulena öÄ
täiesti teadlik oma staatuse
muutmisest, kusjuures nende
soov saaks väijendatud hästiin­formeeritud
ja demokraatliku
protsessi läbi, mis erapooletult
juhitud ja baseerub universaal
sele täiskasvanute hääletamis­õigusele.
Olles kaugel sellise de­mokraatliku
protsessi respek-teerimisest
on N. Liit kasutanud
^ brutaalset jõudu kolme Balti
5 riigi oma impeeriumisse neela-i^
misel.:
i ; • Aastal 1940 N.; Liit vallutas,:
i okupeeris ja liitis Balti riigid,
S mülele järgnes venestamise po-
E lutika rakendamine. Siis, iihel
J ainsal terroriööl, 14. juunil küü-i
ditas N. Liit suure hulga bal-
E t i elanikke õrna orjasaarestikku,
= kus paljud neist hukkusid.
= Pärast natside okupatsiooni
I Balti riikides tungis N. Lut Jälle
I Balti riikidesse Ja kindlustas
uuesti oma kontrolli tapmiste,
i mahasurumise ja uutemassküü-i
ditamistega 1944—1949. aastate
1 vahel, kui 600000 balti elanikku
I küüditati Siberisse, Aktiivne
I vastupanu N. liidu okupatsioo-
E niie kestis neis maades kUni
E 1952. aastani> kaheksa aastat
E pärast punaarmee tagasitulekut
I Balti riikidesse.
E Pärast seda on nõukogude
E teadlikuks JälitäniispoliitUiaks oi-
. müle eesmar­giks
on Balti riikide ümJberrah-vustamine.
UsUHst, kultuurilist
Ja ajaloolist baiti rahvaste pä­randit
on inästatudv ja mahasu­rutud.
S i i s k t ^ # Liit ohmd
võimeline neid sundima
teerima võõrapärast «lu
§® võimu all.
Täna, Balti rahvad
oma võitlust saavutamaks va- |
badust ja õigust enesemäärami- |
seks. Laialdasel alusel olev dis- |
sidentide läkumine nõuab rah­vuslikke,
poliitiMsl ja usulisi õi­gusi.
Näiteks Leedus^ kus ilmub
regulaarselt 15 põrandaalust
ajakirja, 148000 Inimest kirjuta­sid
äsja alla protestikirjale, mis
saadeti "Moskvasse; osavõtjate
arv on ennekuulmatu üheski
kohas N. Liidu kontrolli all.
Tüüpiliselt N. Liidu vastus
heile^ Balti vabaduse iaastamise
katsetele on olnud balii rahvus­like
õiguste eitamine, nende • jul­gete
leedulaste^ lätlaste ja eest­laste
vanglštanüne^ eksiili säiat-mine
või paiguiainine piüliM
aatrilistesse institutsioonidesse.
Ameeriklased jagavad nende
rahvaste Õiglasi taotlusi rahvus­likule
iseseisvusele. Me ei või
vaikida, vaadates jätkuvat N.
Liidu valitsuse keeldumist nen­dele
rahvastele vabaduse luba­miseks.
Me toetame nende õi­gust
oma rahvusliku saatuse ot­sustamisel,
õigust mida sisaldab
Helsingi deklaratsioon, mis kin­nitab,
et ,,kõik inimesed oma­vad
alati õiguse vabadusele ot­sustada,
millal ja nagu nad soo­vivad,
nende sisemist Ja välist
poliitilist staatust otsustada Il­ma
välise segamiseta Ja taotle­da
nagu nad soovivad oma po­liitilist,
majanduslikku, sotsiaal­set
Ja kultuurilist arengut*'.
Sel põhjusel pole USA valitsus
kunagi tunnustanud Balti riiki­de
sunniviisilist liitumist N. Lii­duga
Ja ei tee seda ka tulevi­kus.,
Sel puhul, me soovime kinni­tada
seda poliitikat, märkides
USA poolt 1922. a. kolme Balti
riigi de Jure tunnustamise Juu­belit.
Tehes seda me näitama
Jätkuvat hoiakut nendele print­siipidele
ja ühendatud Rahvas­te
Organisatsiooni põhikir|a,
maailma rahu ja vabaduse ees-aONALD
REAGAN 1
Vancouveri eestlasi, kes olid aktiivsed Kirikute Maailmaliidu konverentsi ajal korraldatud Internat­sionaalse
Kristliku Solidaarsuse konverentsil. Pildil vasakult P; Sander, pr. Remmel, kand. E. Heinsoo, pr.
Veemees, V. Veemees (koguduse esimees),;Armi Sander, R. Olljum (kiriku vanem), pr.vPiir Ja Õp. T.. Va-konverentside
vahe
e Maailmaliidu konvere Vancouveris — Eestlased
protesteerisid WCC komniunismisõb^ vastu — Pastoi
a tagäkiysdtüte ja u^ukannataja^^
Pühapäeval, 25. juulü avati Vancouveris Briti Kolumbia iilikooli (U. of B.C.) kampuses kuues Mrn-kuteMaaümaliidu
(World Council of Churches, WCC) konverents. Arvestati, et kuni 15000 isiki^t Võtsid sel­le
avamisest osa. EUni 3000 delegaati ja esmdajat kogunesid valge-kõllases telgis, mis teenis palvusepai-gana
18 päeva kestval kokkusaainisel. Eesti Evangeelset Luteri Kirikut eksiilis esindas peapiiskop Koia-
Veem,kodUnlaa kirikut peapäslk^^^^ Jaani koguduse õpetaja Kuno Pajula. ...
Mtmekesine lõbmeeskavai maakondadelt ^^^^
ge kdis Meie iSbusaSe
NiGieMiSEM:
VAKSSAyi Kcto
nenteet Solidaarsuse ametlühingo
aktivisti talid oma peidukohast vä!"
ja ja ^ d amnestia sõjaseaduse 1^'
petamlse puhid antnd seaduse ko°
haselt,miUe eesmai^ on põrai^
daaliise opositsiooni ^lõpetai^
:P00laS.'.;
üles kolmest^ Solidaarsuse nõu­andja
AndrzeiMazarl^
les, et Piirkondlik Solidaarsuse
Kaitsekomisjon, grupp, kuhu ta
kuulus, oli oma tegevuse lõpeta­nud.
Sellekõrval siiski ükski ajutise
koostöö komisjoni liikmeist, kuhu
kuuluvad kaks Solidaarsuse juhti,
)l,0 ,
Kirikute Maailmaliidu vastu \ on
viimastel aastatel maailmas Kas-
V^idtugfey opositsioon,
ü ^f^a Äuur osa liikmeist ei lepi
Udu nõukogude Ja kommunistide
sibralike seisukohtadega,
erit aga toetuse andmisega kol-maida
maailma geriljaorganisat-siooüdele.
Sel põhjusel on liikmes-komast
lahkunud päästearmee.
Iiternatsionaalne ajakiri „Rea-der^
Digest", samuti CBS televi-sioaiijaam
oma 60 minuti pro­grammis
on liitu süüdistanud, et
see on andnud raha marksistlik-leniiistlikele
organisatsioonidele ja
toetanud relvastatud revolutsionää-re.
eriti kolmandas maailmas. Liit
on siiski seni kõiki süüdistusi ran­gelt
eitanud, öeldes et kõik toetus­summad
on antud mahajäänud
rahnste toetamiseks ja on lisa­nud,
et süüdistajail pole fakte
oma süüdistuste kinnitamiseks.
Rahvusvaheline meedia oli ka
nüüd kohe nende uudiste jahil, kas
maailma suurim ökumeeniline or­ganisatsioon
annetab raha mark­sistlikele
.revolutsionääridele.
Kuikute Maaümalütu kuulub^ 3^^
kirikut enam kui sajast riigist
kokku 440 miljoni liikmega.
Maailmaliidu eelarve on 90 miljo­nit
dollarit, mis on liikmeskiriku-te
toetus. Enamuse sellest sum­mast
annavad siiski 14 Lääne de­mokraatlikku
rüki. 38 prots. lük-meist
on enamuses kolmandast
maailmast, ega ei maksa üldse
mingisuguseid toetussummasid või
liikmemakse. '
Liidu poolt on vastatud, et raha
on antud toidu otsmiseks, tervis­like
ja hariduslike programmide
teostamiseks, kusjuures 0,005prots..
eelarvest kasutatakse asjaajamiš-
Mudeks. Aastate jooksul on süski
teateid, et annetatud toiduraha
eest on relvi muretsetud.
Konverentsi päevakorras on rida
aktuaalseid maailmapoliitilisi küsi­musi,
kuid esialgul näis,
et muu maailma delegaadid ei
olnud nii entusiastlikud tuuma­relvastuse
vähendamisest kõnele­ma
kui Lääne esindajad.
Maailmas on esiplaanil vaesus ja
rassism, samad probleemid, mis
olid vahisaimad kaheksa aastat ta­gasi
Nairobis peetud konverentsil.
Selle kõrvale tõusis paratamatult
mustade geriljagruppide rahaline
toetamine.
Kuigi peremees-maa, oli Kanada
esnidatud vaid 27 delegaadiga,
ÜSA-st oli • m Ja loidust .49,
Lääne-Saksamaalt 31, Indoneesiast
43. Lääne delegaadid olid etteval­mistunud
tugeva iuumar
Vastaise seisukoha avaldamiseks,
eriti mõned Kirikute Maailmaliitu
kuuluvad Kanada ja USA kirikute
esindajad, kes olid otsustanud kü­simuse
esile tuua tuumarelvastuse
hukkamõistmiseks.
Aga pastor Boesak hoiatas teiste
probleemide sümist laskmist,
kuna keegi ei või kasutada ra­hust
rääkimist põgenemaks teis­test
probleemidest, nagu õiguse­tus,
vaesus, nälg ja rassism.
Boesak ei soovinud rääkida tuuma­relvastuse
vähendamisest ilma
teiste küsimusteta.
Maailmaliidu konverentsiga sa­maaegselt
toimus, veel teinegi,
Christian Solidarity Intemational
konverents. Nad ei lepi maaüma-lüdu
pehmete seisukohtadega kom­munismi
ja inimõiguste rikkumise
pärast. Maailmaliidus kardetakse
inimõigustest rääkida, kuna see är­ritavat
venelasi. V
Nü võtsid Solidaarsus konverent­sist
osalige ajaga osa peapiiskop
K. Veem ja õp. Thomas Vaga. Tä-navademonstratsioonil,
kus T. Va­ga
kandis suurt risti kommunisti­de
poolt vaenatavate rükide nime­dega,
olid kaaslasteks tema - abi­kaasa
Airi Vaga ja Kathrin Marits.
Vancouveri ajalehed avaldasid tea­teid
vastudemonstratsioonist, ise^
loomustades seda kui kirikute ~
vahelist „püha sõda**.
Ajaleht„The Sun" avaldas foto
õp. T. Vagast suure risuga, mil
oli pikk riikide nimekiri, kuna
põikpuul oli tekstiks: „W.C.C.,
your silenee will mock as com-munism
and heathenism are cru-cifying
the Christian Church"
(Maailmaliit, su vaikus mõnitab
kui kommunism ja paganlus löö­vad
risti kristliku kiriku).
õp. T. Vaga ütles ajalehe ,,The
Province" reporterile, et „ta seal
kannatanud pühakute eest ja nen­de
tunnistajaks**. Teistel demonst-reerijail
olid samasugused loosun-gid:
„WCC teeb vaesed kommu­nistideks**
jä „WCC finantseerib
punaseid**. ;; "
Vastudemonstreerijaid oli paari»
saja ümber.
Teistest omaette demonstreerisid
fundamentalistlikud kirikud, nen­de
hulgas kuulus iiri pastor lm
Paišley,
kelle vastu Vancouveri vasakpool­sed
omakorda protesti avaldasid
ja teda fashistiks nimetasid.
Christian Solidarity Intemational
pidas oma kokkutulekuid ühes bap­tisti
kirikus Vancouveris. Kuna
peäpüsfeop K. Veem oli seal ainus
peapiiskop, sns kuulati teda väga
aupaklikult. Eriti huvitava ettekan­de
pidas üks venelanna Pariisist,
kes usulise tegevuse pärast mõne
aasta eest Venemaalt välja saade-
Tugeva opositsiponivaimu tõttu
kardeti Vancouveris kirikutevahe-list
„püha sõda", mis siiski peale
demonstratsioonide ja vaidluste,
vastaspoolsete argumentide esita­mise
kaugemale ei ulatiinud. ,
Kui Christian Solidarity Interna­tional
süüdistas WCC-d kommu"
nismisõbralikkuses Ja usukanna­tajate
saatuse mahavaikimises,
siis iirlane lan Paisley mõistis
Kirikute Maailmalüdu liikmed
otse kuradi enese sabarakki°
deks.
Paavst Johannes Paulus II loo­tis
süski, et ülemaailmne kokkutu­lek
võivat süvendada kristlikku
üksmeelt ja tema jälgivat seda
„karjase huviga**. Igasugune öku-:
meeniline lähenemine näitavat
kristlaste igatsust ühtekuulumi­seks.
T Ä n T II S Tl TUUT
I A K I U 310BLOORST.WEST
••TORONTO, M5S1W4
Sissekäik: Madison Avenue — Spadina jaam
K M S LOENGUT
IProfessor Walter Rand^
New Yorgist
ARHIPELAAGIDEST JA MEISTs
Väikerahvaste ja rahvaküdude kul­tuuride
edasikandmise probleemi­dest
Neljapäeval, 25. angissil
keU 7.30 õhtul
Firofessor Rein Taagepei%
Kallfomlast
EESTI, LÄTI, LEEDU
1940-.1980:
Sarnasusi ja erinevusi
blmapäeval, 31. aiignstl
kell 7.30 5hti4
• » . « . • * . • .
EohvI, tavaliselt
KÖBK ON KUTSUTUD