Vaba Eestlane, December 28, 1968

              !
J
I
F
Ku
PaH
sel
daš]
la
Pa
Pai m
Pai
Pai
Pa1
Pai
Pli
[2
WI
I
1
'il
tus
rai
tol
Ka
fn
kü
ni£2
Ionf
K
(M &
ti
11
:T
ti
Pi
n
P
ti
S
c
Lk 2 VABA EESTLANE laupaeta! 28 detsembril 1968 — Saturday Dec 28 1968 Nr 93
OHE SUURMEHE
Eesti rahvas on õnnelik selle
poolest et U on vajalikkudel mo-mentidel
suutelise olnud vilja pa-nema
suurte võimetega Juhte kes
oma juhtimise võimega kõrge in-telligentsiga
energiaga Ja poliiti-lise
talendiga on eestlastele and-nud
rahvuslikud sihid Ja eesmar-gid
Ja tiivustanud meid oma ees-kujuga
Ja suure panusega nende
rest võitlema tlk selliseid mu-ri-kaliibriU- sl
rahvatrlbuune ning
oma rahva huvide ja parema tule
viku eest võitlejaid oli Jaan Tõ-nivro- n
kelle sünnist mõõdus 22
detsembril 100 aastat
Põlisest eesti talust võrsunud
Jaan Tõnisson astus eesti ava'
liku ja rahvusliku elu võitlusaree-nii- e
möödunud sajandivahetusel
kui ta asus tõõle ajakirjanikuna
Tartus Postimehe" toimetuses
ning sai peatselt sama ajalehe pea-toimetajaks?
ja omanikuks Ajalehe
peatoimetajana hakkas ta võitlema
eesti rahva huvide ja õiguste eest
ning kerkis peagi silmapaistvaks
kujuks eesti poliitikute ja rahva-juhtide
ridadesSuure võltlejahln- -
gega ja kartmatul Jaan Tõnisso-- 1
nii olid suured teened Eesti lse--t
seisvuse ettevalmistamisel eesti
rahvustunde äratamisel ja Eesti
välisdelegatsiooni juhtimisel
Eesti Vabariigi loomisel algas
Jaan Tõnissonile uus tegevus--
periood noore vabariigi ülesehi-tamisel
I la organiseerimisel Tal
tegutses mitmel puhul peaminlst- -
i ma uiiuiiiusiii miKlftUgu rsi--
mehena ja teistel juhtivatel kohta-del
Eesti Vabariigi lõpuaastail
jäi Jaan Tõnisson poliitilisest te-- j
gevusest eemale ja tegutses Tartu
ülikooli majandusteaduskonnas
ühistegevuse professorina Suur-riigimee- s
ja rahvajuht areteeritl
1940 aasta detsembrit meie maa
vallutanud kommunistide poolt Ja
küüditati Siberisse Iras U ebal
Inimllklnides tingimustes suri
jaan lomssoni surma Konia põie
(etniline
kahe-- j
tekitanud
etnilistes nagu
oleks mindud
See oli põhjuseks
miks nende gruppide
tulid nädalalõpul Torontos kokku
meenutamaks avalikkusele et
omisiaiaKse vabe
mitmetest riikidest
panu-sele
avaldatud
rapordis mõis-teti
hukka asjaolu
käsit-leta
Kanadat kui
riiki
võib
poo- lakad sakslased itaallased tei-sed
seisa vastu inglise-- Ja
prantsuse keele
ametlike keeltena Kanadas Üks-kõik
on kanadlase pärit-ol- u peab ta arvestama ühe või
teisega nimetatud ametli-kust
ole kaebust
selle kohta Kanada süsteem
võimalda etniliste grup-pide
Ja seile
Kanada ei
nll
meie
selles kui
kaugele valitsuse toetus
minema
Kas
kulutama
raha saksa- - Ja uk-raina
keele nende
etniliste gruppide
Paljud kindlas-ti
see kuulu enam
CBC Ja
TÄHTPÄEV
seni ajani saadud and-meid
ja ta on kadunud sama
lapäraselt kuritegu
de ohvrina nagu meie tei-sed
ja
Jaan Tõnisson oli
meie rahva kõigi aegade üks suu-remaid
ja paremaid poegi kes pü-hendas
kogu oma elu eesti rahvale
ning kelle nimi Ja teod elavad ja
püsivad üle Isegi tema suu-remad
vastased sii-ralt
et Jaan Tõnissoni kiir
ga autoriteeti suurt enesekind
lus ja haaravat
'mis ja
suur! masse ja tiivus-tas
neid tegudele Jaan
Tõnissoni julgusest ja võitlejavai-mus- t
ka praegu
meie rahva
haaratud
see vari
senud manalasse elab tema kuju ja
tema töö meie edasi ning
julgust ja jõudu neile
samm eesti rahva raskel
lühikeseks muu
tuma ja
Neile eestlastele kes praeguses
lõhkikäristatud maailmas leia
koostööd ega oska
eesmärke olgu meenu-tatud
Jaan Tõnissoni sõnad Tar-tu
uue hoone
62 aastat mis
üksi-kud
ühendada
neile sihid ja paleused anda
siis tõstab tõö ja kõrged ülesanded
meid endid nii et meie
terve selle kuju saab mille
sümboliks see maja on: igal pool
valitseb igal
ja kivil on oma ülesanne aga ome-ti
tundmine kõik üksikud
osad ja jaod ühe üldise mõtte Ja
on Nii
valitsegu ka meie rahva seas
Igaüks tämmaku oma
ülesande kohal aga kõikidel
üks eesmärk Ja see ees
märk on rahva edu ja õitsemine "
mis jätkuma
Kas Folk Arts
nn saama
valitsuselt
vaieldav küsimus
Lõpliku analüüsi kohaselt peab
etnilistele gruppi
miseks kuid see pii- -
i— -- " j——- -
EBSTLANB
JA TALITUS
avatud ree--
denl kell
Telefonid: toimetus 364-752- 1
UMtUJ
pool tööaega
Karl Arro
Ilmar Ktllvet 425-980- 5
Jõe 766-510- 7
töö
aega:
LiivandJ
a smbv ajalehe laialdase
tõttu
KuurutusUr
Uks tou Unel veenil
1175
esiküljel 1390
VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitas
135 St
Tel
Box 70 Stn C
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida Marley
149 Blshop Ave
Ont
Tel
Välisajakirjanduse kommentaar
Uuskanadlaste kulfuurioanus
Torontos peetud mõtlejate konverents
küsimustes kus ka RVN rahvuskultuuri komisjon esitas
oma seisukohad leidnud käsitlemist ka siinsetes suurajaleh-tede-s
Toronto pühendas sellele juhtkirja pealkirja
all „The ethnic community" milles
National Film Board"i program-keelelisus- e ja kahekultuurilisuse mida ongi juba tehtud ja
Küsimuses Kanada
gruppides mulje
nendest mööda
tõenäoliselt
esindajad
tunnistavad
üks kolmandik kodani- - dele kõik võimalused oma kulmu-kes- t ei ole prantsuse ega ka ing- - Ilse päritoluga 1 ridc säilitamiseks Ja Jäädvusta- -
Fakt on see et kui käsitletakse simajüämine enamusel ju-Kana- da miljööd praegust või hui mnit mooa_ unui tä-helepanu
sis-serännanud
immigrantide
Hiljuti kahekeelelisu-s- e ja kahekultuurilisuse kuning-liku
komisjoni
et
koolide õpperaamatul ei
mitmekultuu-iilis- t
Nädalalõpu konverentsist
väljalugeda et ukrainlased
Ja
ei
tunnustamisele
milline
kahest
keelest
Samuti ei mingit
et ei
lojaalsust
kultuuriväärtustele
väljendamisele ükskõik millisel
kujul ole võtnud omaks
sulatuspoti põhimõtet nagu
naaber lõunas
Küsimus seisab
peaks
kahekultuurilisuse ma-janduslikul
abistamisel
peaks näiteks maksu-maksja
itaalia- -
õpetamiseks
keskustes?
argumenteerituid
et ei Ottawa
keskvalitsuse kompetentsi
Konverents nõudis mitmekul-lüürilisus- e
sissevõtmist
täpsemaid
sa
kommunistide
paljad
poliitikategelased Jahid
kahtlemata
isikust
külgetõmbejõudu
sütitas haaras vastupane-matu
jõuga
suurtele
helgib julgusta-vaid
valgusekiir! ööpi-medusest
võitlusteekon-nal- e
Kuigi suurmees on
keskel
annab kel-lede
mu-reperioo- dil
kipub
vastupanujõud väsima
ei
omavahelist
püstitada
Vanemuise" ava-mise
puhul tagasi
kõlasid järgmiselt: Rahva
püüdmised tulevad
kõrge
kõrgemale
rahvas
mitmekesldus sambal
et
kokkukõla teenistuses
mit-mekesldus
seis-k-u
silmas
peaks
Council milline
eraagentuur peaks
majanduslikku toe-tust
on
andma
kultuuriline
VABA
TOIMETUS
esmaspäevast
364-767- 5
Toimetajad kodus viljas
766-205- 7
Heino
Talitu? väljaspool
Helmi 251-649- 5
KUULUTAMINE
VABA EESTTASES
leviku
hinnad:
kuulutused tekstis
KITLITUSI
Tecumseth
364-767- 5
Postiaadress:
Willowdale
223180
Hiljuti kultuuriõigusli-ke- s
on
Telegram"
ühiskond) märgi-takse:
Suurejooneline debatt
midese
on
on
Kanada
oleneb
vabntAhtnvnst
Kanada
aegade
Kanada
kkkkkkkkkkkkkkkkV --JT S&MfcffikkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkH
VBkBkBkBtVäLvVX1 BHkBBkfa V' BrkBrkBW x- kkkH - iwjz viiBrkBWUtBrkBrJ
BBBBBBBBJBJk wP BBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBBJJ BBBBBkW TBBBBBBBBBBBBBBB
Jaan
Väija võtteid saadik A Torma kõnest
22 detsembril 100 aastat mitmekordse E V riigivanema ja ühiskondliku suurmehe
Jaan Tõnissoni sünnist Jaan Tõnissoni elust ja tööst on kirjutatud mahukaid raamatuid Alljärg-nevalt
avaldaksime E V saadiku Inglismaal A Torma kõnest mille ta pidas hiljuti
Londonis toimunud J Tõnissoni ja mis käsitleb peamiselt ühte perioodi J Tõ-nissoni
tegevuses — võitlust võõra vastu enne Eesti iseseisvuse aega
Jaan Tõnisson sündis Viljandi
maa] 22 detsembril 1868 Pärast
Tartu ülikooli õigusteaduskonna
lõpetamist 1892 a kevadel siir-dus
ta kohtuameti kandidaadina
sisevenemaale tuli aga sealt vars-ti
tagasi Tartusse 1896 aastal os-tis
ta koos teistega K A Herman-nilt
Postimehe" ja hakkas seda
lehte sama aasta novembris toi-metama
Postimehe" toimetaja
kohale Jäigi ta pikemaks ajaks ja
sellel kohal areneskl suur osa te-ma
tööst eesti rahva elus Selge-ma
pildi saamiseks selle töö täht-susest
peame heitma lühikese pil-gu
ajaloolisele tagapõhjale mil-lel
arenes see töö
19-d- a sajandi algul valitses Ees-ti
maa-alad- el mis tollal moodus-tasid
Vene keisririigi osa veel
sunnimaisus
See kaotati Eesti kubermangus a
1816 ja Liivimaal a 1819 Eesti ta-lupoeg
sai sellega isikliku vabadu-se
kuld ka mitte palju rohkem
Maad tal ei olnud Seda pidi ta
mõisaomanikelt rentimanakstes
selle eest küllalt kõrget hinda ja
tehes tasuks selle eest mõisnikele
veel rohkesti tööpäevi Alles selle
töökohustuse kaotamine ja rendi
määramine ainult rahas andis ta-lupojo- le
suurema vabaduseUsinu-s-e
ja hoolega maad harides tõusis
aegamööda talupoegade majan-duslik
jõukus Ja ühes sellega näi
tas pidevat tõusu ka rahva laiema-te
hulkade hariduslik tase Sajandi
teisel poolel näeme hoogsalt are-nemas
liikumist millel meie rah-va
ajaloos on suur tähtsus ja mida
tunneme ärkamisaja nime all 19-n- da sajandi lõpul hakkas keskvalit-sus
aktiivsemalt taotlema venesta-mise
poliitikat Balti kuberman-gudes
Esijoones saime seda tunda
kohtu — Ja koolikorralduse sa-muti
politsei alal Nende seadus-tega
piirati Balti aadli võimupiire
kuigi need sellest hoolimata jäid
veel küllalt laialdasteks Kohaliku
omavalitsuse kõrgemad lnstant- -
sidjiäiteks olid täiesti aadli kätes
El ole selle tõttu ehk ka eriti
üllatav et aadel seda seisukorda
kasutas oma havides
Nii näiteks moodustas maamaks
Liivi mannermaal mõisamaalt aga
53 kopikat tiinult talumaalt aga
127 kopikat kusjuures talupojal
veel lasusid teatavad naturaal
kohustused millistest koormavam
oli teede tegemise kohustus Mõ
ned autorid hindavad selle ko
hustuse väärtust rahas Liivimaal
umbes poolele miljonile rublale
aastas teised veelgi kõreemalt
Igatahes oli talupoja maksukoorem
suhteliselt hoopis raskem mõisni
ku omast Arusaadavalt tekitas
taoline olukord kasvavat rahul
olematust eestlaste seas Eestlas--
i rnwt j?! iiKIÜiigii" "" ' -
Tõnisson
i te püüded järjest suurema majan
dusliku ja kultuurilise iseseisvu-se
poole hakkas südilt kaitsma
Ja ideoloogiliselt põhjendama Jaan
Tõnisson Ta tegi seda Postime
he" veergudel pidas Ise rohkesti
kõnesid üle maa ja saatis välja
teisi kõnelejaid
Oli paratamatu et Jaan Tõnis-son
selle juures sattus vastuollu
mõisaomanikega kes valdavas ena-muses
olid Balti sakslased
Uheõiguslus eestlaste ja saks-laste
vahel oleks selle teostamise
korral muidugi tähendanud täie-likku
murrangut tolle ajani valit-senud
olukorras Pinevuse tõus
oli selle tõttu vältimatu See väl-jendus
ka Tartu saksa lehes Al-gul
kõneldi selles Jaan Tõnissonist
korrektselt kui Postimehe" toime-tajast
— „der Redakteur des Pos-timees"
Selle järele hakati kasuta-ma
pisut mõnitavat nimetust „der
Postimees Redakteur" Lõpuks
muutus suhtumine Tõnissoni isi-kusse
lausa vaenulikuks
Tõnissoni poolt püstitatud eest-laste
üheõigusluse nõue tähen-das
omavalitsuse alal senise
seisusliku omavalitsussüsteemi
kaotamist millega aadel ei nõus-tunud
XIX sajandi lõpul Baltimail valit-senud
agraarolud olid täiesti Iga
nenud Ja vajasid reforme See Jäl-legi
oli mõisaomanikele vastuvõt-matu
Kiriku alal valitses tollal
laialdaselt patronaadi õigus müle
alusel paljudel kogudustel kiriku-õpetajate
ametisse kutsumisel ei
olnud midagi ütelda õpetaja mää-ramine
neis kogudustes olenes
ja oli
juhuseid kus õpetajaks määratud
isik osutus kogudusele vastuvõt-matuks
011 ilmne et eestlaste poolt
nõuetavate reformide teostamine
aadli vastuseisu tõttu ei saanud
toimuda võitluseta 011 samuti ilm
ne et see võitlus võis kujuneda
pikaks Sellises olukorras püstitas
Tõnisson kaks põhimõtet:
1 eestlased peavad kasutama kõi
ki võimalusi oma majandusliku
olukorra tõstmiseks ja kindlusta-miseks
ja
2 eestlased peavad tegema suuri
pingutusi et kultuuriliselt jõuda
võimalikult kõrgele tasemele
Kaugelt suurem osa eesti rah-- i
vast töötas 19-n- da sajandi lõpul
poiiui aananmme on touai eest-- I
' vlaeseeristähCtsaRimJaktöoöbasloaniIglaugeeemstiikulaspt:s
See jalg on Ikka õigel teel mis
adra taga käib" Täiesti arusaada-valt
koondas Tõnisson oma tähele
panu esijoones põllumajandusele
Eesti põllumajandust ähvardas sel
ajal tõsine kriis vene raudteevõrgu
laienemise tagajärjel võimalikuks
osutunud odava Siberi teravilja
MINA JÄÄN SIIA!"
Jaan Tõnisson suri Venemaal teadmatuses
Jaan Tõnissoni saatuse kohta kirjutab Tuudur Tamm (Oskar
Nähe) oma teoses „Need teod süüdistavad" teises osas mis u-m-us
hiljuti Kultuuri" kirjastusel järgmist:
Jaan Tõnisson Eesti rahvuslikus liikumises
möödus
katkendeid
sünnipäevaaktusel
mitmepalgelises võimu
mõisaomanlkust-patroonis- t
Meie tuntumaid riigimehi Ja
suurimaid Eesti iseseisvuse eest
võitlejaid Jaan Tõnisson aretee-ritl
12 13 detsembri ööl 1940 oma
kodus Tartus Ta oli juba mõnda
aega aktiivsest riiklikust tegevu
sest tagasi tõmbunud ning tõo-tas
veel Tartu ülikoolis ühistege
vuse professorina lugedes ühis
tegevuse ajalugu Samal ajal kuu
lus ta Tartu ringkonna saadikuna
aprillis 1938 a kokkuastunud Rii
givolikogu koosseisu Aprillis 1940
a kui Eestis asusid juba N Lii
du survel nn baasid tegi presl- -
dent K Päts temale K R Pusta
kaudu ettepaneku siirduda kus-gil- e
Läänes asuvasse riiki kultuu-riliste
sidemete sõlmimiseks
kusjuures oleks tagatud kindel
sissetulek Eesti riigi poolt Selle-le
ettepanekule oli J Tõnisson
vastanud: „OIen juba vana mees
ja aeg on mõtelda lõpule Tean
mis on tulemas Ei taha aga kel
lelegi anda õigust ütelda et vana
Jaan põgenes hädaohu eest Mina
Jään siia!"
tõttu Tõnisson vältis et VrrJisUt
ülesaamiseks on vajalik korraldada
oma-abi- " millise ülesande peak-sid
endile võtma põllumeeste selt-sid
Samuti soovitas Tõnisson tungi-valt
et põllumeeste seltsid hak-kaksid
aktiivselt asutama Uhis-piimatalitu-si
Ja müügi ühisusi
arendama aiapidamist puuvilja
kasvatamist ja kodukäsitööd asu-tades
selleks põllutöökoole kor-raldades
õppekursust ja näitusi
Nende küsimuste konkreetset
maks kaalumiseks korraldati Tar-tus
27-2- 9 juunini 1899 esimene
eesti Põllumeeste knncm Saol
seati üles esimesed üldised juht
nöörid eesti põllumeeste seltside
tegevuseks ja pandi alus nende
keskkorraldusele
Tõnissoni vaated eesti põlluma-janduse
arendamise alal võtsid
ajaga Järjest selgema kuju Ja 1911
aastal avaldas ta need Võru põllu-meeste
päeval kaheksasse punkti
kokkuvõetult Tähtsamad neist
olid:
1 Eesti rahva kultuurilt ~i
nemise aineliseks- - alaseks on esi
meses Järjekorras põhjalik vilke
maapidamine
2 Kultuuriline välkemaapida-min- e
on viljakam kui suurmaapi-damine
3 Kultuuriline viikemaanlfUml
ne võimaldab saarema haiga rah-va
liikmete tõusmist iseseisvateks
kultuuriloovateks maaharijateks
4 Koi meie kodumaa puid põhja- liku viikemaaDidunU u k
mis enesele ühistegelise korralduse'
ou komu sonrtalituse kasusid klt-- ie toid püüda siis Moseb Eestis
suurearvuline iseseisvate maaha-rijale
liik kes rahvuslikele kai
tuaripfifietele tliejõallsteks kand-Jatekstõslste-ks
kultuuriloojateks
ja rahvusliku iseolemise võitlejaks
saavad
Neile põhimõtetele oligi rajatud
Eesti Asutava Kogu poolt omariik-luse
ajal väljatöötatud Ja kehtes-tatu- d maareform Ajalooliselt sei-sukohalt
vaadates on aga huvitav
äramärkida et need põhimõtted J Tõnissoni poolt püstitati tervelt
20 aastat varem
Arusaadavalt nõudis eesti poi-lumajand- use ümberkorraldamine
aega Samuti nõudis see raha Va-ba
raha oli aga eesti põllupidaja-te-l tollil alles vähe Laenu saami-- ne on jällegi piiratud Jaan Tõnis-son
hakas selleski küsimuses pro- pageerima oma-abi- " mõtet nimelt
— ühistegeliste laenu-hoi- u ühisus-te
asutamist Mõte iseenesest ei
olnud uus CJt Jakobson oli juba
varem esinenud sama nõuandega
Ka vene põllutöömlnlsteeriura
asus taoliste ühisuste asutamise
suhtes pooldaval seisukohal kuid
mõte oli siiski Jäänud ainult pabe--
nisKu1i94o0kumpaotosidouosntiavnõuimd JoohhannJSeUs
se Ja pettuseks välismaailma ee Kuuiuianua poniseaausevastase'?
välja Riigivolikogu uued valau
sed 14 juulil 1940 astus Jaan Tõ nlsson jälle aktsiooni Konunu nistlike agentide saadikukaadi
daatide nimekirjale otsustati es- ittaasdkaanigdaisdaavtalimkisursijnugukroensnas Tavnaus ringkonnas seati üles Jaan Tõnis-son
Kuid need vastaskandidaa-did
kõrvaldati okupatsiooiuvõi
mu käsilaste poolt vägivalla tee! ja samuti ei lastud valimistel es- idnuedstaatikauuJs TRõiingiisvsoolniikloguNiiraahov(a reetureist ja Eesti iseseisvusele
oli tulnud lõpp Jaan Tõnisson
elas edasi ta?asitõmhiimi i„j_ ct - — Uil AVAIU sest olukord ei võimaldanud tal enam midagi rahvusluse huvides
iena leraa areteerimisest jutus- tab dr Maria Kleitsman:
„12 detsembri õhtul 1940 a km Jaan Tõnissoni nhiknnsa nu
koju nägi ta majale lähenedes e see on Kantiaselt valgustatud
Nende maja oli süs juba võõran- datud Ja nad elasid kahetoalises
korteris õuemajas Sisse astudes
nägi Hilda Tõnisson kaht võõrast
meest sorimas paberite ja üle-svõtete
kallal mis tähendas et toimus läbiotsimine tiks m test olnud eestlane teine venela
ne testlane käitunud häbelikult
ja viisakalt Lählntsimo i
nud hommiku kella 4-- ni Jaan Tõ
nisson teadis mis oli tulemas
ning valmistus sellele hnnt i t
sidusega Ta pesi end pani selga uued riided ja pakkis rahulikult
isonvnsse selleks lubatud esemed
Ta lahkus kodust nretoorii
saatel 13 detsembri hommikul
kella 4 Ja 5 vahel püstipäi rahuli- kult Ja tõsiselt Timukate käsila-sed
polnud võimelised murdma
iema Kangelaslikkust ega häirima
tema sisemist Duutumatnct wi
jem tulid areteerilnri vMi t—
Ja pitseerisid ukse kinni Seejuu
res oinua eestlasest tshekist veel seaavord vastutulelik et lubanud
proua Tõnissonil enne vait
sa võtta mõned vajalikud esemed
wmaicsea Jaan Tõnissoniga
enam kokku ei saanud Ahastav
abikaasa käis korduvalt kindral
Põdra tänaval asuvas NKVD asu- tuses mida kutsuti üldiselt ai
duste majaks teateid nõudmas Jaan Tõnissoni kohta Temalt
võeti vastu edasiandmiseks toidu-aineid
ja tarbeesemeid Nagu ta märkis olnud temal Igakordsel
käimisel hirm et võib-oll- a ei pä
se ta ka enam ise sellest majast
välja ühel Järlekordsel ltältnii nn
antudki talle asutuse juhataja
poou mõista et ta veelkordsel tu- lekul ei Saavat tpmn t-acttit-alu proua Tõnissoni tagasipöördumi-se
võimaluse eest
On andmeid et Jaan Tõnisson
lvaisibiskumsõnteedda nnädagaliadkaTatorotukovrdanneg
vangla arst Hiljem teati kõnelda
et J Tõnissoni oli nähtud ühel
talvisel varahommikul seismas
Tartu raudteejaamas kahe erarii
des mehe saatel Ja ootamas Tal
linna poole minevat rongi
Pärast maa okupeerimist saksa
vägede poolt 1941 a leiti Talla-na
vangla ruumidest kohver rais
kuulus Jaan Tõnfunnll 4a ml!!
leidusid veel mõned temale kuu
lunud esemed Need anti välja te
ma aotkaasale Sellest peale ka
dUSid ÜHeH Tn TAntceitt
On liikunud küll kuuldusi et teda
wievat nantud Venemaa] Kirovi
piirkonnas tirs sunnitöölaagris
kus peagi sumud Lähem aeg on
teadmata
Jaan Tõnissoni noroVnnd kM
suutis end varjata juunis 1941 a
wimunua Küüditamise eest pü
Ses sõja aial Rootsi ninc selle
liikmed asuvad kõik vabas maa-ilmas
riie Nüüd aga — 1902 aastal --
asutati tõesti J Tõnissoni õha-tusel
ja Tartu Eesti Põllumeeste
Seltsi juhtimisel esimene suures
eesti Uhistegelik rahaasutus --
Tartu Eesti Laenu ja Hoiu ühisuJ
Sellele Järgnes varsti rida teisi
(Järg lk 3