Vaba eestlane , October 2, 1980

              Neljapäeval, 2. oktoobril 1980 — fhursday, October 2, im
m i i i . j n mvi sssa
PEKING — Lihtne elu, aktiivne
töötamine, liikumine ja optimistlik
meelelkad on 142-aastase hiinlase
Wu Yimgingi arvates tähtsad alu­sed
tema kõrgele elueale. Wu elab
Roofei MannerlieiMi-speMalist prof. Stig Jägerskiöldi laiaulatusliku MannerheiMi aisiihus© uus o§s
ilmus möödunud sügisel nii Roötsas kui Isa Soomes rootsikeelsena. Vne osa nimeks on antud ,poorne
marssar* ja see puudiatab Soome Jätkusõja aega. Teose I osa Ilmus juba aastal. Rootsi ajalelie
„Pagens Nyheter" eritoimeUjaK/A.Adiiip tegi prof.^ Jägerskiöldiga sel puhu! intervjuu, mis selga-
. Ub Mannerheiin! osa n^a Soomele raskeil
Prof. Jägerskiöld ütleb, et ta on tusvõimelised isikud Stokhalmis luskaaslaste juures. Mannerheim
inäiäbia ^£as S Inglismaa ja Helsingis töötasid vaherahu ei soovinud aidata Leningradi val-
Põhja Hiinas Ta sündis 111 aastat hõrgemas sõjakoolis Sandhurstis ajal Roötsi-Soome riikliku liidu lutamisel, ikuid ta läiks edasi Syvä-
Okupeeritud Eestis ei Juleta avalikult
ialstlikku süsteemiga kaasuvatest väärnähetest. Neid puudutavad
ainult kõrgemad parteitegelased suurtel konyerentsidet kus süs­teemi
ei kritiseerita vaid aetakse kõik süü inimeste kaela. Aja­lehtedes
käsitatakse neid küsimusi õrnalt jä tagasüioidlikult, pea­miselt
vestetes, ning ka siingi on siiüdi inimene ja mitte süsteem.
Allpool anname ühe taolise veste mis kannab pealkirja „Trump*V
edasi okupeeritud Eestis ilmuva parteilehe „Rahva Hääle" veer»
Kui. teid huvitab meie, Jüri töö- .Siis eraldati meile müügiks
näidati sõja ajal ja selle järel fil- loomiseks. See ei ole sugugi uus ril, Laadoga ja Äänisjärve yaheli- kaaslaste arvamus, süs koigi loo- auto,
on Laefiuei hea tervise luures ja ^^'-^-^^^^
sõidab päeviti ialgrattaga isiä ^^^sal Maiiierheimi 75/ olema ammu meüt minema dušed — kes siis autot ei taha!
alalehele antud jutüäiamLesmär- ^^^^^^ tänapäeval. sulgeda rõngast Lenmgradi üm- löödud. Aga seda ei juhtunud, sest Jüri auto saamiseks a^^^
gib ta et ta polöVkunagi olnud tõ-^^^^^^^^^ ' Arhiivis (m juba vahnis kujunda- ber; kuM Jüri käis alati õigel^^^ a^^^^^
siselt iaige ega joo ^^^^^ vett teedi armee MevasüeciivitseÄ^ see mõjus kindla torisse lahkumisa\^alduse.
Oma janu on ta kustutanud kee- ie/kuivõrd sirgeseljaliseks ja oma liidu p M a v a n d i k s , ^ ! ^ ^ome, et panna -soomlasi P^ale, mitte kunagi ei esinenud „Mis sul puudu on, et meüt ära
diste^^a Artiküs pole öeldud tema stiili säüitavaksvõi^ kauaaegne välisminister läbi murdma Karjalas .Ainult ärge lootke, et tah^^^
suheteišt naisteia äga teatakse ebameeldivas alluvus-olukorräs. Östen Ünden, seletab Jägerskiöld. raudteelini, müle kaudu üitlaste ka teie võite sama trumpi, kasuta- Jüri seletas, et muust ta praegu
et oma nook-uses on ta olnud munk' Sõjaülema enesest jäetud ntuljeei Vana kuningas totav V oli sel- abisaadetised edasi toimetati N. See käiks teüe lihtsalt, üle jõu. puudust ei tundjat, amiüt autot on
olene sellest, kui mitu diviisi tal lega nõustunud arvamisel, et te- Liitu, Imkkas marssal rääkmia ka-Esiteks, olen veendunud, teü ei vaja. Nüüd minevatki ta tööle mi-
VÕib hästi.ette kujutada, kuidas
endine tsaari kaardiväeohvitser
„varastas show" endiselt 16.
Baieri reservrü^
See timtud lugu San&urstist ei ja pojapoeg praeguse Rootsi ku-olesisse
võetud S. Jagerskiöldi ka- ninga Karl Gustavi isa, selleaegne
heksäköitelisesse teosesse, aga-, kroonprints,
muidu on siin Manrierheimist kõi- Unehnad purunesid süski kiires-ke
võimalikku avaldatud; Vaatluse ti. ,,Võimatu!" ütles Hitler Berlü:
all on süski teose seitsmes köide kui tema arvamust küsiti. -
:,,Soome:-ma^ssal^ /kaheksas OB
tu Jä soovis
Jaks 'põhjapoolsele
mast saab ka Soome kuningas, õi- vatsetud kohtumisest Syvaril. J^tku nii palju häbematust, nagu sugusesse kohta, kus
gešti ta ei c ^ d seda s^^^^ Manneriheim aimas algusest ^ee meetod nõuab. ei ^üto kätte.
aga^,kuna minu poeg ja pojapoeg peale ja teadis pärast seda, kui salata, teatud risk on ikkagi
on mi innukad selle plaani pool- sakslased olid talve tulles 1941. a. asjal juures,
dajad, siis olen nõustunud", oü lõpuaastal seisatanud Moskva ees,
kuningas Gustav V teatanud. Poeg et Suur-Saksamaal läheb halvasti.
oli .süs tulevane Gustav VI Adolf \^ ,
Tema oli põhiliselt vene ohvit­ser
ja teadis kui ääretult suur oli
Venemaa j a kui saatanlik selle
talv.:'/-
Jüri trump nägi välja nii . . .
Ütieme, et Jüri hüines tööle.
Hüines mitte paar minutit, vaid
paar tundi.
NEW YORK — Kuritegevus New ^ji^ selja taga.
Yorgi koolides olevat tagasi läinud,
teatatakse linnavalitsuse haridus­osakonnast.
1979. a. oli kooUdes
3395 kuritegevusjfihtumit. 1978. a.
aga 3550. Selle minimaalse tagäsi-mmeku
kõrval aga teisest küljest
keskkoolides oji kuritegevuse tous
3% hing röövimisi kõikides kooli­des
kokku OÜ 19% rohkem, - P
misteks kuritegevüsepesadeks , on
kooüd Lõuna-Bronxis, ühes osas
Brooklynis jä Harlemis, s.o. värvi­liste
piirkcpdadeš. r
LÄS VEGÄS — Tuntud ameerika veel tulemas. Nii saab Manne^ile^
meeleolulauljat Cher'i karistati mist põhjalikuünalt valgustatud
Muusikute Ametiühingu nõudel, sõjaväeline isik Põhjala > uuemas
künata laulis luga valjusti.Gaesars ajaloos. Ja Mannerhei^^ seda
Palace kasiinos. Kaebuse tervis- teeninud, temale ei
hoiuvaütsusele esitas ametiühing võrdset Põhjalas.
nõudel, et muusikud kannatavat NÜ vaadeldav ja selle kujutaja nidele. Tema soovis, et Soonie püv^^*"^ mW«iicf ^^\h
liigselt tugevate heMde aU ja on olnud temeteisele lähedal. N ^ siks kaitsevõünetuna nagu see oli ^ S ^ a ^
vat v^r^ Imrdiks laotus! rindel Ta katsus ^^^^^^^^^^^ ..Tegelikult
saab kohe
„Pole parata," ohkas tsehhiju-hatajä,
,,auto tuleb eraldada Jü­rile.
Kaadrit peab hoidma. Poisid
saavad aru ja ootavad veel."
Muidugi saime me aru — mis
meü muud üle jäi! Inimestest on
Ä T k a s jäJIe jooksis tramm «"^"Jf tõesti puudus^ ning selge
see, et neid, kes on, tuleb hoida,.
. . . Mõni aeg tagasi saime uue
tsehhijuhätaja. Niipea kui uus üle­mus
oli ametisse: asunud, teatas
rööbastelt maha? Või oli bussiliin
remondis?" Võttis teda sünge iroo-
Marssal hakkasM juba varakult, vastu tsehhijuhätaja. „lürju-kauä
enne M suured vastulöögi ^^^^^^
tulid, Soome päästmiseks teguL Ä toi, et tal on mõned soovid. IM-ma.'";
/ .
hidalt seisid need selles, et ta hak-
Eks ma^vM 3" ka ara m i m i a , ; ' k a k s tegema p o o l i väliem tööd
i&mas J u r r M k s k o i k s e l ^ ja otsis ^ ^ - ^ ^ ^ ^ ^ ^orda
taskust pastapliistsi.p^^^^ palka: Kui mi pole või-
M a s t i on lüaldatud kirjeid»: J«ri, ta lahkub.
ole olnud tav Stalia sama selgesti „ei" kõi- • , , -i^i?co-^;*nv«;j \ . ^ \ C AA
~, . J ..f. • 1 ^ - sed, et soja lüisangareid juhtisid
„Palun," ütles uus tsehhijuha-avaldust.
„No: miks sa siis kohe nõnda,"
neratsioonidest tatud Moskva rahukokkuleppe jä-
:„Nägin Gustaf Mannerheimi esi-; rel. ;
mest korda kui ise olin väike Põhjala raiiuliidu unelmad !õp
pole ju midagi hullu juhtunud—-
. poisid tegid ka sinu töö ära. Oma-
' i l^^^^r^'-^^^'^^^^ sõjaväe juhtkonda kmihnmd jon-poiss.
See OÜ aastal 1925, md ta oh pes^
kisy et nüüd on mõõt täis ja dist­sipliini
hoidmine Soome armees on
oma mehi säästa.
. . ; Teine-kord tegi Jüri praa-juba
sangar, Soome ii
VANCOUVER . -
eestlaskond on tdhusalt toetanud Kahe mehe teed
okupeermud Norra, polnud soom
lastel enam valikuvõimalust.
Soomest tuli igal juhul
lermaa, olenemata sellest kumma-
P^of. AJ Võõbuse ajalooraamata^^^^p^^
val^andpust nagu selgus^ prof- soja ajal ims S, Jägerskiöld ol. g^^^^^^ ..Suur-soomlasi"
Ä. _Voobnse fondi aruandest. Toe- Rootsi Heteingr saatkonnas pres^s> ^ muuhulgas riigis fcUllaldaselt
tusi on käesoleval aastal mghs^ atashee. Ja • Mannerhem andiS o
keelse ajalooraamatu väijaandmi- oma sugulasele väärtuslikku abi
seks laekunud 20.010. Fondi anian- väliemal ühel korral, sest tal oli
de esitas fondi laekur Irene Ollr kuulsust ja suhteid,
Jum. Kogusummas on Vancouveri „i930-ndaü aastaü valmistusm
eestlased selle tähtsa teose
ki.
Jüri ei mõistnud, mille kohta
see sõna käib.
„Ma tahtsin, öelda, "selgitas tei­ne
vüsakalt, ,,et kui olete otsusta­nud
meilt 'ära mmna, siis minu
poolt ei niaksa takistusi karta."
Ning lükkas tema ette paberi ja
andis oma pastapliiatsi.
kokku varisenud.
Mannerheim oli keeMünM
„Ennekuulamatu 'lohakus!" van
dus tsehhijuhätaja^ „Süüdlane peab »Küjutage julgesü avaldus, SÜB
pi-aagi ise kinni maksmal" pole: midagi häbeneda!"
„Ek& ma siis lähe! minema. Ah te küsite, et kus Jüri nüüd
lakirjutamast paarile rindejpok- ühmas Jiiri ja võttis taskust pas-^^^*^^' meü, kiis mujal
siku hukkamiskäsule
[ j a need soovisid kätte maksta^^^^^
tapliiatsi. Ta vaatas otsivalt rm^ J " ^ ^ järgmisel päeval käis ta oma
gi: kui nuiüd leiaks veel puhta ävaWust tagasi pahimas. Kui ta
vesõja eest Hitleri kaaslastena. tähelepanu sellele, et kartjaid oü
ebapraktiline saata mahalaskmise- „No küll on solvuja," ehmus
le. Meestele tuleks rääkida mõis- tsehhi^^^ midagi ei
tüs pähe ja kui nad lubavad oma või enam öelda! JPane nüüd oma rasi"töötab mees nüüd p a l j u ^ r -
ralikumalt kui enne.
selle kirjutas polevat ta olnud pä­ris
terve, väitis ta, ning sellepä;
rast ei maksvat ka seda paberit
päris tõsiselt võtta. Ja miÜegipä-ajaloos
oma väitekirja", räägib S.^^^M^ Maiinerhehn ei kuulu- kombeid parandada, süs tuleks pastapliiats üusti tasku tagasi
andmiseks seni kogumid toetuste ja Jägerskiöld, ,,Karl Xll-st ja tema nud nende meeste hulka, mida ta- neid paigutada kuhugi majandus- poisid parandavad su praagi
lemmiste' läoi 32.59S ddlari^^ Poola: suhteist. M JägersMöld rõhutada. Marssal üksusse, kus^^^n^^^ kasu. ära."
Poola arhüvide juurde; mis d i SQ-1^^^^^^^ Sellised lutud levisid küresti ia :
ja ajal osalt asetatud ühte mõisa, nasel kuni vana piirmiSiestajoehi, olid Mannerheuni™ütide ahi- :
K. Raudnask
Palusm süs Mannerhennilt abi ja aga mitte sammugi kaugemale,
ta kirjutaski soovitu^kh^ja. See oli
Eesti Kirj ^ike Kooperatüv aval- kui seesam-aväj a: pcwla mõisni-dab
Bemard Kangro 70-nda sünni- kud, Lubomirskad, Poniatowskid
päeva tähistamiseks teose „Arbu- ja nü edasi, olid peagu kõü^Man-jad",
ülevaate 30-ndäte aastate nerheüni endised relvavennad Pe-eesti
noorest lüürikast. „Märk- te^burist sõjaeelseist aegadest."
seks. Sama mõjutas osalt ka mars­sal
Mannerheimi 75-es sünnipäev,
millega see artikkel algaski. ,
Valitsus tahtis pakkuda marssa­lile
lõunasöögi ja sellest peeti ka
Idhni. Manrierheün oli tõrjuv, kuid
Mannerheun pidas sim peastaa- nõustus sellega alles siis 'kui kogu
,J^eteirburl vastu ei lähe me
kunagi^*, ütles ta Mikkelis pea­staabis
vanas koolimajas täiš-meid,
mälestusi ja mõtisklusi", on Professori jutust -võib otsustada, pi, mõned liivakotid akende ees. armee sai ettenägemata annuse
autor, kes ise kuulus sellesse luii- et see ringkäik oUjõudunõüdev: Soomlased selle asemel vaatasid konjakit, eesliinil olijad-jkaasaär-letajate
rühma, keda hüjem anto- poola külaüslahküs võis oUa üksteist, kui nad es> vatud:
loogia ,,Arbujad" järgi hakati ar- gu sama ülevoola^^^ Rastenbur- Süs saabus Hitler kutsumata
bujateks kutsuma, oma teose ala- gi,
pealkirjaks pannud. Sellesse grup­pi
kuulusid seitse nodrt luuletajat.
vanus ärjekorras:. Heiti Talvik,
Paul Viidmg, Betti Alvef, Uku Ma­sing,
Bemar<i .Kangro, August
Sang, Kersti Merüaas. Nende süh-dimisajäd
langevad aastatele 1904 ^ nii dialoogides kui ka kirju^
„Äga ioktoriväitekiiri. sellest siis­ki
tuli ja dotsendist sai
sor, kelle küntud teaduslik
on. ulatuslik.
Ta asetab meeleldi teksti jutus-gi
Ida-Preisimaal ja nägid metsas võõrana ja rikkus 'kogu, sünnipäe-
Hitleri komandopunkrit kuuekord- va.
se terašbetoni müüri sisemuses. ,. . , , , \, ~ •
. , , Ajajooksul laks ka kogu soja^
„Kas _siur sees ei tundu luga ^äik nurja nagii Mannerhei» oli
umbne?'-kusis Soome marssal ^nnnstaMdM. ^
arusaamatu ilmega.
Mannerheimü oli päris omäiaad- TT-^aastasena, väsinuna ja haiglase-
^ . ,^ ^ ^ . ne^vüs esitada oma repliilfe/sele-
1914. Kangro raamat sisalaabes-^^^^(^^ Mitmeidki neist presidendi kohustusi, tehes kõige-seede
kuyul _lühiulevaa^. pealt rahu N. Liiduga, v
vaid mälestuspilte ja laniportree- gj^jj palju iseloomustavat neis tahtlikud keelevead oMd ka kuul- Soome säilitas oma iseseisvuse,
sid 'oma kaaspoMastest. ^ väikseis müütides ja rahva keskel daval peastaabis: Tieed võisid sl- see oli Mannerhei-
Raamat tuleb mahukas (ule 200. kee^ mi teene, seda kavatseb Jäger-
Ik), suures formaadis (23x16 sm) j j e i g t ^ ^ g ^ ; skiöld selgitada teose kahelksandas
ja sisäWab rikkalikult püte 30- yj^j^gQ^te hädade ja murede pu-^^ ^^^T^^^^ ja viimases raamatus,
ndatest aastatest (ca 150). Kuna f ^
kirjastus avaldab raamatu Kangro ^^^^^^ •
70.nda.ünnipäeva(l.^^^p^
tamiseks, siis avaldatakse raama- ^aigul marssal Hermatm^Goimgu^ cf.lmi qäadikima'N T i ^ ^
• tus ettekijate-õmiitlejate nime- Sõjajuhatajate m OÜ söödjM ^^^SilcJS^ kiri, mis seega j ä ^ püsima ja nerhehn mõnel määral teistest er^ SäSld S S E i o :
näit^ameie kirjandushuvilise ko->^ev isik: ta^^d fasaan, soovis kinkid^ S S I ^ i S a ^ I M
guduse isikulist koosseisu ja^^^^^^^
tust. Autor onlpeale selle lubaiiud ega^a 4^ miates väikse Soome suure sõjä^
ralid ei tohi juua shampanjat kui mehe m^elökindlusest
sureb,eesrindel!' .'
@ HOURS: Weekenda & Holidays 9 a.pi. ~ Sundöwn
^^^^^^^^^^^^^^^^^^ i
® Apples pf everyone
® No ladders (full sized apples froni püit sized trees)
© DELIGIOUS AND SPY OCT. 4 to OCT^ 26 ' ',
MCINTOSH, CORTLÄND,'SPÄRTAN SEPT. 13.t© SEPT. W
(Dates sübjeets to change)
© For more information call: KING i
Hwy 400 North to King—Nobleton cloverleaf. Tum east to first
lights and turn north on Jane St. and proceed 2% mües and then"
you see the apple Signs. Tum east at Jane and Green Lane as
• dü^cted. V • •
ettetellitud eksemplarid ^signeeri-da,
mis teeb raamatu ikultuurüoo-liseks
harulduseks.
V Mlimisr saab saata ^ otse kirjas­tuse
aädreäsü: • Eesti Kirjanike
Kcperatiiv, B^x 3001, 220 03 Lund,
Sweden. Raamatu hindi on: Kana­das:
$22.— (+ raha tsliekiga saa-
„Ah", ütles Göring, „võtke vaid
ta relvade täristamist.
Sõdur Mannerheim katsus
pis vastupidi tõkestada sÕJasoov-likke
tsiviüisikiM ja p o » paar kasti, minul on shampaajat
smmafe neid rahumeelsele ^.^^j^-^^^^^^^^^^^
^ % selles." - „Ehk siis tehke seda",
Sõdacle vahelisel ajal toetas
ja
tei Küsimus :„Miks on Kirgiisi vabä-
Soomeniarssal, kummardas riigi käitistes ainult veerand tundi
tes $2. —tsheki pangast väljaostmi-^^^^^M kava Soome Ja lahkus, Shampanjasaatmisest lõunavaheaega?"
.ssjeoklrsc)V. SQQaOaItQa Tvrõ/^iibK bk-Qa ^rao Vh,aQpra.bo Wer;iftoecs. jiac RRnonoftcsii Tvrafhliheplilissepkkcs llliMid/lnukkQs^^. ^WH^ä^m -,e^tumuct kunagi a^^^ VVaasstt.UuSs:! ,.,.KKuui i vaheaeg pikem
kirjas (karboonpaberi vahel), len-mastun^^^^^ võib: lugeda Jäger- Sakslased ei pääsenud kuhugi oleks, tuleks hakata pärast lõunat
nupostiga., V skiödi Idrjeldusest, Midas m õ j u - k i r g ü s e uuesti välja õpetama."
„Vahä Eestlase" kalendri koostamisel on igal aastal olnud
suuri raskusi seltskondlikkude organisatsioonide, noorte organi^
satsioonide, koolide, kirikute jne. aadressidega, inis sageli muu­tuvad
ja kalendrisse satuvad vale aadressid. Selle väämähte
kõrvaldamiseks paluvad kalendri koostajad kõigu nendel eesti
institutsioonidel, kes soovivad oma aadresse „Vaba Eestlase"
tähtraamatus avaldada, saata need „Vaba Eestlase" toimetu
sele aadressil: Vaba Eestlane, P . a B o x 70, Stn.„C", Toronto 3,
M6J 3M7, Ont. Aadressid pdutakse saata hiljemalt 15. novemb­riks.
„Vaba Eestlane" ei vastuta iganenud aadresside osas.
nuMiyH.^.>t.lj]ii| if