Vaba eestlane , November 26, 1985

              m 2 V A S A BSSnrLANE: teisipäeval, 26. novemhnl , November 26,1985 Nr. 88
VABADE lESlTLASTE HÄÄLEKANDJA
: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Poa
OEt.M3B2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja
1 TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOIMIETUSE KOLLEEGIUM: Karl Airo, Heino Jõg, Olev
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
' dispeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $57.—, poolaastas $32.—
ja veerandaastas $17.—
TELUMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $77.—, pool­aastas
$42.— ja veerandaastas $22.—
I klassi posti ja lennuposti hinnad tellimiskupoögil, lk, 3
Aadressi muudatus $1.— —- -üksiknumbri hind 70 e.
• ' KUULUTUSTE HINNAD: .
' Oks toll iihel veerul: $5.00, esiküljel
i i . . ESTONIA
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LesUe St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
8i!HIIHHttin{9IUUSIIIi!llllillllinililll)IIIHeillllllIllllllillilllHlllllllli^
Natsi sõjaloirjategijate avastami-selks
Kanada kohtunik Mes Des-dienes'
1 juhtimisel tööle rakenda­nud
komisjon võttis endale kuus
Inind aega, enne kui ta tegi ot^e,
kas minna oma ülesande soorita-miselcs
ka N. Liidust ja teistest
raudeesriidetagustest riikidest tõen^
deid koguma või loobuda sellest.
Kiisimuse lahendamine näis olevat
väga raske, kuna juudi o
boonid avaldasid '—^""^
vait survet ko
Sile pide-unistlikest
riiki­dest
tõendite k6gumiseks, kuna uk-iraina
ja balti rahvusgruppide esin­dajad
.oUd senisele protseduurile
irauda vastu, tembeldades raudees-fiide
tagant kogutud tõendmaterja-lid
KGB poolt produteeeritud siirti-distusmiaterjaliks
kommunilstliku
Venemaa okupatsioönijõudude ja
nen^e käsilaste vastu võidelnud ko-laatike
rahvuslaste hukka mõistmi-seks..;'',
Nüüd on kohtunik Deschenes
langetanud lõpuks oma otsuse: ko-misjon
isaadab oma elsiiidajad
tiitlil kus niehde ülesandeks on
tõendmateijale uurida ja ülek^
misi organiseerida kaheksa tähtsa^
ma kahtlusaluse vastu. On võima­lik,
et see tõendite kogumise prot^
seduur vüakse veelgi laiemale alu­sele,
kiina natsi sõjakurjategijate _
jälitamiseks loodud n.n; VWiesem-thali
mstituudi andmetel ulatub pa­rast
Teist maaihhasõda Kanadasse
mbunUJŠ natsi sõjakurjategijate
•aivmitmele'^sajale.. ; z/^'
Kanada ajaldrjajiduses Viimaste
kuude joksul ilmunud infotmat-
Jsiooiu põhjal võib oletada,
organisaf^oonide ning nende tee^
iiistuses olevate advokaatide surve
Deschemes^i komisjomle oma esin­dajate
säästmiseks N. LKrii oli suur.
Surve avaldamisel toonitati eriti, et
Ühendriigid ja Lääne-Saksamaa on
loonud N. Liidust tõeridmaterjalide
tooinisel ja nendega arvestamisel
Juba preteedendi. Sealjuures jäi
SQga selgusetuks, miks Kanada peab
sellase pretsedendiga arvestama,
kuna i^nada on Iseseisev riik ja
Äsetele juristtdele ei Ole vaja
Washingtonist ega Bonnist minna
Qiõu ega luba kiisimä, kuidas oma
assju ajada ning siinseid' juriidilisi;
probleeme lahendada. Teise argu-^
mehdina toodi süüdistajate poolt et­te,
et Deschenesikomisjou ei saa
teha tõendmaterjalide kogunuse!
vahet iibe ja teise riigi inate
vahel,ikuna kõik andmed on yaj^^
knd lõppotsuse tegemiseks.
Juudi örganisa^ioonidele Ja
mende käsutuses olevatele juristide­le
olid Iniuremateks vastasteks Ka-mada
ukraina orgaiiisatsioonid ja
nende advokaadid^ kes juhtisid pi­devalt
tähelepanu KGBt võltsimis-operatsioomdelej
siiüdistusmater-yabritseerimise
yõimaliistele
vene šaSapoIitse! poolt instruee­ritud
ja väljakoolitatiid valetunnls-tajäte
kanada komisjoni liikmete
ette toomisele^^^^^I^
väited olid seda kaaluvamad ja
kõigiti põhjendatud, et tJhendrii-
Mde õigusmlnisteeriumi juurde Ibo-dud
iiatsl sõjakurjategijate uurimi­seks
loodud erikomisjoni Uikined
(0>M juba Ä pidus valetunnistajä-te
küüsi sattunud ja seal sisse kiik-kimüd;^
lUloralinlased võtsid siiski ur­vesse
mõju Kanadas ning esitasid omalt
poolt terve rea tiugimusi ja ette­panekuid,
millest Deschenes'i ko­misjoni
esindajad peaksid klmal
pidama, kui nad lõpuks süski Ve­nemaale
ja Molskva okupatsiooin
alla kuuluvatesse riikidesse kavat­setakse
saata.
Deschenes'1 komisjon otsustas
nüüd seoses raudeesriidetaguste
uurimisoperat^oonldega tarvitusele
võtta mõningad ettevaatusabinõud^
kuid nagu selgub, ei arvestanud ta
kõigi ukrainlaste hoiatustega. Põ-hüiste
ettevaatnsabmõude raamides
nõutakse kahtlusaluste reputatsioo­ni
kaitseks konfidentsiaalsust, ise-iseisvald
ja erapooletuid tõlke, juuro
depääsu originaaldokumentidele,
juurdepääsu tunnistajate eelmistele
tunnistustele!, tunnistajate ülekuula­mise
võimaldamist vastavalt kana­da
iilekuulamise reeglitele ning
ülekuulamiste helUindistamist. Uk­rainlaste
llsaettepanekud, mis taot­lesid
tunnistajate ülekuulamüst
neutraalsel pmnal »- näiteks Kana­da
saatkonnas, vajaduse korral
nende toomist Kanadasse, tunnis­tuste
tõlgendamist vastavalt Kana­da
reegUteie ning fUnnis^atele
julgeoleku garanteerimist võimalike
kättemaksuaktsioonlde vastu kui
nende tUnnl^used kommunistlikele
vÖinradele ei meeldK
Peschenesl komisjoni juriidiU-sed
nõuandjad oiu arvamisel^ et esi­tatud
tingimused^ on siiski Icüllalda-sed,
kuna ameeriklaste poolt esita­tud
tunnistajate iilelqiulamise^^ t^
glmused olid palju tägaisihoidliku-mad.
Küsimus seisab ainult selles,
kas venelased neid tingimusi
šepteeriyadj kuiiä nende standardi
jarde pn ettepanekiid väga noiid-likud
ning Moskva võib neid tõl­gendada
oma ^sisemistesse asjadeä-se^
f sekkumisena. Fraegu ei ole veel
selge, kes Kanadas esitatud tingi­muste
iile venelaustegaläbiraäkh^
hakkab pidama. Seda teeb tõenäo­liselt
õlgus- või välisministeeriuM
ning öii võimalik, et beschenes*!
poolt väljatöötatud ei
venelastele
tegemisekSs piehniendatakse.
; Kuid:ükskõik, milliseks-n^^
igimused lõpuks kujunevad, meie ei
saa mööda ininna ^ktist^ et Kana­da
on sattunud Venemaalt tõend­materjalide
kogumisega libedale
teele. Samuti nagu ameeriklased, et
tunne 1^ kanadalased KGB tööta-
Mismeetodeld ega Survevaheiideid,
nad ei oska endid paimai sellesse
olukorda, milles elavad inime!§ed
raudeesriide taga. Inimesed, kes on
üleskasvanud ühiskonnas, kus lien-de
põhiüšed õigused on alati kind­lustatud,
ei ole lihtsalt võimeüsed
ette kiijutaMa, et iiaudeesriMetag^
inimolend on alati lindprii --^ teda
võidakse alati liikatfi, tõugatSjsm^^^
nitöölaagirisse võ| hullumajja Isaa-ta
või Bsegi surmata, kui rezhiim
peab seda vajalikuks. Ja millist
kaitset suudab pakkuda Kanada
Ikui mõni inimene annab Kanada
esmdajatele tunniistuse^ mis tema
ülemiistele ei meeldi või mis kal­dub
kõrvale temale ettekirjutatud
juhistest? Sellist kaitset ei ole —-
ükskõik kui palju Kanadas selle
üle targutatakse, sõnu kulutatakse
tehakse.
• ]K.'A.:'
Kas ainult salijim^^
Ontario endine peaminister Wil­liam
Davis pani enne oma kohalt
lahkumist veerema palli, mis kõi­gepealt
mõjus valusalt nende oma
parteile ja toob lõpmatut peavalu
praegusele liberaalide valitsusele,
kes peavad selle küsimuse lahenda-.
ma: katoliku kooUd kui privaatkoo-lid
saavad samaväärse toetuse
osaliseks avalike koolidega ka kõr­gemate
klasside osas.
Konservatiivide valitsuse poolt
määratud komjsjon tegi sellekoha­se
otsuse pärast seda kui see oli
leidnud, et need koolid on avalike
koolidega samaväärses olukorras,
kaasaarvatud õpilaste üma õppe­maksuta
vastuvõtmine, kvaliftsee-ritud
Õpetajad ja heaks tunnustatud
õppekava. See on' tinginud koguni
sellise olukorra, et vanemad eelis­tavad
katoliku koole oma lastele,
kuna need on nagu. stabülsema
eetikaga, neis pole tavakohaseid
streike ega' õppeaja kaotsiminekul
nagu avalikes koolides. Leidub süs-
• , „ TP. J li? ki küllaltki veel lastevanemaid, kes
T. E. Meeskoori 35. aastapäeva kontsert-a ctuse avamine. Lipuvalves vasakult Rudolf j^ristiikku kasvatust peavad laste
LaU, Rein Holsmer ja Meinhard Põidma, a/asõna ütleb teadustaja Rudolf Kuus. ' ^ ^ Ä ^ i o o m u s t^
Foto: Vaba Eestlane
vate erinevuste pärast on peetud
kuid lahinguid. Nüüd on asi esial­gul,
ajutiselt nagu öeldakse, seis­ma
pandud, küna kohus leidis, et
Ontario valitsusel pole Õigust kato­liku
koolidele lubatud toetust välja
m^sta enne kui parlament on sel­lekohase
ettepaneku seaduseks
muutnud. . . . . . . . . .
. Kõige suuremat vastuseisu on
teiste kirikute esindajad näidanud,
kes leiavad, et:, kui katoliiklased
pagulasvalitsus elab
Poolakad ysyvad praeguse rezhiimi kokkuvansemist
NEW YOR^ Täpselt keU 5 õhtupoolikul igd teh^^^
Eevad 16 eakat poolakat suur® mahagonlaua ümber Londoni kesklinnas. Nende üles­anne:
valitseda • Poolat, eksiiliso» kkjutab Londonis asiiiiv vabakutselme ajakü^ valitsuselt toetust saada,
_^ , • ' ' siis peaksid ka nemad saama. Kuid
IKobeirt l^nnger. katoliku koolidel onseUeksgaran-
Poola eksiilvalitsuse liikmed, ei me, et iseseisvat poliitikat peab praeguse eksiilvalitsuse eaka ilme f ö d S Ä ^ S u ? ^ ^ ^ ^^
saa palka. Enamus neist on sarnas- ajama oma rahaga Eksiilpeami- parast. ^^^^ ^ ^ ^ ^
test koosolekutest osa võtnud II mster, sõbralik poolakas, ei tee sa- - Ta uüeb, et viimaste aastate teisel religiöosel koolil pole olemas
maailmasõja lõpust sadik. Eksiilva- ladust tema val^^^^^ kontaktidest F^^^^^l ©^^^Po^^^ast lahkunud
litsuse president krahv Edwar.d Solidarsuse liikumise põrandaaluse palju väga hästi haritud öoori ^„ vo+Aifv,, wi/iA+/.afnn.ina/^innd
Raczynski teenis Poola suursaadi- osaga: Me aitame neid majandus- nimesi,
kuna Suurbritannias siis kui Natsi- likult. On olemas umbes 500 põ- kes on võimelised jätkama seda te-
Saksamaa väeüksused tungisid randaalust publikatsiooni ja nad gevust.
Poolasse 1. septembril 1939, vai- jõuavad kõik siia." - Sabbat usub, et kommunistlik
laudades II maaihnasõja. Hitlerile Poola eksiilvalitsus on kontaktis rezhiim variseb ühel päeval kokku. ^asšiMekatoliku k^^
Oli selleks vabad käed andnud N. 23 esindaja kaudu ligikaudu 12-e ja Poola taastab oma iseseisvuse, vastu oleksid mitte kristlikud
m, sõlmides 11^^
23. augustil 1939, Kolmanda Riigi- päritoluga inimesega mittekommu- mis on eksulis. Poola eksiilvalitsus .^^^ nemad on sellest valusa­ga
kurikuulsa Molotov-Ribbentropi nistlikus maaümaš. toimib siis ajutise, ülemineku valit- j^^. puudutatud; Kõrged vaimuli-pakti,
mille Ohvriks langesid mö- Olgugi, et ükski valitsus ei tun- susena, mitte teatud inimeste gru- j^^^ ^ olnud eriti teravate yäljen-üevõrra
hiljem ka teatavasti Ees- nuste Poola eksiilvalltsu^t amet- pinä, vaid institutsioonina. Poola ^^g^^g^ g-^j^ vastu on sellele ol­ekult
(VaÜkau oli viimane, kes kontinuiteet kulgeb; läbi selle Lon- ^ k^katoliku fcooUde õpetajad,
lõpetas ametliku tunnustamfee doni valitsuse. Uue valitsuse juhti- ^^g^^j^ ^ nende vastuseis jää-on
katoliku koolide toetamine olnud
tegelikuks maksustamise vüsiks.
Praegune diskussioon on vaid selle
üle, kas sellise toetuse andmist tu­leks
laiendada ka kõrgematele
ti, Läti ja Leedu Vabariigid,
^,Mä olen ikka optimistlik," üt­les
president Raežynški ajakirjanik
Eringer'ile antud intervjuus.
; „Foola raliväls^n raskelt puifus-
^tatav;pähkel.*' ,••
E^inge^ütleb,etRaczynski onmär- nn paijuae aasiaie jüojisui. kõigile. Ajajooksul paljud õpetajad,
kimisväärselt selge mõistusegajar- ja Sabbatiüteluse kohaselt on nad Lõpetuseks nendiksime, et pn paremad õpilased ja nende vane-yestades
tema 93-me/eluaastat. ka kontaktis oma asukohamaade olemas ka Eesti Vabariigi ekšiilva- jj^^d lahkuksid avalike koolide süs-
PoPIa eksiilvalitsus Londo^^^ valitsustega. litsus, mis formeeriti oma praegu- t^Q^^ ja jätaksid ävalilisse koo-koösneb
presidendist, 12-st minist- Vahrfcorrad Briti: valitsusega on sel kujul 1950-aastate alguses ja ü^jesse ainult nõrgema edasijõud-rist
ja kolmest ministri'asetäitjast, ^^fe a^ub Rootsis. misega õpilased, kes pole leidnud
See on olnud opteseisijndis 1945.^^ loo: See eksiüvalitsuls põhineb konti- kohta erakoolides. ...
aastal 1963), on need eksiüva-deks saavad need mimesed, kes arusaamatuks
litsuse esindajad väga proml-töö^^^ Kardetakse, et. pi-ovintsi"'toetus
nentsed isikud poola rahvus- oh suveräänsuse sümbolite üleand- gJ,^J^QQ^^ võivat nõrgendada
gruppides Ühendriikidest kurn mine neile, mida on siin säilitatud koolide võrdseid võimalusi
lWisaama'ni • nii paljude aastate jooksul." i^Kmitn AioiArvireni «oi^nr? nr^o^^
aastast saadik, siis kui tookordsed • ,siis kui 1945. aastal meilt tun-liitlased
(tJhendriigid, Suurbritan- nustus ära võeti nõudis uus Vars-hia
ja N, Liit) arbitraarselt määra- savi saadik inglastelt, et nad lõpe^
sidvanietisšenue Poola vaH^ tegevuse. Välisminister
võttes tagasi oma tunnustuse Poo- vastas niiviisi: „Teie võib-olla ma­ia
riigi sõjaaegselt juhtkonnalt, letate, et; möödunud sajandil oH
nuiteedile, mis ulatub tagasi vii­mase
põhiseadusliku Eesti Va
. .Vümane kartus ongi juba põhjen­datud,
on küllalt vanemaid, kes on
bariigi peammistri WUhiotsa- oma lapsed välja võtnud avalikest
ffli, kes pääses vangistusest esi- kooUdest ja pannud erakoolidesse,
põrikogude^, okupatsiooni m^^^ on katoliku koolides põhjusta­aa!
staM940—1941 nud suured klassid ja ruumipuudu-kirjutab
Eringer, Eksiilvalitsuse on õpi-peaministefKa;
zimierz Sabbat iitles Ta kirjutas „Das tist lahkumise ajal septembris 1944 i^gte arv v^enenud ja õpetajaid
järgmist ajakirjanikule: i,Meie peä^ Kapitari", millel põhmeb teie e t tekkinud interregnumis peaminister on selletõttu vallandatud. Praegu
me ennast ^ainukeseks legaalseks, sistents. Meie ei seganiid teda ja Otto Tiefi valitsuse, mis sai aga on 3% ehk 55.000 Ontario õpilast
põhiseaduslikiiks Poola valitsuse me kavatseme jätkata Sama polii-avaUkult tegutseda ainult mõned erakoolides ja see arv suureneb,
Praeguna valitsus visati Poolale tikat." päevad enne Eesti taasokupeerimist kuna vanemad tunnevad et avali-kolme
välissaadiku poolt. Poolas ei
olnud mingeid yabUž valiinisi ja
tõenäoliselt ei saa ka neid olemas
kuna need pühiksid ära kommu­nistliku
võinm."
• Eringer kirjeldab seda, mida ta 1
nimetab Poola ^siilvälitsuse pri- 5 ;
Vaatseks maailmaks. S
Selle pieakprter asub elegantses S
hoones Londoni efeldusMvsesi
Belgravk räjo 1
See on tiikk; Poolast nägu tä eksis- =
teeris 46 aastat tagasi. Punased sa- i
metkardinad ja suured õlimaalid 1
elegantsetest Poola ohvitseridest 1
katavad hoone kõrgeid seinu. =
Poola eksiilvalitsusel' ei ole min- 1
git kontakti, ametiikkti või teistsu- |
gust, kindral Jaruzelski kõmmu- i
liistliku rezhiimiga. Siis kui üks- 1
kord Poola kommunistlik suürsaa- i '
dik Suurbritannias üritas osa võtta |
mingist 'üritusest Londoni Poola §
Khibis keelduti'teda seal västuyöt- | -
mast. Varssavi rezhiim omakorda |
mainib väga harva eksiilvalitsust. |
Kui seda siiski tehakse siis räägi- |
takse „reeturitest", kes on kuule- i
kad võõrastele võimudele, kirjutab g
Ermger. Sellele vastab eksiilvalit- i
suse peaminister Sabbat Järgmiselt: |
„Terve meie tegeyps on toetatud |
Poola. Rahvusfondi poolt, mis k^^ 1
gub raha i)Oola rahyusgruppidelt s
üle terve nkailma; Seda raba ei §• '
ole küllalt palkadeks, kuid piisa- 1
: vait meie tegeyuseks.^ Me oleme 1
Peaminister Sabbat ei ole mures N. Liidu poolt.
Austraalia eesti noorte ajaleht „Elagu!", mis ilmub pea­miselt
ingliskeelsena, väljaärvatud kokaraamatu osa ja mõned
teated, sai abipakkumise kodumaaltj Väliseestlastega Kultuuri­sidemete
Arendamise ÜMngiilt, kus oli öeldud:
5,§alme ühelt tuttavalt Sydneyst mõned numbrid Teie
kaastegevusel ilmunud lehest ELAGÜ!| mis olid üsna huvi­tavad
lugeda. Neist paistab, et kohaliku Austraalia elu ja
probleemide kõrval soovib toimetus jõudumööda pilku heita
ka kodumaa elule |a asjadele. Meil oleks hea meel, kui selles
õsals saalcsime lehe kokkupanijatele edaspidi kasulikud olla.
Esialgu saadame Teile mõned uuemad kodumaal ilmunud raa­matud
lahkeks tutvumiseks ja kui soovite, siis kaastöölistele
kinkimiseks. Kui Teil on mõni soov meilt edaspidi mõnda väl­jaannet
või perioodikat saada, siis andke seUest t^^
Teile Idrjatööis jõudu soovides
; :t)LO-KÖIT-.
Väliseestlastega Kultuunsidem Ühing
(Assoclations f or Cultura! Relations witfa Estpnians Abroad)
P.S. Teie^^^^te lehenumbrid on teretulnud, kui viitsite
,meidsaata."V'^--'...
Lahke pakkumine peab oleme tehtud juba mõni kuu ta­gasi,
sest 27. septembril vabanes Ülo Koit VEKSA esimehe
kohalt ja asendati Rein Arnoldi p. Freibergiga.
kud koolid ei suuda sellist haridust
anda, mida nad soovivad oma las­tele.
.
. Seda suunda saaks muuta kui
= avalikud koolid., enam. tähelepanu
S paneksid oma õppetöö parandami-s
sele. Leitakse, et siin oleks kooliju-
1 hatajaü ja õpetajail võimalus näi-
1 data, et avalikud koolid on süski
i suutelised küllaltki hinnatava hari-
5 duse tagamiseks. ... ..
= Teiselt poolt on leitud, et Ontario
i tuleviku kool peaks just olema ava-
= lik kool, kus kõik tulevikukavad
i oleksid arvestatavad Ontario mit-i
mekultuurilise ühiskonna vajadus-
I tega. Aga siingi on kohe valmis
I vastuväide, kuna paljud õpetajad
= on olnud vastu vähemüskeelte õpe-
I tamisele ja Siellest rohkeid tüliküsi-
I musi üles tõstnud... _... . ./ ..
g ; Ontario liberaalide valitsus ka-
1 vatseb asjaga edasi minna ja ka
I parlamendis. seaduseelnõu vastu
1 võtta. Ainus kurioosum kogu loo
1 juures on, et seniste lubaduste
I alusel palkasid katoliiklikud koolid
I juba uusi õpetajaid ja arvestasid
E suurema valitsuse toetusega,
i Selle juures ilmneb jälle' sallima-s
tuse vaim kristlike usumeeste va-s
hei. ühed kardavad teiste „vale-
I õpetuse" pärast, jättes meelsammi
I noored üma usulise kasvatuseta,
I kui et see antakse; teise kristliku
I kiriku hoolde ajal, kui maailmas on
_ I otse karjuv vajad^^
?ägä ettevaatU
Nr. 88
vi
i
i
VALVEARS*
30. nov Ja 1. dets.
dr. T. Maünets, tel. 4|
7. ja 8. dets,
dr. A. Rebane, tel. 4|
Tule.xiitcikaciso!
ÜEKN tlemaaihnset
dusfondi on 15. novembj
nud US$100.00 või suur]
tusega 128 kaascestlast
keskmine suurus on
Neile liitub hulgaliselt
tusL
Nagu teada, üks ki
Kaliforaiast c^tas eest
üleskutse, et kui käesolev
puks 250 eestlast ülemj
üks annetaks US$100.0|
kem, silš tema annetab
US$25,O0'0.OO Ülemaaih
YabadusfondÜe.
Selleks, et Ülemaäil
Vabadusfond võitos se^
omada, on veel tarvis li
kult mõtlevat kaaseesfl^
netaks US$100.00 vf
enne käcisoleva aasta
on üürike, tarvis tc
ÜEKN Ülemaailmse
dusfondi eeismärk sel
guda annetuste/pärane
US$100,000,00, teel
lisele eesmärgile. Iga
tamata suurusele, ou |
ning aitab eesmärgi sa^
Tü^
TEE KAASA!
Ülemaailmne Eesti
P.O. Box 23869, Was^
20026-3869
CBC kuues oi
kooride Yoistli
CBC on määranud
auhindadeks kuuenj
amatöörkooride võistij
ja teist auhinda on
500 dollari võrra, misj
auhinna ISOO-le doUai'
ha auhinna 1000-le dol
laulmisel võivad osal
koorid seitsmes kategj
koorid, noortekoorid,
segakoorid, täiskasvai
koorid, täiskasvanut(
meeskoorid (auhinnac
ditsionaalsed ja ei
kaasaegne koorimuusj
kategoorias võivad
eelpoolmainitud koori^
Lisaks eeUievale pi
hind parimini esitatu<
Sooviavaldusvorme^
võib saada kohaükesj
jaamadest yõi posti '
CBC National Radi(
för Amateur Choirs,
tion A, Toronto, C
Sooviavalduste esitai
tähtpäevaks on 14. ve
Võistulauimine algi
kui tasapinnal, kus kl
zhürii hindab sissesaf
tusi piirkondlikelt 1
lib välja kuni kaks
tegooriast.
Järgnevalt, rükli^
hindab neid salvestuj
ne zhürii, mis koosj
nada muusikuist kod
ja valib välja final
vestus! antakse edaj
ja prantsuse raadij
aasta sügisel. Nendj
nete põhjal valitaksi
CBC amatöörkpor
mõeldud koorilaulul
Kanadas ja selle
on Gilles Poirier
raadiovõrgust.
Lähemaks iiiformj
tage: Linda Litwf
work Promotion,
925-3311, extension
Iile ep
AtEENA,-
nik põhjustas yail
tähelepanu, väites
ka president Chr
on illegaalselt o
mispärast tema
sed pole kehtivad
seb otsuse peak
Presidendi valimi
obud palju kontr]