1984-07-19-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA E E S T I L E neljapäeval, 19. juulil 1984— 1 ^ July 19,1984 .Nr. 54
/saa/
USA Olümpiakatsevõištlusel juu-iils:
Los • Angelese Memorial Staa-
] dioiiil saavutati järgmisi tulemusi
,võitjate-poolt:
„•; -loo'M Gad Lewis 10,06. Maailmarekordi
• (9.93) omanik Smith
jäi neljandaks ja^ pääses selletõttu
'4 i\ 00 m teatejooksu meeskonda.
Evelyn Ashford
1
11;18. Tema nimel on 1^
iO,79, mis kaks sajandikku parem
kehtivast niaailmarekordist sakslan-
Ba Qõer'i nimel. Ashford katkestas
200 m jooksu, et jalga hoida
suuremast vigastusest.
. ,200' na':--; C.; £ewis —,. 19,86,
mis on USA rekordi lähedana
m --- EarlJbnes-- 1.43,74.
mis Oli ainult 2 sek. nõrgem inglase
Coe maailmarekordist.
^100 tõkkejooks G. Foster 13,21.
47.76, see oli Mosese 102-ne järjekordne
võit ja 27-es kord jooksta
alla 48.00.
Kohnikhüpe ^ €onley 17.52.
ÜSA fekördimees W. Banks läheb
kolmandat korda olümpiale; jäi
seekord koknandaks.
Kaugushüpe —r G. I^wis 8.71.
Lewiš'el on veel 19 cm puudu
Beamoni maailmarekordist, mis püsinud
aastast 1968. Nende kolme
• võiduga on Lewise shanss väga
8; mail algas Ateenast toodud
olümpiatulega jooks New Yorgist
Los Angelesesse. Esimese kilomeetri
jooksid tõrvikuga olümpia-kuulsuste
Jim Thbrpe ja Jesse
Owensi lapselapsed William Thqr-pe
jr. ja Gina Hemphill.
William ja Gina andsid, toimiku
üle 91-aastasele Abel Kiviat'iie,; kes
oli Stokholmis hõbemedalimees.
Loüisvilles, 27. mail kandis tõrvikut
Muhammad Ali, endine maa-ihnameister
poksis. Iga km tõrvi-küjoöksu
maksab $3000, mis läheb
noorte ja „händikäpp" sportlaste
abistamiseks.
Tõrvik saabub Olümpiamängude
avamisele 28. juulil pärast 14500
km pikkust teekonda.
Omaaegse Eesti odaviskekuulsu-se
Gustav Süle 20. mälestüsyõist-lustel
Tartus võitsid peaauhinna
ödavisikes naistest Raüi Kadarik
55.28 ja Maret Kalita 77;16-ga.
Aivar Ojastü jooksis 400 m 46,5
RobertKreem
Mälestusi © Tähelepanekuid •Otsinguid noorusaastaisl
VANDEGA SEOTUD
2371k.$15.—
; MüügÜ „YABA EESTLASE" talituses
ILMUS:
. EKBAUMI
LUULETUSKOGU
OHUMARGI ALL
Hind $10.- pluss saatekulu $1.75
Saadaval Vaba Eestlase talituses
; XXIV sfuveolümpiaäd toimub
17. sept.—2. okt. 1988 Soulis, koreas.
suur, et saada Jesse Owensi „troo-eipärijaks"
nelja olümpiakullaga.
PÕikreads 1. Eestlastele tuntud
koht Ontarios, 7. Inglise mehenime
lühivorm, 9. Abistage, 10. Saksa
marssal II maailmasõjas, 11. Jõud,
jaks, 12. Meiei esivanemate jalats,
13. Sepa töökoht, 15. Inglise riigimees
lähemas minevikus, 16. Kirjanik,
ajakirjanik, 19. Rikkus, 21.
Ontario järve naaber, 23. Albaania
pealinn, 24. Kuulus leidur, 27.
Aiatööriist, 28. Hommikuvalgus,
30. Gaudeamus.... — üliõpilaslaulu
algsönad, 31. Jõgi Venemaal,
32. Lahja, luine.
I; 1. Sellel, 2. Asjad, 3.
ühe saareriigi pealinn, 4. Eelmise
numbri aü küsitud lüma elanikud,
5. Lava kõrgem osa, 6. Aeglane,
unine, 7. Naljamäng, 8. Rohttaim,
teise nimega lõosihn, 13. Vajalikud
esemed söömisel, 14. Inglise kõrg-aadlik,
17. Esimene ,,kooi", 18. Vana
Testamendi prohvet, 20. Noor
mees, 21. Üksiklasel, 22; Kanada
algelanik, inglise keeles, 25. Looma
häälitsus, 26. Rooma keiser, 29.
• Jook." •
RISTSÕNANR.12e .•
LAHENDUS
8.—
6.
6.—
Isamii. •alul peetud
lust.
havipMgivõistlusest vStüs osa arvukalt kalasportlasi. Pildil kalasportlased pärast võist-
Foto: Tommy Tomsofl
% 1. Jäik, 5. Kaks, 9.
Los, 12. Nisa, 13. Oboe, 14. Oda,
15. Eres, 16. Lalo, 17. Rid, 18.
Kumla, 19. Edna, 20. ETK, 23.
Isu, 24. Vi, 25. Siim, 27. Autentne,
32. Tiraad, 34. Ateena, 35. Ar-ao.
Raag, 37. ^Ring, 38. Te, 39,
Luu, 41. Ena, 42. Mõru, 45. Kamin,
47. Iha, 48. Läti, 49. Irin, 53.
Nii, 54. Sten, 55. Nobei 56. Ene,
57. Otse, 58. Gent.
FüstreadJ 1. Jne, 2. Air, 3. Ise,
4. Kask, 5. Kolmsada, 6. Abaluu,
7. Kola, 8. Seo, 9. Lord, 10. Odiji,
11. Sada, 19, Einer, 20. Esta, 21.
Tiir, 22. Kirn, 24. Vet, 2ö. Maotu,
28. Tagumme, 29. Teie, 30. Nnnn,
31. Eaga, 33. Are, 36. Alates, 40.
Ui, 42. Mine, 43. õhin, 44. Raie,
45. Kätt, 46. Ning,'50. Roe, 51.
Ibn, 52.Net.
MAÄIUAMAA kirjastusel ilmunud
raamatud miiiigil Vaba Eestlase talituses
Ifiri XJhiotsa MEestbgte lepfagod TÖ«r&ites&
tejandr ...........^
Uka Maasing „Udn Toonela |5elt** . .
Ukö Maašiiig ^Piiridele Pyydcs**
npöety estoiii<< — eesti hnde antoloogia itaaiia keelefl
Kaljo Lepik — Death has a Ghild'8 Eyes
Salasoo ^ Salo— Yftiii-Eesti perioodika . . . . . . .
V. Salo — Riik }a Wrikod .
Anffihnmg zn Aer Etniscfaen Spnidi (Esimene kats®
ee^ keele grammatika Ja sSnaraamatn koostamiseks
H. StahU sülest aastal 1637) . :
Reedik WiUem Wilmanni ,;Vali^id«
Blaise Pascal — Mõtted ... ...
Antoiüo Possevino — Kiri Mantova hertsogil
Arno VUialemm — Kunstnik eesti kirjanduses
Aarand Roos —- Juntide knningas Tallfamas ...
flona Laaman — Üks üsna kerge haigus
Kaugver — 40 kOünalt .. . .. ..
R. Tagore — PuuyOJapSim . . .
A. Roos — Jumalaga, Kail! Ja Erzi^rnm^....... ..
PLUSS SAATEKULU 50 c IGALT RAAMATULT
4.—
6—
6.—
6^
6.—
ANDRES KÜNG
Kirjastus Väli&^d^tt & EMP
3lllk.Hind$14.eob^^^
ajakirjaniku teos põhineb laialdasele allikmaterjalQe. Ta
tnalüüsib Soome sise- ja välispoliltSLat, riigi tänapäevast olukorda
Ja suunda, Nõukogude Uidu Soi^me-polÜtikat, Soome Taltt-sust
presidendist parteielunl ja palju muud, tuues Soome saatusest
huvitatud lugejaile palju uusi andmeid.
Müügil Vaba Eestlase talituses
IHiyitHWIHttmiUllHIHiHilUlHIHUiUIW
agent, võib-ölla ise tollest asjaolust
ainult pooleldi teadlik ~ ja et
ma antikapitalistlike 'kirjutiste eesmärgiks
Wall Sreefi; seisukohalt
oli: levitada seda väärtuslikku
mafksistlikku müüti,, mille kohaselt
kapitalism i>n alaliselt šõjava-hekorras
kõigi sotsialistlike revolutsionääridega.
..
Siia 1'õppü lisatud tükike originaalset
ingliskeelset teksti:
Soviet Government desire Gua-rantee
(sic) Trust Company to be-comefiscal
agent in United States
for all Soviet operations and con-templates
American purchase Ees-tibank
with a view to complete
linking of Soviet fortunes with
American finaneial interests.
•William H.-.Coombs,Vr^^^
to the U.S. embassy in London,
June 1, 1920 (U.S. State Dept.
Decimäl Füe, 861, 51/752,
WALI. STREET JA
•.;:Kui .Reed' 1918. aastal^ USA-^e.
' tagasif^ördumisel raskustesse sattus,
kuna ametivõimud olid tema
Venemaalt kaasatoodud kastitäied
• pabereid kinni pidanud, siis oli
Äfijiericaii International Corp, täidesaatev
sekretär William Sänds
šeCj kes tolle tuntud ameerika
bolsfeevikü abistamiseks oma isikliku
prestiizhi mängu pani.
19. mjärtsÜ 1920 J Ä Reed arreteeriti
Turus Soome politseivõimude
poolt Tema juurest leiti inglise,
Ameerika ja Saksa valepassid,
teemante ja suured summad raha,
Ta reisis valenime aU (Casgomi-propagandakirjandust
ja üht filmi.
Jällegi oli William Sänds see, kes
appi ruttas kinnitusega: „Mina tündr
sin John Reed'i isiklikult". Ka
HarryHopkins (tuntud Nõukogude
agent hilisemas Röoseveldi administratsioonis)
saatis telegrammi,
nimetades Reed'i oma heaks sõbraks:
Soomlastel ei jäänudki lõpuks
üle muud, kui Reed jällegi
lahti lasta.
Jääb üle küsida: mis põhjusel
oldi Wall Streefil mi väga huvitatud
ühe Nõukogude Venemaa
agendi vabaks laskmisest? — Üks
tõenäoline võimalus on, et John
Reed oli esmajoones just Morgani
Nõiikogude valitsus avaldab soovi,
et Guaranty Trust Co. hakliaks
kõigi Nõukogude finants-operatsi-oonide
agendiks Ameerika ühendriikides
ja vaatleb võimalust, et
Ameerika ostaks ära Eesti Panga;
selles perspektiivis, et viia lõpule
Nõukogude õnnerikka tuleviku üh-telülitamist
Ameerika finantsiliste
huvidega.
(Väljavõte WiHiam K Coombsl
rapordist Ühendriikide saatkonnale
Londonis, 1. juunil 1920). r
Aastal 1918 oli sovettide vÕim
kehtiv ainult Ühel murdosal Venemaa
pinnast. Punastel oli hulgaliselt
sisemisi ja välismaiseid prob-
" laud territooriumi
vallutamiseks välismaiseid
relvi, importeeritud toiduaineid,
välismaist finantsilist toetust
ja diplomaatilist tunhüstüst; äga
üle kõige, väliskaubanduse ellukutsumist.
New Yorgi pankurid ja advokaadid
pakkusidki neile olulist,
ja mõnel juhul isegi kriitilist abi
kõigi nende vajaduste rahuldamiseks.
1918. ä. lõpupoolel Sovett Büroo
juures ametis olnud bolshevike
tehniline .ekspert professor Lomonossov
(hilisem raudteede .komissar
N. Liidus) jäi New Yorgis hätta
rahapuudusel. Tollal igasugune
bolshevike fondide sissetoomine oli
rangelt keelatud. Sellest ajast on
säilinud üks USA Kohtuministee-riumi
kiri Riigiministeeriumile, milles
taotletakse Lomonossovi abistamist
ühe prominentse notarifirma
algatusel New Yorgist. Kirjas märgitakse,
et „kuigi prof. Lomonossov
oma kõnepidamistel on üles
kiitnud bolshevüce! eesmärke, ta ise
ikkagi ei ole bolshevik..." See
juhtum lõppes niiviisi, et USA administratsiooni
kõrgemate. tippude
kaasabil võimaldati Lomonossovüe
suurema rahasumma ($25.000)
kättesaamine ühe bolshevike spiooni
vahendusel Skandinaaviast, kelleks
oli Michael Gruzenberg ^
just enne seda „ohthku bolshevist-liku
agitaatorina" Norrast Rootsi
Tung Venemaa turgude vallutamiseks
ei andnud Wall Street'i finantseerijaile
rahu. Nende eestvedamisel
moodustati 1. mail 1918
organisatsioon nimetusega „American
League to Aid and Cooperate
with Russia", mille presidendiks
pandi John Hopkins Ülikooli president
dr. Frank J. Goodnpw. Asepresidentideks
William Boyce
Thompson, Oscar S. Straus, James
Durican ja Frederick C. Howe, Juhatusse
neli senaatorit (CFR esm-datud!),
paar kongressimeest ja rida
suurärifirmade esindajaid, alates
Henry Ford'iga. Lõpuks mõni
tuntud sotsialist ja viimasena
ameerika kommunist Lincoln Stef-fens.
; " [
Selle organisatsiooni programmis
peeti tähtsaks „ametliku Venemaa
osakonna" loomist USA vaUtsuse
juurde, mida juhiksid tugevad
mehed", kutsudes „Vene küsimuse"
uurimisel abiks ülikoolide ja
teaduslike organisatsioonide esm-dajaid,
kes koordineeriksid ja
ühendaksid organisatsioone Ühendriikides
„Venemaa kaitseks" ja
mõndagi muud. Selle täidesaatev
komitee lõpuks võttis vastu reso-^
lutsiooni, milles toetati president
Wilsoni poolt Moskvasse Sovettide
kongressile läkitatud sõnumit ja
avaldati omapoolset poolehoidu
uuele Nõukogude Venele...
Bolshevike abistamist õigustati
1918 aastal vajadusega võita sõda
ja takistada sakslasi Venemaad
ekspluateerimast. Seda argumenti
kasutasid ka „Punase Risti missiooni"
eestvedajad Thompson ja
Robinsi Isegi USA saadik Francis
oma staabiga 1918. a. juunis Venemaalt
tagasi pöördudes soovitas
tungivalt president Wilsonil Nõukogude
valitsust tunnustada ja
abistada* Need usalduslikud nõuanded
„lasti lekkida" ajakirjandusse
ja leidsid laialdast avaldamist
Üle kõige levitati hoiatusi, et Nõukogude
rezhiimi tunnustamisega
viivitamine võimaldaks sakslastel
Venemaal reaktsioonilist ja kontr-revolutiiiioodilist
liikumist arendada.
Valestatistikat kasutades väideti, et
90 protsenti Vene elanikkonnast
olevat nüüd punase valitsuse poolehoidjad;
ja et ülejäänud^ 10 protsenti,
„koosnedes endistest' maaomanikest
ja valitsenud klassist..
loomulikult olevat uue korra vastased.".-
.
Vahepeal majanduslikud olud
Venemaal olid langenud kriitilisse
faasi ja kommunistliku partei plaa-nijad
jõudsid äratundmisele, et
koQstöö kapitalistidega oli saanud
möödapääsematuks vajaduseks. Nii
ütles "Lenin künmenda parteikongressi
ees:
„Ilma kapitali appi võtmata,
meil pole enam võimalik proletariaati
võimul hoida sellel uskumatult
mineeritud maal, kus rahva suur
enamus koosneb niisamuti mineeritud
talupoegadest... On selge, et
selle abi eest kapital pigistab meist
välja sajad protsendid. Sellest peame
aru saama! Sellepärast, kas seda
tüüpi majänduslised relatsioonid,
või siis üleüldse mitte mida-g
i . . ."
Aga Leon Trotski kostnud selle
peale: „Mida me siin vajame, on
ül^s organisaator — nagu Bernard
Bamch!" ,
(jfärgneb)
Jälgige
eesti
organisatsioonide
tegevust
VABA EESTLASES!
Nr. 54
Noorfetd
„Keva{
avaeta
ESTO-84
etendwlstc sai^jl
teteater piihaij
etendusega
kar Lutsu nu
kalise teose
mängitud koi
ajaU lavale n|
ku algas „
aastal Mari
kehastatud T|
luses on Jod
ka Riina Reis
„Kcvat!et"
samuti niitu
seerija töö
ning teosest
da võidakse
unistaja Am^
Raja Teelej
siis pcarõhkl
ja tegevusroj
Tootsiga. Igl
rõhutada crii]
lavaltpakuta^l
jundcid.
Endia Koi
draniatisccrii
Bavastus püüi
gc siiski välj
ja tembud^
elevust ja to)
de" tõelise tj
Kärped olj
kasuks, etem
aegade ja
kolDie(unniIi|
palju. Ära ji|
Lible ja t(
stseen, mis
midagi juure
lest näidendi
pole, samufi
ka mõndagi
Lavastaja
valmistatud
ka ajakohas^
did, oli nUi((
re (egefask<
foo.
taicnduskcskl
praegused jal
ja kuigi lavj
nad head
liikuma panj
ga.
Oli tore, 4
sid tõeliselt
toetasid caki
miscl lavaU
näitlejad. ^
nuks. Kuuld
noorteetcndij
pub, oli harij
leoliipursked
välja toodu(
ga. Nii tegel
täissaal vaa(|
sId eltekand
dcndi teisel
Pildikesed]
askcldusist i|
koolitoas, lj
klassipingidJ
tahvel, vahel
sel ja vara
lõppes soojl
Igatsuslikult
kus Toots k|
likke „väiii
gab.
„Kevade"|
Tootsi niäni
KINl
H. L
INSUi
1482 01
(Batlj
Telefon
ChartI
181 Unfvt
Torontf
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 19, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-07-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840719 |
Description
| Title | 1984-07-19-06 |
| OCR text | VABA E E S T I L E neljapäeval, 19. juulil 1984— 1 ^ July 19,1984 .Nr. 54 /saa/ USA Olümpiakatsevõištlusel juu-iils: Los • Angelese Memorial Staa- ] dioiiil saavutati järgmisi tulemusi ,võitjate-poolt: „•; -loo'M Gad Lewis 10,06. Maailmarekordi • (9.93) omanik Smith jäi neljandaks ja^ pääses selletõttu '4 i\ 00 m teatejooksu meeskonda. Evelyn Ashford 1 11;18. Tema nimel on 1^ iO,79, mis kaks sajandikku parem kehtivast niaailmarekordist sakslan- Ba Qõer'i nimel. Ashford katkestas 200 m jooksu, et jalga hoida suuremast vigastusest. . ,200' na':--; C.; £ewis —,. 19,86, mis on USA rekordi lähedana m --- EarlJbnes-- 1.43,74. mis Oli ainult 2 sek. nõrgem inglase Coe maailmarekordist. ^100 tõkkejooks G. Foster 13,21. 47.76, see oli Mosese 102-ne järjekordne võit ja 27-es kord jooksta alla 48.00. Kohnikhüpe ^ €onley 17.52. ÜSA fekördimees W. Banks läheb kolmandat korda olümpiale; jäi seekord koknandaks. Kaugushüpe —r G. I^wis 8.71. Lewiš'el on veel 19 cm puudu Beamoni maailmarekordist, mis püsinud aastast 1968. Nende kolme • võiduga on Lewise shanss väga 8; mail algas Ateenast toodud olümpiatulega jooks New Yorgist Los Angelesesse. Esimese kilomeetri jooksid tõrvikuga olümpia-kuulsuste Jim Thbrpe ja Jesse Owensi lapselapsed William Thqr-pe jr. ja Gina Hemphill. William ja Gina andsid, toimiku üle 91-aastasele Abel Kiviat'iie,; kes oli Stokholmis hõbemedalimees. Loüisvilles, 27. mail kandis tõrvikut Muhammad Ali, endine maa-ihnameister poksis. Iga km tõrvi-küjoöksu maksab $3000, mis läheb noorte ja „händikäpp" sportlaste abistamiseks. Tõrvik saabub Olümpiamängude avamisele 28. juulil pärast 14500 km pikkust teekonda. Omaaegse Eesti odaviskekuulsu-se Gustav Süle 20. mälestüsyõist-lustel Tartus võitsid peaauhinna ödavisikes naistest Raüi Kadarik 55.28 ja Maret Kalita 77;16-ga. Aivar Ojastü jooksis 400 m 46,5 RobertKreem Mälestusi © Tähelepanekuid •Otsinguid noorusaastaisl VANDEGA SEOTUD 2371k.$15.— ; MüügÜ „YABA EESTLASE" talituses ILMUS: . EKBAUMI LUULETUSKOGU OHUMARGI ALL Hind $10.- pluss saatekulu $1.75 Saadaval Vaba Eestlase talituses ; XXIV sfuveolümpiaäd toimub 17. sept.—2. okt. 1988 Soulis, koreas. suur, et saada Jesse Owensi „troo-eipärijaks" nelja olümpiakullaga. PÕikreads 1. Eestlastele tuntud koht Ontarios, 7. Inglise mehenime lühivorm, 9. Abistage, 10. Saksa marssal II maailmasõjas, 11. Jõud, jaks, 12. Meiei esivanemate jalats, 13. Sepa töökoht, 15. Inglise riigimees lähemas minevikus, 16. Kirjanik, ajakirjanik, 19. Rikkus, 21. Ontario järve naaber, 23. Albaania pealinn, 24. Kuulus leidur, 27. Aiatööriist, 28. Hommikuvalgus, 30. Gaudeamus.... — üliõpilaslaulu algsönad, 31. Jõgi Venemaal, 32. Lahja, luine. I; 1. Sellel, 2. Asjad, 3. ühe saareriigi pealinn, 4. Eelmise numbri aü küsitud lüma elanikud, 5. Lava kõrgem osa, 6. Aeglane, unine, 7. Naljamäng, 8. Rohttaim, teise nimega lõosihn, 13. Vajalikud esemed söömisel, 14. Inglise kõrg-aadlik, 17. Esimene ,,kooi", 18. Vana Testamendi prohvet, 20. Noor mees, 21. Üksiklasel, 22; Kanada algelanik, inglise keeles, 25. Looma häälitsus, 26. Rooma keiser, 29. • Jook." • RISTSÕNANR.12e .• LAHENDUS 8.— 6. 6.— Isamii. •alul peetud lust. havipMgivõistlusest vStüs osa arvukalt kalasportlasi. Pildil kalasportlased pärast võist- Foto: Tommy Tomsofl % 1. Jäik, 5. Kaks, 9. Los, 12. Nisa, 13. Oboe, 14. Oda, 15. Eres, 16. Lalo, 17. Rid, 18. Kumla, 19. Edna, 20. ETK, 23. Isu, 24. Vi, 25. Siim, 27. Autentne, 32. Tiraad, 34. Ateena, 35. Ar-ao. Raag, 37. ^Ring, 38. Te, 39, Luu, 41. Ena, 42. Mõru, 45. Kamin, 47. Iha, 48. Läti, 49. Irin, 53. Nii, 54. Sten, 55. Nobei 56. Ene, 57. Otse, 58. Gent. FüstreadJ 1. Jne, 2. Air, 3. Ise, 4. Kask, 5. Kolmsada, 6. Abaluu, 7. Kola, 8. Seo, 9. Lord, 10. Odiji, 11. Sada, 19, Einer, 20. Esta, 21. Tiir, 22. Kirn, 24. Vet, 2ö. Maotu, 28. Tagumme, 29. Teie, 30. Nnnn, 31. Eaga, 33. Are, 36. Alates, 40. Ui, 42. Mine, 43. õhin, 44. Raie, 45. Kätt, 46. Ning,'50. Roe, 51. Ibn, 52.Net. MAÄIUAMAA kirjastusel ilmunud raamatud miiiigil Vaba Eestlase talituses Ifiri XJhiotsa MEestbgte lepfagod TÖ«r&ites& tejandr ...........^ Uka Maasing „Udn Toonela |5elt** . . Ukö Maašiiig ^Piiridele Pyydcs** npöety estoiii<< — eesti hnde antoloogia itaaiia keelefl Kaljo Lepik — Death has a Ghild'8 Eyes Salasoo ^ Salo— Yftiii-Eesti perioodika . . . . . . . V. Salo — Riik }a Wrikod . Anffihnmg zn Aer Etniscfaen Spnidi (Esimene kats® ee^ keele grammatika Ja sSnaraamatn koostamiseks H. StahU sülest aastal 1637) . : Reedik WiUem Wilmanni ,;Vali^id« Blaise Pascal — Mõtted ... ... Antoiüo Possevino — Kiri Mantova hertsogil Arno VUialemm — Kunstnik eesti kirjanduses Aarand Roos —- Juntide knningas Tallfamas ... flona Laaman — Üks üsna kerge haigus Kaugver — 40 kOünalt .. . .. .. R. Tagore — PuuyOJapSim . . . A. Roos — Jumalaga, Kail! Ja Erzi^rnm^....... .. PLUSS SAATEKULU 50 c IGALT RAAMATULT 4.— 6— 6.— 6^ 6.— ANDRES KÜNG Kirjastus Väli&^d^tt & EMP 3lllk.Hind$14.eob^^^ ajakirjaniku teos põhineb laialdasele allikmaterjalQe. Ta tnalüüsib Soome sise- ja välispoliltSLat, riigi tänapäevast olukorda Ja suunda, Nõukogude Uidu Soi^me-polÜtikat, Soome Taltt-sust presidendist parteielunl ja palju muud, tuues Soome saatusest huvitatud lugejaile palju uusi andmeid. Müügil Vaba Eestlase talituses IHiyitHWIHttmiUllHIHiHilUlHIHUiUIW agent, võib-ölla ise tollest asjaolust ainult pooleldi teadlik ~ ja et ma antikapitalistlike 'kirjutiste eesmärgiks Wall Sreefi; seisukohalt oli: levitada seda väärtuslikku mafksistlikku müüti,, mille kohaselt kapitalism i>n alaliselt šõjava-hekorras kõigi sotsialistlike revolutsionääridega. .. Siia 1'õppü lisatud tükike originaalset ingliskeelset teksti: Soviet Government desire Gua-rantee (sic) Trust Company to be-comefiscal agent in United States for all Soviet operations and con-templates American purchase Ees-tibank with a view to complete linking of Soviet fortunes with American finaneial interests. •William H.-.Coombs,Vr^^^ to the U.S. embassy in London, June 1, 1920 (U.S. State Dept. Decimäl Füe, 861, 51/752, WALI. STREET JA •.;:Kui .Reed' 1918. aastal^ USA-^e. ' tagasif^ördumisel raskustesse sattus, kuna ametivõimud olid tema Venemaalt kaasatoodud kastitäied • pabereid kinni pidanud, siis oli Äfijiericaii International Corp, täidesaatev sekretär William Sänds šeCj kes tolle tuntud ameerika bolsfeevikü abistamiseks oma isikliku prestiizhi mängu pani. 19. mjärtsÜ 1920 J Ä Reed arreteeriti Turus Soome politseivõimude poolt Tema juurest leiti inglise, Ameerika ja Saksa valepassid, teemante ja suured summad raha, Ta reisis valenime aU (Casgomi-propagandakirjandust ja üht filmi. Jällegi oli William Sänds see, kes appi ruttas kinnitusega: „Mina tündr sin John Reed'i isiklikult". Ka HarryHopkins (tuntud Nõukogude agent hilisemas Röoseveldi administratsioonis) saatis telegrammi, nimetades Reed'i oma heaks sõbraks: Soomlastel ei jäänudki lõpuks üle muud, kui Reed jällegi lahti lasta. Jääb üle küsida: mis põhjusel oldi Wall Streefil mi väga huvitatud ühe Nõukogude Venemaa agendi vabaks laskmisest? — Üks tõenäoline võimalus on, et John Reed oli esmajoones just Morgani Nõiikogude valitsus avaldab soovi, et Guaranty Trust Co. hakliaks kõigi Nõukogude finants-operatsi-oonide agendiks Ameerika ühendriikides ja vaatleb võimalust, et Ameerika ostaks ära Eesti Panga; selles perspektiivis, et viia lõpule Nõukogude õnnerikka tuleviku üh-telülitamist Ameerika finantsiliste huvidega. (Väljavõte WiHiam K Coombsl rapordist Ühendriikide saatkonnale Londonis, 1. juunil 1920). r Aastal 1918 oli sovettide vÕim kehtiv ainult Ühel murdosal Venemaa pinnast. Punastel oli hulgaliselt sisemisi ja välismaiseid prob- " laud territooriumi vallutamiseks välismaiseid relvi, importeeritud toiduaineid, välismaist finantsilist toetust ja diplomaatilist tunhüstüst; äga üle kõige, väliskaubanduse ellukutsumist. New Yorgi pankurid ja advokaadid pakkusidki neile olulist, ja mõnel juhul isegi kriitilist abi kõigi nende vajaduste rahuldamiseks. 1918. ä. lõpupoolel Sovett Büroo juures ametis olnud bolshevike tehniline .ekspert professor Lomonossov (hilisem raudteede .komissar N. Liidus) jäi New Yorgis hätta rahapuudusel. Tollal igasugune bolshevike fondide sissetoomine oli rangelt keelatud. Sellest ajast on säilinud üks USA Kohtuministee-riumi kiri Riigiministeeriumile, milles taotletakse Lomonossovi abistamist ühe prominentse notarifirma algatusel New Yorgist. Kirjas märgitakse, et „kuigi prof. Lomonossov oma kõnepidamistel on üles kiitnud bolshevüce! eesmärke, ta ise ikkagi ei ole bolshevik..." See juhtum lõppes niiviisi, et USA administratsiooni kõrgemate. tippude kaasabil võimaldati Lomonossovüe suurema rahasumma ($25.000) kättesaamine ühe bolshevike spiooni vahendusel Skandinaaviast, kelleks oli Michael Gruzenberg ^ just enne seda „ohthku bolshevist-liku agitaatorina" Norrast Rootsi Tung Venemaa turgude vallutamiseks ei andnud Wall Street'i finantseerijaile rahu. Nende eestvedamisel moodustati 1. mail 1918 organisatsioon nimetusega „American League to Aid and Cooperate with Russia", mille presidendiks pandi John Hopkins Ülikooli president dr. Frank J. Goodnpw. Asepresidentideks William Boyce Thompson, Oscar S. Straus, James Durican ja Frederick C. Howe, Juhatusse neli senaatorit (CFR esm-datud!), paar kongressimeest ja rida suurärifirmade esindajaid, alates Henry Ford'iga. Lõpuks mõni tuntud sotsialist ja viimasena ameerika kommunist Lincoln Stef-fens. ; " [ Selle organisatsiooni programmis peeti tähtsaks „ametliku Venemaa osakonna" loomist USA vaUtsuse juurde, mida juhiksid tugevad mehed", kutsudes „Vene küsimuse" uurimisel abiks ülikoolide ja teaduslike organisatsioonide esm-dajaid, kes koordineeriksid ja ühendaksid organisatsioone Ühendriikides „Venemaa kaitseks" ja mõndagi muud. Selle täidesaatev komitee lõpuks võttis vastu reso-^ lutsiooni, milles toetati president Wilsoni poolt Moskvasse Sovettide kongressile läkitatud sõnumit ja avaldati omapoolset poolehoidu uuele Nõukogude Venele... Bolshevike abistamist õigustati 1918 aastal vajadusega võita sõda ja takistada sakslasi Venemaad ekspluateerimast. Seda argumenti kasutasid ka „Punase Risti missiooni" eestvedajad Thompson ja Robinsi Isegi USA saadik Francis oma staabiga 1918. a. juunis Venemaalt tagasi pöördudes soovitas tungivalt president Wilsonil Nõukogude valitsust tunnustada ja abistada* Need usalduslikud nõuanded „lasti lekkida" ajakirjandusse ja leidsid laialdast avaldamist Üle kõige levitati hoiatusi, et Nõukogude rezhiimi tunnustamisega viivitamine võimaldaks sakslastel Venemaal reaktsioonilist ja kontr-revolutiiiioodilist liikumist arendada. Valestatistikat kasutades väideti, et 90 protsenti Vene elanikkonnast olevat nüüd punase valitsuse poolehoidjad; ja et ülejäänud^ 10 protsenti, „koosnedes endistest' maaomanikest ja valitsenud klassist.. loomulikult olevat uue korra vastased.".- . Vahepeal majanduslikud olud Venemaal olid langenud kriitilisse faasi ja kommunistliku partei plaa-nijad jõudsid äratundmisele, et koQstöö kapitalistidega oli saanud möödapääsematuks vajaduseks. Nii ütles "Lenin künmenda parteikongressi ees: „Ilma kapitali appi võtmata, meil pole enam võimalik proletariaati võimul hoida sellel uskumatult mineeritud maal, kus rahva suur enamus koosneb niisamuti mineeritud talupoegadest... On selge, et selle abi eest kapital pigistab meist välja sajad protsendid. Sellest peame aru saama! Sellepärast, kas seda tüüpi majänduslised relatsioonid, või siis üleüldse mitte mida-g i . . ." Aga Leon Trotski kostnud selle peale: „Mida me siin vajame, on ül^s organisaator — nagu Bernard Bamch!" , (jfärgneb) Jälgige eesti organisatsioonide tegevust VABA EESTLASES! Nr. 54 Noorfetd „Keva{ avaeta ESTO-84 etendwlstc sai^jl teteater piihaij etendusega kar Lutsu nu kalise teose mängitud koi ajaU lavale n| ku algas „ aastal Mari kehastatud T| luses on Jod ka Riina Reis „Kcvat!et" samuti niitu seerija töö ning teosest da võidakse unistaja Am^ Raja Teelej siis pcarõhkl ja tegevusroj Tootsiga. Igl rõhutada crii] lavaltpakuta^l jundcid. Endia Koi draniatisccrii Bavastus püüi gc siiski välj ja tembud^ elevust ja to) de" tõelise tj Kärped olj kasuks, etem aegade ja kolDie(unniIi| palju. Ära ji| Lible ja t( stseen, mis midagi juure lest näidendi pole, samufi ka mõndagi Lavastaja valmistatud ka ajakohas^ did, oli nUi(( re (egefask< foo. taicnduskcskl praegused jal ja kuigi lavj nad head liikuma panj ga. Oli tore, 4 sid tõeliselt toetasid caki miscl lavaU näitlejad. ^ nuks. Kuuld noorteetcndij pub, oli harij leoliipursked välja toodu( ga. Nii tegel täissaal vaa(| sId eltekand dcndi teisel Pildikesed] askcldusist i| koolitoas, lj klassipingidJ tahvel, vahel sel ja vara lõppes soojl Igatsuslikult kus Toots k| likke „väiii gab. „Kevade"| Tootsi niäni KINl H. L INSUi 1482 01 (Batlj Telefon ChartI 181 Unfvt Torontf |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-07-19-06
