Vaba eestlane , July 19, 1984

              Becond ddgs
nmiibes- —> 10^9
ELMÜl IGAL TEISIPÄEVAL
. JANEUAPÄEVAL
Nr. 54 (3071) XXXffl aastakäik Neljapäevalvl9. juidü 1984 - - t ^ ^ july 1984 Üksiknumbri hind 70 een^
ESTO-nädalä teise olid ESTO
Harboiir Castle Cõnvention ruumis paarituhande osavõtfaga, reedene
EiSTQ^V^^ Imnl 14000 j^^ umbes 10000
osavõtja ja tegelasega. Ka viimane suuj^em sündmus — rahvapidu, tÕI,
' vaatamata^^^^^^^l^^ üle 6000 peolise. Pidulis-tele
oli tekkinud tume, nagu ei ^afeki enam sõbralikust koosolemisest
;-'-eemale; jäädar'^:
Osavõtjate hulgas oli Žca Öiitario
peaminister William Davis.
räevasel ballil tuli lõplikult Defileel marssisid areenile Kalev
valimisele kä Miss ESTÖ 198 Sault Ste. .Marie
maade kandidaatide hulgast. Kän- .võimlejad, Mälmö-flickorna, Idla-dideerisid
Kristi Ijüdigl ja Maarit girls, USA-st Metro Estonian
Vaga Kanadast (liksidar^teine^ võimlejaid
neosast), K^^^ Nymah ja Laine USA-st ja Montreali Questo Rhyth--
Eaks Ex)tsist> T^inä Taagepe^^^ ja mics grupist.
Karin Anriüst^ oli Albany-
Ottas Austraaliast ja Tiiu Ka^^ Scheneetady'st, Buffalo „Vikerkäa-
Inglismaalt.: Zhüriisse küuhisid Uly re"y Baltimore „Vanaranna", Chi-
; Aiexande Leek,; R i ^ Golumbus/Ohio
Norvell, Tony O^Donahue ja Silvia ,,Tarvastu", Connecticuti „Jaanik",
Reimän-trei,> EŠTO 1972 aegne Göteborgi „Põhjala" ja „Veski-
Miss Esto. r ^ mäe", Lakewoodi Eesti Rahvatant-
WKandidake tutvustati balMkld^^ sijacl^ Londoni E. S. rahvatantsu­des
; ja hiljem rahvai-õivasteSvPub-nihm, Los Angelese „Kivikasukas",
likule tehti teatavaks missi valimise Montreah ,,Kuppari", New Yorgi
protseduur, nende asukohariikides. Eesti Kopli rahvatantsurühm ja
• ET üSCTTOr t -nad^l1a - .j ool k-s/u l on :. ^n ad ^ " vikat",'
võtnud osa mitmeist üritusist ja
neid onimitmel pool tutvustatud,
OMahoma/Dallalse Tahvatantsa-jad,
Portlandi E. S. Rahvatant­surühm,
San Francisco „Kulla-värava",
iSeattle «Mürakarud",
5,Kassari'* ^Sfokholmist, . Sydney
sjVirmalised",
küš zhürii -on arvestanud nende
esinemisi./-
Enne lõpliku otsuse tegemist
esitati kandidaatidele küsimusi, kas
EŠTO ja sarnased üritüšed^^b^ „Kungla" ja T.E.S. täien-säd,
kulclas fotvustada eestlust ja, duskesfckooli-^rahvatantsijad, Van-mis
on ESTO-84ajai jätnud ne^ couveri E. šr l^atantsuriihm ja
sügavamamulje?. Neile vastasid Vancouveri noorterühm „Sääsed"
kõik ühel Või teisel viisil, -et ESTÖ- ja Washingtoni E. S. rahvatantsu-
84 ön jätnud heile muljeid just rühm. Kokku tõusis rahvatantsijate
eestlaste arvukuse ja rahvusliku si- arv kolmesaja lähedale,
šu tõttu* mispärast need on väga • Teadustaja A. Raudsepp märkis
tähtsad meie ühiskonnas. Noortele defilee lõpul, et idla-gü*ls kandsid
ön selgunud ka inimestena eestlaste lippu, mille all nad esinesid esma-sõbralikkus,.
kuid nebdega suhtle- kordselt Rootsi suurel spordipidüs-miseks
on tähtis, et kokku saadak- tusel Lingiaadil 1949 Stokhohnis.
se ja räägitakse eesti keelt. Aust- Enne lavastuse d E.
raaliast tulnud Silja Ottasele oli see V. aupeakonsül L Hemsoo, öeldes
ohud patriotismi äratajaks kui kogu ESTO-841«>hta, et seda saab
lauldi ,,Kaunistagem eesti kojad"; juba nüiid õnnestunuks pidada ja
siis ta oli tundnud, et selles mee- võime ühiste tunnete tugevdami-leolus
oli midagi enamat kui tava- seks tunda nüüd veel eesti noorte
Ust paixiötismi. Kuid teised leidsid liikumise; rõõmu kahel alal.
märkimisväärseks ka sündmuste
Vaade osale ESTO-84 vabadlusEÖude deimonstetsiooniSe Toronsto- raekoja esisel. Valsakul
• semule ring Muhu rahvarõivalst,
näidates mooduseid, mis võima­likud
tantsijate ja etnograafilise
materjali oskuslikust kasutami-
• • sest. • •
Tui j aku ajal kandis osa meestant­sijaid
õlul õUevaate, nalstantsijad
selle järel praevaagnaid. Kord moo­dustus
tantsijaist nimi EESTI, kuid
see ei suutnud mõju' avaldada, ku­na
valgus anti ainult lava kesk-kultuurilist
aspektid Maarit Vaga
tundis end EST0'1 nägu suure pe­rekonna
liikmena, kest peab vahe­tevahel
teistegaikokku saama ja se-
Ta avaldas kõigile eri maade rah-vatantšujuhtidele
tänu, kuid tõs­tis
eriti esile võimlemise üldjuhi
Evelyn Koopi ja rahvatantsu
da traditsiooni peavad noored, kui • ^üldjuhi Härnald Toomsahi, kelle
nad vanemaks saavad, edasi viima. «'"^ yaÄtus suprsimdmuse:
Zhürii tegi oma valiku, kelleks
oli Silja Ott^Austräaliast,^^^^^^^^^^^^^S
keUeie Mifei ESTO-SO — Helle ^Ügis, kus ikka veel tunnustatakse
ieithäm üle andis neU aastat te- Ee^^
ma käes olnud tütü Ja ESTO-84 sündmus meie maale.
MajandiB^ f Ontario peaminister W. Öavis
Valge ulatai^ ! üle ümbriku, ütles kõigile tere tulemast ja aval-
$50Õ-ga. das rõõmu, et eestlased on valinud
^ ' oma pidustuse asukohaks Ontario.
Noore ja säravasihnalise eesti tü-Xui ESTO-84 aupatroon, ta soovis,
tarlapse silmades siittis rõõmus sa^ ükskõik kuskohast tulnud mõistak-dehis.
sid, et see provints on pühendunud
Ballil esines P. Kopvillemi an- i^ultuurile ja demokraatiale. Eestla-sambel.
Kahjuks oh (voimendajate sed on toonud kaasa väärtusi nagu
müra nii tugev^ ^t peolistel pplmid perekonnaühtsus ja põhiline demo-
Võimalik sel ajal vestelda ja paljud kraatlik vaim. Kes kunagi on olnud
lahkusid eesruumidesse. Ka pli saal ^^bad, nagu eestlased, need' säilita-millegipärast
niv häniar, et polnud vad oma kultuuri ja keele. Tuleb
ilmalik ühtki tyttäv^tu^^^^ et vabadus pole antud
kui mitt^ kogemata kokku ei saa- inij^ vaid selle põ-düd.
ESTO baUü oli siiski ballilise. hiahiseid ja printsiipe tuleb kaitsta,
tegevuse ^ kõrval ka kohtumiskoha siin Ontarios, eesti päritoluga kä-otstarv^
eri maailmaosadest sa§ibu- nädalased on sekkunud igas aspek­tis
kanada ellu ja on olnud edukad
igal alal, mida nad on valinud.
Kaua elagu Eesti! lõpetas peami­nister
Davis;
nute vahel.
Kava algas Elna. Libe ja Andres
Raudsepa leelutamisega jä Estonia
koor laulis „Seal kus Lääneme^
l^VAIVy^^l^ULAVASOT i
Reedeseks suürÄdmuseks oli
Ep VISIOONI ,nime^ kandev ^ . ^ ^^^^
rahvatantsijate Ja võimlejate.hvas-^^^^^^^
tus. Seda^musn^^^^^^^ kirevaid; tantsijate
; reklameeritud vpimalm vc^- ^^^^^^^ ja pannes voogama sadade
rastele eesti k u t o ja ees aste t^^^^^
gevust üldse tutvustada, selleparast ^ ^ . -
tõidki ee^tte^ sõpru -
kaasa ja osavõtjate üldarv koos te- Kord mooduštuls keskmise ringi
tõusis' i4CK)0.1äM
•üldse võinuks enam valgust olla.
Viis kanada tv-jaania reporterit
lahkusid oma aparaatidega, kuna
nad ei saanud eesti rahvarõivaste
kiidetud värviküllust vähese val­gustuse
tõttu fiknida.
Rahvatantsulavastus oli koosta­tud
grupiti, mida kahel juhul eral­dasid
Estonia koori esinemine R.
Toi juhatusel, teistel juhtudel võis
kavalt näha, et programm moodus­tus
tantsudest, mis kandsid alapeal­kirja
„ M e tuleme",. „Paista jälle
lahke päike", „Endale^ rõõmuks",
„Me oleme tõusev sugu", „Isamäa-le
iluks" ja ,,Eesti elab"; viimase
rõhutamiseks pandi punkt tuljaku-ga,
mille hoogsa lõpu, tütarlaste
ülestõstmise mõju kahandas valgu­se
äravõtt.
• Kindlasti mõjutas esinemise taset
eelmiste väga vajalike proovide vä-
'hesus jä eri gruppide ühtesulataini-seks
vajalik aeg. Kuid üldpilt, eriti
kõrgemailt istmeilt, jättis vaatajaile
teadmise, et meil on noori, kes vil­jelevad
eesti kultuuripärandit ja
võivad ka muudki teha eesti prob­leemide
lähendamiseks.
EStO VIM^ON^^•^^^^^ >
VÖBILEMISLAVASfUS „ME1I**
ESTO VISidÖNI teise poole
moodustas võimlemise kava, millele
pealkirjaks 'oli antud „Meri". La­vastaja
oli Evelyn Koop, assisten­diks
Karen Viinamäe, lastekava
üldjuhid Reet Leesmcnt-Altosaar ja
Heli Oder, spetsiaalse muusika pii
kirjutanud Armas Maiste, valgus­tuse
eest hoolitses Harri Kivilo.
Võimlemislavastuses olid kaastege-
-Estieime,
na, Idla-girls, Ritmika^ USA võim­lejaid
ja Qüesto.
Vabaliikumisega taheti matkida
lainte alalist lükumist, kus võim-lemisvahendite
abil kirjeldati mere
tujusid. Liigne hämarus ei lasknud
liikumise efekte siiski maksvusele
pääseda ja.mõned kurtsidki,
et neid on kuteutud valguspeole,
kuid miks see oli muudetud pir
meduspeoks.
Lavastuses oli mere efektsuse saa­vutamiseks
kasutatud udu,: aga udu
tõuseb merepinnale aovalguses,
mitte ööpimeduses. Küll olid väga
efektsed pimeduses hõõguvad lin­did,
mis kirjeldasid lainetes olevaid
meretulukeste liikumist ja tormi­list
merd. :
Lavastuse lõpul toimus defilee
sini-iriust-valge juubelilipuga, aree­nile
kogunesid nii koolinoored ja
rahvatantsijad, ette kutsuti lavastu­se
juhid Evelyn Koop ja Härnald
Toomsalu, kellele rahvarõivais
noored andsid tänutäheks suured
lillesülemid.
Juulikuine Toronto oma kuumu­sega
inuutiä Maple Leaf Gardeni
yäga kuumaks ja istujaile ebamuga­vaks,
eriti kurtsid vanemad inime­sed
väsimuse pärast. See tingiski,
et järgmisel päeval, kui: samas ko­has
oli laulupidu, jäid mõned kar­tusest
tulemata. Kuid ruum oli see­kord
hoopis õhurikkam.
Laupäevane laulupidu andis ko­guni
parima suurürituse ilme ja
mulje kuni 10000 osavõtja ja tege-lasega.
Kõik möödus viivitulsteta ja suju­valt
nagu üks kontsert peaks ala-
' ii minema,:^ ;
Väga värviküllane oli lauljate de­filee,
koor koori järel marssisid
oma lippudega läbi areeni,, et tei­selt
poolt uuesti ettenähtud kohta­dele
asuda. Defilees oli koore mit­melt
poolt maaihnast, lõpus suuri-niaina
Toronto koorid ja eesti
lideõt
Laulupeo peakorraldaja Herbert
Kasenurm ütles avasõnas, et ELL-PA
tervitab läulj'aid ja orkestriliik-meid,.
kes on tulnud laulupeole, et
ühineda suureks kooriks.
Need isikud on töötanud eesti
laulupidude traditsiooni edasi­kandmiseks.
Laulupidu oh ESTO
pidustuse osa.
Jäägu see noortele eeskujuks, et
nad võiksid seda traditsiooni edasi
kanda. Kuid olgu see laulupidu
pühendatud meie kodumaale.
Pärast Kanada hümni laulmist
EV aupeakonsül L Heinsoo ütles
tere tulemaast osavõtjaile ja koori­dele.
Laulupeod on olnud eesti rah-vusliku
vaimu kandjad. Mingu
meie laulud lojaalse tervitusena ko­dumaale.
Seda ürgset seost, mis
eesti rahval on olnud oma kodupä-randiga,
saame väljendada oma
laulude kaunimal kõlal.
USA presidendikandidaat W.
Mondale saatis omapoolse tervituse
kõigile laulupeost osavõtjaile, öel­des
et ta usub alati inimõigustesse
ja lubas selle heaks töötada.
Eesti lipu juubelikomitee esimees
U. Petersoo oma sõnavõtus hindas
laulu ja muusikat, mis annab sõna­le
väljendusjõu sellest, mida ini­mene
südames tunneb.
See väljendus 1881, a. J. Berg­manni
luules, mille järel kolm
aastat hiljem Õnnistati sini-must-valge
lipp Otepää kirikus.
Ta soovitas, et lauldakse kodurah­vale
ja kaunistatakse eesti kojad
kolme koduvärviga, mis järel
ühendkoor laulis U. Kooki juhatu­sel
E. Võrgu „Eesti lipp" ja kodu­maale
kanduva tervitusena M. Lü­digi
„Koit" R. Toi juhatusel
Laulupeo avasid õpilaskoorid G.
Brian Mulroney. '
Foto: Tommy Tomson
Iltali juhatusel, klaveril saatis Lii­na
Merilo-Teose, kohne lauluga,
lauldes E. Rajalo „Sääl on mu
Eesti", - R. Toi seatud „Kodumaa
tammed" ja eesti rahvaviisi „Meie
koome kangast".
Naiskoorid laulsid U. Kooki ju­hatusel
S. Purre „üle kodumäe" ja
Asta Ballstadti juhatusel T. Vettiku
„Sa oled nii armas" ja J. Aaviku
„Käokene kuldalindu".
Ühendatud meeskoorid laulsid
Charles Kipperi juhatusel M. Saare
„Leelo", M. Härma „SÕj alaste
marsi", Erik Veski juhatusel R.
Pätsi „Jaan läeb jaanitulele", R.
Toi „Aiut, taiut", ka lõpukoori L.
Virkhausi kantaadist „Minu kodu",
solist Andrus Voitk, Roman Toi
juhatas oma hehtÖöd „Kanneldaja",
kus solistiks oli Heinz Riivald.
PuhkpiUiorkester, mille liikmete
arv tõusis mujalt tuhiud mängijate
tõttu 64-le,
esitas U. Kook'! juhatusel Ao
Virkhausi parafraasi „Kas tui-
Hied maad".
Varem oli orkestrit juhatanud de­filee
. ajal Ants Laan USA'st.
Kordkorralt jõulisemaks muutus
laulupidu kui segakoorid alustasid
oma osa, Asta Ballstadt juhatas M.
Lüdigi „Sääl kord kasvab kaunis
kodu", K. Türnpu „Priiuse hom­mikul"
ja R. Toi C. Kreegi „Ma
kõndisin vainul". Uno KOOK juha­tas
E. Võrgu „Helise ilma" ja A.
Vedro „Midrilmnu mäng", Charles
Kipper E. Oja „Vares vaga linnu­kene"
ja J. Aaviku „Meie Mihkel",
Roman Toi R. Pätsi „Pulmalaulu"
ja M. Härma „Tuljaku".
Laulupeo lõpetamise osas juhatas
Uno Kook üldkoori ja orkestrit,
(Järg lk, 8)
Metsaülikooli ja Tartu Instituudi korraldusel
esmaspäeval, 23. juulil keU 7.30 õ. Tartu CoÜegeMs
NE RÄMMELDI iUUlELAVASTUSr
„Luule see ei tule tuulest"
Samal ajal toimub Arne Vahtra tööde näitus