Vaba eestlane , July 19, 1984

              Nr. 54.
axae
inimene
kimbutuses
ms Kestis ülevaba»
|(>v, mille teemaks
jioppimatut suhtu-jdcoloogiasse
ja
latel 011 N. Liidud
suuremal maa­li
rahutust ameti-jkapitaiistUku
ideo-
Islis on esinenud
Ijjroteste valitseva
jekordselt on neid
Id kirjeldada kui
nitud" konflikte,
pgia järgi ei esine
lulolematuseks Ja
Irtel häälekandja
cirjutas 12. juunil
ist muuseas:
ideoloogiline eks°
['õtnud tänapäeva
ulatuse. Pikaks
välja selliseid sil-ropagandakampaa°
[õiguste mahasuni-ja
rahviisväheli-leiie
omalaadi elu-
|ne jne. Neid kam-jtakse
ulatuslikult,
I te vabariikide ise-^
ides,«
luses kakitatavat
iQ organisataoo-hulgas,
teatab
immigrandid „võltsi-ie
rahvuspoliitika
Fussuhete olemust»
[ääl".
on eriti pahane
mis on esmenud
[ukogude inimesele
^danlikku tarbimis-landab
leht eriti
rkide kallal, milliä-eri
ettevõtete ni­it
näib sim pei-itos
tõigaga, et N.
}d saavutada sama
Idardit kui lääneni-ieldatakse
eeskätt
le kättesaadav kau-lühele",
hädaldab
EPL::
akahjud
i-tlik statistika mär^
[ailmasõja ajal on
lille R Liit loeb
läks, enamkannata-fenes,
kirjutab „Pe-bi
Järele on Eestis
Isid inimese kohta
jst.N, Liidu kesk-^
(K) rubla. Ruutkilo-lin
kahjud Eestis
Enam kahju on
I"kraina,; kus need
)00 rublale.- Vene
bOO rubla.
kahjusid kõige
le ise, pommitades
[.põletades põgene-eest
talude maju,
!:uid kus saadi,, tap-li
jne. Seda Kreml
lid rahvas teab seda.
lv sakslaste kraesse.
i^uk kaotas
iiüiile
emigratsioonikohtu-j.
Ii langetas otsuse,
Iii ukrainlasest auto-jm
(John) Demjan-iliitilise
põgenikuna
is USA-s. Immigrat-leatati,
et ta peab
30 päeva jooksul
oma vabal valikul,
tee, tuleb ta sund­i
s ' 'ki süüdistati,.et ta
sõja ajal töötanud
>nilaagris valvurina,
uid oma mineviku
masöja ajal andnud
liamisel õigeid and-kohus'
tema koda-a.
advokaat teatas, et
cdasiicaebiise admi-
[as apellatsioonio^ga"
Kr.S4
VABA EESTLANE neljapäeval, ^19.1^ , July 19,1984 Lk. 3
NÄDALALÕPU
Zh ja 22. juulil
dr, M. Leesmemt, tej. '481-6834
28. ja 29. juuW
dr. T. Kuutan, tel. 751-6141
Iroadview Ave. TorontOo
ühenduses on
SOODSAD LÄENÜ0
^ Õpetajate koii¥@r@i7ifsil ©tsitr teid
EKN tae'|yste
aktsioon andis
tulemusi i
TORONTO (EKN Informatsi­oon)
— Teisipäeval, 19. juunil toi- . .^^ ,.. ^ _
mus järjekordne Eestlaste Kesknõu- ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^S ^^^^^^^^^^^^^^^^^^H I
kogu Kanadas juhatusekoosolek.
EKN'u esimees Laas Leivat tea­tas,
et kevadine toetiisaktsioon on
võrdlemisi hästi õnnestunud. Ak^ ji -
sioon tõi seekord ligi mitmeid uusi SeedrioriB vabaõhuaktuse üheks haamvamakš momendiks on alati olnud langenute monumendile Mllede ja
toetajaid. Arvestades, et peasdcre- pärgade asetamine. Pildil vasakult Toronto Eesti Võitlejate Ühingu abiesimees R. Moks, Saksamaalt tulnud
tär saatis välja üle 1,500 kirja vä-sõjaviga!statud Endel Oraste ja Johannes Nas^, äamiltoni E. Võitlejate iihingu liige. Ees Leila ja Tärvo
rem mitte annetänutele, uute toeta- Hessid, kes viisid langenute mälestamiseks Seedd©ra nurmedelt nopitud lilli. Foto: Tommy Tomson
jäte arV võinuks suuremk>lla. Edasi \
teatas Leivat, et maikuus^EKN'u
juhatuseliikmed võtsid osa mitme­test
mitmekultuuri konverentsidest
ja ka mõlema, liberaalide ning
konservatiivide tuluõhtutest. Lõ­puks
teatas Leivat, et mituküm'
mend j)arlamendiliiget on reageeri-
Virladpfi^M^rP^Tili Neljas Ülemaailmne õpetojate Konverents peili ESTO-84 ürituste sarjas pidustuste madala algral, EmM-lirjaaeie
mari iMioqse asjus. osavõtjaid oli tublisti üle 60. Regi^eerinusejärer pidas palvuse past^^
Rahvuskongressi eeltööd olid koolitoimkonna juhataja Edgar Marten, nimetades, et eestluse vaim pole muntunud, ent paneb vaid peale
täies hoos. Leit)i vastavad kõnele- suuremaid kohustusi, kuna uued generatsioonid peavad õpetajaka edasi andma meie eesti keeltj meelt
jad ja töökoosoleku juhatajad. Ja kultuuri, seist vanem generatsiooM hsikkabvälja^^M^
Töökoosolekute referentides* i _
Mall Puhm, 1 Uiu Kroll-Simmul, ^ ^ ^ ^ ^ f ijf^f osavõtjain^ T C r i s t a ^ K^
mae Mäido Kari ia Ants Kippar avakõne Vaike Lugus USA'st. Vancouver, Kanada; Helgi Nippakda vajalikke kursusi, seminare, öp-
Koneressi kõneleiateks- peSon- ^^^^^^^ muuhulgas: „Astu ette, ees- — Kanada; Kersti Linask — USA; pepäevi vastavalt asukohamaa kop­sul
Ernst Jaakson aupeakonsul II- õpetaja! Võid seista uhkusega Aire Salmre^ USA; Aho Rebas Iide y^^^^ , ,
.,,ot. Tjo:«c^/^ Tn. , s r « o c ^ M M c a i a ijj Bcsti Tahva,ecs, oled 40-aasta vältel — Rootsi; Ivar Paljak — Rootsi; Võimaldada väiksemate ja kau-mar
Hemsoo, loomas Metsala ja . J•, -i J J nn.- o i A . i* ^ v ^ . - • -i
Laas Leivat ^^^^ noortele voorsil andnud eesti Tuu Salasoo — Austraalia. gematekesikuste õpetajail osa saa-
. V keelt ja meelt, mille vilja näed Sišuka/könverentsi tulemused da õpetajate kursustest, kas stipen-
Kuna seisame parlameM vali- praeguseil Esto päevadel meie ase- võeti kokku IV Ülemaailmse Op- diumide yõi ^^m^^
miste eel, siis on kavas nagu eehie- meie astunud noorte juhtide näol. tajate Konverentsi deklaratsioonina kaudu.
vatel aastatel kandidaatidele välja Idealism, mitte majanduslik tasu, järgmiselt: Õppevahendeid tuleb ajakohasta-saata
küsimuslehed, kus käsitletak- mida enamasti üldse ei antagi, on ,,Eesti ühiskond elab ecfasi, kui da ja selleks nõutada suuremat
se mh. Balti riikide olukorda. kodumaast eemal andnud j^udu uusi generatsioone suudetakse-kas- majanduslikku panust kogu eesti
/ õpetajaile ja. hoiab üleval eesti vatada ja rakendada eestluse huvi- ühiskonnalt.
ühiskonda ja eesti keelt." de ja sihtide teenimiseks. See Liiiiäülemaaihnne õppevahendi-'
õpetajate Kesfciiliingü tervitused nõuab jätkuvat panust ja suure- |tcS:dbštöö keskus, mis kooskõ^
Ütles Herman Rajaniaa' Rootsist, maid pingutusi eesti koolilt, kodult taks õppevahendite kirjastamist ja
millele järgnesid ülevaated asuko- ja ühiskonnalt. levitamist, keskuse töö alustamiseks
hamaade eesti koolidest: Gaston Asukohanlaade erinevad ühis- luuakse kontaikt koolide keskorga-
. O.Randvee USA'st, Tiiu Salasoo kondlikudnorniid ja koolipoliitika, hisatsi
Kanadas jagati kindral-kuberneri Austraaliast, Ivar Paljak Rootsist nõuavad eesti koolidelt kohandatud Ainult ühiselt suurendatud pin=
kirjandusauhindu möödunud aastal ^^^^ ^upp Kanadast. tööviise ja algatusi; õpetajaskonnalt gutusega suudab eesti kool püsida,
ilmmiud parimate Ihrjandusteoste pessimistliku joonena läbis aru- energilist ja sisukat tunniplaani,
eest. Toronto kirjami Leon Kooke ^^^^.^ j^^^jj^^ ^-^^^^^ p.aictilist individuaalsust ja kmd-,JANULT, E ^ E ^ ^
sai ilukirjandusliku proosateose kahanemine, lasti palju tihedamat sidet kodude-
11 KEELE JA KOOLI lOETu-mis
tingitud last^ane^^
tad kodutööhulka ja õpetajailt ja õpetajate Konverents lõppes
abieludest ja nIdEefetwndivuse j^itmise tõhusamat hünaiga, millele järgnes ühine
vähesusest.
üformotsioöniks heiistadci:
465-4659
' • . • • .
Uus heliplaat
.NOORUSEARMASTUS"
Harja Tari ja orelil Georg
saadaval Eesti Majas ja eesti ärides.
The Guild Shop'is on saadaval fcäsitaivalmistatud esemeid ke­raamikast,
klaasist, füberist; puust ja metallist. Valmistatud'
K A N ^ A parunätekunstkäsitööliste poolt.
ESKIMO GALLBRY's on saadaval INUIT skulptuuri ja ära-tÖmbeid
(prints), mis kuuluvad Kanada kollektsiooni par«nuku
eumberland St, Toronto — 921-1721
(Bay--CumbCTland, Blo<Mi subv^ ^
hinnaalandust ORAFT'! osakonnas selle kuulutuse ette­näitamisel.
kirjandüsayhinnad
kontrolli.
. Õpilaste koöliaega
dada.
lõunasöök ja hiljem Lasteteatri
suuren- etendus „Soovikelluke ja võlukii-bar"
Eesti Majas.^ ,
^ auhinna romaani „Shakespeare'i
Dog" eest, David Donell võitis au­hinna
ingliskeelse luuletuskogu
„Settlements" eest, Anne Chislett
draama kategoorias „Quiet in the
Land" eest. MitteüuMrjanduslikus ^. . .. , w * •
kategoorias auhimiati Jeffrey Wil- Tm]gitud^ vumasest punk ist esineb
Iramsi teost „Byng of Vimy". ^^^te vähenemist ja koolide sulge­mist
aga ka kohapealseis riiklikes
Prantsuskeelse proosateose au- koolides, nii et vähene rahva iive
himia sai Suzanne Jacob ,,Laura on siin üheks peasüüdlaseks.
Laur" eest, Suzanne Faradis luule- Loidus nende lastevanemate
tuskogu „Un gout de sel" Rene poolt,^ kes oma lastele eesti keelt
Gingrus draama „Syncope" ja mit- üldse ei ole õpetanud, on teadaole- Eesti kujutavkunsti näituse ävamme;0*Keefe teatri fuajees oli väga
teilukirjanduse kategoorias Mau- vait üsna nütmel juhul laste suu- osavõturohk^ knnstiga tutvuda om
rice Gusson „Le controle soolale jeks kasvades tekitanud neis häbi- otoud väga harukordne, pealegi on kunst arenev ja üha uuenev.
Tdu crime" eest. 1 . tunde ja välja kutsunud süüdistuse .^j..^ i J. ^ TT , . . . . . . i
vanemate vastu: „Miks sa ei õpe- Näituse ^avaöonas koordinaatorH^^ akvarellid
tanud mulle eesti keelt!" TÖ^ ]^ ^o^^^S ^ f ^ ^ J ^
OlikOI^IIde lõpetajaid saab seega tarkussõna: „Vanemate kes tegi oma va iku^h^^^^
^ • ^ patud nuheldakse laste peale." Tf^^^^^V^t' T lT ? i
Luther -N. W. Seminary St. Austraalias on järele jäänud ^^tud töödest oh jcunstmkelt,^ ^k^^
Paul'is, Mimi: lõpetas magistrikraa- veel vaid üks eesti täienduskool, :on juba rahvnsva^^^
diga teoloogias Carl Eeman. Ta _ . , ;.Ta tutvmtas k a ^ ^ »
roomiisstavaks uudiseks on laisKj dava toimkonna liiget M
see, et eesti keel on ka ametli- zuns'it 4^
Iras koolisüsteemi gümnaasiumis Toronto linnanõukogu liige" To- Tänasel näitusel on väljendusvaba-
Malonb Kanadass
$51/
$28.-
Veerandaastas $15.-
Yäljaspool Kanadas
$65.—
$35.-^
$18.—
«POSTIGA + SAAIEKÜLU
saavutas samas õppeasutuses varem
Master of Divinity kraadi. Enne
seda lõpqtas ta BA kraadiga Ohio
State Universityi Äsjase magistri­töödel
on tugev läanemaa=
ilma tunnetus, mis annab näitu»
sele ühisnimetaja. Eesti kunstrii-kudj
ükskõik kus maal, on are­nenud
sama iseseisvalt
kunstniku laadis.
$56.-™
$301— +
veerandaastas $16.— +
VMJASaPOOLK^
LENNUPOSTIGA aastas $m—, ^laastas $67.-
:tiastas:$35..
Kanadas: VäljaspooO
Kapadat:
I $47.—
I $24.-^
I $12.-^
{a veerana
õppeainena tunnustatud
kraadi saavutamisega omab ta lu- 5^^^^^ ^^^^ JQ õpilast kasu-terlLku
õpetaja kutse. tanud.
ny 0'Donahue, kes on 0'Keefe ju-' «^"s, mida kunstnikud peavad ene
hatuse liige, tutvustas 0'Keefesestmõistetavaks. Kuid seda vaba=
teatrina ja kunstinäituste asukoha- ^"st pole kõikjal maailmas, ka
na. Ta ütles, et siin liiinas paku- meie kodumaal praegu.
Aadressi muudatus 70 eenti. Üks&numbri hind 70 cmÜ
• ÜSA aadressel®
biada aadressidele palume mMda „POSTAL CC^DE** |a
Pangatshekk või rahakaart kirjutadai '
FreeE^onian Poblishen nžmeie»
San Jose State Universitv Kali- Eesti koolides kott^ ..^se kunstnikele palju maalifflisv Ta tõffl^
San Jose State Umversity Ka 250 opüast, lisaks sellele uudne nn. voim«l„si: «..11^ i, ..,rte1. ses ja okupatsiooni all I
yabadu-loodavale
!_/ . - , ' .
paljude rahvustelinn, Gity of
Love. ' P^^b olema igaühele mõistetav.
V . Kuid kunstnikud Eestis katsuvad
T, 0'Donahue märkis, et see on süsk! väljendada enam kui taba-
0'Keefe'i!s esunene täiesti uhe ^ . i^i^^^^^ täiesti wue
etnUise grupi näitus ja Toronto ^1^^^^
limanimela mõneti sürrealismüe läheneva; ka
f a lisas, et tä tunneb kaasa eest- maalivad nooremad abstraktselt.^^^
laste kodumaa saatusele ja loodab, Avaldades muljeid avatayast näi-et
ühel päeval Eesti on jälle vaba. tusest, siis selgub, et kodumaa
Lee Human development and lear- — ' , ^ ^ ^^tt. Tulving, keda tutvustati kunstm^^^^
ninealal Lõpetaja on dr. Arvo B. konverentsi peareferaadiks oh just Hiinast tulnuna, avaldas tanu guvabadus.. See avatav on vaba
Ederma tütar ^ ' ' Helgi Nippaku (Torontost) huvita- näituse korraldavale ' komiteele, rahva näitus. Vaevalt on eestlastel
vait näidetega selgitatud loeng: kelle töö pii tehtud kahes sektons, enne olnud ühe katuse all selM^^
Maiken Rand saavutas New „Eesti keele õpetamine võõrkeele- zhürii ja tunnustatud kunstnike kõrgekvaliteedilist näitust. Selletõt-
Yorgi Linnaülikooli AA kraadi na". Laudkonnavestlus „Eesti keele töödest, rais kokku liidetud 0'Kee- tu ta tänas maid, kus paljud eesti
j,w;ith distinction". Ta valiti ka ja kooli .tulevik'' haaras olulisi koo- fe kunstikomitee poolt. Andes ise-' kunstnikud on saanud loominguva-akadeemilise
lauühingu Phi Theta liküsimusi ja sellele järgnes era-"loomustust näitusele ütles R.^^T^^^ töötada ja kuulutas siis^
Kappa —National Honor Frater- kordselt elava osavõtuga diskus- ving, et siin näitusel on kunstnik- selle järel näituse avatuks. \
öity liikmeks^ja oma õppeajal oli sioon kuuiajailt. Laudkonna vestle- ke, keda ta lapsena juba imetles Näitusel on mitmesuguses telM-ta
ka nn. J3eaii's List'!!". jaiks olid juhatajana Edgar Marten nagu Kõks. Kuid sellel ©n kas väljapandud 164 tööd.
alal BS Icraadiga. Ta kuulus dekaa- ^^^^
nieriti-edasijõudnute nimekirja ja Kanadas on peale Toronto Onta-
Tau Beta Pi organisatsiooni. Asus ^^^^ ^g^l 3 eesti kooli, lisaks üks
tööle Electromagnetic Systems La- Montrealis ja teine Vancouveris.
boratories Sunnyvales. Eluneb MÜ-pitases,
Ga. ja taotleb edasiõppi- MajanduslHkuks kergendusekg
mist magistrikraadi saavutamiseks. . on, et Torontos tasutakse õpeta­jate
palgad iriiklikus korras
North Carolina ülikooli lõpetas . y^^y^ ^^^^^^^ ^^^^^^
magistrikraadiga Kann Ederma [^^^^^^
VABA EESTLANE
Pahm muUe saata VABA EEOT-ANE aastaks / pcmlaastak^
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates
.............. 19........... Tdtose katt^ siinjuures
rahas / tshekiga / isihakaardiga. (Rslia saata a^oit t^Sitkii]as)»
Aadress ....
(Q3QS3I