1978-05-11-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Iati'0M3. Li"brary 56255
"KlA, OH MŽI 24 1
' Second class mail regis-
I kaäon nmuber — 1089.
1:
NEWSPAPER 5SCTfON
DES
BLMUB
IGAL TEISIPÄEVAL
JA NELJAPÄEVAL
Nr, 36 ( 2479) XXVII aastakäik Neljapäeval; 11. mail 1978 - '^Miwday, May 11, 1978 Üksiknumbri hind 85 centä
leiti Rooma vtäü^vcilf
ciyto pakiryiiifilsf
• • EOOMA — Itaalia endine viifckordne peaminister ja .tuntud polMto-tegelane: Sl-aastamie. Aldo
Moro, kelle Punabrigaadi terroristid Miiditasid 16. märtsil, leiti Rooma tänavalt ühe auto tagar
jslmelt mõrvatulti terroristid olid tapnud kristlik-demokraatlikku patteisse kuuluva riigimehe las-teelvadega
Ja jätnud ta laiba ühe varastatud auto pakiruumi laMama. Äldo Moro jalad Ja kaed
olid Idnniseotud' ning mõsrvarid olid tulistanud talle pähe Ja rinda vähemalt 11,- lasku. '/,/
Kogu Itaaliait pikema aja jook^
iteoTöriseerinud Punabrigaad
iiÄcasikolie pärast Moro toüüdi-
Ivamist läihvardama, ©fc riigimees
moisbetafese .^Ävaikobtu'' poolt
siirma M i i^-v^ vabasta
vangistatud ja kohtu alla antud
Punabrigaadi liikmeid.
Valitsus, mis kuulub kristük-demokraatliku
partei kontrolli
alla, lültkžis selle väljapressi-mSskatse
kategooriliselt tagasi.
MÖödunuä nädala iopui lurjutaš
Moro oma perekonnale kirja,
inidai peeti tema labkumiskirjaks,
välja yaihetalkšid, kuid m
jättis selle palve tähele panemata,
mainides, et ta ei alistu välja-
Kogu Itaalia rahvas oli Moro
morvasit shokeeritud ja mitmes
linnas toimusid demsonsitratsioo-hid
terroristide hukka mõistmiseks
ning nende vastu rangemaite
abinõude tarvitusele võtmiseks.
Moro perekond; kes oli äärmiselt
pettunud Moro mõjuvõim-satesH;
sõpradest, tegi teatavaks,
et ta ei soovi mõrvatud riigl-
• mehele ,; mingisuguseid . austa-misavaidusi.
•;• • ^ ' \ • ,
kuna ta jättis selles kirjas c>ma
abikaasa ja lastega j u m a l a g a / S e l l i s t soovi avaldas Moro ka
ro o l i juba vapsrrj mitmel korral I oma viimases kirjas perekonna-pöördimud
oma mõjuvõimsate •le.
parteikaaslaste poole, et nad ta j Moro küüditamine; varjamine
ne näitavad eriti kujukaE kui
kaugele m:kommunistide terro«-
rism Itaalias apsnenud. Itaalias
rakendati küll suured poiitseiük-sused
ja sõjaväeosad, terroristide
otsimisele ja jälitaanisele kuid
kõik need pingutused osuifcusid
tagaijärtjebuifes;
Varastatud HenauSt auto,
mille pakiruumist leiti Moro
laip, 'oli pargitud Rooma südalinna
ühele käidavale tänavale.
Arstide arvates oli Moro mõrvatud
bandiitide peiduikohas ning
tema laip paigutatud, autosse.
Moro.surm on oilnud suureks
löögiks kogu vaba maailmale
ning paljudelt xiigipeadelt on
saabunud kaastundeavaldused
Itaalia valitsusele ja. Moro pere-arreteeritud
terroristide vastu pikema ^aja jooksul ja mõrvami- j konnale.
LONDON — Inglismaa poliitUistes rmgkpndades maimtakse fä^
rsst Itaalia riigimehe Aldo Moro julma mõrvamist, et demokraatlikud
riigid peavad suurendama oma koostööd terrorismi vastu võitlemiseks.
Sealjuures mõaed poliitikud tõstavad oma hoiatava sõrme
Moskva suunas ja süü^stavad kaudselt venelasi, et need toetavad
ja abistavad terroriste, kes teevad N. Liidu eest ära musta
töö, õõnestades oma terroriaktsioomdega läänemaailma demoto
iikke süsteeme. ^.
liäänerükide pksperdid arvavad,
et Itaalia, Lääne-Saksamaä,
Jaapani, lladina-Ameerika ja Palestiina
terroristid töötavad tihedas
koositöös ja tõenäoliselt saavad-
isegi .oihä juhised ja korraldused,
ühisest peastaabist.
Mainitakse, et: • Moro /
üsiin® Ja mõrvamine toimusid
täpselt sama mustri järele, mi-i
a kasutati Lääne-Šaksamaa
töösturi Hanns-Martin Schleye-
• n mõrvamiseks. .-.
tJhendriikide Keskluure Agentuuri
(CIA) andmetel on 1967.
aastast alates sooritatud 1300
raiivfusvahelist terroriaktsiooni.
Neiide aktsioonide huüka kuuluvad
700 pommlstamist, 150 lennukite
ja rongide ülevõtmist, üle
70 iriõrva, 150 küüditamist; ja 120
süütamist., : ;;.
Paljudel juhtudel avastati, ei
araablased, sakslased, itaallased
ja ladina-ameeriklased töötasid
nende aktsioonide läbiviimisel
ühises koostöös.
• .Möödunud kolmapäeva homml
kui sõitsid Torontost lennuteel
Vancouveri ja sealt edasi ToMos-se,
15 Kalev-Estienne .eliitvõimle-jat,
kes jäävad Tokiosse kolmeks
päevaks, kus neU on ette nähtud
terve rida esinemisi. Tokiost jätkavad
v®imlejad oma teekonda
Hiinasse, Pekingi, kus neil samuti
on ette nähtud esinemisi. Võim-lemisrühmaga
sõitis. klaverSsaat-'
Jana kaasa Esko
ees
ADDIS ABEBA — N. Lüt jä Kuuba on sattunud Etioopias ras^
kesse olukorda kuna Etioopia marksistlik diktaator Mengistu
ei lepi ainult sellega, et venelased ja kuubalased aitasid tal Ogadeni
kõrbe Soriiaalia partisanidelt tagasi võita vaid ta taotleb ka
kommunistlike riikide abi Edtres\provints! Tahvuslaste iÖes^^^
s5i;mahasurumis®k§^-^\; • :^
kas ülesanne.
Venelastel ja (kuubalastel cn
siiski lootus; et Etioopia vägedel
õnnestub Eritrea vägedele oma
rünnakutega nii palju kaihju sünnitada,
et nad en valmis rskhulä-birääkMsi
dustam
. Seni • ei ole • siiski inärgatä, .et
Eritrea iseseisvuse eest võitlejad
oleksid valmis järelandmi^
si tegema: või .läbirääkimisi
•(taotlema, :;;•
Eesti .Kodu suur körtertmaja,.' mis .on'-kujunenud paljudele -eestlastele uueks, püsivaks, koduks.;
1
Möödunud esmaspäeval müüdi Torontos Eesti Abistamiskomitee korterimajade blokis „Eestl
Kodus'* vümane vaba korter, mille ostjaks oli MiraldaPlutusHamiltonist. Seega on Eesti Abistamiskomitee
oma suure eesmärgi esimese osa praktüiselt lõpule viinud ning 3. juunil toimub pidulik
.„Eesti :Kodu" õnnistarasne ja korterimajade üleandmine korteriomanikest moodustatud korteri-
•ühangule.: v'^-:^
j,MöÖdunud esmaspäeval müüdud
vaba korter asus terassriiaja-de
alumisel korrusel. Nagu mainib
„Vaba Eestlasele" Eesti Abistamiskomitee
juhatuse äiige Julie
Heima, kes tegutses. praktiliselt
müümisega,
: • läks viunaste. korterite müük
võrdlemisi kergelt ja libedalt,
mis võibolla oli ühest küljest
tingitud sellest, et Abistamisko-
. mitee ei tõstnud.', oma korterite
^hindu • . • ' •
vaaitaimata kinnisvaraiturul esiiie-vale
hinnatõusule ning teiseks
levisid kuuildused „Eesti Kodus-'
areaevast kobstöölisest ja huba-sest
elust võrdlemisi k ü j ^ i kcff-teritest
huvitatud inimeste hul-
Eesti Abistamiskomitee jühaitu-sel
on hea meel, et korterite
müümisel suudeiti kogu projekt
säilitada peaaegu sajaprotsendiliselt
eestlastele. 134 "korteriomaniku
hulgas on aimult kaks segaabielude
/tõttu ,,Eesti Kodusse-tulnud
teisest raihvusest elanikku
— üks eestlannaga abielus olev
ungairlane ja üks poolakas, kelle
hiljuti sumlid aibikaasa pii eestlanna.
Küsimusele, millal kavatseb
Eesti Abistamiskomitee alustada
oma suure projekti teise
osaga —eesti vahadekodu ehitamisega
— vastab Julie Horma,
et selleks suureks ürituseks
tuleb teha põhjalikke uurimis-ja
ettevalmistustöid,
müledega Eesti Abistämiskoimi-tee
juhatus on juba teataval
määral ahistenud. Kabtlemata
vajab Eesti Abistaanisikomitee vanadekodu
rajamisel ka valitsuse
abi ja majanduslikku toetust ning
võimalu^d-sellise toetuse saamiseks
itulevad esmajärjekorras välja
sedgitada.
Brezöinevile ' ja Castrole on
.^nõudmine suureks probleem
mšks kuna paljud Eritrea mässuliste
juhid on toarksisitid, kes on
Kžanüd varem Kuubalt ja N. Liir
dult aastate kestel abi.
Hii Moskval kui Havannal :<Dn
faske pöörata oma endiste
sõprade vastu, pealegi, kus
Eritrea iseseisvuse eest võitlevate
vägede likvideerimine ei
,. ©le sugugi kerge vald: ohvriteri-
EELK PEETRI KOGUDUS TORONTOS
, 14. maü keU 6.3ft õhtul Peetri kirikud
DI VINA KOORI JA MUSICA VIIVA
KAMMERANSAMBLI
Balti Lüdu esimees; L. Leivat
teaitas EKN juhatuse koosolekul,
et küüditamiste mälestusteenis-tus
Balli Liidu korraldusel toimub
teisipäeval, 13. juunil St.
Pajul'i katedraalis Bloor St. Easit.
Mälestusteenistüsel teenrvaxi kolme
balti rabva peapüäkcpid ja
piiskopid.- Kõnelejaks mälestus-teenistusel
on Qlaf Tammark
Chicagost, kes on hulk aastaid
viibinud Vene onjajtöölaagreis.
Mälestusteenistuse kava muusikalises
osas esinevad üks Toronto
eesti kooridest ning iäti ja leedu
muusikalised jõud.. Mälesstustee-nisitusest
kutsutakse osa võtma
ka balti raihvaste skaudid ja gaidid.,
:
Juhatuse koosolekul olid kõne
all ka tilemaailmsöte Eesti Päevade
puhul 1980. a. Stokholmis
peetava tJlem.aaimse Eesti Rah-vuskongressiga
ühenduses olevad
'küsimused. Otsuistaiti teatada
tJlemaailmsele Eesti Kesknõukogule
EKN Kanadas seisukoht, et
Eahvuslfcongress Stokholmis
peaks (toimuma orgaoisatoorselt
samade opiõihimõtete alusel, nagu
toimusid eelmised Rahvuskpng-ressid
1972. a Toronitos Ja 1076.
a. BaltHnore'is. , .
NEW YORK — ÜhendrüMde ajalehe ,,New York Timesi'v
Moskvast pikema ülevaate N.Jjüdus levinenud altkäemaksude süsteemi kohta, mainides muu
hulgas, et N. Lüt on inaa, kus rük juhib kõiki eluavaldusi ning kus politseil on peaaegu püramaiudl
võimupiirid. N. Liidus on välja kujunenud ka selline ühiskond, kus juhtivad ametnikud petavaä
riigilt igal aastal välja miljonid doHarid Ja politseinik pöörab teatud olukord kuS
taMe maksetakse altkäemaksu. •,
V1 ;. Lembit Avessöni
Kavas Bachi Brandenburgi kontsert nr. S, orkestri süit mr.. 2,
1. --.V .'Mozarti Missa Breids-Jm. :.
\ Pääsmeks küikukorjandus
Graig Whitney mainib, et kui
autosõitja, kes punasest tulest
läbi on sõitnud, maksab Moskvas
liikluspolitseinikule ühe või kaks
rubla, „unustab" politseinik eksimise
liikluseeskirjiade vastu. 80
rubla suuruse altkäemaksu eest
on jalanõude müügiäris teeniv
müüja valmis müüma teile im-porteeritud
kingad ja tealtama
äris ostjatele, et tal kihgi enam
ei ole.
2000 rubla (praeguse venelaste
kursi alusel 2900 dollarit) suur
ruse altkäemaksu eest, mis lisandub
regulaarsele autohinna-le,
võib rikas nõukogude kodanik
osta endale väljaspool Jär
miEe nor-
E.E.LK. PEETRI KOGUDUS TORONTOS
DOMINÕiÄÜLIIDE
PÄiMrikus kolmapäeval, 24. maü kell 8^^^©^
Juhatab CHARLES KIPPER
Kavas kaasaegset ja klassikalist heliloomingrat.
Kõik tere tnlemast!
ZOBEE
maalseks hinnaks N. Lidus on
11.000 dollarit.
Kuid altkämiaksu hind on veelgi
suurem sel juhiul kui keegi tar
hab kusagilt kaugemast maakol-kast,
'kus sageli valitseb toiduainete
nappus, asuda elama Moskvasse.
Sel puhul peab ta ära ostma
ItnnanÕunikke ning selline
operatsioon läheb maksma 5000
kuiii 10.000 rubla.
Altkäemaksude levimine sellises
suures ulatuses on tingitud
peamiselt sellest, et N. Liidus valitseb
suur tarbökaupade puudus
ja bürokraatia.
võib sellest müürist läbi murda
kui ta mõnele ametnikule pihku
pistab MÕnerublaMse altkäemaksu.:
• •
\ - -
. Altkäemaksude maksmine. Ja
korruptsioon bn paljudele inimestele
sageli ainsaks pääste^
rõngaks kui nad vajavad tungivalt
mõnda eset või kaupa.
N. Liidu bürokraatliku ja partei
kontrolli alla kuuluva süsteemi
juures on isegi väikesel ametnikul
suured võimupiirid ning ta
võib altkäemaksu eest välja anda
mlõne vajaliku dokumendi või aidata
hädalist mõnel teisel viisu.
Inimene, kes on sattunud omaelu
korraldamisel igasuguste kitsenduste,
ja bürokraatlike reeglite
WASHINGTON —
de sõjalised eksiperdid arvavad,
et K. Liidu kaitseministeeriumi
tippudes on^ oodata .suuremaid
puhastusoperatsioone ' pärast
Lõuna-Korea reisilennuki allatu-listamist
Koola poolsaare kohal.
Mainitakse, et lennuk lendas juba
pikemat aega sõjalaagriks muudetud
Koola poolsaare õhuruumis
enne kui vene luure- ja val-vsaparafcuur
lennuki avasitas ja
selle sundis maanduma.
Viiest töösf mäiidl
Torontos 0'Keefe teatri fuajees
toimunud Toronto Gosmopolitan
Club mitmektdtuurilisel kunstinäitusel
müüdi Joann Sa.amiidu viiest
väljapandud tööst komi, neist kaks
Ameerika ühendriikidesse.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 11, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-05-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780511 |
Description
| Title | 1978-05-11-01 |
| OCR text |
Iati'0M3. Li"brary 56255
"KlA, OH MŽI 24 1
' Second class mail regis-
I kaäon nmuber — 1089.
1:
NEWSPAPER 5SCTfON
DES
BLMUB
IGAL TEISIPÄEVAL
JA NELJAPÄEVAL
Nr, 36 ( 2479) XXVII aastakäik Neljapäeval; 11. mail 1978 - '^Miwday, May 11, 1978 Üksiknumbri hind 85 centä
leiti Rooma vtäü^vcilf
ciyto pakiryiiifilsf
• • EOOMA — Itaalia endine viifckordne peaminister ja .tuntud polMto-tegelane: Sl-aastamie. Aldo
Moro, kelle Punabrigaadi terroristid Miiditasid 16. märtsil, leiti Rooma tänavalt ühe auto tagar
jslmelt mõrvatulti terroristid olid tapnud kristlik-demokraatlikku patteisse kuuluva riigimehe las-teelvadega
Ja jätnud ta laiba ühe varastatud auto pakiruumi laMama. Äldo Moro jalad Ja kaed
olid Idnniseotud' ning mõsrvarid olid tulistanud talle pähe Ja rinda vähemalt 11,- lasku. '/,/
Kogu Itaaliait pikema aja jook^
iteoTöriseerinud Punabrigaad
iiÄcasikolie pärast Moro toüüdi-
Ivamist läihvardama, ©fc riigimees
moisbetafese .^Ävaikobtu'' poolt
siirma M i i^-v^ vabasta
vangistatud ja kohtu alla antud
Punabrigaadi liikmeid.
Valitsus, mis kuulub kristük-demokraatliku
partei kontrolli
alla, lültkžis selle väljapressi-mSskatse
kategooriliselt tagasi.
MÖödunuä nädala iopui lurjutaš
Moro oma perekonnale kirja,
inidai peeti tema labkumiskirjaks,
välja yaihetalkšid, kuid m
jättis selle palve tähele panemata,
mainides, et ta ei alistu välja-
Kogu Itaalia rahvas oli Moro
morvasit shokeeritud ja mitmes
linnas toimusid demsonsitratsioo-hid
terroristide hukka mõistmiseks
ning nende vastu rangemaite
abinõude tarvitusele võtmiseks.
Moro perekond; kes oli äärmiselt
pettunud Moro mõjuvõim-satesH;
sõpradest, tegi teatavaks,
et ta ei soovi mõrvatud riigl-
• mehele ,; mingisuguseid . austa-misavaidusi.
•;• • ^ ' \ • ,
kuna ta jättis selles kirjas c>ma
abikaasa ja lastega j u m a l a g a / S e l l i s t soovi avaldas Moro ka
ro o l i juba vapsrrj mitmel korral I oma viimases kirjas perekonna-pöördimud
oma mõjuvõimsate •le.
parteikaaslaste poole, et nad ta j Moro küüditamine; varjamine
ne näitavad eriti kujukaE kui
kaugele m:kommunistide terro«-
rism Itaalias apsnenud. Itaalias
rakendati küll suured poiitseiük-sused
ja sõjaväeosad, terroristide
otsimisele ja jälitaanisele kuid
kõik need pingutused osuifcusid
tagaijärtjebuifes;
Varastatud HenauSt auto,
mille pakiruumist leiti Moro
laip, 'oli pargitud Rooma südalinna
ühele käidavale tänavale.
Arstide arvates oli Moro mõrvatud
bandiitide peiduikohas ning
tema laip paigutatud, autosse.
Moro.surm on oilnud suureks
löögiks kogu vaba maailmale
ning paljudelt xiigipeadelt on
saabunud kaastundeavaldused
Itaalia valitsusele ja. Moro pere-arreteeritud
terroristide vastu pikema ^aja jooksul ja mõrvami- j konnale.
LONDON — Inglismaa poliitUistes rmgkpndades maimtakse fä^
rsst Itaalia riigimehe Aldo Moro julma mõrvamist, et demokraatlikud
riigid peavad suurendama oma koostööd terrorismi vastu võitlemiseks.
Sealjuures mõaed poliitikud tõstavad oma hoiatava sõrme
Moskva suunas ja süü^stavad kaudselt venelasi, et need toetavad
ja abistavad terroriste, kes teevad N. Liidu eest ära musta
töö, õõnestades oma terroriaktsioomdega läänemaailma demoto
iikke süsteeme. ^.
liäänerükide pksperdid arvavad,
et Itaalia, Lääne-Saksamaä,
Jaapani, lladina-Ameerika ja Palestiina
terroristid töötavad tihedas
koositöös ja tõenäoliselt saavad-
isegi .oihä juhised ja korraldused,
ühisest peastaabist.
Mainitakse, et: • Moro /
üsiin® Ja mõrvamine toimusid
täpselt sama mustri järele, mi-i
a kasutati Lääne-Šaksamaa
töösturi Hanns-Martin Schleye-
• n mõrvamiseks. .-.
tJhendriikide Keskluure Agentuuri
(CIA) andmetel on 1967.
aastast alates sooritatud 1300
raiivfusvahelist terroriaktsiooni.
Neiide aktsioonide huüka kuuluvad
700 pommlstamist, 150 lennukite
ja rongide ülevõtmist, üle
70 iriõrva, 150 küüditamist; ja 120
süütamist., : ;;.
Paljudel juhtudel avastati, ei
araablased, sakslased, itaallased
ja ladina-ameeriklased töötasid
nende aktsioonide läbiviimisel
ühises koostöös.
• .Möödunud kolmapäeva homml
kui sõitsid Torontost lennuteel
Vancouveri ja sealt edasi ToMos-se,
15 Kalev-Estienne .eliitvõimle-jat,
kes jäävad Tokiosse kolmeks
päevaks, kus neU on ette nähtud
terve rida esinemisi. Tokiost jätkavad
v®imlejad oma teekonda
Hiinasse, Pekingi, kus neil samuti
on ette nähtud esinemisi. Võim-lemisrühmaga
sõitis. klaverSsaat-'
Jana kaasa Esko
ees
ADDIS ABEBA — N. Lüt jä Kuuba on sattunud Etioopias ras^
kesse olukorda kuna Etioopia marksistlik diktaator Mengistu
ei lepi ainult sellega, et venelased ja kuubalased aitasid tal Ogadeni
kõrbe Soriiaalia partisanidelt tagasi võita vaid ta taotleb ka
kommunistlike riikide abi Edtres\provints! Tahvuslaste iÖes^^^
s5i;mahasurumis®k§^-^\; • :^
kas ülesanne.
Venelastel ja (kuubalastel cn
siiski lootus; et Etioopia vägedel
õnnestub Eritrea vägedele oma
rünnakutega nii palju kaihju sünnitada,
et nad en valmis rskhulä-birääkMsi
dustam
. Seni • ei ole • siiski inärgatä, .et
Eritrea iseseisvuse eest võitlejad
oleksid valmis järelandmi^
si tegema: või .läbirääkimisi
•(taotlema, :;;•
Eesti .Kodu suur körtertmaja,.' mis .on'-kujunenud paljudele -eestlastele uueks, püsivaks, koduks.;
1
Möödunud esmaspäeval müüdi Torontos Eesti Abistamiskomitee korterimajade blokis „Eestl
Kodus'* vümane vaba korter, mille ostjaks oli MiraldaPlutusHamiltonist. Seega on Eesti Abistamiskomitee
oma suure eesmärgi esimese osa praktüiselt lõpule viinud ning 3. juunil toimub pidulik
.„Eesti :Kodu" õnnistarasne ja korterimajade üleandmine korteriomanikest moodustatud korteri-
•ühangule.: v'^-:^
j,MöÖdunud esmaspäeval müüdud
vaba korter asus terassriiaja-de
alumisel korrusel. Nagu mainib
„Vaba Eestlasele" Eesti Abistamiskomitee
juhatuse äiige Julie
Heima, kes tegutses. praktiliselt
müümisega,
: • läks viunaste. korterite müük
võrdlemisi kergelt ja libedalt,
mis võibolla oli ühest küljest
tingitud sellest, et Abistamisko-
. mitee ei tõstnud.', oma korterite
^hindu • . • ' •
vaaitaimata kinnisvaraiturul esiiie-vale
hinnatõusule ning teiseks
levisid kuuildused „Eesti Kodus-'
areaevast kobstöölisest ja huba-sest
elust võrdlemisi k ü j ^ i kcff-teritest
huvitatud inimeste hul-
Eesti Abistamiskomitee jühaitu-sel
on hea meel, et korterite
müümisel suudeiti kogu projekt
säilitada peaaegu sajaprotsendiliselt
eestlastele. 134 "korteriomaniku
hulgas on aimult kaks segaabielude
/tõttu ,,Eesti Kodusse-tulnud
teisest raihvusest elanikku
— üks eestlannaga abielus olev
ungairlane ja üks poolakas, kelle
hiljuti sumlid aibikaasa pii eestlanna.
Küsimusele, millal kavatseb
Eesti Abistamiskomitee alustada
oma suure projekti teise
osaga —eesti vahadekodu ehitamisega
— vastab Julie Horma,
et selleks suureks ürituseks
tuleb teha põhjalikke uurimis-ja
ettevalmistustöid,
müledega Eesti Abistämiskoimi-tee
juhatus on juba teataval
määral ahistenud. Kabtlemata
vajab Eesti Abistaanisikomitee vanadekodu
rajamisel ka valitsuse
abi ja majanduslikku toetust ning
võimalu^d-sellise toetuse saamiseks
itulevad esmajärjekorras välja
sedgitada.
Brezöinevile ' ja Castrole on
.^nõudmine suureks probleem
mšks kuna paljud Eritrea mässuliste
juhid on toarksisitid, kes on
Kžanüd varem Kuubalt ja N. Liir
dult aastate kestel abi.
Hii Moskval kui Havannal : |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-05-11-01
