1978-05-11-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
'm.2' VABh E E S T L « E xieljapasval, 11. maü mS - 'niimsday, May 11, Nr. 3S ¥^ADE EESTLASTE EÜULE^ANDJA VÄLJMNBJÄ: O/Ü Vaba Eesüane, 13S Tecumseth St Torontos. ^^^^^ P ^ TOmETAJA: Haimes 0^^^^^^^ PÖSTIÄADEESS: P.O. Box 70, Stn.C, Toronto 3, Ont. UU 3M7 TELEFONID: toimetus 3S4-7521, lalitus (tellimised, kuilutüsed, :^^:eksp©ditÄny 364-^^ imMSmNNAD^^^^^^K^ aastas $30.-, poolaastas ;916.~ Ja veerandaastas ^.—,ldriiH)stiga aastas poolaastas $25Ä) • ja veerandaastas 013.50. lELIÄSHINNAD vMjaspo^ Kanadat: aastas J^2.-, poolaastas te- ja yesrandaastas $9.50. Kiripostiga üSA-s;^ $53.—, |KM)kastas $27.50 ja veerandaastas $15^ LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.^, poolaastas $31.50 ja^^v^^ : Aadr^si muudatus 30 c. — tJksiknumbri hiad 35 c . Fr^ Estonian PubUsher/ Ltd., 135 Tecumseth St., Toronto 3, Ont. M6J 2H2 >Kui i5:õik ;Sind vüikavad • i Km iisk ja ann Siist langevad, :^ Siis ema süda ilmsiks V Siis ved paik 3ul ilmas Need lihtsad kuid siidamlikud Ja haaravad üldtuntud laulusõnad iseloomustavad veib-olla kõige ^ügayamalt ja kujukamalt .seda suurt osa, mida on ..täita igal emal perekonnas. Ema on see, kellele langeb peamure ja hool lastekasvatamisel ja õigele teele suunahiisel, emale langevad perekonna kokimsülatami^el Jä kooshoidmisel suured kohustused ja ema on tavaliselt see, kes perekonnas juhtunud õnnetuste ^ja lahkhelide tõttu kõige rohkem kannatab. Eesti ema on läbi aegade oma kohustuste ja murede kandmisel olnud erilises olukorras, kuna eesti rahva saatus on olnud tinar raske ning need raskused on paratamatult iile kandunud ka igasse perekorida ja eesti emadele. Eestis valitsenud pimedal orjaajal hoolitses eesii ema selle eesi, et lapsed kasvaksid üles eesti traditsioonide ja kommete kohaselt eestlastena, ärkamisajal katsus ema leida võimalusi laste koolitamiseks ja neÜe hariduse andmiseks ja suurte sõdade päevil oli ema see, kes saatis pisarsilmil oma poegi sõjatandrEe. Pärast Teist maailmasõda pa-gulusesse saabumisel algas eesti emal järjekordselt raske katsu-misaeg. Eriti koormav oli nende emade olukord, kes sattusid sõjamöllus sõjast purustatud ja vaesestunud Saksamaa põgenikelaagritesse. Viletsad majtttamis-võimalused, toidu ja tarbeainete puudus ning laagrielu mašehda-vad tingimused nõudsid eesti perekondadelt ja emadelt, keiedest paljud olid oma mehed sõjas kaotanud, otse üliinimüklie pingutust. Rootsi sattunud eesti perekonnad clid Saksamaa eestlastest tea^ taval määral paremas olukorras, kttiid ka siim piÄd emad laagrist välja tulles omä meeste kõrval tööle hakkama, et luua endale kodu ja perekonnale paremaid elamistingimusi. Loomulikult pj-did emad oma igapäevase töö kõrvil hoolitsema laste ja kodu eest> võttes sellega enda õlgadele kahe või kolmekordse töökoor-nia. . .Kuid.,eesti emad . said iiende ülesannetega hakkama ja nende lastest on miüd omakorda sirgunud noored eesti emadv kes jätkavad neid ema ja perekonna traditsioone, millede keskel nad on ules kasvamid ja mis neile kahtlemata kogu eluajaks oma niõju on jätnud. See eesti ema juhtiva ja muretseva käe traditsioon ja eestluse põhitoon on jäänud ka meie noorte abielupaaride kodudesse hing meie nöOriöd on hakanud seda lündama i ja eesti kodu põliste traditsioonide järele käima. Torontos näiteks j on noored emad hakanud väga aktiivselt tegutsema lasteaia orja selle käigus President Carter: Biättab, et veime lennukite müüki teostada ühes pakendS^* .Kümme aastat;pärast Eesti vabarügi:sündi sai teoks Eesti PEN-Klubi. Olime võetud vastu maailma rahvaste perre kui poliitiliselt iseseisev rahvusühiskond ning seejärel ka kui kirjandus-kultumüiseltomapalgeline, iseseisev tervik. 1918. a. ajaloolist tähehdust pole vaja selgitada ühelegi eestlasele; 1928* a. tähtsus seevastu OB hoopis raskemini hoidmisel, olles teadlikud, et lasteaed On see taimelava, kus noored õrnad taimed saavad vajalikku toitu kasvamisel ja arenemisel. Noorte emade poolt on ka hakatud energUiselt kaasa aitama, et moderniseerida JõeHärul asuvat eesti laste suvekodu, kiist selle pika tegevusaja kestel ön läbi käinud sajad eesti lapsed ning esimestest suvekodu lendudest tulnud kasvandikkude lapsed on juba omakorda suvekodu kasvandikud. Eeloleval pühapäeval tohmiv emadepäev on selleks päevaks, kuš meie eesti emadele avaldame tänu nende suure vaeva, unetute ööde j a eesti kodu säUitamise ieest. See tänu ei ole materiaalne ning seda ei ole võimalik väljendada ka kõige ilusamates sõna- ! des. Kuid olgu emadele sel päe-j vai rinda kinnitatud lilled selle kinnituseks, et nende liHeõite sees peitub sümboolselt kogu eesti ühiskonna \^uurim' tänu. : • K.Ä. Ants Oras,'^ noor Oxfordi imi-dusega kirjandusteadlan&jkriitik, viibides 1928. a. Londonis, kohtas Eesti saatkomias Aino Kalda vahendusel Eaiivusvalielise PEN-i sekretäri Hermon Ouldl, ärata- Tiina Põsk on soojalt põse vastu, hellalt hoiab ' Süles, maimukene, tiHukene, arm sind Väiksena sind kiiguitavad ema õrnad käed, ema featmeid ! Särasilmi oma üle näed, valivad needhüj€m-'iÄ;sin^^ V^ikseidMd ja samme head kaitseinglid — sest On ema armiisüdap^hjatimialt rikas: rõõmupä hellus Läte, lohutuste lootuslõngad, valu vaigistuse valved — Kõik need loendamatud palved -—enm hinge mra. Kaunis äma&ti2s;jä^^to : ;EIuMlmed ümberringi kaitsta, kasva4;ada. Seal on paljM Hoolt ja vaeva ehdõimaks kootud, naeru kellad, hõbe Pisar, alatasa iseennast laste õnneks aina ohvriks "I^wdud. • Oma hingest aMa valgust ja see^^^h^ Seal on vaijupaik, su kodu — * \ Ning kui vanana kord teona astÜb fculds^ rada, süs on Aeg sul meemitfiida, kuivõrd hea em^ läJbioli Lapsepõli— ja kui palju rõõmiisid Kõige esmalt: mis on PEN-lOu.. TOIDÄS SAI TEOK^ EEST5 bi ja niiks ta on?: • ^ Amy Dawson Scött (s. 1865. a.) iküpses varakult lemiuka vaimu ja itarmuga mässumeelseks ing-lanhaiks, kes oma hulgaliste ro-mÄaaiidega erguitas naisi nõudma endüe intelleilituaaiset vabadust. Ent ita peamine huvi oli kirjandus deš viimases meie kirjand.usliku kui niisugune ja kirjanikud. 1917. olemiasolu vastu ijõsist huvi, mil-a. asutas ta oma kirjandusl&e leks omajagu eeltööd oli teinud sõprade 'abiga „Hoimse Päeva juba Aino Kallas. Klubi", 'Hiis igal .teisipäeval istus lõunalauda kuski Londoni restoranis. Iganädalase vestlusteema kui ka peakõneleja leidmine oli esialgu Amy enda 'hooleks. John Galswoptihy Oli esimehe kõnsleja, temale järgnesid Hu^h Walpple, Violet Hunt, Ford Madõx Ford jt. Rööbiti sellega ent arenes ka idee laiendada 'klubi tõeliseks meeste-naiste ikirjanduslikuiks-kohtumispaigaiks rahvusvahelises ulatees. : : Uuele, rahvEsvahelisele; klubile leidis ta ka inspireeriva nime PEN, akionüüm sõnus: , Poetš, PEaywrights, Editprs, 'No- ;;velists.- ''-V'^.^--^ Klubi esimeseks presidendiks sai John Galsworthy ja nõnda siis istuti maha lesimeseks lõunaks 41 osavõtjaga. „;FIoreaice" restoranis Londonis, 5. okt. 1921. • Esimene rahvusvaheline . PEN-Kongress toimus juba 1923. a. Londonis, äratades üldise vaimustuse. Isegi nüsugune '^ühinematu hing" nägu G . B . Shaw, ühines, üp.ris shawlikult, muidugi; väites, et ta on juba 68 • a. vana ega hakka ennast tülitama guinease maksuga igal aastail, nõutas ta endale 20 guinease summa eest liikme seisuse. CT»<nlll»ll ' Nõnd^ see algas, nelja lihtsasse paragrahvi koondatud, ülimalt mittebürckraatliku põhikirjaga, mis tunnistab kirjanduse oma küM rahviislikuiks, ©nt ajal ka.. rahvaste^vaheliseks ühisvaralks. Sestap kohustub 1^ iga hige tegema kõike võimalikku hajutamaks rassi, klassi ja rahvaste vahelist vaenu; võitlema mõitte; sõna j ä trükivabaduse eest oma asukoha maal jä ühiskonnas ning kogu maailmas. • , Jäi. vald • kutsuda hoo koosolek, mis toimus samal aastal Tartus ,jPallase keldris" Joh. Semperi, Ä. Tasse, Fr. Tuglase,: J.; SÜveti Ja Ä, Oraso osavõtul. Presidendks valiti Joh. Semper, sekretäriks A. Oras. Järgnes .12 vaba aastalt innukat kaasalöömist, koos üha suureneva kirjandusliku tunnustuse leidmisega; nü yaliti 1937. a. Marie Undör ja Priede-: bert Tüglas Rahvusvahelise PEN-i auliikmeid. 1940 Nõukogude võim sulges klubi kui ,;juutlik-vabamüürlasli-ku orgaoisatsiooni'-, millist ei vaja töölisklass, ja klubi vajus põranda alia. Stokholmis, kuhu oli vabadusse pääsenud suurem o?a ta esialgseist : liikmeist, kutsuti klubi taas ametlikult ellu koosolekul 27. mail 1946. Presidendiks valiti Joh. Aavjk, asepresidendiks Ä. Oras (Londonis), sekrötäriks A. Adson, abisekretäril^s Al. As-pel (Pariisis), laekuriks Aug. Mälk. S-liikmölise esindusena võeti osa samal aastal '31. maist 6. juunini toimuvast PEN^Kongr^ sist Stokholmis. Suhtimüne Eesti Klubi taasilmumisse oli üldiselt pooldav, ent leidus ka vastuhääli, eluaegse mis itoötiisid meie riiidiku iseseisvuse kaotusele kui otsustavale tegurile.'' . Aga Juua 15. juunil'1946. õnnestus Ä. Orasel, Herman) Ouldi kaasabiga kindlustada klubüe üheväärse iükme staatus vabariikliku kontinuiteedi ja kõiMde õigustega toetudes tõigale, et klubi avaliku tegevuse katkestasid sündmused sealpool ta liikmete kont- - r k L , ' V :•'- Saarsen-Ka.rlstadt), Londoni G. Helbemäe. Eesti PEN-Klubü ' on seega seijaitaga 12 ä. tegevust vabal kodumaal ja ligemale kolm- korda niiplju aastaid vabal välismaal. Et ita oma laialipülatuses viimast on spuitnud, reedab ennekõike võrdlemisi ersksat vaimu, paaris paraja * aniiuse • agressüvsusega, mis käesoleval puhul' on eestlasele taganud vabariikliku kontinuiteediga hääle. Ja seda häält on kasutatud: 1946. a. alastes ühe erandiga just kõikidel kongressidel.. Vaba maailma totalitaarne vastane on Nõukogude Vene, Iceda algusest saati on tahetud liikmeks ja kes seda ka ise on taotlenud — „eri tingimustel , ,,Vene küsimus kerkis esüe juba 1924. mispuhul Galsworthy arvas, et „kogü 'küsimus seisneb selles^ 'kas võime vahhnalgi määral oila ikindlad, et meü ei saa olema tegemist poliitikutega kirjanduslikus kuues?" Nii nõudsid nad 1951. ä. Lau-saninel kongressil kõikide eksiü-klubide ühendamist, Eesti jä Läti .klubi kaasa arvatud, mis oleks' elimineerinud vähemalt neli antir totalitaarset häält eksekutiivis. 1966, ä. New Yorgi kongressU kordasid nad nõuet, lisades veel teise, et neile eksekutiivis antaiks 16 häält — kohates aga resoluut- LäänemaaUma poliitikud raägi-va^ sageli, eriti enne valimisi, et Balti rahvastel OH õigus oma iseseis vuist tagasi saada, ning et vaba maaüm peab toetama nende pürgimusi ja taotlusi. Kui aga asi muutub tegelikuks ning paraadijut-tude kõrval on vaja näidata ka va-jalikkb praktilisi samme balti rahvaste toetamiseks, siis ei ole asjad kaugeltki nii hiUgavad ja mõnedki ^imre jutuga meheö ja naised tõmbuvad igasuguste ettekäänetega vaikselt tagasi. Võtame kas või näiteks Toronto linnanõukogule Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse 60. aastapäeval lin-iiahõunike Wardle ja Smitbi poolt esitatud resolutsioon, mille ümber vaieldi ja õiendati kuni resolatsioo-nist enam midagi järele ei jäänud Linnanõunik Wardle resolutsiooms sooviti õnne Eestile, Lätile ja Leedule nende iseseisvuse 60. aastapäeval ja avaldati lootust, et^ need rahvad peatselt liituvad vabade Ja iseseisvate rahvaste, ühiskonnaga. Samuti avaldati Wardle. resolutsioonis soovi, et Toronto linnanõukogu nõuab Kanada valitsuselt Helsingi kokkulepete täielikuks rakendamiseks N. Liiduga läbirääkimiste alustamist. Igal klubil on täielirlie vabadus kujundada oma adminisitratiiyne sisökorraldus. Hetkel leidub PEN-klübisid 60-nei maal kokku enam kui 10:000 liikmega. Rahvusvaheline peakorter asub endi-^ selt Londonis ning icäibekeeleks ön inglise ja prantsuse keel; pre- tuse sidendiks,on praegu .peruulane Saiks,: Mariö Vargas , Ja nõnda läheb Eesti • PEN-Klubi' nimi taas ametlikus korras PEN kaitaloogi 24. jaan.' 1947. a.: 1971. ä; lõpul viiajkse klubi ju-haitus A. ^ Ädsoni ©btepanekul üle P.-Ameerlkasse, kas eluneb süu-"^ rem osa. liikmesikoninast. Presidendiks vaüiti A. Or^as, sekretä-riks- lädkuriiks. A. Willmann, juha-Ä. Rannit, E. V. A. Viirlaid; esindajaks set vasturirmsft, eestlastega eesotsas, ning kogedes veel, et eestlaste grupp kongressil oli '24-lük-meline, (tõmbusid nad tagasi.. 1971. a. Dublinis tulid nad plaaniga uuesti esile, ent pidid samadel asjaoludel taas alla and-nia. 1972. a. eksekutiiv-konverent-sil L.-Berliiriis olid nad valmistanud suurrünnakuks Idar^Saksa delegaadi kaudu, plaan ent avastati aegsalt ning pihustMi meie-^ poolse varma .toimekusega \ sel määral; et nad oma r^lutsiooni enne häälietusele aninemist tagasi võitsid..^'-^ : ^ . Väljaspool kongresse-konve-rentse on Nõukogud püüdnud rahvusvahelise PEN-iga hiljutisel n.ö. otseühendust kahel korral, esitades liikmeksastumise eelnõudena Eesti ja Läti Klubi likvideerimise ning seejärel 15 häält eksekutiivis seigad, mis tulid avalikule sõef-lumisele 1977. a. kongressil Sydneys. Nõnda — ent ennekõike ka teisiti, s.it. oma jätkuva kirjandusliku eksisitenitsigä, oleme PEN-i läbi suutnud endid hoida rahvusvahelises teadvuses ja oleme sel Rootsi K.RisitJkivi (praegu K, Linnnaõunikud Heap ja Sparrow muutsid selle resolutsiooni ja esitasid selle asemel täiesti uue resolutsiooni, milles mainiti üldsõnaliselt, et linilanõukogu toetab kõigile rahvastele enesemääramise õiguste andmist vastavalt Helsingi kok-kulejetele. Sellele lisaks nõuti lin-nanoukogiüt, et see Helsingi kokkuleppe alusiel selgelt deklareeriks Kanada prantsuse keelt kõnelevatele inimestele ja Loode-Kanadas elavale vene rahvusgnipUe enesemääramise õiguse andmist. Samuti peaks Kanada valitsus nõudma Briti valitsuselt enesemääramise õiguse deklareerimist Põhja-Iiri-maa elanikele ning moka otsast mainiti ka möödaminnes, et N. Liidu valitsuselt tuleks nõuda deklaratsiooni, mis kinnitaks eesti, läti, leedu ja ukraina rahvaste õigust enesemääramisele. Linnapea David Crombie lükkas selle muudatusetteparieku tagasi, kuna sellel oli väga vähe seost Kn-hanõunik Wardle originaalse ettepanekuga. Vastava nõudmise kohaselt pandi linnanõunik Wardle ettepanek kahes osas hääletamisele. Esimeses osas hääletati ettepaneku seda osa ki?s sooviti Balti riikidele õnne nende iseseistTis-päeva puhul ktiid tõmmati maha ettepanejcu teine osa, mis avaldas lootust, et Balti riigid saavad peat-selt iseseisvaks. Esimene osa võeti vastu häältega 18:3, kuna teise osa hääletamisel langesid hääled pooleks ja ettepanek lükati seega tagasi. Balti riikidele lootuse andmise poolt hfiäletasid linnanõunikud Smith, Beavis, Eggleton, Neg-ridge,; Wardle, i^Rowlands, Eayrs, (Järg lk. 3) Nr. 36 13. ja 1^ dr. M. Let Km HM Ml 1482 B (Bat Telefon KINI 23 WESTl Rexdd f 0'DoBuhiie,| vastu iiiiua| nõunikud r| Howard, S]j Gilhert ja J Niikäivaq sulites tulel meestel näi| ' Islandi \ii Oli juba aii tJhcudriikidI meele, kes Jvaitsejõuduj Praeguste tulevad asjalisele juunis Isla| litsuse vall juhtuda, etl vad avalik] dude la^kd Islandi p Geir MIgJ ses.se olulj ning näeks I sed Jääksic ^ suKohaga enda partt alles hUjutl jal kinnita.") riklaste kompensatj Islandlasi riklaste Is] timdc, nagj pceritud. kem emoi\ lik või poi juures kij kahjuks ur riik on või strateegini ning nüpe^ venelaste jooks saail esimesenal N. Liit poliitilistel ülesässitai lasi Islan( mainitud,' pere koos on 69 in^ . saatkonna .35 inimesi sed hoiai turmtule mõju kohj tei abil JJ laste sui kõneleva( luurelend ja -lennul kinnitavad vene luuri saadik tuj õhuranmil On ütlj Island Cl y iseseisvall lääneriikil hupcnood Ühendiiil katsutaksl da- Kni sl järjekordi ^ giks an lääneriikil raskusi jj sid värskl tekitamis J
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , May 11, 1978 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1978-05-11 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e780511 |
Description
Title | 1978-05-11-02 |
OCR text |
'm.2' VABh E E S T L « E xieljapasval, 11. maü mS - 'niimsday, May 11, Nr. 3S
¥^ADE EESTLASTE EÜULE^ANDJA
VÄLJMNBJÄ: O/Ü Vaba Eesüane, 13S Tecumseth St Torontos.
^^^^^ P
^ TOmETAJA: Haimes 0^^^^^^^
PÖSTIÄADEESS: P.O. Box 70, Stn.C, Toronto 3, Ont. UU 3M7
TELEFONID: toimetus 3S4-7521, lalitus (tellimised, kuilutüsed,
:^^:eksp©ditÄny 364-^^
imMSmNNAD^^^^^^K^ aastas $30.-, poolaastas ;916.~ Ja
veerandaastas ^.—,ldriiH)stiga aastas poolaastas $25Ä)
• ja veerandaastas 013.50.
lELIÄSHINNAD vMjaspo^ Kanadat: aastas J^2.-, poolaastas
te- ja yesrandaastas $9.50. Kiripostiga üSA-s;^
$53.—, |KM)kastas $27.50 ja veerandaastas $15^
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $62.^, poolaastas
$31.50 ja^^v^^
: Aadr^si muudatus 30 c. — tJksiknumbri hiad 35 c .
Fr^ Estonian PubUsher/ Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
>Kui i5:õik ;Sind
vüikavad •
i Km iisk ja ann Siist
langevad,
:^ Siis ema süda ilmsiks
V Siis ved paik 3ul ilmas
Need lihtsad kuid siidamlikud
Ja haaravad üldtuntud laulusõnad
iseloomustavad veib-olla kõige
^ügayamalt ja kujukamalt .seda
suurt osa, mida on ..täita igal
emal perekonnas. Ema on see,
kellele langeb peamure ja hool
lastekasvatamisel ja õigele teele
suunahiisel, emale langevad perekonna
kokimsülatami^el Jä kooshoidmisel
suured kohustused ja
ema on tavaliselt see, kes perekonnas
juhtunud õnnetuste ^ja
lahkhelide tõttu kõige rohkem
kannatab.
Eesti ema on läbi aegade oma
kohustuste ja murede kandmisel
olnud erilises olukorras, kuna
eesti rahva saatus on olnud tinar
raske ning need raskused on paratamatult
iile kandunud ka igasse
perekorida ja eesti emadele.
Eestis valitsenud pimedal orjaajal
hoolitses eesii ema selle
eesi, et lapsed kasvaksid üles
eesti traditsioonide ja kommete
kohaselt eestlastena, ärkamisajal
katsus ema leida võimalusi laste
koolitamiseks ja neÜe hariduse
andmiseks ja suurte sõdade päevil
oli ema see, kes saatis pisarsilmil
oma poegi sõjatandrEe.
Pärast Teist maailmasõda pa-gulusesse
saabumisel algas eesti
emal järjekordselt raske katsu-misaeg.
Eriti koormav oli nende
emade olukord, kes sattusid sõjamöllus
sõjast purustatud ja vaesestunud
Saksamaa põgenikelaagritesse.
Viletsad majtttamis-võimalused,
toidu ja tarbeainete
puudus ning laagrielu mašehda-vad
tingimused nõudsid eesti perekondadelt
ja emadelt, keiedest
paljud olid oma mehed sõjas kaotanud,
otse üliinimüklie pingutust.
Rootsi sattunud eesti perekonnad
clid Saksamaa eestlastest tea^
taval määral paremas olukorras,
kttiid ka siim piÄd emad laagrist
välja tulles omä meeste kõrval
tööle hakkama, et luua endale
kodu ja perekonnale paremaid
elamistingimusi. Loomulikult pj-did
emad oma igapäevase töö
kõrvil hoolitsema laste ja kodu
eest> võttes sellega enda õlgadele
kahe või kolmekordse töökoor-nia.
. .Kuid.,eesti emad . said iiende
ülesannetega hakkama ja nende
lastest on miüd omakorda sirgunud
noored eesti emadv kes jätkavad
neid ema ja perekonna
traditsioone, millede keskel nad
on ules kasvamid ja mis neile
kahtlemata kogu eluajaks oma
niõju on jätnud. See eesti ema
juhtiva ja muretseva käe traditsioon
ja eestluse põhitoon on
jäänud ka meie noorte abielupaaride
kodudesse hing meie
nöOriöd on hakanud seda lündama i
ja eesti kodu põliste traditsioonide
järele käima. Torontos näiteks j
on noored emad hakanud väga
aktiivselt tegutsema lasteaia orja
selle käigus
President Carter: Biättab, et veime lennukite müüki teostada ühes pakendS^*
.Kümme aastat;pärast Eesti vabarügi:sündi sai teoks Eesti PEN-Klubi. Olime võetud vastu
maailma rahvaste perre kui poliitiliselt iseseisev rahvusühiskond ning seejärel ka kui kirjandus-kultumüiseltomapalgeline,
iseseisev tervik. 1918. a. ajaloolist tähehdust pole vaja selgitada ühelegi
eestlasele; 1928* a. tähtsus seevastu OB hoopis raskemini
hoidmisel, olles teadlikud, et lasteaed
On see taimelava, kus noored
õrnad taimed saavad vajalikku
toitu kasvamisel ja arenemisel.
Noorte emade poolt on ka
hakatud energUiselt kaasa aitama,
et moderniseerida JõeHärul
asuvat eesti laste suvekodu, kiist
selle pika tegevusaja kestel ön
läbi käinud sajad eesti lapsed
ning esimestest suvekodu lendudest
tulnud kasvandikkude lapsed
on juba omakorda suvekodu
kasvandikud.
Eeloleval pühapäeval tohmiv
emadepäev on selleks päevaks,
kuš meie eesti emadele avaldame
tänu nende suure vaeva, unetute
ööde j a eesti kodu säUitamise
ieest. See tänu ei ole materiaalne
ning seda ei ole võimalik väljendada
ka kõige ilusamates sõna-
! des. Kuid olgu emadele sel päe-j
vai rinda kinnitatud lilled selle
kinnituseks, et nende liHeõite
sees peitub sümboolselt kogu
eesti ühiskonna \^uurim' tänu. :
• K.Ä.
Ants Oras,'^ noor Oxfordi imi-dusega
kirjandusteadlan&jkriitik,
viibides 1928. a. Londonis, kohtas
Eesti saatkomias Aino Kalda vahendusel
Eaiivusvalielise PEN-i
sekretäri Hermon Ouldl, ärata-
Tiina
Põsk on soojalt põse vastu, hellalt hoiab '
Süles, maimukene, tiHukene, arm sind
Väiksena sind kiiguitavad ema õrnad käed, ema featmeid
! Särasilmi oma üle näed, valivad needhüj€m-'iÄ;sin^^
V^ikseidMd ja samme head kaitseinglid — sest
On ema armiisüdap^hjatimialt rikas: rõõmupä hellus
Läte, lohutuste lootuslõngad, valu vaigistuse valved —
Kõik need loendamatud palved -—enm hinge mra.
Kaunis äma&ti2s;jä^^to
: ;EIuMlmed ümberringi kaitsta, kasva4;ada. Seal on paljM
Hoolt ja vaeva ehdõimaks kootud, naeru kellad, hõbe
Pisar, alatasa iseennast laste õnneks aina ohvriks
"I^wdud. •
Oma hingest aMa valgust ja see^^^h^
Seal on vaijupaik, su kodu — * \
Ning kui vanana kord teona astÜb fculds^ rada, süs on
Aeg sul meemitfiida, kuivõrd hea em^ läJbioli
Lapsepõli— ja kui palju rõõmiisid
Kõige esmalt: mis on PEN-lOu.. TOIDÄS SAI TEOK^ EEST5
bi ja niiks ta on?: • ^
Amy Dawson Scött (s. 1865. a.)
iküpses varakult lemiuka vaimu
ja itarmuga mässumeelseks ing-lanhaiks,
kes oma hulgaliste ro-mÄaaiidega
erguitas naisi nõudma
endüe intelleilituaaiset vabadust.
Ent ita peamine huvi oli kirjandus deš viimases meie kirjand.usliku
kui niisugune ja kirjanikud. 1917. olemiasolu vastu ijõsist huvi, mil-a.
asutas ta oma kirjandusl&e leks omajagu eeltööd oli teinud
sõprade 'abiga „Hoimse Päeva juba Aino Kallas.
Klubi", 'Hiis igal .teisipäeval istus
lõunalauda kuski Londoni restoranis.
Iganädalase vestlusteema
kui ka peakõneleja leidmine oli
esialgu Amy enda 'hooleks. John
Galswoptihy Oli esimehe kõnsleja,
temale järgnesid Hu^h Walpple,
Violet Hunt, Ford Madõx Ford
jt. Rööbiti sellega ent arenes ka
idee laiendada 'klubi tõeliseks
meeste-naiste ikirjanduslikuiks-kohtumispaigaiks
rahvusvahelises
ulatees. :
: Uuele, rahvEsvahelisele; klubile
leidis ta ka inspireeriva nime
PEN, akionüüm sõnus:
, Poetš, PEaywrights, Editprs, 'No-
;;velists.- ''-V'^.^--^
Klubi esimeseks presidendiks
sai John Galsworthy ja nõnda siis
istuti maha lesimeseks lõunaks 41
osavõtjaga. „;FIoreaice" restoranis
Londonis, 5. okt. 1921. • Esimene
rahvusvaheline . PEN-Kongress
toimus juba 1923. a. Londonis,
äratades üldise vaimustuse. Isegi
nüsugune '^ühinematu hing" nägu
G . B . Shaw, ühines, üp.ris
shawlikult, muidugi; väites, et ta
on juba 68 • a. vana ega hakka ennast
tülitama guinease maksuga
igal aastail, nõutas ta endale 20
guinease summa eest
liikme seisuse.
CT» |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-05-11-02