Vaba eestlane , September 19, 1985

              Kational Lijrary 5S253
öcn» Acquisitions Scction . = ' a^»*' ^ ;
OTTAWA, Onte KU ^^^^
iregistration ni E £ S T L L i K Ä H D J ILMUB IGAL TEISIPÄEVAL
JA NEUAPÄEYAIi
Nr. 70 (3183) XXXIV aaslakäik Neljapäeval, 19. septembril 1985 — Thursday, September 19,198S tksiknumbri hkd 70 cen^
TES Täiendu^koot dystcss õppetööd
Käesoleva nädala teisipäeva õhM alustas
tatLiihikesel aktusel Eesti Maja suures saaMs^^^o lastepere väljapuhanud ja
rõõmsate nägudega ootamas uus! õpinguMo
Avaaktuselik osa algas praost
Andres Tauli palvusega, kes rõhu­tas
eesti keele ja ajaloo Õppimise
vajadust ja tõi pildi kui tähtis on
eesti keele oskus, mis võis sõja
olukorras elugi päästa. Eesti koolil
Ja keelel on kaks tähtsat ülesannet:
üks et oleks keel enese väljendami­seks,
teine ,et teaksite oma kultuu­rilugu.
Keel ei tee .kellelegi kahju,
mida enam mõistab inimene keeli,
seda targemaks teda peetakse. Keel
on tähtis, sest tihes keeles teie hil­jem
mõtlete. Mida suurem sõna­vara,
Seda sügavamalt võite mõtel­da.-
Fröost A. 'Taul märkis sellejuu­res,
et õp. A. Roost on koostanud
sõnastiku Luuka evangeeliumi ja
katekismuse sõnavarast, kus on
kokku 1074 usulist sõna.
Eesti keeM d õpita üksnes täiei-tekoolis,
vaid ka ee^ kirikus
|a organisatsioonides, kes tööta­vad
ecjsti keele edasi andmiseks.
Koolikomitee esimees H. Lupp
tervitas kõiki algkooli uue õppe­aasta
algusel ja lootis, et tegevus
eesti keele ja meele tööpõllul on
ig2|ti õnnistusrikas. Eriti sooja terr
vituse ütles ta neile noortele ja
nende -vanematele, kes seal viibi­sid^
esmakordselt, kuid kes last^
aia endiste kasvandikena on juba
tuttavad nende ruumidega.
H. Lupp jätkas kooli elu tutvus­tamisega,
öiärkides et õppetöö toi­mub
ka sel aastal koostöös Toron­to
linna koolivalitsusega, millega
seoses on üheks nõudeks, et kõik
täidavad koolivalitsuse registreeri­mislehed.
'Koolikomitee omakorda püüab.
kooKvalitsuse, provintsi- ja föde-iraalvalitsulste
toeMe abU Siolda
: õpflaste. koolisaatmise kölu<fl v©i- •
Edasi ta andis informatsiooni
keskkooH, gfümnaasiumi ja eesti
keele kursuse üle; viimane toimub
samal õhtul kui algkool, andes
sellega • hea võimaluse lastevane^
maile oma eesti keelt parandada j a
värskendada Ellen Martensi juha­tusel.
Lõpuks ta soovis, et lapsed
oleksid tublid eesti keele ja teiste
teadmiste Õppimisel nii, et vane­mad
ja õpetajad võiksid selle' üle
rõõmu tunda Ja neile uhked olla,
milleks ta soovis igakülgset edu ja
kordaminekut.
Viimasena
Lenk soovis omalt poolt head edu
uue! õppeaastal, eriti tervitades
neid, kes esunest päeva tulid eesti
täienduskooli, et õpfrida seda, mi­da
kanada koolis ei õpetata. Siin
saab'seda teha eesti keeles.
Eesti Maja on naga meie kodn,
[kus räägitakse eesti keelt.
Amult siis kui ise püüame, saame
edasi. Aktuslik osa lõpetati Eesti
hümniga.
. Eehniste aastate õpilased läksid
klassidese, need aga kes alustasid
esimest aastat jäid suurde saali,
kus nende vanemad hakkasid lapsi
eesti täienduskooli" õpilasteks re­gistreerima.
ude tippspioon hüppas ära
LONDON Nõukogude tippspioon Inglismaal
hüppas ära ja identifitseeris 25 agenti, kes töötavad N.
Liidu saatkonnas Londonis ja peavad Inglise valitsuse
TES Lasteaia esimese klassi õpSased valmistuvad
taja Tiina Hubel
naiks. Vasakult teine kasva-
Foto: Vaba Eestlane
Poola kardinal kaitseb usku
46-aastane Oleg GordeivsM oli
äsja nimetatud nõÄogude KGB
salapolitsei ülemaks Londonis, aga
hüppas ära, kuna ta j^soovis saada
demokraatliku riigi kodanikuks ja
elada vabas ühiskonnas**.
Taani kohtuminister Edk Ninn-
Hansen ütles,
et Gordievski osa olmid tcf elt^
agendiks juha. 1970-ndaist aastaist
alates,
kui ta töötas N. Lüdu saatkonaas
Eopenhaagenis.
25-e nõukogude agendi väljasaat­mine
tekitas Moskvas vastuaktsioo-ni,
kus nõuti sama arvu Inglismaa
saatkonnaametnike lahkumist N.
Liidust, kuigi Moskva raadio ei
teatanud, et Oleg Gordievski oli
ära hüpanud või „isamaa reet­nud";
Inglismaa on hoiataniud, et
nad võiksid veelgi uusi nõukogude
agente välja saata, kui venelased
teostavad oma tasumisaktsiooni.
Mafksism põhineb üiifte mõttejõu, vaid jõu enõistek
Poola katoliku kiriku priimas kardinal Josef Glemp kritiseeris teravalt marksismi
Mljiiti peetud jutluses, öeldes et see „põhineb jõu mõisteP. Kardinal Glemp deklare®°
ds^ et katoliikksteLon põhjust M
vikku, kui on käimas pingutused
kustutada sellest tulevikust väär­tused,
mis on kõige tähtsamad>
need mis oi iUienduses usuga
Jumalasse?
ja õppeijriaks jääb eeliniste aastate
tasemelt s!ö. $40.00 perekonnalt,
kusjuures Õppevahendi
raamatud on kÖoIi poolt tasuta.
I A K I i l '^'«BL^ÖRŠTA";i:ii^T
TORONTO.^W5S:;I^V^^:^
IReserveerige aeg
te
Külalised jõudsid Torontosse
laupäeval, kus õhtupoolikul oli va­ba
aeg ettenähtud Honest Ed'i
kaubamaja külastamiseks. Füha-päeva
õhtul toimus Torontos Jcont-sert,
kus eriti palju aplausi oli an­tud
mustlannale. Esmaspäeval kü­lastati
Niagarat jai õhtul pii ^^^d^
Vastuvõtt klaasi veini juures sõp-ruÄingu
ruumis, millest 30 tp-rontolast
olid osa võtniid. Teist
päeva hommikul sGÄi ®^asi järg­misse
ettehähtud
Kiffbstage
•---^L^p Oidu Sõprusüiiingu Mllalisena 204iä^^
kultuuritegelasi ja kiuistä^^
ajaiielae j^BoÄnaia^ ^toimetaja Ago Ustal;
Seflelt 'bMt viidi (afendaü/
üJendati?) Väliseestlastega KBI-tnui^
demete Arendamise^ Ü
gn (VEKSA) ning Väüsmaäga
Sõpruse Ja Kuttnarisidemete
Eesti Ühingu poolt
väljaantaiva propag^dalehe
9,Koduapaisi^ toimetajaks.
,^odumaäd" peetakse tavaHselt
väliseestlaste peibutušleheks, tegelir
kult on see kodumaaf iisna hinna­tav
teiste nõukogude lehtede kõr­val,
kus liigne propaganda mõjub
eemaletõrjuvalt. Seda minevat
Eestist teistesse N . Liidu osadesse
kus eestlasi elab ja on üksiknumb­ritena
müügil Eestis. Tiraazhiks oli
1974. aastal antud 42.100 («Nõu­kogude
Eesti 1975, lk; 164).
(Gruppi kuulusid kõrgemad kul­tuuritegelased
ja esinevad kunstni­kud.
Lätlastel oli kaks esindajat,
Riia Meditsünüise Instituudi p i^
fessor Georgi Andrejey Ja Läti
RiiÄu tJlikooÜ peälÄ^
Golbergis, leedüläsist Vihio Riik­liku
Ülikooli lektor Vidmantas
Kuoliälis jä Leedu fiiiafmopnia
kunstiline direktor Vitaustas Kjar-hagis,
vaimulikest Voronežhi piis­kop
Nikolai Nemcoy.r
Poola priimas pidas oma jutluse kordade hinnangud ja mitte tõeline
rohkem kui 200.000-de pealise rah- hea tahe.
vahulga ees, kes oli kogunenud pü- „The Washington PostT' Vars-hitsema
nn. „Musta Madonna** pü- savi korrespondent Jackson Diehl
hamu aastapäeva. „Musta Madon- kirjutab ajalehe 22. augusti välja­ma**
ikoon, mis Ott poola katoliiMas- andes, et kardinal Glempl jutlus Usklik kellelt oodatakse ateistlücu
te kõige tähtsam pühapUt, asub kujutas endast ühte tema kõige tu- kodumaa tuleviku ehitamist tunne-
14-ndal sajandü ehitatud Moostris gevamasõnalist kaitsekõne usu osa- tab ennast kui isikut, kes lõikab
Gzestochowa linnas, mis on Vars- tähtsusele Poolas sellest saadik, enda alt ära puu, mülel ta istub,
savist umbes 200 kilomeetrit lõu- kui temast sai priimas aastal 1981. tehes seda mingi hargneva oksa
napoole. Korrespondent Diehl lisab, et kar- kasuks." ;
, 1, ^ , ... • . , dinal Glemp lükkas sellega vähe- Kardinal Glemp ei nimetanud
Vabaõhus peetud hugelmissal ^^^^ ^^^^^^^^ ^^g^^. j^ruzelski oma jutluses otseselt eelpool mai-kaitses
kardmal Glemp oma 30^^^ rezhiimi katsed organiseerida, en- niüid parlamendivalimisi kuid ta
se^^jutiuseR et,„usk on Poolas nüvõrd
mhnmi^udistuste^^^^^^^^ oktoobris toimuvatele paria^ laialt levimid, et usklikega tuleks
m ebakö^aseltseldanM VaUtsusvoimud arvestada rügi polütilises elus."
kasse ja kn^sems vahtsusvoimu- ^ üritanud arendada koostööd ki- Marksismi kohta üties Poola prii-de
konMU^ndussus^^^
teabeyahendite ja .usitelu ule. Ta ^^j^y^ jj^äietamisest osavõ^^ vaid hoopis jõu mõistele.**
visandas ^avameel^^ Glempi tugevalt sõnastatud juflus ^^r^r^^^i™: f daarsusemumise j u h ^ leidis aset kaks kuud pärast seda
jah^lm süsteemi va- g^le; mis soovitab valimiste b(^o- kui tä võttis osa harukordsest koh-hei
ning litks, v teerimist/i ^ ^^^^^^^^^^^^^^ X rezhiimi juhi Ja-et
Poola kommuMstlik juhtkond Kardinal Glemp ^m^jutluisesõ^ ruzeWga . -^^V
on edasi lükkamas lõplikku kön- gustas aga hoopis „vastupanu ka- millele asetati nii valitsuse kuä
frtotatsiooni Idri^ ainult stra- toHiMaste hulgas.** Ta deklareeris
teegiliste! põhjustel, ijärgmist:
miUede taga seisavad pelgalt: keegi ehitada tule-ka
kiriku juhtkonna poolt lootusi,
et see parandab pingelisi süliii-teid
kiriku ja rezWimi vahel.
Ago Ustal oh
• nist, kes siindinud i 9B
xvJMver varem noortele mõeldud päevalehe
^ . -Noorte Hääl** toimetaja^ kus ta
'.o.Ä„ wasmngtoni ^^^^^^
a^^^^^^f^^ aunhnetusega.
fcufisffhäjfusf
Prin«ess Ave^ J Wfllowdate
*el. 225-5595
,:: reedel, 4,-okt::85:kei 7—S
laup., 5. okt 85 kdll 10 homm.--4
piUiap., 6. cAl 85 kett l---4^^^^
.VAiA EESTLANr^
,,The Washington PostT' korres­pondent
Diehl kirjutab, et Glemp'!
poolt jutluses avaldatud seisukohad
vütavad asjaolule, et need pmged
oh vastupidiselt suurenenud vali­miste
lähenemisega; 13. okfcoobrü
.STÖKHÖÄ
oiua soteiaaldemokraadid parlamendiTalinüstel^^^^ V^^
Md peab toetuma rohkem tonmunistide abBe eeloleval ^^^^^^^ rahvahulga
V ^ ^ seas 011 naha rohkem kui tosmat
ffleljaastasel ametiajal»^ jdagu tuttavas punases Solidaarsu-
„ , . š^^^ ühelneist
Esialgsete järgi sotsi- .^otsidistide^^^^^ seisis lipukiri sõnadega: ,JCristia-aaldemökraadid
võitsid 34l^ohaii- vat, et Rootsi heaoluriik jaab prae- -sed, olge jätkuvast! solidaarsuses
ses pariamendis 159, kommunistid g^^^^^
19, konservatiivsed modei:aadid 76, ' , ' : ^- ^ • ' '- •' • ' ' - • '
keskerakond 44 ja liberaahd 51.
Eelmises parlamendis oli sotsialisti­del
nii palju kohti, et nad ei vajar
nud kontmunistide abi, kui vikna-sed
jäid mõnel puhul erapoole-
:tuiks.
vat iUcsteist, et nad ei ühinenud va­limiskampaania
ajal, ega olnud
üksmeelsed peammister Olof Pal­me
süüdistamisel,
ell Paläie on liiga järeleandlik
kommunistidele ja liiga valmis
nei
KALEVI VÕRKPALUKLUBl ALUSTAB
noortele
esmasp., 23. sept kell
(Duffe
M. ha teL 233-6482
KÕIK: iraffiTULNUD^
(13 ja vanemad)
7 õhtul Kent Senior Putplic
in ja Bloori nurgal)