Vaba eestlane , September 19, 1985

              i) I
Nr.. 7®
atismmmmcB'
Nr. 70 •
laailmanurkades tõsteta-ikisa,
ringutatakse abi-ja
otsitakse abinõusid
ivardava uue haiguse
lemiseks. Selle haiguse
[DS, mida peetakse isegi
[s, tõveks kui seda oiu
stel olnud katku nimeline
i^emiline nakkushaigus,
Ihävitava toime tõttu an*
|s, 14. sajandil „musta
trietus.
Jrilise viiru^ kaudu vii-kiiresti
leviv tõbi, mil-ole
seni leitud mõjuvat
fäiguse surmav toime on
hlest> et AIDSI viirus
Iha immuunsuse süstee-lused
on näidanud, et
rus paljuneb tuhat kord
kui kõik teised viirused,
Ijärjel see haigus on erl-toob
kaasa surma.
lei ole veel selge, kust
]iv tõbi on pärit, kuid iiir
uurimuste tulemused
JjDSI allikate otsimisel
titasse. Mõned teadlased
Irvamisel, et haiguse alg-ttub
ahvides, kes kanna-ri
viirust, mis aga kurn-
[ombel neid ei kahjusta.
m viirus üle kandunud ini-penäoliselt
hammustuste
Kuid sealjuures Oi
lõistatuseks, kuidas vü-
Ikandus Haitisse, kus seda
Ireeritud sUmatorkavalt
färal ja sealt Põhja-Amee-inendUe
ja teistesse piir-
)e. Arvatakse, et viiruse
Isse, Euroopasse ja Põh-fkasse
äeed haitilased,
1960-ndateI ja 1970-ndatel
lendes Aafrika riikides,
lobi on kõige rohkem levH-Jummisel
on selgunud, ei
jvriteks laiigeväd siinse!
[peamiselt meessoost ho-ialid,
keUedel on ebanor-seksuaälsed
vahekorrad
|estega. Teise, kuid tundu-äema
grupi moodustavad
lastusainete tarvitajad,
ivad endile uimastavaid
iid veresoontesse. Kolman-ippi
kuuluvad vereülekan-
|ijad, kelledele järgnevad
jte seksuaalsete vahekor»
lehed ja naised.
Id statistilised arvud näita-sti,
kust tuleb kurja juuri
Ameerika ühendriikides
"imuste põhjal on seal re-
11.132-st AIDS'i pat-
|78 protsenti (8716 homo-leid
suhteid harrastavadi
millest järeldatakse, et
antakse kõige suuremal
üdasi selliste ebaloomulike
^te aktide kaudu. See ei
aga seda, et haigus ei le-a
normaalsete seksuaalse-brdade
tulemusena. Kuid
Imseid on registreeritud
It vähe nmg haiguse eda-on
peamiselt mehed.
seksuaalid ei taha nõustuda
et An)S'i peamisteks levi-on
kõlvatud kalduvused ja
laalsed seksuaalsed vahe-kuid
süüdistav sõrm on
l-kaValt sihitud selles suu-
)S'i kiire leVik ja selle
le homoseksuaalsete vahe-
|ga on tekitanud hirmulaine
[a ühendriikide ja Kanada
[suaalide ringkondades^
|*iktiivsus viimasel ajal OE'
It vähenenud, ühendriikides
^adas Ott aidanud hirmis
eš suurendada populaarse
m Rock Hudsoni haigestu-iig
nüüd on selgunud suu­natuseks
paljudele tema
tajatele, et Hudson oli ho=
laal.
levselge, et müstilise AIDSil
on inimsoo põhiliste mo-itsiipide
propageerijate häi­lud
tohutu relva ja surunud
jisukorda homoseksuaalide
|e veidrate nin^ ebaloomuM- •
räside kaistjadi On isegn
;s ütlevad, et maaüma as­ja
tasakaalustab loodus ise
igi kõrgem väljaspool ini-
[ontrolli tegutsev võim. See
jsub ise võitlema kõlvatuse
lobanormaalsete eluviiside
ümastusainete kasutamise
(kui inimene seda ise enam
suuda. Näib, et sellise teoo-lajatel
on õigus. ;
VABA EESTLANE atljapäeval, 19. septembril 1985 — Thursday, September 19, 198S Lk. 3'
wwwuwuw
¥ÄLVEARST
NÄDALALÕPUL
21. ja 22. septembril
df. A. RebaKe, tel.
T! tel. 469-1322 . ^f^Tlt ""^ ^"'•^"^ I on skautjuhtide kõrgeim treenm-guline
aste, mis on jaotatud kolme
aastatel 1983 ja 1984, laager, mis
' ~ ~ toimus ja praktiline rakendus
skautlikus töös eeloleval talvel.
Laagrist Ollid õigustatud osa võtma
toi 30 Äut/gaidi
petasid loengute sarja, kuid osal ei
Augusti viimasel nädalal toimus Kotkajärvel VI Eesä Mets'amärgi tasus. Laa­ger
algas vihmase ilmaga ja väljaarvatud kahel pealelõunal? sadas iga päev, kuid laag­ri
lõpetamise! paistus päike nnMitaevaSo Osa võtjaid oli
-sse minek
onaksuliseks?
USA ToUiamet püüalb saada olnud^ võimalik laagri treeningust
Elsindajatekoja nõusolekult maksu- "^õm.
aSse piiriületamise seaduseelnõu lä- Laager jagunes kolme salka.
Mviimiseks. Seüe vastuvõtul puhnl SkaudiaJal Käo salk koosseisus
peavad kanadalased ja teised valis- ^^dri Koop, Mildc Jõgi, Toomas
reisijad maksma 1^-5 dollarit ^3^^' Kaarel Truuvert, Anne Oru-
USA-sse sisenemisel. TolliaEaeti ar- Pearu Tamm, Oravate salk
vestüste kohaselt ftooks uus seadus koosseisus Rein Pajo, Ingrid Kütt,
riigile sisse SOO miljonit doUaritt Maimu Nõmmik, Ellen Valter, En-aastas.
Meil ja Ilmar Kütt. Hunduala
Uue seaduseelnõu\ohaselt mak- lükmed Henn Kurvits, Monika
saks .iga USA-sse sisenev auto $1, '^a^' Linda Roosipuu ja Jüri
vaatamaita kaasasõitjate arvule, kaansoo moodustasid Põdra salga.
Laevadel saabuvad reisijad peaksid g^jg^ nf^jed on traditsiooniSised
Maksma $2.50 isikult ja lennureisi-
|ad $2 isikult. Veoautode USA-
§se sisenemise maEssuks oleks $S Ja
erapaatidel, jahtidel ja lennukitel
omanikud peavad maksma $25.
Uus piiriületamise toll arvesta
salkade nimed, mida esmakord­selt
kasutati IV Eesti Metsamär-gi
kursuse], mis toimus 1973.
sialstal
Seekordses laagri juhtkonnas oli
IFER ÄSFERÄ A i
ÄSTRÄ
takse juurde lennuki-^ busÄsi-, ron- eriti tugevaid võimekaid juhte,
gi- ja laevapileti hinnale, :kuna au- laagrijuhi õigustega viibis laagris
itodel ja veoautodel USA pSIriilleta- neli juhti: skm. Peeter KallastCj
jad tasuksid selle toHiametnikele. Orma Maw, Boug Cunnington ja
" ' • "^^^ Lepp, viimane oli ka
kursuse juht. Harilikult on laagris
^ f^^JWVWy^ ü f i f t i"ht selliste õigustega.
Juhtidena viibisid veel alaliselt,
laagris skm. Egbert Runge, skm.
Silver Kaskj ngdr. Änne-Mai Kau-nismaa
ja ngdr, Süri Lepp. Erilek^
tõritena oli laagri juhtkonnas veel
rakendatud s'km. Lia Pikkov, skm.
Andres Taul, ngdr. Tüa Kütt ja
o gdr. Ene Lüdig, kes pärast ettekah-
Jdkob WeSfholiH |® .deid siirdusid linna ja tööle tagasi.
Laager püstitati parajasti paar ^^aardi |a kompassi abd TOI vee alt saadi-1939. ^aastarkoos^^^
tundi peale selle, kui lõppesid selle jalja õngitsema. Vihm lop- õigustega skm. H M
gaidlipkondade laagrid ning Metsa- jargmise päeva hpmmikutundi- Soja tõttu lukkus laagrite korral-
Hfad $15.50 pluss saatekulu 50 00 juba avamisel oli taevas del^ ning salgad saabusid tagasi dus aastatele 1948, 1950 ja 1951.
tumehair ning kõik lootsid et laagrisse lõunaks, kaasas matkaks Peale pikka vaheaega, avanes või-peaks
mitte vihma sadama. Laager f M ' ülesamiete lahendused Va- maius ^ Kanada v p e ä kÄ
Tõuti kuivaea üles panna' hetult tounus ka analiius matkako- koiraldada Metsamargi kursust
- - gemuste kdhtä. Kotkajärvel 1973, kus laagri
Laagri tegevuse ajal oli iga päev Omapärana kursusele, keetsid oli skm. Peeter Kallaste. 1976 toi-vihma,
mõnel päeval lakkama- kõik oma toitu laagris, müleks mus teine kursus skm. Jaan Lepa
tut rasket vihma, kuid mis en püstitati neli kööki koW kur- juhtimisel nmg nüüd. & aastate
• V
Kanada jamboreel oli eestlaste küla juures püstitatuid in-formatsioonikilp
eestlastest; Foto: Ervin Aleve
lommeEifcecirld
(Algus lk. 2) seganud laagri tegevust
Laage^r oli korraldatud Kanada
peakorteri poolt kindlaks määr^
. . , . r , ^ .... , tud eeskirjade kohaselt. Nii oli
" ? ! ^ f põimitud laagri tegevusse loenguid
Neil© läänemaailma elanikele,
kes võitlevad maailmarahu säilita-suureks
üllatuseks ühendriikide äs
|ane õnnestunud katse maakera juhtimisoskuštest kui ka võimalu-i
H-u i." „i ^« sist nende rakendamiseks. Rööbiti .
satelliite hävitava r^^^^^^^^ käsitleti laagri tarkusi nii otsestes Viimase ihna tõttu, k^utati viima
üldiselt tuntud ÄSAT'i mme aU. .^j^enduslikes moodustes kui hilis- seks enamuskordadelJarvetaret.
õhtute vestiustega. Teemaliselt kä-susest
osavõtjatele, neljas laagri eestlaste kuues kursus.
juhtkonnale. Eeloleval Jüripäeval loodavad
ji ^ 1, - X i , ' J . A 5 • ' J tänavuse laagri lõpetajad saavuta-
Nendest kookidest kujun<«f. Metsamargi tuunused - skäu-rffa.
de om«l ,,,meteakodud« jj^^j ^^^j^^^tik ja Gilwelli „koE-
!!S .'Ü:^™"!S"''*'* ^ did" ning gaididel kuldae nõel kir-vega
puuhalus.
: : Need jühi(l,'on selle välja teenk
tati logifaapaitud.
Eestlaste Metsamargi kursuse
nud juba oma laagriga, kus isegi
vihm., ei suutnud-., sumbutads}
rõõmsameelsust, itasbukust ja te°
mvmedisust.
Aitieerika õhujõudude lennukilt
I « ^ s i v Ä Ä fetipÄoIoogiatgrupi^^^^^^^^^ tava läheb tagasi 50 aaslat, süs kd
rrft 2 « mffli kõLsele ia Mvitas dustamisel, nende moju üksikisiku- „eie esimesed Skautjuhid võtsid
: : l * a ^ — U a g r i l^tamisel
vana riiSikaltseUste eesmärkidega Tt^rXSSna tut- l°"^^^.T ^"""''f ^""^ lauldes Metsamart laulu Jäi pal-iUes
saadetud USA satellUdi. mis " ^^^2^, ka- VT - T A """^ tuTf' -f i"dele eluks ajaks elama laulusõ-
.U muutunMd kasutamiskõlbma- '"trBäatorirMraTmahit f^t^f valjaoppe motte koju mü- „ad „elab Gilvell südames,
. sutaU pedagoogilist jcssiraamaiui, IQ^I J^^ arenes soov oma Metsa-milüse
iga osavõtja sai kursuselt j ^ ^^
Õnnestunud katset la, k a a s a . . • • .. .
üheks lüliks nn. Star W^^^^^^
grammi väljatöötamise raamides õppimiseks ja rakendamiseks. Li- Pei^okrCiatici mÕSf lli)lS0St •.
|a vastuseis sellele eksperimendi- saks laagerdamisosküste värsken-le
oli suur mitte ainult Venemaal, damisele oli aega ettenähtud pio-vaidia
ühendriikide pahempoolse-, neerialaseks tööks. Nii anti kursu-
(jygBS lk. 3) hetamist uue koosseisu vastu. Ei.
Kommunism tahab kehtiva korra
tes ringkondades. Vastuaktsiooni- ^est osavõtjaile viis ja pool tundi i . , ^ ^ "^^f^n S L ^ ^ ^ ^ ^ ^ purustamist, hoolimata
dega mindi Ameerikas isegi nii üh^ ehitusprojekti läbiviimiseks. 0^11.^1^^^^^^^^^
kaugele, et neli demokraatlikkupar- ^. ^ Samataohne meedia su-eemlaul ha- Ja nüüd on järg Lõuna Aafrika
teisse kuuluvat Esindajatekoja lii- Kureus valis projektiks eesti kü- vitas Persia shahhi ^ ja toi lavale vabariigi käes.
get katsusid kohtu abü katset nur- laküge, mis püstitati" ühise nõu AjatoUahi. Abessmua (Etioopia) nraesu kangemat
la ajada ja seda keelustada. Ko- |a Jõuga ^ " " ^ ^ ^ St^ l S ^ ^ ^ ^ ^ ajSvet^^^^^^^
hus lükkas s^Ue kummaHse noud-^ tati meteamaterjalisä nmg seofa mises - asemele tekkis ^^'.^J Lgäneriidd iooksevad üksteise või-mise
tagasi ettekäändel, et siin on kokk^ nööridega. Meriam. Meedia hoogtöö oh ent ^ " p ^ ^ ^ ^^
<v «^i55«ii«A miHp^ ifi^fraai. suurcjoonelme Vietnami soja ajal ^^ve piiauma unele tookaie ran
tegemist-poM^se ja mitte legaal- ^-^^^^^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ õnnista- ^ hävitati Diem, Thieu, Nu ja Ky vale ja tublüe vaütsusele. Presi-se
teusimusega. ^ ^^^^^ rõõmsate ehitajate poolt _ asemele tuli - Nõukogude Liidu ^ent P. W. Botha vaprusest oleneb
Kõige suurem hädakisa kostab ning otsustati püsti jätta kuni ma- Manik Hq-Ghi-Minh. Nikaraaguas kogu Läänemaaüma tervis,
aga Moskvast, kus Tass kinnitab, levate nõupäevadeni, mil kiik lam- asendati Samoza sandinistadega.^^õib-olla vana tubli buuri vaim
et seUe katsega on ühendriigid mutatakse, kuna nööridest köidised Seesuguseid näiteid on veelgi. ^^Bh veel ja jaksab heidelda ko-astunud
suure sammu lähemale ül- lõtvuvad ning nöör võib pehkida, gu maailma vastu, ka endiste sõp-disele
hävitavale tuumasõjale. Ko- millega kiik võiks muutuda ohtli- Ühekülgne informatsioon ja jät- rade vastu, kes on langenud mee-gu
lugu on kujukas näide selest kuks. Kiige kandejõud prooviti ka diktaatorite Batista, Shahhi, dia sireenilaulu. mõju aUa, ega
kahepaiksest polütikast, mida prae- kohe järele ning ilma vaevata kan- keisri süüdistamine rahva näljuta- mõista näha üle tänapäeva läve.
ga aetakse relvastamise pürami. dis see kaheksat täiskasvanut. Kü- ^^.^^^^P*^^^^^^^ BreztaeV suutis tulevikku näka,
seks.. Venelised «i tegehkult ,uba lakuk missugune! S traduste Za^^^^^ «>» ''^''^^^TT^^^^t^M Teise suurüritusena toimus skau- ZZ' Ja S a L r ^ Ä tSuna-Aafrika Vabarügls on kom-r
Ä S a "f tn '""^ i « t C ~ k« amU suurem võit kui oU Kuu
l e X k L d a vasakule kaldu, fd^^^f'f^^d mng Melounal, ja ka vaUtsuse ots
. , , . kui salgad pidi asuma teele, sadas
vate 7g!»»dade jropaga^^^ ^^^^^^ tihedat yihma. Kavakohaselt . Kuid anarhiasse aetud riigis ei
on haudvaikselt nemlesse katsetes- ^^^^^y.^- y.^^ tekkinud emiustatud demokraatlik-se
suhtunud. '^^«''•„,f* ° " l õ u n e n d i t millest ehitati tudevar- fe" ^orda, vaid just igalpool on
laste km ka , » f ^"^^^^ jud, kuna võimalusest telki kasuta- "üüd kangemad diktaatorid, suu-soprade
suur narvüisus.praegusel > ^ Matkarada viis nälg, rohkem mõrvamisi ja
Toronto Eesti Ülii^nlt
958 Broadview Ave. tor®ntO;i
Ont.M4K2R6
KINNISVARALAENUI^ 9.75%
OSIKLiKUD LAENUD alates 11.00%
Informatsiooniks hclistados
465-4659
RATAS OPTICAL
219 D A N F O R I H AVENUE
TORONTO, ONTARIO M4K: 1N2
465-6251
Täidamd täpselt igs^ liiki Biäit ^,€Stenid^ tfiüpL
Suur valik lasteraamer spordi l^teepiffle la parimas kvtditeedff
j^UkesepriOe.
Raamid peamlsettEimN»pa^ alates $12.---^^k^
iHnnttfllaiulns kfliMsmafltewtftle 10%
lüidame ka kodmnaiseid retsepte ja soovikoiral saadame i&ra.
tsaa
OtD MILL TAiLQRS
7 RTVERVIEW GARDENS, TORONTO -
il ploldk läänepool Srn^i, B M mtM)
TEL. 769-9535
DMI^IDELE ia HÄRRADELE ÕMBLEMINE
TELLIMISTE JKRGl
R U 0 Y SCHNEDIER
Läti äri
DOWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS
Aadress: ARGADE BUILDING — m ?68.5011
Sissekäik: 74 Victoria St. (1. tän. Yonge'st idäpool ja 1 tän.
Queen'ist lõunapool) Postiaadress: 137 Yonge St, nShopping
^^^^ M
Rikkalikus Talikiis impordltndi longo igaks olstari^eks. Haapsa­lu
rätika lõng. linaseid mateijale. Kanvas fa l^aljad mnnd.
SKANDINAAVIAST HimTAVAmMATERJAlB KÄSI­TÖÖKS
MUSTRIGA. Tasuta õpetamine ja nõuanne. Ktilaa-tage
mdd. Soodsad hinnad.
Avatud: esmasp.~reedem9.30--6, laup. 9.30--4.
ssao
¥ABA £l£rrLANE
l(al(s Icorda nädalas
ib Kanadass
$54.--^
Poolaasteid $30.—
Veerandaastas $16.—
Väljaspool
$68w
$37.
$19.
f KLASSI POSTILE LISADA SAATEKULU JÄRGMISELT:
RHnadas: USA-<DS
II klassi postiga (I
aastas $59.--> +
poolaastas $32.<-» 4- $21.—
veerandaastas $17.— + $10.5®
VÄUASPOOL KANADAT Ja USA-ds
LENNUPOSTIGA aasta&$i32o»-, poolaastas $69.—
aastas $36.^
Aadressi muudatus 70 centi. t^ksiknumbri hmd 70 oest^
USA aadressidele ,^ZIP COHE""
IKaMda aadressidele palmne märkida ,»POSTAL CODE*" k
pangatshekk ¥51 rahakaart kirjutada
(Jiyg lk. §)
momendil on ttafiU^^^^ matkajad kahele eriteele, mis õh- PÜnamisi, vähem inimõigusi - iga-i^^^^^^
^ laagerdamise ko- tepidi-palju halvem kui emie ,rah.
tavad raketid ®Etoota> Kmtt a m e c r . i TT •» >a vahntifflTniqf*
riklaste esimene seUelaadiline ka^ ^^f^^ f^^^l ^opra jarve vabas amist.
se lõppes peffeMsette t^emustega. aares. Matka huvitavamaks tegemi- Lenm ütles, mida balvem, seda
*^ seks pidid salgad oma matkajuhi- parem meile. Kommunism ei taha
sed metsast, leidma, oli see siis;kas .mtte-'kusagil kehtiva .valits^^^
. . . ja Odüsseus toppis oma
ja meeskonna kõrvad vaha
täis ja käskis end siduda laeva-masti
külge kinni, et ei saaks
mõjutatud sireenilaulust ning
ei saaks muuta laeva õiget
kurssi. Sireenid, kes esmakord­selt
kaotasid lahingu — heitsid
end merde ja muutusid seal
ohtlikeks kärideks . ..
Tefffmine soof a:
VABA EESTLANi
1955 Lesis® St., Don Mills, Ont. M3B 2M3
Palun muUe saata VABA EESTLANE aastaks / ipoolaastaks /
veerandaastaks —^ tavalise / kiriposüga alates .........................
............... 19.Tellimise katteks lisan $ ........ siinjuures
rahas / tsh^ga 7 rahakaardiga. (Raha saata aini&t t^hddbfas).
NImfi