Vaba eestlane , November 2, 1978

              mutanu^ mõiiedjes^^
siilfMtes lavialdatud teate, §t
11^ ja iN*! Liit
Soome parla-meindi^^
Mi^^ kaä-seminištä^
oii a s i Ä M eiba-arn^
ikult teinud Sooüide ettepi-l
Ä ü tiihist© nrnöövrite pidaani-
(^fcs ja kui m, silida sellele on
Soome valita vastaiiaid kas
vm^ ®daiugu. Kui Vam-Päimu
r>8tke a^al tules
Ä a t i 1228. a. isutafcud
liisna 12fe a. loss kuh
asšus elaana. ü i x t o 1 ^ . ^^^^^
^ 1 Icäima toom^ iiialoös ön JiMlUllia fcV/uaiijaiw*. «ijwaww v r » .
seda kooli M
pöalj tingim-tisteta kiani Soomö
aoisetlikisst eraipooletu^
ssiialster erastas, et solist ettei^
iaskut 1^^^ Soomele teinud
Ja oin teaaijiatsusv^^ et mdaed
Yälisriiiidde ajaldji^ on ©eiUist uu-dfet
avaldanud. Seda 5 a i ^ ^
l ^ j u s t a s hiljutine N / ^ ^ I ^ kait-
Söministri kül^-
Mife. So©me kaitssmmlster ütlekj
Miski, et sel puhul oli kõne all
JsüU sõjamaterjali hankjmine^^ j^^^
i^ljalõipipega seotud küsimused.
(.BAGDAD >---;^lraak.oin e^lmi^t
feiarda ^valjdm^ oma Ä k ^ ^
gu šuuTfEše j a sellest saadud tu­lud.
1^^^ aastal tcoctog
tõusis i i a m i i j o n ^ tösinile j a sel­lest
saadi tulu 9,6 i x ^ ^ öollar
rit. Sellest ipani Iraak Mie miljar­di
doUariaraatoia priikidB abis-taimMõndi.
ühöksa miljardi dol-lan
suuiust s m ^ ^ kasutatakse
Oamp Davidis tehtud k<3kkulep(pe-iie
opositsiooni ävaldamsiseks ja
Egiptuse meelitamfeeks, et ta
<Hna plcpoidest loobuks. Tdsed
lellesse maksnud on and-asud:
Saudi^Äraahia 3,S, liifoiia 1»5,
Qiiatar tJhlnea^
id 1 ja Alsaheeria 0,5
PARIIS mis
Mõned aastad tagasi
Öevad nüüd Jälle ära visata
Pariisi moeloojad on tänavuseks
sügishooajaks^ tunništar
nud kitsad lipsud. Lipsude ,,refor-mi"
põhjustasid õieti uued pä^a-särgid.
Nende krae on kujundatud
^iUisena, et sliina endiÄd laiad
enam kuidagi ei sobi.
tud, viimati veel 1522. a. k u i
kxxj? J.Kyvüjs^^ juurde
abiraha, mille abil kaks notw^
meest Võisid minna
preestriks õppima.
Haapsalu
kele asutati keskaja tdsel poo­lel
nütm^uguseid
Kui luteri usk sai a.
õiguse, asutati liaapsallu evain-
^öln© linijakcd poiss- ja tütar-1
töösturir p c ^ Asessandro Mono­ta,
kes rööviti Milaaiios^ pÕgeneS;
küüditajjate käest auto pakiruu­mist
välja miurdmise teel ja jook­sis
lähinp^išse |^tseijak}sko^
Monetait itaheti küüditada lõuna
poole, kuna L.-Iitaalias m Mafia-
Eföstis kadusid p s ^ » ^ kõik
lid, Ä ! | ä ^
vMieä^ ^
k u i Ä ^ ? ^
Rootsi alla, t ^
päevad, saades Rootsi
toetust. Kooli hiiJgeaisg oli
1628r-169i;itnü Haapsalu l o ^ ja
liim kuidus kr^^^^ De la Gardie
sugukonsmle. flKool dii nii tun­tud,
et seal oli õpilasi Tallinnast,
Päsinust, Kuiressa^ ja isegi
Stokholmlst Sõ(ja ajäi 17)10—
1717 aga kaotas kool kõik mm
õpilased j a jäi k a iqpetajateta.
Vene aUa sattumma hakkas linn
mõnekümine aasta järel kosuma
ja 1739. a. ehitati linnakoolliie uus
koolihoonegi. 1704. a. käis kooli
revideerimas kindiykubemer
vürst i^pnln, kes oli jäänud õppe­tööga
rahule. 19. saijaflidil c l i Te-nemsial
(mitmeid, koolirsforaae,
mis viimase puhul h a ^ teeni­ma
venestamise eesmärki. Eesti
koelt linna avalikkudessö kooli­desse
sisse ei lastud, k a mitte ^
peainena.::':-
. :'i917.. a.-evakueeriti,: Haapsaüu;
linnakool, siis nimiektud kreis-koolte,
Venemiaale. Sama aasta
oktoobrist kuni 1918. a. juunini
töötasid kõirgema algkooli kavaga
SMassilised poeglaste erakuisu-sed.
L sept 1918. a. a s ^ ^
okupatsi(K>nivõimude poolt 4^®®-
gümnaasium.
asu-oletvat
haid tevitsas^nm^^ Ä
Jutatakse rahwllküs t e r v i ^ i u -
^akirjas ,,lterention'V^^^^^^^^
l i p s i l t päevas 3—4 nädalat plevai
Mnud iniet, jutustab keegi
lomi^ elanik. Kapsleid cn
tarvistoidu kauplustes. Samas
ajakirjsi kirjutas ikeegi, et kaiks
Mijslauguikapslit hommikul^^e^
sööki olevat tal
kõrge ye^rõhu ^jäädavalt alla".
Nteed olevat lõhnatud j a tavaliselt
stofcolaadiga kaetud.
G E E ^ ^ Ered Ta-
Ikjor, 4 jala ja 8 tolline ä^a ÜSA
aain^se astunud n o o i i ^ ^ on
liõmus, et sõjaväkke pääsanise
on lõpufcs kaotatud
Saksa
sid koolielu ümber
Vaatamata raskeile tingunusile,
alustas kool tööd 7. jaan. 1019. a.
Kell 9 hommikul kogunesid poeg^
lapsed ühes õpetajatega iom
l i säaii, kus direktor A. t Ä i k õ ^
nedes emakeelse õpetus© ja omar
riikluse tähtsusest. Pämst aktust
peeti teine samasugune tütarlaste
koolis-. Mõlemad aktused lõppesid
Eesti hümniga.
Kahes koolis oM kokku 215^^5^^^^
last, poisse 93 ja tüdrukuid 122.
õppenõukogu oli mõlemal esial­gul
.ühine. Kevadel lõpetati kooli­töö
m miail, osa õo^äoold! sõit­sid
Tartu ülfeooli juurde täiendus,
kursustele, õpetaja K. Matson
läks vabatahtlikult sõjaväkke. K ^
vadel kutsuti sõjaväkke ka güm­naasiumi
diröktor A. ^ üksti, keä
aga uue Õppeaasta alguseks Vaba^
riigi valitsuse poolt eõijayäest 'i!®r
bastati.- .
kits^ mäšivalitsui
siv otsustati need 1919. a. sügi^l
ühendada Haapsalu segagümnaa-'
siuimlks. Segakooli mõte oli Haap­salu
seltsfconnaJle võõras ja teki­tas
vaneanate hiügas arusaamatu­si.
Maavalitsusel oli kava asutada
keskkoolid CKärdilasse ja Lihulas­se,
mistõttu Haapsalu ©egagühir
naaslum nimetati 1920. a. sügisel
Haapsalu i Ee^ti segagümnaasiu-miks.
Rasked majanduslikud aas­tad
aga põhjustasid miõttest loo­bumise
ja a l l ^ iseseisvuse teiseü
aastakümnel avati neis keskustes
Kuid
kooliruumide figüsimus
tud. Juba 1925. a. võeti
v-esse 20 miljonit marka uue koof
llmaja ehitamiseks, kuid summa
kustutati eelarvekomisjonis.
28. tä3»as^
oon Ugalä liikmed Põly*a-Am€©ri-ka
mandiril T^artu G o l i ^ l s oma
^fconveihdi 65.
nalõhtü ja vesmastuspeoga.
Ugala j£^ati kiüll juba aastar
pevad vamn ja nimelt 5. dets.
1912, kuid ametlik asutamisluba
tolie-aegseilt vene võimudelt saa­bus
®I!1)9S 28. okt. 1913/imil toimus
t o l t e i i e ^ tora ilbhaEiät ka pi­dulik
avaaktus ja ball.
Sel päeval heisati kÄ^^^^!^^
rahvustrikoloõriš must-sinine-val.
ge kpnVeiidilipp Tartus Riia snäiel
Võru tänav 20 asuva maja kõrges­se
lipumiasti; Asutamise ajal ja
aastaid iiüjem oli Ugaüa konven­diks,
kus alkohoolseid jooke ei
tarvitatud.
Ugala asutamine Tartus toimus
irahetult enne Esimese B t o i l ^
sõja jpuhkemist, kus I^rtu ülikoio.
lis ristlesid teravamalt kui ku­nagi
varem baltisaksluse ja suur-veneluse
huvid. Kuid tõusev eest­lus
testis k a suure hoog
Selles õhlkkdnnas tuligi . toime
rahvuslta kprpMiatsi^^ asuta­mine,
niis võttiš^^^^^o
muistset Eesti s u u i ^ a t n i Ä t e
da meenutava nim© ^ Ugaia^ E&ir
meseks ^põhiteesiks võeti isamaa
ja konvendi lipuiväry^
Eui' Jaan Lattilt sai
Äriks, võeti selleks 'eelarveS"
m
lahkusid, asutati 19. dets; 1918; a;
Haapsaüü po^laste gümnaasium
A. üksti juhatusel ja HaapMlutü-tarlaste
A. VelbnaA-ni
juhatusel. 1919. a. augustikuul
lütusid mõlema^ koolid Haapsalu
ühisgümnaasiumiks, mille direk­toriks
kutsuti Ä. üksti:
Miõte asutada Haapsalu e^ti
õppekeelaga keskkooli oli liiku­nud
juba 1918. a. suyel Ä s a oku­patsiooni
ajal. Selleks peeti juuli­kuus
koosolek ja pöörduti saksa
võimiude poole loa saamiseks. Lu­ba
ei saadud j a eesti Õppekeel©^
feoli avasid sakslased
„ _ „ saksakeelsed kooUd poeglasteite
sõjaväkke ^tumlse.
LIMA Ana Rosa Aquilaar, 41-
aastiane naine, kelle mees jalutas
ta elust väl^är moni ( t a tagasi,
ÄMiitas nelikud, kõik tüdrukud,
örmieli^^^ ühele Peruu
jreporterile, et kui m ^ seda head
uudist laiuldä saab, tuleb ta loo­detavasti
tema juiirde tagasi. Abi-on
enne kuus last '
MOSKVA — Vüs komnoort aja-taga
tiht noorukit CJruusia
pealinna Tfbilisi tänaval nõudes,
et noormees annaks neüe oma
i^änest tc^ud dzhünBd. Noor-m^
S'(keeldus, •'kuidkomnoored
pussitasid ja (põg^iesid sMs
Jalast (^istud pükstega. Sama lugu
juhtus M ttidrufcuga, keda
liaavasid kaks 15-a^
k i l t nugade
des otsustas Lääne nxaavalitsus,
kus esimeheks oli A. Saar j a liar
ridiasosakbmm juhatajaks H . An-nlfco,
koolid oma ülalpidamisele
võtta.
Uued koolid alustasid tööd väga
raskes olukorras. ¥sä:aindused
olid evakueeritud Venonaaie ja
katsed neid tagaJsi saada ebaõln^
iiestusid. Poeglaste gümnaasium
asus Kalda 16, kus majas oli ruu­mi
ainult neljale klassile; tütar­laste
gümnaasium alustas tööd
kabes miajas,!^ t. 6 j a Vee t
^5,^kckku oEiieis vüs.^M^assiruuoii.
duseks jäänud umbes 120 koo
Jatpoib^ 1000-e köiteline sakša-ja
venekeelne raamatukogu,
eisamuses'
õppeaastal
laste arv 332-le ja kool töötas 11
klassiga. Kool oli kujunemisaiiSi-tad
läbi elanud ja omale näo saa­nud
hakates eesti noorust omal
vaiüal kpdumaaa oma ©niafoeles
teenima. Arvukas õpilasperes oli
elav õpilasorganisatsioonide tege­vus,
kus jaguneti vastavalt õpilas­te
huvidele, võeti osa üleriiklikust
noorte ettevõtteist ja alusfeti
oma vilistlaskogu ofgani-seerinilsekš.:
Viimase algrakoiks
osutus 1922. a. kevadel koplist lah^
kunud esimene lend, arvult 20 õpi­last^'
: •
ne
suurenemi-oli
aga pidevas iihenduses
miimide': Wtsikusega»..:
K p l m ^ kopili kasutada olevas mar
jas ei leidunud paika kõigüe klas­sidele,
mistõttu osa neist töötajaid
pärastlõunati. 1921. a. oli samades
ruumides alustanud oma õppe-töödka^""
"
25. augustil 1926. a. anti maava^^
litsun poolt uue koolihoone ehi­tustööd
välja .16.250.(KMy maiga
eest ja täpselt aasta hiljem 25.
aug. 1927 Võttis Haridusministe&-
rium jkelle hoole alla ehitus vahe-peal
oli maavalitsT^ ettepanekul
läinud, uue koolihoone vastu ning
22. i ^ t võis kool oma õppetööd
alustada juba uutes ruumides.
' Kooli kümnenda aastapäeva pu­hul
tehti kckkuvõtteid neist kuju­nemise
aastaist Selle aja jootesul
oli kool saatnud välja 7 lendu
kokku 182 lõpetaijaga.. IMmtrn,
olukorda on kokkuvõtteis sel pu­hul
avaldatud albumi leheküljel
järgmiste ^Õnadega: .Ainukese
keskkoolina seistes esialgu üksin^
da maakonna kitsais oludes, tuli
noorel koolil nü mitmelgi korral
seista nagu üksik puu tuulisel ja
tormisel väljal, kus M hädaibhus
tema saatus."
Kolmekiümnendail aastail teos­tunud
koolireformides jagunes
kool jälle kahdss osaks, esimeses
Piiogtüminaiasium j a teises Güm:
naasium. Kuid see õnnestunud
süsteem sai Vaid mõned aasüd
töötoa, kui nagu kÕigUe
ja loovale tõi lõpu
sünctaused, nü riiklikus kui ka
hariduslikus elus. Kool mis leeki-va
tõrvikuna kerkis Ltoemere
muidläinetest, Efesti õifeevaks
luua, on uttu kustunud^ ^ •
Neüe-äga. kes selles .koolis', on,
oma noonise ilusaÄid päevi
suures sõprusringis veetnud, on
kool Ötuniatüfcs ja ununema­tuks
jiään^ nemte To­rontos
äsu^-d endised õpii^^
tahavad need mälestused kooli
60. juubeliks kprraldataval koos­viibimisel
2. dets. elavaks luua ja
ikutsuvad kõiki, kes seal on^ v^^
moivalgiist teogemM, M
.ühlssks' sõ]
tol ajal rahvusvärvidena tuntud
must-sinine-valge, kuid ainult tei­ses
järjestuses, k iu olid Eesti Üli-^
i i l a s t e iSeltsil.
Kuna vitmane värve avalikult
ei kannud/ siis taheti rahvus­värvide
kasidmSsega tol
eriti rõhutada ütlust.
Vastavalt oma i^simesele p ^ -
mõttete isamaa ja ralwusvärvid©-
le on Ügala lüi ajal Eestis,
kui ka paguluises ipüüdnud teeni­da
eestlust ja igal võinialifcul ju­hul
esile tõsta ja viljeleda eesti
rahvuslikku vaimu. Vana Tartu
Alma Materi juurest kaasata
Eesti kultuuripärimusi ja akadee­milisi
traditsioone Ott püütud s i ­sendada
ka paguluses rohkearvu­liselt
konvendiga lütunud noortes­se.
Noorte sidumisega konvendiga
on iMtüd päästa ^ t i s o o s t akar
deemüisi noori ümbemihvustQmi-sest.
^
Ugala oli asutamisajal vene
tsaari-a^se Tartu lülikooli juures
vanuselt kõhnas ikprporatsioon ja
OÜ üks viiest korporatsioonist,
kes 11^15. a. asutasid Täitus Eesti
Korporatsioonide Ludu, "EKL.
See liit, EKL mängis edaspidistes
poliitilistes sündmustes. Vabadus­sõjas
ja iseseisva derndcraatliku
Eesti Vabariigi teMdmises väga
tähtsat osa. Arvatakse põhjendar
tult, et ilma Eesti korporatsiooni­de
distsiplineeriva mõjuta.'toll%
aegses reivolutsioõniUst^ ja pa­hempoolsetest
ideedest sMkatatud
Eesti lüiisfcpni^ olnud
diemokraatlta : B Vabariigi
tekldmine võimalik.
Eesti korporatsioonid astusid
ju 1918. a. sügisei vabatahtlikult
nar, ehkki pärastlõunati.
1. aug. 1®23. a.^ M makSt
ma Eesti rahvuslikkude avalilkku-d
© keskkoolide seadus ja ke$k-kõolid
saavad esimesed õppeka­vad.
15. augusti otsusega võetak­se
kool avalike keskkoolide v Äu
nimega Läänemaa ühisgümna^^
sium.lSi23v a. oktoobris sai fcopl
uued õppe- ja tunnikavad, mislä­bi
ktf>oli ilme muutus ühtlasema
j a kindlamaks. Koolil õmestW
oma valdusse saada veäiüjks koo­limaja,
Wiedemanni t. 31 asetsev
nn, ,iProsti koolimaja*', xtiis oli
olnud sõjaväe kaisutada. Sellega
NAIROBI— Uganda ja Tansaa­nia
sõjaiõudüde vahel, on puhke­nud
pürirajoonides kokkupõrked,
millede kohta on esialgu saabunud
väga segased ja vastukäivad tea­ted.
Tansaania informatsioonitee-nistus
mainib, et Uganda maaväed
tungisid üle Tansaania piiri ja
Tansaania oU sunnitud alustama
relvastatud vastupanu, et sissetun­gijaid
tagasi lüüa. Uganda allika­test
mainitakse samal ajal, et kok­kupõrked
tekkisid pärast seda kui
Tansaania väed tungisid' üle Ugaa-da
piiri. Mõningate andmete koha­selt
on osa Uganda vägesid alus­tanud
<mia valitsuse ja
Idi Amin'i
in corpõre |Vabaduss6tfta ja M -
Spliased jütig kooüõpflased olid
jundajad ja kandjad.
Ugala. lilkmete^^^^
Sõjas OÜ IsÄnimetehMS^ -
neüe (annetati ligi 30 VabodosT^
Ugala vilistlasl»)te ioaulusld
kindralid Jaan Kruus, Eesti Kait-selüdu
ülem Joh. Orasmaa/ Eesti
Merejõudude .ülem V. Wm, IBO-lonelid
K ; J . Laurits, J. Lepp, A.
Sinka, kes veel praegu e t o Aust­raalias
jt. Konvendi parre kuulu­sid
ka ühies viima£»es Vabariigi
valitsuses ministrid R. VeerimaB
ja Ö. Kask ning iiohkeBti juhtiva
jõude kõikidelt aladdt. Omariik­luse
lõpul oli Ügalal ligi 400^ te
get.; ••
Omariikluse lõpu^ Uga-lal
Tarhis Kuperj^on 16
uus moodne aconvendimaja, mis
säüis sõjalul^t jä on praegu
kmistikobli valduses. Kui venela­sed
1940. a. okupeerisid Eesti, ^s^
suJeti koos teiste Eesti akadeemia
liste organisatsioonidega ka Uga-la.
Nähtavasti oana raimislilm
meelsuse pärast oHdu^ewsis©^
NKVD poolt eriti tagakiusatud ja
48% konvendi liikmeskonnast hä­vitati,
kas siis 'küüditatutena Si­beris
või mõrvati koha[peal.
Kui 1944: a. s i ^
vallutas uuesti Ee^ti, siis pääses
147 Ugala liiget pagulusse, pesw
mlselt suure põgenikevooluga
Saksamaale.'
Kuid ühel osal õnniestus pääsega
ka, Rootsi, fcüs Uppsala ülifcpoli
j u u r ^ akadeemüisel alal tööd
leidnud ugalensfete poolt juba 14.
apr. 1945. isutati esimene Uga­la
koondis pagulust j a alati noor­liikmete
vastuvõtmist.
iPraegu on suuremad U ^ a
koondised ÜSA.-S, Stoiahpl^
Rootsis, T(Mxmtos Kanadast Aust­raalias
mitmes linnas aliko6su3is-tega.
Kuid väiksemaid koondlsi
ja jüksikliiikmeid e ^ laJa
maailma igas^ ihnakaare®. ü
Toronto koondis on saanud enda­le
ruuanid I W u C t o U ^
Ugalal on SõprusvahfitoJird l ^ t i
koiijoratsioon Terveti^^ kes­tab
tänaseni k a paguluses ja ^^^^T^^
vetia esindajad võtsid osa ka
möödunud juubelist. Sõporusvahe-koni
Soomie Turu üliõpilaslronna»
ga on aga paguluses fconmiünisti-de
survel soikunud. Konvendi
liikmete arv lähenes paguluses ka
400-le, kuid on vümastelaastatei.^^
näidan.ixd tagasiminekut,
raskusi noorte
on iüe 33Ö liikmie.
J m i b e i i i ^ ^ ja
fcimiitates^ OKiaVöiielist sõprust
ja š ü v ä ä ^ ^ üsikw ja
k o n i ^ ^
saavad elavaiks ikia^
tervitussõiÄr V^
crescat floreat Ugala in''';^'®^©^
Hollywoodis, Parfcyiew
suri 17. okt kl. 5 p i . südameataki
itagajärjel vanemapõlve eesti kh:-
janikke Frieda Dreyerk, kirjaniku-nimega
Reed Morn. Kadunu, kes
elas pensionärina, tähistas augustis
i-a. sünnipäeva. Ta oli eeskujülb
ku korrapärasusega määranud
oma hoiustest vajalikud summad
vümaselet^kPnnaie saatmiseks,
mida tegid ta sõbrad, ins: Rein
Grabbi onia emaga, kes olid tema
viimsete soovide täitjaiks.
Reed Moni,alias Frieda Dr^^^
verk, sai kirjanikuna tuntuks Ees­tis
,,Looduse" romaanivõistlusel
kroonitud nnnaaniga ,,Andekas
parasiit". - Sellele järgnes temalt
Vabas Eestis romaan „Kastreeri-tud
elu". Paguluses ihnus temalt
Orto külastusel romaan ,,Tee ja
tõde": Kuuldavasti olnud tal üks
romaan valmis laualaekas, mis
pohiud veel leidnud kirjastajat.
Tema suleist ilmus kodumaal arvu­kalt
kirjutusi ja artikleid „Vara-mus"
jm.
Frieda Dreverk — Reed Morp
oli lõpetanud Tartu ülikooli keele­teaduskonna
magistrikraadiga ro­maani
keelte alal.; Ta töötas tä^
keelte õpe­tajana.
Erüiuviks oli tal reisimine.
Muude seas elas ta omal ajal paar
aastat Pariisis, töötades seal era-tundide
andjana, keelte õpetajana.
Asunud 1944 sügisel põgeuämtee-dele,
jõudis tä suure uusemi^at
siooni ajal Nevi^ Yorki, töötades
rea aastaid kindlustusseltsis. Siis
asus ta lõunasse, Los Ängelesi,
töötades seal büroos kuni pensio-nüe
siirdumiseni. Ta oli asumise­ga
süina Jäänud väga rahule. Sea3
lõppeski nüüd ta elutee. '
Oma elamises oli Frieda Dre­verk
väga vähenõudlik. Seetõttu
võimaldus (tal ka alati sä^tsum-^
madega omä erihuvide rahuldami­ne,
ka reisimine.
Küsimus Arm^nia raadiol©:
,,Mõned kommunistliku partei
tähtsamad tegelased ei näi tead­vat,
kuhu kõnelemise ajal panna
käsi j a hakkavad nendega asja­tult
vehklema. Mida teie soovita­te
kätega teha?"
Vastus: ,,kõigepai^^ kui
ikä^ suu ette"