1981-12-08-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
. ••u«rv^^°"l'^ Liorary 55253'
Natiiwa' Aiquisitions Scction
BJbSeth^"® M^iPBSfAl Ont., KLA 0N4
' n J ' I l l i l t '
tradon mmber —1089,
/
ILMUB
IGAL TEISIPÄEVAL
JA NEUAPÄEVAL
Ä L E
•OBOBBCDlCBi
Nr. 87 (2819) XXX aastakäik Teisipäeval, 8. detsembril 1981 "ffuesday, December 8,1981 tJksiknambri hind 50 centS
Toronto eestlased austasid Järvit
,.Siin on tükike ehtsat Eestimaad," mainis
tervituskõnes
Möödunud pühapäevaõbtul korraldasid Eesti Kunstide Eeskus Ja Eestlaste KesknÖukogn K a i a ta
õhtusöögi maestro Neeme Järvi ja helilooja Arvo Parti apstamiseks Torontos, Old^Mill Restaurant'!
ruumes, õhltusöögist ja sellele järgnevast kontserdist võttis osa 180 inimesi!;, k^s siindmusega ütlesid Neeme
Järvile ja Arvo Pärtile tere tulemast pagulaseestlaste ühiskonda.
õhtu avks E K K president SteÜa
Kerson, märkides et õhtuga austatakse
Neeme Järvi. ja Arvo Parti
Torontos olekut ja et Neeme Järvi
oa esimene eesti soost dirigent, kes-juhatab
Toronto Sümfooniaorkestrit
ning avaldas tänumeelt selle
üle, et külalised on leidnud aega
õhtu veetmiseks Toronto eestlastega.
Ta tutvustas koosolijaile kompo-mist
Arvo Parti, kes tuli Berliinist
oma töö esitamisele Torontosse.
E K N esimees Laas Leivat tutvustas
kohhl olevaid väliskülalisi,
eestlaste kauaaegset sõpra senaator
S.' Haidaszi,' parlamendiliiget
K. Robinsoni, Ontario parlamendi-lüget
T. Rupreehti, Toronto Süm-'
fooniaorkestri naiskomitee esinaist
A. Alexandriat, Toronto .Ülikooli
Community Relations direktorit
Marvo Rickerit jt. Ta ütles, et eestlased
on tänulikud neile kaasmaalasile,
kes on oma nime teinud rahvusvaheliselt
tuntuks ja andnud
kõigüe eestlasile uhkustunde. Ta
jätkas pärast i loominguvõim aluste
kirjeldamist nõukogude ühiskonnas
eesti keeles, märkides, et harva
korraldatakse eesti vaimusuurustele
austusõhtut. Sellepärast tahanie
tänaseid külalisi austada ja nende
tööd tunnustada.
Saatus on nad toomd kontaktS
pagnlaseestlastega, nende muusika
seob meid ja me täname neid
nende iile I rahvuspiiride ulatuva
töö eest.
Pärast õhtusööki afiti üle auaadr
ressid kahele külalisele, Imhu olid
oma nimed kirjutanud kõik osavõtjad,
üleandmisel hindas E K N esimees
L. Leivat külaliste suuri tee-neid
eesti muusikaalal.
Tunnustav sõnavõtt soojendas ka
austatavaid. Neeme Järvi ütles, et
nad on saanud sooja vastuvõtu väljaspool
kodumaad asuvate eestlaste
poolt ja ta tunneb rõõmu, et on
saanud midagi teha Eesti heaks.
-Ta ütles, et n a i on rõõmsad ja tänavad
Toronto eestlasi siiraste tunnetega.
Pärtiga on ta juba vana sõber
ja tahavad ka edaspidi koos
maaüriias muusikat teha. • Ta ütles
fcoosviibijaüe südamesoojade sõnadega:
me armastame teid.
Järvi järel ka A. Pä^t võttis sõna,
öeldes
et ta hakkas kaks aastat tagasi
Tallinnast tulema ja üleeile jõudis
siis Õigesse kohta, kus on tü-
Mke ehtsat Eestimaad.
Järvi jõudis siia nädal aega varem.
Ta märkis, et õhtul on tore
juhus tervitada ja tänada küllakutse
eest ja avaldas soovi, et tahaks
kõiki lähemalt nägupidi näha j a tutvuda.
.
Kanada Keskvalitsuse poolt tervitas
kohalolijaid parlamendiliige
G. Gilchrist, dr. Bancroft esindas
Ontario kultuuriministrit Baetzi ja
soovis eesti ühiskonnale sellise
; sündmuse puhul. õnne. Ta märkis
ka 1948. a. toimuvaid Ülemaailmseid
Eesti :^äevi ja ütles, et vaatab
lootusega sellele sündmusele mida
saab korraldada koos Toronto liu:
na 150, aastapäevaga. Ontajio liberaalide
partei provintsiparlamendi'
luge J . - Breithaupst märkis,'- - •'
et eesti ühiskond on sõjajärgsel
ajal andnud rohkem õppejõude
kua ükski teine rahvas Kanadas
ja lisas, et praeguses olukorras
peame tegema oma parima, mida
eestlased on alati teinud.
Kavalises osas pianist Tiina Mitt
esitas Chopini „Scherzo", Tiina
Kiik;akordionil Jäcobi „Rigandou**
ja kanada helilooja S. Dolini „So-nata",
bariton Avo Kittask laulis
P. Tammearu klaverisaatel R. Toi
„Mängumees" ja' aaria Leoncaval-lo
ooperid „Pajatsid". Kristi Allik
andis selgitust oma valminud ooperile
,,Kalevipoeg" Ja libreto autor
Peter Such rääkis käsikirja saamisloost,
müle valmimine nõudis
kaks ja pool aastat, mü tal tuli
töötada etniliiSe kultuuriväramuga.
Ka P. Such avaldas tänu eestlastele
alati sooja suhtumise eest.
E. Allik andis lühikese tutvustava
ülevaate oma c<operist jä esitas
selle järel kolm katket, esiteks
stseeni Kalevipoja ja Lüna
kohtumisest, teiseks Linda kolme
saatusekudu jaga ja kolmandaks
Tunslari tagaajamine.
Need katked olid tehtud ooperi
tutvustamiseks väiksema koosseisulise
orkestriga, kuid näitas primitivistlikku
rütmilisust ja sha-maanlikku
maagikat.
Viimasena esitasid. Lmdau-õed
Reet, EUen ja Rosemarie Erik Teose
ja iP. Kopvillemi kitarride saate
laulud, esimeseks „Kuule, kuis
naabri Mari laulab", „ööbik", ja
arvestades lähedasi Jõule jõululaulud
,,Helisege jõulukellad*- ja „0h
sa õnnistav" nin^ viimasena R.
Toi ;,Kanneldaja'Kõiki esinejaid
tutvustas teadustaja Reet Marten-
Sehr. Kontserdiosas andis külalistele,
nii võõrastele kui ka kahele
eestlasele; hea ülevaate eesti interpreetide
oskusest ja heast tasemest.
^ Lõpuks E K N esimees L. Leivat
tutvustas pealauas istuvaid E.V.
aupeakonsul L Heinsood abikaasaga,
pr. Järvit, dr. Rr Toid abikaasaga,
Õhtu korraldajat StellaKer-sonit
ja tema abistajat Marta Kivikut.
Kuigi õhtu oli hüise^e ajale
Jõudnud, jätkus veel rohkesti neid,
kes külaliste ümber kogunesid ja
mõtteid vahetasid.
Bonnis korraldati Brezhnevi külaskäigu puhul suur
katit, nõudes Eestimaale vabadust.
, kus Hamburgi sakslane kandis pla-
Foto: Raoul Laev
Tcsliinnas ignoreeriti
streiki
KÖLN (VE) -f- Pühapäeval, 22. nov. Brezhnjevl Bonni saabumise
pahul teatati Lääne-Saksamaa päevauudistes oodatavast kümnest demonstratsioonist.
Avalikkuse huvi suutsid neist lõpuks siiski ainult
kolm äratada. Neist suurim CDU-Junge Unioni (Kristlik-demOkraätliku
partei noorte unioon) poolt organiseeritud umbes' 40.000, korraldajate
eneste arvates 50.000 osavõtjaga. Rahu ja inimõiguste aktsiooni nimel
organiseeritud üritus polnud mingil moel.Brezhnevi külaskäigu vastra
silitud, nagu korraldajad seda väitsid.
köosoMja^:-poolt - telegriammi samal
päeval näl|astreiki'alustanud
vene Nobeli laureaadi Andrei
Sahharovi vabastamise nõudega.
, iMi^atitelt võis äga lugeda, .milliste
soovide täitmist külastajalt
oodati: aatomrdkettide SS-20 ja
relvastuse piiramise, kui ka inimõiguste
respektprimise nõudmisi
esines vist, sama palju kui A f g a n i s - , ^ - u - • • ,TT v •
tanüe vabaduse'nõuetkl. E i puudu! ^^^es ka Pohjareim-Westfa^ia si-
•nud ka vihjed .*shehhi°ja Ungari f — ~ i ametnik Sctooor.
f n n o ^ " T - ^ - 1 löti0 0^^1,1, ^^1^6 ^ 0 ^ ^ välismaalaste
Demonstrantide kriitika, ohvriks , -
tasalülitamisele. Grupp lätlasi Juh
tisid tähelepanul Balti riikide saatusele..
Kanada põliiseaduse resolutsioon kinnitati
(^u^beei ametiasutuste lipyd pooles vardds
OTTAWA — Kanada iöderaalparlament kinnitas häälte vahekorraga 246:24 kontroverslaalse põMsea-dMse
Inglismaalt äratoomise resolutsiooni, mille ümber iile aasta ägedalt provintside, keskvalitsuse Ja
parteide vahel piike on murtud. Quebeci peaminister Rene Levesqne korraldusel langetati sel puhul demonstratiivselt
kõigis Quebeci provmtsi valitsusasutustes Upud poolde vardasse ning valitsus hakkas astuma
samme põhiseaduse äratoomise kohtusse andmiseks, kinnitades, et Quebeci! on föderaalparlamen-di
otsuU kohta veto õigus. ' "
seaduse põhjal, oU tervel real afgaanidel,
kui ka Bonnis Maival läti
pastoril Paulis Klavinsil ja ta pe-
Ei puid^nüd ka vabaduse nõue rekonnaliikmeil keelatud Brezhne-
Eestüe,.millise plakati kandjaks yi külaskäigu kestel oma .kodust
osutus viis aastat Eestis elanud lahkuda ja nõue iga päev kell 11.00
ja kell 15.0Ö oma elukohas rajooni
politseijaoskonda; ilmuda. Vanglakaristuse
ähvardusel oli keelatuid
igasugune osavõtt demonstratsioo-sakslane
Hamburgist.
Eesti saatus olevat ^ U e südameasjaks
kujunenud, nagu ta ise kinnitas.
Demonstratsioonü olid kõne-jaiks
CDU-Junge Unioni esimees uidest ja Brezhnevi külaskäigu vas-
Wissmann, FDP-Bundestag'i lüge tu sihitud tegevusest.
Mölleman; endised vene dissiden- Kuna saksa' ajakirjanduses seda
did Bukövski ja Maximov, kui ka asjlaolu teravalt kritiseeriti ja üks
üks Afganistani, vabadusliikumise raadiokommentaator ülejärgneval
jesindaja. hommikul seda vahejuhtumit käsit-
' Neis sõnavõttudes avaldus tugev ^es.
kriitika venelaste silniakirjaliku
Resolutsiooni vastu hääletasid 17
konservatiivi, viis liberaali ja kaks
uusdemokraati, kes trotsisid' sellega
parteide sisemist distsiplüni.
Resolutsioon läheb nüüd Kanada
senatisse ning sealt Londonisse
Briti parlamenti, kus sellele antakse
leplik kinnitusi
Pärast resolutsiooni vastuvõtmist
tõusid kõik pariamendüükmed püsti
Ja kinnitasid oma otsust Kanada
hümni Õ-Canada, ^laulmisega.
Kanada õigusminister Jtean Ghre-tine,
kes on peaminister Pierre
Trudeaü kõrval üks energüiseihaid
põhiseaduse kojutoomise eest võitlejaid,
mainis ajakirjanikele pärast•
parlamendi ajaloolist otsust, et
teda e! häiri Quebett peammistri
Rene Levesque^i vastuseis ning
Ä K korraldiBsei
CAPRIGORNUS
reedel, 11. dets. s.a. kell 8 &
Tartu College'is
BAAR , ^ SööfC';^:^^; i
Jõuluvana iufeob fuihl l ga 219385 ja tasuta pUetiraamatu
tyff^ffsffta^ff^fsffsjf>^ftffsa^g^^ numbrid 85.
i a oh valmis veel viimasel hetkel
Quebeci valitsusega kompromissi
saavutama kui LevesQue seda
taotleb; ,•:
Põhiseaduse äratoomisele vastu
häälfetahud parlamendiliikmed tegid
seda mitmesugustel erinevatel
põhjustel ja kaalutlustel, nagu
abordij pärisrahvaste Õiguste,, Quebeci
provintsi jn^. küsimised.
Neljapäeval, 3. detsembril
munud Wintario. loterii loosimisel
langesid lOO.OOOdoUarilised peävõi^
dud pileteile nr. 377028, $10.000 —
püetid hr' 161972 Ja 715579, $1000T-
59770, $100f — 5833, $10 ~ 406, $50
segijärjekorras olevate numbrite-rahupoliitika
arvel, millega nende
teod on lubadustega teravas vastuolus.
Näiteks toodi esüe Afganistani
okupeerimist, järjekindlalt re^-
tnli otsekohe teade, # siseministeerium
olevat ärevust tekitanud
korralduse tagasi võtnud.
Paulis Klavins on raadio-misjo-vastumist,
inimõigustest mitte kin^ narina käa^sa töötanud .saadetes
nipidamist jm. oma usukaaslastele Lätis.; Tema
Demonstratsiooni üldkorraldaja muretses omal ajal kõmu tekitanud
Klaus Döhl avaldas suure kiidu- filmi Riias asuvate vene karistus-avalduse
saatel mformatsiooni, et laagrite üle, liiida näidati Prantsus-ta
saadab rBrezhnevile 50.000 maa ja Saksa televisioonisaateis.
Läänemaailmas levisid enne 1.
detsembrit teated, et Eestis kavatsetakse
korraldada 1. detsembril
pooletunniline tööseisak võimude
tähelepanu juhtimiseks venestamisele
ja toiduainete puudusele. Streigi
organiseerijateks olid üksikud
dissidendid, kes levitasid ka vastavaid
lendlehti. Nüüd on Tallinnast
saabuhud/^teateid, et eestlased ei
läinudkaasä streigiga, kartes ilm-'
selt provokatsioone, mis oleksid
võinud streigiga kaasa tuua väga
kurbi tagajärgi, Teadeteagentuür
UPI teatab TaJiinhast, et politseivõimud
arreteerisid mõned streigile
õhutajad ning et elu Tallinnas
bii 1. detsembri hommikupoolikul
kella 10 ajal täielikult normaahie,
mis oli välja kuulutatud streigj
startimisajaks,.
Venelased hädas
MOSKVA ~ N. Lüdu võiinudel
on tekkinud ilmselt raskusi inimõiguste
rakendamise eest võitleva
rahvusvahelise kuulsusega füüsiku
Andrei Sahharoviga, kes on alustanud
Gorkiš k(Jos oma abikaasa Jelenaga
näljastreiki. Sahharov saadeti
teatavasti oma polütilise tegevuse
pärast Moskvast Gbrkisse asumisele,
kus ta on kujunenud vene
võimudele oma dissidentliku tegevusega
sama tülikaks nagu ta oli
seda Moskvas. Saadud informatsiooni
kohaselt on KGB toimetanud
Sahharovi ja tema naise Gorki,
haiglasse,' kus neid vastu nende
tahtmist .ravitakse, kuna Sahharovi
näljasurm oleks suureks 'löögiks
Moskva prestüzhile. Sahharovit
tahtis Gorkisse vaatama sõita tema
minia Lisa'Aleksejeva, kuid ta
võeti teel KGB agentide poolt kinni
ja topdi tagasi Moskvasse.
Eesti Abistamiskomitee Kanadas
avamine ja 30 a. j
„EHATARES", 40 Oid Kingston Road, 12. dete. 1981 kel 1 p.l.
Avasõna — Eesti Abistamiskomitee Kanadas esimees ALFRED SEPA. Vaimulik talitns — piis-kop
KARL RAUDSEPP ja praost EMANUEL LEPIK. Toronto Eesti Baptisti koguduse noortekoor,
juhatab CHARLES KIPPER. Tervitus välisküIÄele — dr. J A AN ROOS. Aktusekõne
aupeakonsul ELMAR HEINSOO. Estonia orkester, juhatab UNO KOOK. Tervitused. Lõppsõna
- abipraost Tõnis Nõmmik. Teadustab E N N KIILASPEA. ' PÄRAST AKTUST KOHVI
•mip
Hoidke elavana Khia-AmeerikQ ainuke kaks korda aädalas ilmuv eestikeelne a/alehf - fellige „Vaba Eestlast TeDimidoipoiig lk. 3
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 8, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-12-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e811208 |
Description
| Title | 1981-12-08-01 |
| OCR text |
. ••u«rv^^°"l'^ Liorary 55253'
Natiiwa' Aiquisitions Scction
BJbSeth^"® M^iPBSfAl Ont., KLA 0N4
' n J ' I l l i l t '
tradon mmber —1089,
/
ILMUB
IGAL TEISIPÄEVAL
JA NEUAPÄEVAL
Ä L E
•OBOBBCDlCBi
Nr. 87 (2819) XXX aastakäik Teisipäeval, 8. detsembril 1981 "ffuesday, December 8,1981 tJksiknambri hind 50 centS
Toronto eestlased austasid Järvit
,.Siin on tükike ehtsat Eestimaad," mainis
tervituskõnes
Möödunud pühapäevaõbtul korraldasid Eesti Kunstide Eeskus Ja Eestlaste KesknÖukogn K a i a ta
õhtusöögi maestro Neeme Järvi ja helilooja Arvo Parti apstamiseks Torontos, Old^Mill Restaurant'!
ruumes, õhltusöögist ja sellele järgnevast kontserdist võttis osa 180 inimesi!;, k^s siindmusega ütlesid Neeme
Järvile ja Arvo Pärtile tere tulemast pagulaseestlaste ühiskonda.
õhtu avks E K K president SteÜa
Kerson, märkides et õhtuga austatakse
Neeme Järvi. ja Arvo Parti
Torontos olekut ja et Neeme Järvi
oa esimene eesti soost dirigent, kes-juhatab
Toronto Sümfooniaorkestrit
ning avaldas tänumeelt selle
üle, et külalised on leidnud aega
õhtu veetmiseks Toronto eestlastega.
Ta tutvustas koosolijaile kompo-mist
Arvo Parti, kes tuli Berliinist
oma töö esitamisele Torontosse.
E K N esimees Laas Leivat tutvustas
kohhl olevaid väliskülalisi,
eestlaste kauaaegset sõpra senaator
S.' Haidaszi,' parlamendiliiget
K. Robinsoni, Ontario parlamendi-lüget
T. Rupreehti, Toronto Süm-'
fooniaorkestri naiskomitee esinaist
A. Alexandriat, Toronto .Ülikooli
Community Relations direktorit
Marvo Rickerit jt. Ta ütles, et eestlased
on tänulikud neile kaasmaalasile,
kes on oma nime teinud rahvusvaheliselt
tuntuks ja andnud
kõigüe eestlasile uhkustunde. Ta
jätkas pärast i loominguvõim aluste
kirjeldamist nõukogude ühiskonnas
eesti keeles, märkides, et harva
korraldatakse eesti vaimusuurustele
austusõhtut. Sellepärast tahanie
tänaseid külalisi austada ja nende
tööd tunnustada.
Saatus on nad toomd kontaktS
pagnlaseestlastega, nende muusika
seob meid ja me täname neid
nende iile I rahvuspiiride ulatuva
töö eest.
Pärast õhtusööki afiti üle auaadr
ressid kahele külalisele, Imhu olid
oma nimed kirjutanud kõik osavõtjad,
üleandmisel hindas E K N esimees
L. Leivat külaliste suuri tee-neid
eesti muusikaalal.
Tunnustav sõnavõtt soojendas ka
austatavaid. Neeme Järvi ütles, et
nad on saanud sooja vastuvõtu väljaspool
kodumaad asuvate eestlaste
poolt ja ta tunneb rõõmu, et on
saanud midagi teha Eesti heaks.
-Ta ütles, et n a i on rõõmsad ja tänavad
Toronto eestlasi siiraste tunnetega.
Pärtiga on ta juba vana sõber
ja tahavad ka edaspidi koos
maaüriias muusikat teha. • Ta ütles
fcoosviibijaüe südamesoojade sõnadega:
me armastame teid.
Järvi järel ka A. Pä^t võttis sõna,
öeldes
et ta hakkas kaks aastat tagasi
Tallinnast tulema ja üleeile jõudis
siis Õigesse kohta, kus on tü-
Mke ehtsat Eestimaad.
Järvi jõudis siia nädal aega varem.
Ta märkis, et õhtul on tore
juhus tervitada ja tänada küllakutse
eest ja avaldas soovi, et tahaks
kõiki lähemalt nägupidi näha j a tutvuda.
.
Kanada Keskvalitsuse poolt tervitas
kohalolijaid parlamendiliige
G. Gilchrist, dr. Bancroft esindas
Ontario kultuuriministrit Baetzi ja
soovis eesti ühiskonnale sellise
; sündmuse puhul. õnne. Ta märkis
ka 1948. a. toimuvaid Ülemaailmseid
Eesti :^äevi ja ütles, et vaatab
lootusega sellele sündmusele mida
saab korraldada koos Toronto liu:
na 150, aastapäevaga. Ontajio liberaalide
partei provintsiparlamendi'
luge J . - Breithaupst märkis,'- - •'
et eesti ühiskond on sõjajärgsel
ajal andnud rohkem õppejõude
kua ükski teine rahvas Kanadas
ja lisas, et praeguses olukorras
peame tegema oma parima, mida
eestlased on alati teinud.
Kavalises osas pianist Tiina Mitt
esitas Chopini „Scherzo", Tiina
Kiik;akordionil Jäcobi „Rigandou**
ja kanada helilooja S. Dolini „So-nata",
bariton Avo Kittask laulis
P. Tammearu klaverisaatel R. Toi
„Mängumees" ja' aaria Leoncaval-lo
ooperid „Pajatsid". Kristi Allik
andis selgitust oma valminud ooperile
,,Kalevipoeg" Ja libreto autor
Peter Such rääkis käsikirja saamisloost,
müle valmimine nõudis
kaks ja pool aastat, mü tal tuli
töötada etniliiSe kultuuriväramuga.
Ka P. Such avaldas tänu eestlastele
alati sooja suhtumise eest.
E. Allik andis lühikese tutvustava
ülevaate oma c |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-12-08-01
