0186b |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
r 3 ÜT} Virs tel£ tuntu usti! j - kos---3 k-:- - fas -- ai- 4 fci FRANK VASS IA ADVOKAAT XOTAR 63 Collefe St (padina Juures) TL ff 111 WA 2-H- 2 kodus CL 1-06- 51 BOICK HETHERINGTON mStTRlVETT&PARK Advokaadid notarid ADO PARK LLB EESTI ADVOKAAT JuriidUine PETER VESA DOKAAT- - XOTAR Danforth Toronto Kanada Kokkuhoid! 'dc' importöörilt teisele Süite 401 EM 34451 ]emus 7-20- 17 oi et temast Jäid Joome Büroo A B LLB 1K8 Ave IIO 3-33- 92 40-- 50% otse suurim palju partiisid Rcmcny ii ii m ii iii ii ui hui HOUSE OF MUSIC LTD 561 Queen St West LMUS Ja tantsupalasid ANTS SULEVI Mustri kaastegevusel kestvusheliplaat tolli allugu Eesti Abistamiskomi tee Eesti Majas 958 Broadview Ä Toronto 6 Ont Tel 461-134- 4 J kõikides Poko ärides Hamilto-- & Kink tel JA 8-17- 13 HIVD 150 tPosAtibteisetl Kteolmlimiteisei Staäaidteakbuluadinekuslt Palun lisada centi PWi Toimetajad: K Tulltis Ja E Kai-ma- r Uudiseid kirimale vallast ROOTSI kirimale esivõistlused on lõpenud Ja suure üllatu-sena tuli meie noormaletaja Mart Altmäe võistleja hulgas 3—4 kohale saavutades 9—5 punkti j seda koos Arne Bryntsega Või-tjaks tuli Hans Ek 114 punktiga Ja kohale jõudis H Rund- - Strfim 1(11 niinlrtlna lltmSa 4 LjBa St on seda y " õhtuti III % 929-34-5 arvestada tahapoo Telefon ii — 12 Pr i 15 le sellised kirimale suurused na- - gu Martin Johansson väga tugev ka lähismales) kes saavutas ai-nult 7 p Õlle Smith sai ainult 6' a p Ja tema on korduvalt kaasa I mänginud ka maallmamelstri- - võistluste tsüklis kandidaatide turniiril kirimales Möödunud I aasta esimaletaja Nordstrom saa-ivuta- s ka ainult 7p Uus saavutus meie noorelt maletajalt' USA kirimale Golden Knight" ( 1964 a alustatud esivõistlused on lõppenud Anton Sildmetsa 100 protsendilise võiduga Osavõtjaid oli ca 1200 Selle turniiri ja tema teiste turniiride põhjal on ta tõus-nud kirimales teisele kohale Ja omab momendil 1896 klassipunk-t- i Temast eesnool on ainult hil- - juti kirimale maailmameistriks Itltlnn TTanc TlorHner WacVitnfftnn VALIS-EEST- I maleliidu korraldatud VI kirimale esivõist- - ladu Kõrgem kvaliteet iuste) on veel poo 50 leli kuid seniste tulemuste põh-jal on kindlamad väljavaated esi-'koha- le Hans Jürmanil Torontost kel 5-- 0 punkti AUSTRAALIA eestlased alusta-si- d III kirimale esivõistlustega ja seekord on osavõtjaid rekordili-selt: A Arumaa F Kaubl J Ka-rukap- p G Kepper H Korba L E Ots W Põder P Saver ''v Sild ja H Tuul Nendest on tuntumad G Kepper Ja M Põder kes esindavad Austraalia kirima-letajai- d V kirimale olümpiaadil vastavalt mängides 5 Ja 6 laual ROOTSI eestlased on organi-seerinud järjekordse kirimale turniiri soomlaste osavõtul ja nii esindab eestlasi: L Laurine E Salmijak ja L Sepp Soomlasi esindavad Tähti Ja Koski kes mõ-lemad elavad Stokholmls ja Hel-singist on nende poolel Esmo Ri-dala kes küll eestlane Need teated raagivad meie ma-letajate edukusest Ja aktiivsusest kirimale areenil Ja seda ükskõik millisel maal nad ka ei ela ja esi-ne Ja kui Juurde arvata veel pai- - Valimik moodsaid meeleolulaule jud teised kes kaasa mängivad 334 Ingrid 'Orav nende asukohamaade turniiridel Ja K Tulluse edukas esinemine rahvusvahelisel kirimale areenil kus ta momendil on võitmas ka-hes grupis et edasi pääseda maa-ilmameistrivõistluste kandidaati-de turniirile võime olla päris uh-ked meie maletajate saavutuste üle On üles kerkinud nime Jdri-male- " muutmine Jtauge-maleks- " See nimi on Ju väga tabav Ja kui arvestada sellega et üle laua mängu kutsume Jähis-maleks- " miks siis mitte „kauge-male"-? ticlvtivt A! "Th Hovm 1 Viking" Twt M Ucatiort J' teie kodus Põhimõtteks on mitmekülgsus See skandinaavia ainult puust roitaeti paigutatavate riiulite süsteem on saadaval tllkpuust Pähklist Ja palisandripuust (rosewood) Väga lihtne on üks teie maitse Järgi kombineerida nii et seal on hi fl kirju-tuslaud kapid Ja riiulid ajakirjade ja raamatute jaoks Tulge la vaadake meie ilusat väljapanekut „System CadoT HELISTAGE MEIE ABIDESSE TASUTA VÄRVILISE BROSHLTRI SAAMISEKS u:i nuut iit titt n mnt MMJI1 VABA EESTLANE UuplmL 1S Juunil im - Saturday Junc 15 1968 Eesti luule naitus Kalifornias Näituse organiseeris dr Jaan Pühvel LOS ANGELES — Eesti Vabariigi 50 juubeliaasta tähistaml-sek- s korraldas University of California pearaamatukogu Los An-geles- is 8—31 maini näituse Eesti luule 1918 — 1968 Laiahaar-delise ning nägusa väljapaneku avas 8 mai õhtul Kalifornia üli-kooli korraline professor ning näitude organiseerija dr Jaan Puhtel kes tutvustas kälaliskõnelejat l'nivrrsit of Oklahoma moodsate keelte professorit ja võrdleva kirjandusloo ajakirja Books Abroad" peatoimetajat dr Ivar haskit Viimane esitas loengu teemal Jlalf a Crntury of Estonian Poetry in the Prrs-pecth- e of Comparative Literature" Kõneldes eesti luule suunda-dest viimase viiekümne aasta jooksul tõmbas prof Ivask val-gustava- id võrdjooni maailmakir-janduse tippteostega ning peatus lähemalt viie murrangulise mo-mendi Juures meie luuletaide arengus: „Noor-Eesti- " Ja Juhan Liiv ning Gustav Suits MSiuru" Ja Marie Under Arbujad" Ja Bet-t- i Alver pagulus ja Ilmar Laa-ba- n kuuekümnendate aastate nõukogude eesti luulerenessans Ja Paul-Eeri- k Rummo ning Jaan Kaplinski Sadakond kuulajat kelle hul-gas kohalike eestlaste kõrval võis näha rida ameerika ülifpi-las- i ja UCLA õppejõude jälgis pädevat nim kohati humoori-kat ettekannet ilmse huviga Parast väljapanekutega tutvumist korraldas ülikooli raamatukogu vastuvõtu näituse avamisele tui-nu- d külalisile Raamatunäitus mille ametli-kuks korraldajaks oli University of California pearaamatukogu koos Ida-Euroop- a Instituudi ja soome-ugr- i osakonnaga kuigi osa väljapanekuist pärines prof Puh- - Skaudiliikumise juht 80-aasta- ne Maailma tuntuim skauditegela-n- e koi John Skinner Wilson pü-hitses äsja oma 80 sünnipäeva Löuna-Inglismaa- l oma väikeses maakodus Eesti Skautide Liidu peasekretär saatis temale meie skaudipere parimaid tervitusi Omas pikemas vastuses ta tänab ja märgib et celseisvail nädalail on tal ees mitmeid konverentse Belgias täisealiste skautide-gaidi-d- e maailmasöpruskonna nõuko-gu Shveitsis kuulsa skautide ai-pl-klu-bi nõukogu koosolekud Genfis ta külastab skautide Maa- - ilmabürood selle uues asupaigas Kõigis nendes on ta ikka juhtivalt tegev Järjest ja Vt rtctl "The installeerib riiulite 7Ü# _L0T 1St7 Nft erakogust oli koondatud vii de peaossa mis vastasid prof Ivaski poolt skitseeritud eesti luule arengu kõrgperioodidele a 1918-1- 968 „Noor-Eesti- " SiunT ja Arbujate Juba meie klassiku-te hulka kuuluvate sõnataidurite esikogude oli välja pan-dud peale Laabani Rummo ja Kaplinski poeesia rikkalik valik nägusaid luulekogusid kirjanike fotoportreesid ning tekstinäiteid koos üksikute luuletuste tõlgete-ga Grünthalilt Lepi-kult Ivaskilt Eduard Krant-silt Ain Kaalepilt Jaan Krossilt Jt Eri moodustasid kirjandusajakirjad alates Noor-Ees- ti albumitrga ning lõpeta-des Managa4 Roheliste okste ning rahvmmust-riteg- a kaunistatud õllekappadega dekoreeritud vitriinides ülikooli pearaamatukoguhoone keskhallis väljapanekuist asjaliku Ülevaate ingliskeelsed seletusse-deli- d Näituse puhul ilmus ka il-lustre-erit artikkel prof Puhvell sulest ajakirja „UCLA Librart-anl- " Jaanuaris pensioneid 66-aastast- ele (Canadian Seene) Jaanuaris hakkab Ontarios va-nusekindlust- use pensioni saama 42000 isikut kes peaksid juba nüüd sisse vastavad soovi-avaldused Siia kategooriasse kuuluvad inimesed kes on sündi-nud aastal ning 66-aastase-ks käesoleva kalendri-aasta lõpuks Pensioni saamiseks ole vaja Kanada kodakondsust Elukalliduse tõusu tulemusena igakuine pension $7650-l- e Ontario vanusekindlustuse pen-sioni direktor G Parsons mär-- gib et aastal sündinud isi kute sooviavaldused saabuvad va- - Aastal 1938 külastas Wilson ' ga aeglaselt Ontario piirkonna- - Eestit läbides 5 päeva kestel täht-- 'kontorisse Märtsi lõpuks oli neid samad keskused tutvuned?s iga- - saabunud 6000-d- e mis teeb külgselt meie skautliku tegevuse-- koguarvust välja ainult ga Tanu Wilsoni energilisele te-- Vanusekindlustuse pensioni gevusele koostati Juhendid mille sooviavalduse formulare koos se-- alusel maailmakonverentsl heaks-- letusl sisaldava broshüüriga on kiitmisel kõik meie skaudiüksu- - võimalik saada igast postkonto- - sed paguluses registreeriti (1943 st ning see tuleb teele saata a) Ja tunnustati koos keskusega Järgmisel aadressil Regional Di- - tagades meie skautluse Jätkumist reetor of Oid Age Security PO rahvuslikul alusel Bo 60000 Statlon Q" Toronto 7 Ontario Kuna sooviavalduse 14' — SOOMF 71 saatja peab toestama oma va- - 18 Ja 19 maü toimus Helsingis nujt siis tuleb kirja sisse paigu-Järjekordn- e kohtumine Eesti Ja tada ka sünni- - või ristimistunnis-Soom- e u- - malemeeskondade vahel ™ J" dokumente pole Ja seekordsed meeskonnad esine- - hankida siis tuleb soo-sid nende tugevamtes koosseisu viavalduse formular siiski sisse tuua dokumentide des ja polnud siis ka ime kui eest fnda ning ära-lase- d Paul Kerese poolt Juhituna P015 PÜrkonnakontor võitsid Juba kümnendat korda katsub s 'elda teisi võimalusi Tulemusega Eesti 141 Soome Impert SctMHMvitn Funiitwrt Al lubage et House of Viking" ja kapide süsteemi --i 1 ItlHKJtM AMM Alk 741-141- 1 veli kõrval Ivar Kalju Ivar väljapaneku andsid esileheküljel — 1969 üldist andma 1902 kes saavad ei ulatub nüüd J veel 1902 alla 14% EESTI ta vanuse kindlaks määramisel Vanusepiiri vanusekindlustuse pensioni maksmiseks vähenda-takse iga aastaga kuni 1970 aas-ta jaanuarini mil pensioni haka-takse maksma 65-aastaste- le kui nad vastavad elukoha tingimus-tele Kui sooviavaldaja vanusekind-lustuse pension on heaks kiide-tud siis saadetakse talle posti teel informatsiooni garanteeritud sissetuleku täienduse kohta Sel-lega maksetakse lisatoetust pen-sionäridele kelledel on välke Rootsi puumajavabrikute liidu poolt korraldati suur ideevõist-Iu- s arhitektide uute väikevtllade planeerimise alal Teiseks tulid arhitektid Hans Speek ja Dertil Engstrand kellele langes 4OG0-dollarili- ne auhinnasumma Zhü-ri- l leidis et eestlase Hans Speeki villa-lahendu- s on sobiv vabriku-tootmisek- s pealegi oli see kujun-datud kitsale krundüe mis on odavaim torustiku- - Ja vesivarus-tuse Juurdetoomiseks Taide- - ja teadusevallas! Lk1 ESIMESEKS EESTI NAISARSTIKS oli Selma Feldbach Ta sündis Tartus 90 aastat tagasi 5 mail 1878 Algselt oli ta kooliõpe-taja Hiljem köitis teda arstiteadus Ja ta astus Berni ülikooli Shveit-sis lõpetades selle a 1905 meditsiinidoktori kraadiga Ta oli ühtlasi ka esimene naine kes asus pedagoogilisele tööle Tartu ülikooli Juu-res millise töö kõrvalt avaldas ta ka terve rea teaduslikke töid Sel-ra- a Feldbach suri Tartus 1924 aastal Praegu on Nõukogude Eestis umbes 4000 arsti Ja neist 75% on naUed See on võrreldes läänemaa-Kmag- a väga suur protsent USAs on näiteks naisarste vähem kui 10% arstide koguarvust Euroopa riikides ehk veidi rohkem Arstide palgad on praegu Eestis suhteliselt väikesed mille tõttu see õppeala ülikoolis ei tõmba paljuld mehi kes muidu sest huvitatud oleksid PÕHJAAMEERIKA IV EESTI PÄEVADEKS ILMUS VASTAVA-SISULIN- E ALBUM mida kutsutakse mälestusraamatuks Seda trü-kiti Torontos rohkem kui 3000 eksemplari olles seega üks kõige suu-rema tiraazhiga viimasel ajal paguluses ilmunud eestikeelseid raa-matuid Eesti Päevade mälestusraamatu toimetas ajaklrjnlk Bernard Parming väljaandjaks oli päevade peakomitee Album on suures formaadis hõlmab 82 lehekülge sisaldab rohkelt illustratsioone Tunduva osa trükiruumist võtavad enda alla kuulutused või kuulutu-selaadillse- d tervitused Eesti Päevadeks Kuid selle kõrval sisaldab raamat küllaltki palju lugemist Alguses on tervitus- - Ja programmi-lised kirjutused mõned neist üsna lühikesed Eesti Vabariigi pea-konsuli kohustetältjalt USAs Ernst Jaaksonilt konsulilt Kanadas Johannes Markuselt päevade peakomitee esimehelt praost Aleksan-der Abelilt Eesti Rahvuskomitee ühendriikides esimehelt Heikki Leesmendilt Ja Kanada Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu esimehelt Harri Parkmalt Sisuliste artiklite osa algab Rootsi Eestlaste Esin duse esimehe Leo Karupää kirjutusega Eesti rahva olemuse põhi-laad" milles ta Eesti kui Tuulemaa sümboolikat kasutades ning eri-list tähelepanu pöörates eestlaste Igivanale põllundusrahva traditsi-oonile visandab eestlaste vaimulaadi kujunemise läbi aegade Tagasi ajalukku läheb ka prof Fellx Oinas kirjutades Soome- - Ugri rahvaste saatusest" Oma kirjutuses vaatleb ta soome-ugr- i rah vaste võitlust ja taandumist Läänemere ja Uurali vahelisel alal sisse-tungivate slaavlastega Prof Oinas toob ka statistikat praegu Vene-maal eksisteerivate soomesugu rahvaste kohta Ja lõpuks nendib ta kahetsusega et Teise maailmasõja tulemusena on ka kõik kolm väl jakujunenud soome-ugr- i kultuurirahvast — ungarlased soomlased Ja eestlased — sattunud vene kultuuri mõjupiirkonda üllhlllgava ajaloo kirjutab eesti rahvale kokku Edgar V Saks artiklis Eestlaste esivald Baltimcrel" Hr Saksa uurimustes mida käesolevgi artikkel kajastab on ju nii mõndagi huvitavat siis kui neid vaadelda rahvus-likult põneva ilukirjandusena Teaduslikus osas on Saksa teeneks võibolla see et ta on Juhtinud tähelepanu mitmetele veel täielikult lahendamata probleemidele läänemeresoomlaste muistse asustus-piirkonn- a vallas Omakultuuri osast meie rahvusühlskonnas" kirjutab USA Eesti Kultuurfondi esimees Karl Jõglsc Ja Noorte osast meie välisvõitlu-ses" Ants Pallop Mõtteid eesti päevade kohta avaldab Robert Kreem kes oli a 1956 Torontos aset leidnud I Põhja Ameerika Eesti Päevade peakomitee esimeheks Rahvatantsust tänapäeval kirjutab Ernst Idla eesti naisvõimlemisest B Parming muusikast Valdeko Loigu noorsootööst Herbcrt Michelson Villi Kangro annab lühiülevaate kõrgema hariduse saavutamisest eestlaste poolt USAs Ja Kanadas Muu seas ta mainib et doktorikraade omavad Põhja Ameerikas ca 175 eestlast ning 110 eestlast on praegu Põhja Ameerika ülikoolides professoriteks Mõlemat arvu tuleb isegi lugeda konservatiivseks tõenäoliselt on need arvud veelgi suuremad J3AVI" ON URVE AASOJA KARUKSI TORONTOS ASJA ILMU-NU- D LUULETUSKOGU PEALKIRJAKS Kuna autori sünniaastaks on 1936 siis on teadaolevail andmeil tegemist kõige noorema aasta-käiguga kellelt pagulaskirjanduses seni iseseisev luuletuskogu ilmu-nud on Luuletaja oli Eestist lahkudes seega ainult 8 aastat vana Seda silmas pidades on eriti märkimisväärne luuletuste lai sõnava-raline amplituud On kasutatud rahvaluule elemente murdesõnu Ja argipaevakeele slängi Luulekogus domineeriva vabavärsi kõrval esi-neb ka kindla vormiga luulet Kohati võib leida teatavat sugulust Betti Alveri värssidega ning teisal Jälle Ilmseid viiteid Paul-Eeri- k Rummole Temaatiline skaala ulatub siiski tooniga tsentraallUUrikast lhauieumrnaoter'stlllo(„skooorfdilistleäitsmidõtinsakdluksüteünlJaa ükladhisetsutsteontisasLt 'uvualeentuesteküünla-htooidjao!- n") üle temperamentse bravuuri („ah lalgata mu keelele tilk veini näed kõrbeb Ju kui unustatud keris Ja kurjalt vastu sahiseb stueemeudsasimtaüglgaamsaani im(ukuIhuulavakeuvliesv kumtsaudbu vsiepdeulrgiavtiele söTkkillaekdsa")lt skuörime a hõikab koor pimedaid t kes läinud sinna kus rööpad ristuvad") Kokku 54 luuletust Osvald Timmase kaane Ja illustratsioonidega Peeter Sepa Ülimoodsas kunstilises Ja tüpograafilises kujunduses J T TELGID Danforth — valmistame soovi kohaselt Ja mõõtu-de- s Igasugused telkide ala-- Ja lamamistoo-lide parandused Veekindlad autokatted Kõik tööd täieliku garantiiga TENT MANUFACTURES (1 p laänepool Parliamenti Ja 100 J lõunapool Queeni) 132 Berkrley St Toronto Ont Tel EM 6-96- 71 Turku Bakery & Delicatessen 281 Ave teie Omaküpsetatud soome rukkileib ja sepik Kardemoni salad Llhaplrukad Imporditud konservid Juustud Euroopa EHTSAD MAITSVAD SOOME TORDID Äke Saarinen Spordisündmusi okupeeritud kodumaalt Mai lõpus peeti soomlastega Helsingis maavõistlus ka kaas-aegses viievõistluses mis algas eestlastele halbaennustavalt kuid lõppes süski võiduga üldkokku-võttes käis eesti viievõistlejate käsi siiski oodatust halvemini Mullu kevadel Helsingis said 'eestlased kolmikvõidu individ-uaalselt (nüüd oli parimaks A Tel 463-333- 1 vorstid Tammist teise kohaga) sügisel Tallinnas võideti koguni neli esi-mest kohta Võidu kindlustasid ctkord hästi esinenud Junlorid a ko!mevõlstleJad Jaan Talts tuli teist korda n liidu meistriks Luganskis peetud esivõistlustel Kogusummaks sai ta täpselt 500 kg kusjuures ta re-bimises saavutas 1535 kg See ületab poole kiloga tema nimel oleva maailmarekordi
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, June 15, 1968 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1968-06-15 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000141 |
Description
Title | 0186b |
OCR text | r 3 ÜT} Virs tel£ tuntu usti! j - kos---3 k-:- - fas -- ai- 4 fci FRANK VASS IA ADVOKAAT XOTAR 63 Collefe St (padina Juures) TL ff 111 WA 2-H- 2 kodus CL 1-06- 51 BOICK HETHERINGTON mStTRlVETT&PARK Advokaadid notarid ADO PARK LLB EESTI ADVOKAAT JuriidUine PETER VESA DOKAAT- - XOTAR Danforth Toronto Kanada Kokkuhoid! 'dc' importöörilt teisele Süite 401 EM 34451 ]emus 7-20- 17 oi et temast Jäid Joome Büroo A B LLB 1K8 Ave IIO 3-33- 92 40-- 50% otse suurim palju partiisid Rcmcny ii ii m ii iii ii ui hui HOUSE OF MUSIC LTD 561 Queen St West LMUS Ja tantsupalasid ANTS SULEVI Mustri kaastegevusel kestvusheliplaat tolli allugu Eesti Abistamiskomi tee Eesti Majas 958 Broadview Ä Toronto 6 Ont Tel 461-134- 4 J kõikides Poko ärides Hamilto-- & Kink tel JA 8-17- 13 HIVD 150 tPosAtibteisetl Kteolmlimiteisei Staäaidteakbuluadinekuslt Palun lisada centi PWi Toimetajad: K Tulltis Ja E Kai-ma- r Uudiseid kirimale vallast ROOTSI kirimale esivõistlused on lõpenud Ja suure üllatu-sena tuli meie noormaletaja Mart Altmäe võistleja hulgas 3—4 kohale saavutades 9—5 punkti j seda koos Arne Bryntsega Või-tjaks tuli Hans Ek 114 punktiga Ja kohale jõudis H Rund- - Strfim 1(11 niinlrtlna lltmSa 4 LjBa St on seda y " õhtuti III % 929-34-5 arvestada tahapoo Telefon ii — 12 Pr i 15 le sellised kirimale suurused na- - gu Martin Johansson väga tugev ka lähismales) kes saavutas ai-nult 7 p Õlle Smith sai ainult 6' a p Ja tema on korduvalt kaasa I mänginud ka maallmamelstri- - võistluste tsüklis kandidaatide turniiril kirimales Möödunud I aasta esimaletaja Nordstrom saa-ivuta- s ka ainult 7p Uus saavutus meie noorelt maletajalt' USA kirimale Golden Knight" ( 1964 a alustatud esivõistlused on lõppenud Anton Sildmetsa 100 protsendilise võiduga Osavõtjaid oli ca 1200 Selle turniiri ja tema teiste turniiride põhjal on ta tõus-nud kirimales teisele kohale Ja omab momendil 1896 klassipunk-t- i Temast eesnool on ainult hil- - juti kirimale maailmameistriks Itltlnn TTanc TlorHner WacVitnfftnn VALIS-EEST- I maleliidu korraldatud VI kirimale esivõist- - ladu Kõrgem kvaliteet iuste) on veel poo 50 leli kuid seniste tulemuste põh-jal on kindlamad väljavaated esi-'koha- le Hans Jürmanil Torontost kel 5-- 0 punkti AUSTRAALIA eestlased alusta-si- d III kirimale esivõistlustega ja seekord on osavõtjaid rekordili-selt: A Arumaa F Kaubl J Ka-rukap- p G Kepper H Korba L E Ots W Põder P Saver ''v Sild ja H Tuul Nendest on tuntumad G Kepper Ja M Põder kes esindavad Austraalia kirima-letajai- d V kirimale olümpiaadil vastavalt mängides 5 Ja 6 laual ROOTSI eestlased on organi-seerinud järjekordse kirimale turniiri soomlaste osavõtul ja nii esindab eestlasi: L Laurine E Salmijak ja L Sepp Soomlasi esindavad Tähti Ja Koski kes mõ-lemad elavad Stokholmls ja Hel-singist on nende poolel Esmo Ri-dala kes küll eestlane Need teated raagivad meie ma-letajate edukusest Ja aktiivsusest kirimale areenil Ja seda ükskõik millisel maal nad ka ei ela ja esi-ne Ja kui Juurde arvata veel pai- - Valimik moodsaid meeleolulaule jud teised kes kaasa mängivad 334 Ingrid 'Orav nende asukohamaade turniiridel Ja K Tulluse edukas esinemine rahvusvahelisel kirimale areenil kus ta momendil on võitmas ka-hes grupis et edasi pääseda maa-ilmameistrivõistluste kandidaati-de turniirile võime olla päris uh-ked meie maletajate saavutuste üle On üles kerkinud nime Jdri-male- " muutmine Jtauge-maleks- " See nimi on Ju väga tabav Ja kui arvestada sellega et üle laua mängu kutsume Jähis-maleks- " miks siis mitte „kauge-male"-? ticlvtivt A! "Th Hovm 1 Viking" Twt M Ucatiort J' teie kodus Põhimõtteks on mitmekülgsus See skandinaavia ainult puust roitaeti paigutatavate riiulite süsteem on saadaval tllkpuust Pähklist Ja palisandripuust (rosewood) Väga lihtne on üks teie maitse Järgi kombineerida nii et seal on hi fl kirju-tuslaud kapid Ja riiulid ajakirjade ja raamatute jaoks Tulge la vaadake meie ilusat väljapanekut „System CadoT HELISTAGE MEIE ABIDESSE TASUTA VÄRVILISE BROSHLTRI SAAMISEKS u:i nuut iit titt n mnt MMJI1 VABA EESTLANE UuplmL 1S Juunil im - Saturday Junc 15 1968 Eesti luule naitus Kalifornias Näituse organiseeris dr Jaan Pühvel LOS ANGELES — Eesti Vabariigi 50 juubeliaasta tähistaml-sek- s korraldas University of California pearaamatukogu Los An-geles- is 8—31 maini näituse Eesti luule 1918 — 1968 Laiahaar-delise ning nägusa väljapaneku avas 8 mai õhtul Kalifornia üli-kooli korraline professor ning näitude organiseerija dr Jaan Puhtel kes tutvustas kälaliskõnelejat l'nivrrsit of Oklahoma moodsate keelte professorit ja võrdleva kirjandusloo ajakirja Books Abroad" peatoimetajat dr Ivar haskit Viimane esitas loengu teemal Jlalf a Crntury of Estonian Poetry in the Prrs-pecth- e of Comparative Literature" Kõneldes eesti luule suunda-dest viimase viiekümne aasta jooksul tõmbas prof Ivask val-gustava- id võrdjooni maailmakir-janduse tippteostega ning peatus lähemalt viie murrangulise mo-mendi Juures meie luuletaide arengus: „Noor-Eesti- " Ja Juhan Liiv ning Gustav Suits MSiuru" Ja Marie Under Arbujad" Ja Bet-t- i Alver pagulus ja Ilmar Laa-ba- n kuuekümnendate aastate nõukogude eesti luulerenessans Ja Paul-Eeri- k Rummo ning Jaan Kaplinski Sadakond kuulajat kelle hul-gas kohalike eestlaste kõrval võis näha rida ameerika ülifpi-las- i ja UCLA õppejõude jälgis pädevat nim kohati humoori-kat ettekannet ilmse huviga Parast väljapanekutega tutvumist korraldas ülikooli raamatukogu vastuvõtu näituse avamisele tui-nu- d külalisile Raamatunäitus mille ametli-kuks korraldajaks oli University of California pearaamatukogu koos Ida-Euroop- a Instituudi ja soome-ugr- i osakonnaga kuigi osa väljapanekuist pärines prof Puh- - Skaudiliikumise juht 80-aasta- ne Maailma tuntuim skauditegela-n- e koi John Skinner Wilson pü-hitses äsja oma 80 sünnipäeva Löuna-Inglismaa- l oma väikeses maakodus Eesti Skautide Liidu peasekretär saatis temale meie skaudipere parimaid tervitusi Omas pikemas vastuses ta tänab ja märgib et celseisvail nädalail on tal ees mitmeid konverentse Belgias täisealiste skautide-gaidi-d- e maailmasöpruskonna nõuko-gu Shveitsis kuulsa skautide ai-pl-klu-bi nõukogu koosolekud Genfis ta külastab skautide Maa- - ilmabürood selle uues asupaigas Kõigis nendes on ta ikka juhtivalt tegev Järjest ja Vt rtctl "The installeerib riiulite 7Ü# _L0T 1St7 Nft erakogust oli koondatud vii de peaossa mis vastasid prof Ivaski poolt skitseeritud eesti luule arengu kõrgperioodidele a 1918-1- 968 „Noor-Eesti- " SiunT ja Arbujate Juba meie klassiku-te hulka kuuluvate sõnataidurite esikogude oli välja pan-dud peale Laabani Rummo ja Kaplinski poeesia rikkalik valik nägusaid luulekogusid kirjanike fotoportreesid ning tekstinäiteid koos üksikute luuletuste tõlgete-ga Grünthalilt Lepi-kult Ivaskilt Eduard Krant-silt Ain Kaalepilt Jaan Krossilt Jt Eri moodustasid kirjandusajakirjad alates Noor-Ees- ti albumitrga ning lõpeta-des Managa4 Roheliste okste ning rahvmmust-riteg- a kaunistatud õllekappadega dekoreeritud vitriinides ülikooli pearaamatukoguhoone keskhallis väljapanekuist asjaliku Ülevaate ingliskeelsed seletusse-deli- d Näituse puhul ilmus ka il-lustre-erit artikkel prof Puhvell sulest ajakirja „UCLA Librart-anl- " Jaanuaris pensioneid 66-aastast- ele (Canadian Seene) Jaanuaris hakkab Ontarios va-nusekindlust- use pensioni saama 42000 isikut kes peaksid juba nüüd sisse vastavad soovi-avaldused Siia kategooriasse kuuluvad inimesed kes on sündi-nud aastal ning 66-aastase-ks käesoleva kalendri-aasta lõpuks Pensioni saamiseks ole vaja Kanada kodakondsust Elukalliduse tõusu tulemusena igakuine pension $7650-l- e Ontario vanusekindlustuse pen-sioni direktor G Parsons mär-- gib et aastal sündinud isi kute sooviavaldused saabuvad va- - Aastal 1938 külastas Wilson ' ga aeglaselt Ontario piirkonna- - Eestit läbides 5 päeva kestel täht-- 'kontorisse Märtsi lõpuks oli neid samad keskused tutvuned?s iga- - saabunud 6000-d- e mis teeb külgselt meie skautliku tegevuse-- koguarvust välja ainult ga Tanu Wilsoni energilisele te-- Vanusekindlustuse pensioni gevusele koostati Juhendid mille sooviavalduse formulare koos se-- alusel maailmakonverentsl heaks-- letusl sisaldava broshüüriga on kiitmisel kõik meie skaudiüksu- - võimalik saada igast postkonto- - sed paguluses registreeriti (1943 st ning see tuleb teele saata a) Ja tunnustati koos keskusega Järgmisel aadressil Regional Di- - tagades meie skautluse Jätkumist reetor of Oid Age Security PO rahvuslikul alusel Bo 60000 Statlon Q" Toronto 7 Ontario Kuna sooviavalduse 14' — SOOMF 71 saatja peab toestama oma va- - 18 Ja 19 maü toimus Helsingis nujt siis tuleb kirja sisse paigu-Järjekordn- e kohtumine Eesti Ja tada ka sünni- - või ristimistunnis-Soom- e u- - malemeeskondade vahel ™ J" dokumente pole Ja seekordsed meeskonnad esine- - hankida siis tuleb soo-sid nende tugevamtes koosseisu viavalduse formular siiski sisse tuua dokumentide des ja polnud siis ka ime kui eest fnda ning ära-lase- d Paul Kerese poolt Juhituna P015 PÜrkonnakontor võitsid Juba kümnendat korda katsub s 'elda teisi võimalusi Tulemusega Eesti 141 Soome Impert SctMHMvitn Funiitwrt Al lubage et House of Viking" ja kapide süsteemi --i 1 ItlHKJtM AMM Alk 741-141- 1 veli kõrval Ivar Kalju Ivar väljapaneku andsid esileheküljel — 1969 üldist andma 1902 kes saavad ei ulatub nüüd J veel 1902 alla 14% EESTI ta vanuse kindlaks määramisel Vanusepiiri vanusekindlustuse pensioni maksmiseks vähenda-takse iga aastaga kuni 1970 aas-ta jaanuarini mil pensioni haka-takse maksma 65-aastaste- le kui nad vastavad elukoha tingimus-tele Kui sooviavaldaja vanusekind-lustuse pension on heaks kiide-tud siis saadetakse talle posti teel informatsiooni garanteeritud sissetuleku täienduse kohta Sel-lega maksetakse lisatoetust pen-sionäridele kelledel on välke Rootsi puumajavabrikute liidu poolt korraldati suur ideevõist-Iu- s arhitektide uute väikevtllade planeerimise alal Teiseks tulid arhitektid Hans Speek ja Dertil Engstrand kellele langes 4OG0-dollarili- ne auhinnasumma Zhü-ri- l leidis et eestlase Hans Speeki villa-lahendu- s on sobiv vabriku-tootmisek- s pealegi oli see kujun-datud kitsale krundüe mis on odavaim torustiku- - Ja vesivarus-tuse Juurdetoomiseks Taide- - ja teadusevallas! Lk1 ESIMESEKS EESTI NAISARSTIKS oli Selma Feldbach Ta sündis Tartus 90 aastat tagasi 5 mail 1878 Algselt oli ta kooliõpe-taja Hiljem köitis teda arstiteadus Ja ta astus Berni ülikooli Shveit-sis lõpetades selle a 1905 meditsiinidoktori kraadiga Ta oli ühtlasi ka esimene naine kes asus pedagoogilisele tööle Tartu ülikooli Juu-res millise töö kõrvalt avaldas ta ka terve rea teaduslikke töid Sel-ra- a Feldbach suri Tartus 1924 aastal Praegu on Nõukogude Eestis umbes 4000 arsti Ja neist 75% on naUed See on võrreldes läänemaa-Kmag- a väga suur protsent USAs on näiteks naisarste vähem kui 10% arstide koguarvust Euroopa riikides ehk veidi rohkem Arstide palgad on praegu Eestis suhteliselt väikesed mille tõttu see õppeala ülikoolis ei tõmba paljuld mehi kes muidu sest huvitatud oleksid PÕHJAAMEERIKA IV EESTI PÄEVADEKS ILMUS VASTAVA-SISULIN- E ALBUM mida kutsutakse mälestusraamatuks Seda trü-kiti Torontos rohkem kui 3000 eksemplari olles seega üks kõige suu-rema tiraazhiga viimasel ajal paguluses ilmunud eestikeelseid raa-matuid Eesti Päevade mälestusraamatu toimetas ajaklrjnlk Bernard Parming väljaandjaks oli päevade peakomitee Album on suures formaadis hõlmab 82 lehekülge sisaldab rohkelt illustratsioone Tunduva osa trükiruumist võtavad enda alla kuulutused või kuulutu-selaadillse- d tervitused Eesti Päevadeks Kuid selle kõrval sisaldab raamat küllaltki palju lugemist Alguses on tervitus- - Ja programmi-lised kirjutused mõned neist üsna lühikesed Eesti Vabariigi pea-konsuli kohustetältjalt USAs Ernst Jaaksonilt konsulilt Kanadas Johannes Markuselt päevade peakomitee esimehelt praost Aleksan-der Abelilt Eesti Rahvuskomitee ühendriikides esimehelt Heikki Leesmendilt Ja Kanada Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu esimehelt Harri Parkmalt Sisuliste artiklite osa algab Rootsi Eestlaste Esin duse esimehe Leo Karupää kirjutusega Eesti rahva olemuse põhi-laad" milles ta Eesti kui Tuulemaa sümboolikat kasutades ning eri-list tähelepanu pöörates eestlaste Igivanale põllundusrahva traditsi-oonile visandab eestlaste vaimulaadi kujunemise läbi aegade Tagasi ajalukku läheb ka prof Fellx Oinas kirjutades Soome- - Ugri rahvaste saatusest" Oma kirjutuses vaatleb ta soome-ugr- i rah vaste võitlust ja taandumist Läänemere ja Uurali vahelisel alal sisse-tungivate slaavlastega Prof Oinas toob ka statistikat praegu Vene-maal eksisteerivate soomesugu rahvaste kohta Ja lõpuks nendib ta kahetsusega et Teise maailmasõja tulemusena on ka kõik kolm väl jakujunenud soome-ugr- i kultuurirahvast — ungarlased soomlased Ja eestlased — sattunud vene kultuuri mõjupiirkonda üllhlllgava ajaloo kirjutab eesti rahvale kokku Edgar V Saks artiklis Eestlaste esivald Baltimcrel" Hr Saksa uurimustes mida käesolevgi artikkel kajastab on ju nii mõndagi huvitavat siis kui neid vaadelda rahvus-likult põneva ilukirjandusena Teaduslikus osas on Saksa teeneks võibolla see et ta on Juhtinud tähelepanu mitmetele veel täielikult lahendamata probleemidele läänemeresoomlaste muistse asustus-piirkonn- a vallas Omakultuuri osast meie rahvusühlskonnas" kirjutab USA Eesti Kultuurfondi esimees Karl Jõglsc Ja Noorte osast meie välisvõitlu-ses" Ants Pallop Mõtteid eesti päevade kohta avaldab Robert Kreem kes oli a 1956 Torontos aset leidnud I Põhja Ameerika Eesti Päevade peakomitee esimeheks Rahvatantsust tänapäeval kirjutab Ernst Idla eesti naisvõimlemisest B Parming muusikast Valdeko Loigu noorsootööst Herbcrt Michelson Villi Kangro annab lühiülevaate kõrgema hariduse saavutamisest eestlaste poolt USAs Ja Kanadas Muu seas ta mainib et doktorikraade omavad Põhja Ameerikas ca 175 eestlast ning 110 eestlast on praegu Põhja Ameerika ülikoolides professoriteks Mõlemat arvu tuleb isegi lugeda konservatiivseks tõenäoliselt on need arvud veelgi suuremad J3AVI" ON URVE AASOJA KARUKSI TORONTOS ASJA ILMU-NU- D LUULETUSKOGU PEALKIRJAKS Kuna autori sünniaastaks on 1936 siis on teadaolevail andmeil tegemist kõige noorema aasta-käiguga kellelt pagulaskirjanduses seni iseseisev luuletuskogu ilmu-nud on Luuletaja oli Eestist lahkudes seega ainult 8 aastat vana Seda silmas pidades on eriti märkimisväärne luuletuste lai sõnava-raline amplituud On kasutatud rahvaluule elemente murdesõnu Ja argipaevakeele slängi Luulekogus domineeriva vabavärsi kõrval esi-neb ka kindla vormiga luulet Kohati võib leida teatavat sugulust Betti Alveri värssidega ning teisal Jälle Ilmseid viiteid Paul-Eeri- k Rummole Temaatiline skaala ulatub siiski tooniga tsentraallUUrikast lhauieumrnaoter'stlllo(„skooorfdilistleäitsmidõtinsakdluksüteünlJaa ükladhisetsutsteontisasLt 'uvualeentuesteküünla-htooidjao!- n") üle temperamentse bravuuri („ah lalgata mu keelele tilk veini näed kõrbeb Ju kui unustatud keris Ja kurjalt vastu sahiseb stueemeudsasimtaüglgaamsaani im(ukuIhuulavakeuvliesv kumtsaudbu vsiepdeulrgiavtiele söTkkillaekdsa")lt skuörime a hõikab koor pimedaid t kes läinud sinna kus rööpad ristuvad") Kokku 54 luuletust Osvald Timmase kaane Ja illustratsioonidega Peeter Sepa Ülimoodsas kunstilises Ja tüpograafilises kujunduses J T TELGID Danforth — valmistame soovi kohaselt Ja mõõtu-de- s Igasugused telkide ala-- Ja lamamistoo-lide parandused Veekindlad autokatted Kõik tööd täieliku garantiiga TENT MANUFACTURES (1 p laänepool Parliamenti Ja 100 J lõunapool Queeni) 132 Berkrley St Toronto Ont Tel EM 6-96- 71 Turku Bakery & Delicatessen 281 Ave teie Omaküpsetatud soome rukkileib ja sepik Kardemoni salad Llhaplrukad Imporditud konservid Juustud Euroopa EHTSAD MAITSVAD SOOME TORDID Äke Saarinen Spordisündmusi okupeeritud kodumaalt Mai lõpus peeti soomlastega Helsingis maavõistlus ka kaas-aegses viievõistluses mis algas eestlastele halbaennustavalt kuid lõppes süski võiduga üldkokku-võttes käis eesti viievõistlejate käsi siiski oodatust halvemini Mullu kevadel Helsingis said 'eestlased kolmikvõidu individ-uaalselt (nüüd oli parimaks A Tel 463-333- 1 vorstid Tammist teise kohaga) sügisel Tallinnas võideti koguni neli esi-mest kohta Võidu kindlustasid ctkord hästi esinenud Junlorid a ko!mevõlstleJad Jaan Talts tuli teist korda n liidu meistriks Luganskis peetud esivõistlustel Kogusummaks sai ta täpselt 500 kg kusjuures ta re-bimises saavutas 1535 kg See ületab poole kiloga tema nimel oleva maailmarekordi |
Tags
Comments
Post a Comment for 0186b