Vaba eestlane , April 6, 1982

              Nr. 27
ajast, kui Fordi au-jaja
Henry Ford
[astatel bakkas auto-sele
rakendama lin-
I ameeriklased uhked
isele ja selle tehni-lele,
mis võimaldab f
pisidetailideks jaota-ia
voolujoonelist too-
|{ijad on muutnud ja
i ole ameerika awto-laailma
kõige efek-
^remini organiseeri-kuulsatest
autotöös-bdunud
saksa ja vii-
[i silmatorkavalt jaa-ised.
^tööstuse krooni kai?
|on Toyota vabrikud,
miili Tokiost lääne
tekkinud täielikult
kus elavad ja tööta-j)
yota tehase töölist,
[panti on ehitanud
l^onnaelamuid,' kuid
tselumajasid vallaus-
1 Siin on ka kompanii
[sapaDi- ja tennise-ujuladt
töölistele ka-
Motor Company ei
{ainult oma tööliste-eest
hooiitst misele,
Imeetodite ja tehno-ttete
rakendamisega
lusteni, kus ta pro-
)sid palju kiiremini
tööliste arvuga kui
I autotööstused. Toyo-ipanyst
on eeskuju
sed jaapani autotöös-lad
ei ole veel nii os-fidlikult
oma prödukt-m
pannud kui Toyo-imeerika
autotööstus-mse
ja töömeetodite
)st on kõige parem
tavate arvudega. Nii
ivad jaapani auto-üs
550 autoosa, amee>
It 325, väikeauto pro-
[S kulub Jaapanis
),8 tundi, ühendriiki-töölt
puudujate arv
|cl põhjustel Jaapanis
selt 8,3 protsenti,
11,8 protsenti,
kõnelevad kõige sei­miks
Ühendriikide ja
iteed on täis Toyota-ja
teisi jaapani pä-sid.
Kõrge elustandard
Igav eluvüs on viinud
stuse ja ka paljud
hilisesse olukorda, kus
igressüvsete ja hästi-id
jaapani ja teiste
mud tööstusmaadega
võistelda ei suuda ja
lon masendav tööpuu-imekspandav,
millise
jkehdatakse läänemaa-lusc
korral demonst-ja
meeleavaldusteks
[used punaste katteor-
Jid. Tavalises igapäe-lös
neist organisatsioo-
}nde liikmetest palju ei
kui kusagilt kõrgemalt
antakse/ siis astuvad
^satsioonid kontsentree-tegevusesse.
Nende liik­vad
tänavatele ning va­le
ja saatkondade ette
tised kärbseseened pä-nmg
nõuavad kärari-iega
ja väljakutsuvate
„õigust" punasele :
[ükskõik siis, kus maa-kommunistid,
marksis-igused
teised pahem-stid'*
oma võimu taha-ia
panna.,
tsentreeritud demonst-
^avüni nägime lääne-järjekordselt
Salvadori
}äeval. Meeleavaldusi oli
Euroopas, ühendriiki-stes
maades, kuid eriti
ses Kanadas, kus protes-
Idalt selle vastu, et Ka-oma
moraalse toetuse
toimunud demokraatli-lisetele,
mis toimusid sa-sajakirjanike
silmade ja
välisesindajate valvsa
lall. Kanadas korraldati
[tsioone Torontos (700
Vancouveris, Winnipe-osa
võtjat), Montrealis
võtjat), Quebeci linnas
fõtjat), Saskatoonis (500
Edmontonis (300 osa-
[udburys (25 osavõtjat) ja
skustes.
pii -
>
Nr J 27 EESTLANE teisipäeval, 6. apriUü 1982 Tuesday, April 6,1982 Lk. 3
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
%i 10. jä 11. apr.
dr. J. Marliey, tel. 921-7777
17. ja 18. apr.
dr, A. Mae, tel 493-7231
ossa
RAAMAT EESTI
Piiskop k. Raudsepp vestleb ilmumas ©levasHeesesf
HKlilk
Insurance V
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
, Rexdale, Ont M9V 3Y7
Tel. 745-4622
ilmus Alp Raun^
„Eesti ke^le
©tüinoloogilin^
teatmik"
I -30. märtsil ilmus „Maarjamaa"
kirjastusel ja on ettetellijaile välja
saadetud prof. Alo Rauna „Eesti
keele etümoloogiline teatmik".
Tegemist on esimese katsega saa­da
ülevaadet ikogu eesti keele sõ­navara
päritolust. Ligi 250-lehe-küljeline
raani|at annab informatsi­ooni
iiramarguselt 5800 sõna pä­ritolust,
hõlmates seega kogu eesti
keele põhivara, (võrdluseks olgu
märgitudj et Vanas Testamendis
on ligikaudu 3000 sõna).
Tellida võib Vaba Eestlasest
hinnaga $18, millele lisapdub pos­tikulu.
'
Montreal! eesti
noorte kevadpidio
Traditsiooniks kujunenud noorte
kevadpidu toimub tänavu laupäe­val,
17. aprillil kell 7 õhtul Taani
kiriku saalis, 4020 Grand. Blvd.
NDG.
Kavas on ettekandeid täiendus^
kooli õpilastelt, skutlikelt noortelt
ja rahvatantsijatelt. Külalisesine­jaks
on seekord noor tshellist, Kris^
tina Vaska Potsdamist, N.Y. Rik­kalik
kohvijsmd. Tere tulemast
kõigüe!
„Ristiga märgitud" pole püskoj)
K. Raudsepa esimene raamat. Aas­tal
1956 ümus temalt jutluste kogu
„Sõua sügavale" ja pärast kolm
jutluste broshüüri, kuid need on
ammugi müügüt lõppenud. Püskop
K. Raudsepp ütJeb, et jutluste ko­gu
trükk müüdi nelja kuuga läbij
olles sellisena omamoodi rekor­diks
eesti vaimulütus kirjanduses.
K. Raudsepp ütleb, et kuigi uus
raamat on ühe pastori elulugu
sündimisest vanaks saamiseni, ei
ole see otseselt memuaarteoš.
gee on ühe vaimuliku kutsumuse­ga
hingekarjase ammune soov,
ainda eesti pastorist ja tenlsi
tööst õige kujutlus.
Ta ütleb selle juurde, et ta ei ole
näinud eesti kirjanduses ühtki au­torit,
kes mõistaks arusaadavalt
kirjutada eesti vaimulikust.
Ta alustabki oma tähelepanekut 1
Mait Metsanurga teosega ,,Kutsu-tud
ja seatud", mis teda juba teo­se
ilmumisel 1937 viis vasturääki­misele.
Juba selle teose esimesel
lugemisel tundis ta, et ta peaks se­da
küsimust õigest küljest selgita­ma,
kuid üukirjandusüku teosega
ei saa polemiseerida. Ja nii see
probleem on olnud ta mõtteis, ta
on tundnud, et ta ei saa vaikida,
kuna ta tunneb eesti pastori tööd,
kutsumust ja rahva teenimise suu­rust.
K. Raudsepp on sellest problee­mist
rääkinud juba Rootsis piiskop
J. Kõpuga,
et viimane oma memuaaride kir­jutamisel
käsitleks ka seda
probleemi, aga piiskop oli liiga
i^agasihoidlik.
Kuid püskop K. Raudsepp kirju­tas
20 aastat tagasi Montreali Jaa­ni
koguduse õpetajaks olles val­mis
raamatu käsikirja ja mõtles
teose avaldamisele varjunime all,
kuna ta ka teoses olevaid isikuid
ei nimetanud õigete nimedega^
mUlega teosele jäänuks kirjandus­lik
ilme.
Toronto Eesti ühispank
958 Broadview Ave; Toronto, p i i t >^
Tel. 465-4650 või 465-4659
Ühemduses on jõkd
ODAVAD LAANUD KAASMAALASTELE!
Praegu kehtivad intressimäärads
PERSONAALLAENUD 19%
HÜPOTEEKLAENUD 18%
Laenud on laenuvõtja surma puhul kindlustatud kuni $30.000—
ulatuses, jäädava töövõimetuse puhul on kindlustatud kimi
$10.000 ulatuses vastavalt kindlustuste tingimustele.
LD MILL TAILOR
7 RIVERVIEW GARDENS, TORONTO
(1 plokk läanepool Janel, Bloort lähedaS)
I TEL. 769^535
DAAMIDELE ja HÄRRADELE ÕMBLEMINE
TELLIMISTE JÄRGI
RUDY SCHNEIDER
( Hüpoteeklaenud
H E L L A R R A raomatupidamine
Sc D\# I ^ c <^ tulumaks
t K V I W t O HELLE RÄI^NIK
2001 Danf^rth Ave. Toronto Ont.
MSCIJF 694 6241 ^^'^''^^.'•suse
tuiumaksurevidenT
EELK PnSEOP KARL RAUDSEPF
;(Algus lk. 2)
Bemonstrantide nõudmised on
pentsikud, paiivsed ja ebaloogili-.
sed. Kuna Salvadori kommunistid
on. veendunud, et nad vabade vali­mistega
kunagi võimule ei tule,
siis pandi kõik rattad käima möö­dunud
ptihapäelval toimtmud vali­miste
nurja ajamiseks. Valimis-punkte
rünnati, valimistest osavõt­jaid
kimbutati ja takistati neil va­limiskastide
juurde minemast,
Salvadori peamised transpordiva­hendid,
bussid, hävitati ja bussides
reisijad rööviti ,>sõjamaksu** võK
mise ettekäändel paljaks. Lühidalt: .
kõikjale külvati käepärast olevate
vahenditega surma, terrorit ja hir­mu,
et( rahvast valimiskastide juu­rest
eemale peletada ja rahva ta­het
lämmatada. r
Ja imelik ~ Kanadas leidub
nendele terroristidele tuhandeid
toetajaid, kes N. Liidu rahvusvahe­liste
vägivallategude ajal poevad
oma urgastesse ja ootavad seal
hiirvaikselt üleskutset järgmiseks
punaste loosungite rongkäiguks ja
kommunistide aktsioonide toeta­miseks.
Kes on selliste demonstratsiooni­de
organiseerijateks?
Ametlikult oli Kanadas ja mu­jal
toimuvate meeleavalduste ja
protestide korraldajaks kommu­nistlike
terroristide katteorganisat-sioon,
mis kannab kõlavat nime­tust
Salvadori rahvaga solidaarne
komitee. Kuid selle komitee aktsi­oonidega
ühinesid ka paljud teised
organisatsioonid, nagu näiteks Ca-nadian
Womens Committee, Kana­da
kommunistlik partei, Irish Pri-šoners
of War Committee ja orga­nisatsioon
Youth for Peace. Sudbu-rys
olid Salvadori valimistevastase
demonstratsiooni organiseerijateks
katoliku vaimulikud.
Nü-siis ^läänemaailmas oleme
juba nii kaugele jõudnud, et demo­kraatia
nimel võideldakse demo­kraatlike
valimiste vastu! Sellise
teguviisi, iseloomustamiseks ja kri-tiseeriniispks
tuleb kahjuks sõna­dest
puudus.
AMI
kuid tal on siiski kõigist neist ekr^iseltpöolt katsutakse neid igati
. . . . . . . . . . . . . . m^entidest osi olemas. Teos tahab aUa kiskuda ja halvustad
Kasikin jai suski aastateks seis- j^uju^ada üht eesti pastorit nagu ta vaid raha pärast on õpetaja kutse
ma, ta erolnud sellest raakmudki, tegelikult on, tema kutsumuse saa- valinud.
et see oli olemas. Kui seUe ole-1 j^^^g^^ õppimist ja koguduse teeni- SeUega seoses ta luges uuesti
masolu siiski teatavaks sai, hakkas ^^^jg^jg pühendiunist. Enamus ees- hüjuü läbi ka Mait Metsanurga
ti pastoreid on väga suured idea- ,,Kutsutud jäseatud*V ja-^
listid, kes oma rahvast ja Jumalat ta, et esimesest lugemisest oli
teenivad. ' möödunud 45 aastat, ta reaktsiöoi
Ta lisab siiski, et ta ei taha kel- oli samane: punane inimene m
ta vaatama ilmumisvõimalusi.
Nüüd on käsikiri sõprade ja tarka­de
nõuandjate poolt läbivaadatud.
Need laitsid maha ka kirjandus-vitasid
õigete nimede kasuta
mist, kuna meie kitsas ühiskon­nas
olnuks nad niikuinii kõigu®
tuntavad. - ^
Selletõttu piiskop K. Raudsepp täi­tis
nende soovitused. Ta kirjutas
Festivali toimkond jaotas ameteid
J. Teemaks on tdnavu - ntalurahvas Tallinnas"
like kujude kasutamise ja soo- g^g. vaielda, kuid tahab naida- mõistagi teisiti kirjutada!
ta vaimuliku olemust, mistõttu Ilmumisel olev teos on kolmeosa-raamat
jälgib rohkem sisemiselt line. Esimeses ,Asutud"^
vaimuliku arengukäiku. takse lähenemisest usule, teises
Piiskop K. Eaudsepp läheb uues- ,iSeatud" on vaimulikuks saaml=
ti tagasi eesti kirjanduse juurde, sest ja tööst
20 ars;?at%ararv7minud kisÜ^" ««^^f' ' \ meie kirjanduses ei ole |a neile kahele mtubv^^^^^
jale juurde hüisemad sündmused ^^ad pastontuupi. sistoormmi servil ^ ™
ja ulatub tänapäevani, „vanaks Mitmed autorid on küH vaimuli-l mas osa „Pastor, praost ja pus-saamiseni".
i kest hästi kirjutanud, vägagi po- '
. K .Raudsepp kordab veel, et see sitüvselt nende tööd Wnnanud, Nendes kolmes osas ta läheneb
ei ole mälestuste raamat, ajalugu, kuid mõned ideaMseerivad neid kõigile suure sõbralikkusega ja
ei ka mitte poleemika endiste ar- üigselt, teevad nad vanaks Ja mõistmisega,
vamušte ja väljenduste vastu, auväärseiks isikuiks. Kuigi raamat ümub Eesti Vai­mulik
Raamat kirjastusel, on see
tegelikult autori kirjastus, üks ta
töö edusse ja tähtsusse uskuja lae­nas
raamatu väljaandmiseks iraha,
uskudes, eteestlased hindavad piis­kop
Karl Raudsbpä; kirjutatud
teost. Ja ta loodabki, et saab raa-
. ' u . , „ matu alla paigutatud rahast suure-
Eelmiste aastate eeskujul korraldatakse ka tanavn kevadsuvel ^ga tagasi. Seda lootust tugev-
„Tallinna Festival" Eelsti Maja niumides. Möödunud aastased korral- ^^^j^^^^ asjaolu et seni ön üldiselt
dajad — skautüksus Lembitu Maleva vanemskautide pere, Nuiamehed ^^^y.^^-^ ^^g^ sõbraHkult suhtutud
— moodustavad ka tänavu korraldajate taumiku. Festivali korralda^ sellesse ideesse et näidata ühe te-mise
sihiks ei ole „raha tegemine" vaid „rõõm« tegemine" ja organi- ^^i^^ ^^g^ ^^^^^^^ elutegevust. Ta
seerimlskogemuste saamine. Sellepärast loodavad nuiamehed kõikide märgibki, et kui kirjanikul ön väga
noorte sõbralikule kaasalöömisele samas vaimus iiagu. möödunud aas- j.^gj^g vaimulikust kirjutada siis
tal. Vanemate ja noortesÕprade abile loodetakse toiflustamSse ja baari vkmulikulbn kerge ilmalikust iin-korraldamisel.
j^esest kirjutada, s^st ta on ise ü-
Festivali toimkonna koosolek vi, eelreklaam Kadi Kaljuste ja isalik inimene olnud.
21. märtsil Peetri kiriku noorte- Heino Jõe, kutsed, kirjad, sponso- Raamat peaks kavakohaselt il-ruumis
toimus 17 osavõtjaga, rid — Rita Paju, dekoratsioonid niuma 15. aprilliks ja tuleb siis
Möödunud aastane laekur Peeter — Martm Vahtra, võistlused — kaunis köites müügüe kogudustes
Agur- teatas, et kõik arved on Paul Kako ja Indrek Kanne^kava- $12 eest, mis on paarisajalise-Je-makstud
ja aruannet revideerisid raamat — Heino Jõe. Toimkond lieküljelise raamatu kohta väga
Karl Pahapill, Valäo Tammark ja võib vajadusel tulla täiendamisele, soodne hind.;
Kalju Leis. Uus festival võib alus- Käesoleva aasta festivali tee--
tada puhta lauaga. maks kavatsetakse võtta t^^^rahva „ „ .
Korraldava toimkonna ametid osa Vana-Tallinna elus, rõhuasetu- llifiillilllälllllliB^
oii jaotatud järgnevalt: esimees — sega eesti talurahva kommetele. TT,
Peeter Vilde, kavandaja — Jaak Kuigi Tallinn peaaegu kuni 20. ^^^ti Sihtkapital Kanadas
Järve, kasvataja — Harry Mürki sajandi alguseni oli ametlikult Annetused, testamendi-pärandused
laekur — Martin Pede, abilaeku- saksakeelne linn, moodustasid ja mälestusfondid on tulumaksu-r
i d — Kennet Valvur ja Henry eestlased suure osa elanikkonnast vabad. Suunake oma annetused
Raudi sekretär — Richard Laan- ja andsid lihtrahva näol linnale ko- noortele ja teistele eesti organisat-vere,
gu aja elanikke juurde. Toimus pi- siöonidele
„Mfes Tallinna",valimfee kor- ^'SsŠsa^umisrprl . f ^ ^"""^
raldajad - Kadi Kaljuste, Piret SiuS Va^Sn^^^ , to'"™^ksuvaba kviitungi
Komi ja Martin Toomet, ^äpmUrlS — ^ ^ve^toro^Sf S
toitlustamise korraldajad — Hilja meistrite, teenindustööliste ja ha- . M4K 2R6 '
Jukkum ja Viima Talpak, baar — ritiaste eesti päritolu on aga veel i i a 8 H M « | . r ^ « . , | „ , „ , „ „ .„
ErikLuksepp, passid — Robert Ki- tänapäevalgi tõestatav/ ItMMfililil!^
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
Akende asendamine thermo-akendega. 5-toUised veerennid
kõues värvis. ^ Rääsfaaluste katmine.
Keldriakendele šissemnrdmise vastu metallkaitsed.
Tasuta hindamine. Helistage: töökoja tel. 832-2238
kodus 769-0932 ;
OSSO Investments Inc.,
10335 Keele Stir., Maple, Ontario LOIIIEM
¥ABA EESTLASE UUED TELEFONID:
foiffletuš 444-4823
talitus 444-4832
I
VABA EESTLANE
kaks korda nädalas
Pootoastcis
Maksab Kanadas:
: i';:'.'$45^^-:
$24.
¥eerand(iastas $13.-
Väljafpool K&nadats
$29.-
$15.-
KmiPOSTIGA -f SAATEKULU
$49.»=^:' $ 3 ^ ^
$26.s? $19.5^
$14-- -fr- $ 9.25
VÄUASPOOL KANADAT ja USA-d:
poolaastas
veerandaastas
Kanadas: Yäljs
KiEUiadats
$44.—
$22.-™
LENNUPOSTIGA aastas $49.~, poolaastas $26 ja veerand­aastas
$14.--- + SAATEKULU aastas $6^.—., poolaastas
$33.-— ja veerandaastas ^16.50 | i
Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 60 centi
Kanada aadressidele palume märkida ,,POST^
USA aadressidele „ZIP COD£<*i
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
' Free Estonian Pnblishers nimele.
Tdfimifie saofo:
VABA EESTLANE.
1955 Lesiie St.. Don Mills, Ont. MSB 2M3
Falun muUe saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates^^........ ^
. . . . . . . . . 19.^ Tellimise katteks lisan $ . . . . . .siinjuures
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Halia saate aimnM tahtkirjas).
Ninu