1982-04-06-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 27 ajast, kui Fordi au-jaja Henry Ford [astatel bakkas auto-sele rakendama lin- I ameeriklased uhked isele ja selle tehni-lele, mis võimaldab f pisidetailideks jaota-ia voolujoonelist too- |{ijad on muutnud ja i ole ameerika awto-laailma kõige efek- ^remini organiseeri-kuulsatest autotöös-bdunud saksa ja vii- [i silmatorkavalt jaa-ised. ^tööstuse krooni kai? |on Toyota vabrikud, miili Tokiost lääne tekkinud täielikult kus elavad ja tööta-j) yota tehase töölist, [panti on ehitanud l^onnaelamuid,' kuid tselumajasid vallaus- 1 Siin on ka kompanii [sapaDi- ja tennise-ujuladt töölistele ka- Motor Company ei {ainult oma tööliste-eest hooiitst misele, Imeetodite ja tehno-ttete rakendamisega lusteni, kus ta pro- )sid palju kiiremini tööliste arvuga kui I autotööstused. Toyo-ipanyst on eeskuju sed jaapani autotöös-lad ei ole veel nii os-fidlikult oma prödukt-m pannud kui Toyo-imeerika autotööstus-mse ja töömeetodite )st on kõige parem tavate arvudega. Nii ivad jaapani auto-üs 550 autoosa, amee> It 325, väikeauto pro- [S kulub Jaapanis ),8 tundi, ühendriiki-töölt puudujate arv |cl põhjustel Jaapanis selt 8,3 protsenti, 11,8 protsenti, kõnelevad kõige seimiks Ühendriikide ja iteed on täis Toyota-ja teisi jaapani pä-sid. Kõrge elustandard Igav eluvüs on viinud stuse ja ka paljud hilisesse olukorda, kus igressüvsete ja hästi-id jaapani ja teiste mud tööstusmaadega võistelda ei suuda ja lon masendav tööpuu-imekspandav, millise jkehdatakse läänemaa-lusc korral demonst-ja meeleavaldusteks [used punaste katteor- Jid. Tavalises igapäe-lös neist organisatsioo- }nde liikmetest palju ei kui kusagilt kõrgemalt antakse/ siis astuvad ^satsioonid kontsentree-tegevusesse. Nende liikvad tänavatele ning vale ja saatkondade ette tised kärbseseened pä-nmg nõuavad kärari-iega ja väljakutsuvate „õigust" punasele : [ükskõik siis, kus maa-kommunistid, marksis-igused teised pahem-stid'* oma võimu taha-ia panna., tsentreeritud demonst- ^avüni nägime lääne-järjekordselt Salvadori }äeval. Meeleavaldusi oli Euroopas, ühendriiki-stes maades, kuid eriti ses Kanadas, kus protes- Idalt selle vastu, et Ka-oma moraalse toetuse toimunud demokraatli-lisetele, mis toimusid sa-sajakirjanike silmade ja välisesindajate valvsa lall. Kanadas korraldati [tsioone Torontos (700 Vancouveris, Winnipe-osa võtjat), Montrealis võtjat), Quebeci linnas fõtjat), Saskatoonis (500 Edmontonis (300 osa- [udburys (25 osavõtjat) ja skustes. pii - > Nr J 27 EESTLANE teisipäeval, 6. apriUü 1982 Tuesday, April 6,1982 Lk. 3 VALVEARST NÄDALALÕPUL %i 10. jä 11. apr. dr. J. Marliey, tel. 921-7777 17. ja 18. apr. dr, A. Mae, tel 493-7231 ossa RAAMAT EESTI Piiskop k. Raudsepp vestleb ilmumas ©levasHeesesf HKlilk Insurance V Agency KINDLUSTUSED 23 WESTMORE Dr., Süite 200 , Rexdale, Ont M9V 3Y7 Tel. 745-4622 ilmus Alp Raun^ „Eesti ke^le ©tüinoloogilin^ teatmik" I -30. märtsil ilmus „Maarjamaa" kirjastusel ja on ettetellijaile välja saadetud prof. Alo Rauna „Eesti keele etümoloogiline teatmik". Tegemist on esimese katsega saada ülevaadet ikogu eesti keele sõnavara päritolust. Ligi 250-lehe-küljeline raani|at annab informatsiooni iiramarguselt 5800 sõna päritolust, hõlmates seega kogu eesti keele põhivara, (võrdluseks olgu märgitudj et Vanas Testamendis on ligikaudu 3000 sõna). Tellida võib Vaba Eestlasest hinnaga $18, millele lisapdub postikulu. ' Montreal! eesti noorte kevadpidio Traditsiooniks kujunenud noorte kevadpidu toimub tänavu laupäeval, 17. aprillil kell 7 õhtul Taani kiriku saalis, 4020 Grand. Blvd. NDG. Kavas on ettekandeid täiendus^ kooli õpilastelt, skutlikelt noortelt ja rahvatantsijatelt. Külalisesinejaks on seekord noor tshellist, Kris^ tina Vaska Potsdamist, N.Y. Rikkalik kohvijsmd. Tere tulemast kõigüe! „Ristiga märgitud" pole püskoj) K. Raudsepa esimene raamat. Aastal 1956 ümus temalt jutluste kogu „Sõua sügavale" ja pärast kolm jutluste broshüüri, kuid need on ammugi müügüt lõppenud. Püskop K. Raudsepp ütJeb, et jutluste kogu trükk müüdi nelja kuuga läbij olles sellisena omamoodi rekordiks eesti vaimulütus kirjanduses. K. Raudsepp ütleb, et kuigi uus raamat on ühe pastori elulugu sündimisest vanaks saamiseni, ei ole see otseselt memuaarteoš. gee on ühe vaimuliku kutsumusega hingekarjase ammune soov, ainda eesti pastorist ja tenlsi tööst õige kujutlus. Ta ütleb selle juurde, et ta ei ole näinud eesti kirjanduses ühtki autorit, kes mõistaks arusaadavalt kirjutada eesti vaimulikust. Ta alustabki oma tähelepanekut 1 Mait Metsanurga teosega ,,Kutsu-tud ja seatud", mis teda juba teose ilmumisel 1937 viis vasturääkimisele. Juba selle teose esimesel lugemisel tundis ta, et ta peaks seda küsimust õigest küljest selgitama, kuid üukirjandusüku teosega ei saa polemiseerida. Ja nii see probleem on olnud ta mõtteis, ta on tundnud, et ta ei saa vaikida, kuna ta tunneb eesti pastori tööd, kutsumust ja rahva teenimise suurust. K. Raudsepp on sellest probleemist rääkinud juba Rootsis piiskop J. Kõpuga, et viimane oma memuaaride kirjutamisel käsitleks ka seda probleemi, aga piiskop oli liiga i^agasihoidlik. Kuid püskop K. Raudsepp kirjutas 20 aastat tagasi Montreali Jaani koguduse õpetajaks olles valmis raamatu käsikirja ja mõtles teose avaldamisele varjunime all, kuna ta ka teoses olevaid isikuid ei nimetanud õigete nimedega^ mUlega teosele jäänuks kirjanduslik ilme. Toronto Eesti ühispank 958 Broadview Ave; Toronto, p i i t >^ Tel. 465-4650 või 465-4659 Ühemduses on jõkd ODAVAD LAANUD KAASMAALASTELE! Praegu kehtivad intressimäärads PERSONAALLAENUD 19% HÜPOTEEKLAENUD 18% Laenud on laenuvõtja surma puhul kindlustatud kuni $30.000— ulatuses, jäädava töövõimetuse puhul on kindlustatud kimi $10.000 ulatuses vastavalt kindlustuste tingimustele. LD MILL TAILOR 7 RIVERVIEW GARDENS, TORONTO (1 plokk läanepool Janel, Bloort lähedaS) I TEL. 769^535 DAAMIDELE ja HÄRRADELE ÕMBLEMINE TELLIMISTE JÄRGI RUDY SCHNEIDER ( Hüpoteeklaenud H E L L A R R A raomatupidamine Sc D\# I ^ c <^ tulumaks t K V I W t O HELLE RÄI^NIK 2001 Danf^rth Ave. Toronto Ont. MSCIJF 694 6241 ^^'^''^^.'•suse tuiumaksurevidenT EELK PnSEOP KARL RAUDSEPF ;(Algus lk. 2) Bemonstrantide nõudmised on pentsikud, paiivsed ja ebaloogili-. sed. Kuna Salvadori kommunistid on. veendunud, et nad vabade valimistega kunagi võimule ei tule, siis pandi kõik rattad käima möödunud ptihapäelval toimtmud valimiste nurja ajamiseks. Valimis-punkte rünnati, valimistest osavõtjaid kimbutati ja takistati neil valimiskastide juurde minemast, Salvadori peamised transpordivahendid, bussid, hävitati ja bussides reisijad rööviti ,>sõjamaksu** võK mise ettekäändel paljaks. Lühidalt: . kõikjale külvati käepärast olevate vahenditega surma, terrorit ja hirmu, et( rahvast valimiskastide juurest eemale peletada ja rahva tahet lämmatada. r Ja imelik ~ Kanadas leidub nendele terroristidele tuhandeid toetajaid, kes N. Liidu rahvusvaheliste vägivallategude ajal poevad oma urgastesse ja ootavad seal hiirvaikselt üleskutset järgmiseks punaste loosungite rongkäiguks ja kommunistide aktsioonide toetamiseks. Kes on selliste demonstratsioonide organiseerijateks? Ametlikult oli Kanadas ja mujal toimuvate meeleavalduste ja protestide korraldajaks kommunistlike terroristide katteorganisat-sioon, mis kannab kõlavat nimetust Salvadori rahvaga solidaarne komitee. Kuid selle komitee aktsioonidega ühinesid ka paljud teised organisatsioonid, nagu näiteks Ca-nadian Womens Committee, Kanada kommunistlik partei, Irish Pri-šoners of War Committee ja organisatsioon Youth for Peace. Sudbu-rys olid Salvadori valimistevastase demonstratsiooni organiseerijateks katoliku vaimulikud. Nü-siis ^läänemaailmas oleme juba nii kaugele jõudnud, et demokraatia nimel võideldakse demokraatlike valimiste vastu! Sellise teguviisi, iseloomustamiseks ja kri-tiseeriniispks tuleb kahjuks sõnadest puudus. AMI kuid tal on siiski kõigist neist ekr^iseltpöolt katsutakse neid igati . . . . . . . . . . . . . . m^entidest osi olemas. Teos tahab aUa kiskuda ja halvustad Kasikin jai suski aastateks seis- j^uju^ada üht eesti pastorit nagu ta vaid raha pärast on õpetaja kutse ma, ta erolnud sellest raakmudki, tegelikult on, tema kutsumuse saa- valinud. et see oli olemas. Kui seUe ole-1 j^^^g^^ õppimist ja koguduse teeni- SeUega seoses ta luges uuesti masolu siiski teatavaks sai, hakkas ^^^jg^jg pühendiunist. Enamus ees- hüjuü läbi ka Mait Metsanurga ti pastoreid on väga suured idea- ,,Kutsutud jäseatud*V ja-^ listid, kes oma rahvast ja Jumalat ta, et esimesest lugemisest oli teenivad. ' möödunud 45 aastat, ta reaktsiöoi Ta lisab siiski, et ta ei taha kel- oli samane: punane inimene m ta vaatama ilmumisvõimalusi. Nüüd on käsikiri sõprade ja tarkade nõuandjate poolt läbivaadatud. Need laitsid maha ka kirjandus-vitasid õigete nimede kasuta mist, kuna meie kitsas ühiskonnas olnuks nad niikuinii kõigu® tuntavad. - ^ Selletõttu piiskop K. Raudsepp täitis nende soovitused. Ta kirjutas Festivali toimkond jaotas ameteid J. Teemaks on tdnavu - ntalurahvas Tallinnas" like kujude kasutamise ja soo- g^g. vaielda, kuid tahab naida- mõistagi teisiti kirjutada! ta vaimuliku olemust, mistõttu Ilmumisel olev teos on kolmeosa-raamat jälgib rohkem sisemiselt line. Esimeses ,Asutud"^ vaimuliku arengukäiku. takse lähenemisest usule, teises Piiskop K. Eaudsepp läheb uues- ,iSeatud" on vaimulikuks saaml= ti tagasi eesti kirjanduse juurde, sest ja tööst 20 ars;?at%ararv7minud kisÜ^" ««^^f' ' \ meie kirjanduses ei ole |a neile kahele mtubv^^^^^ jale juurde hüisemad sündmused ^^ad pastontuupi. sistoormmi servil ^ ™ ja ulatub tänapäevani, „vanaks Mitmed autorid on küH vaimuli-l mas osa „Pastor, praost ja pus-saamiseni". i kest hästi kirjutanud, vägagi po- ' . K .Raudsepp kordab veel, et see sitüvselt nende tööd Wnnanud, Nendes kolmes osas ta läheneb ei ole mälestuste raamat, ajalugu, kuid mõned ideaMseerivad neid kõigile suure sõbralikkusega ja ei ka mitte poleemika endiste ar- üigselt, teevad nad vanaks Ja mõistmisega, vamušte ja väljenduste vastu, auväärseiks isikuiks. Kuigi raamat ümub Eesti Vaimulik Raamat kirjastusel, on see tegelikult autori kirjastus, üks ta töö edusse ja tähtsusse uskuja laenas raamatu väljaandmiseks iraha, uskudes, eteestlased hindavad piiskop Karl Raudsbpä; kirjutatud teost. Ja ta loodabki, et saab raa- . ' u . , „ matu alla paigutatud rahast suure- Eelmiste aastate eeskujul korraldatakse ka tanavn kevadsuvel ^ga tagasi. Seda lootust tugev- „Tallinna Festival" Eelsti Maja niumides. Möödunud aastased korral- ^^^j^^^^ asjaolu et seni ön üldiselt dajad — skautüksus Lembitu Maleva vanemskautide pere, Nuiamehed ^^^y.^^-^ ^^g^ sõbraHkult suhtutud — moodustavad ka tänavu korraldajate taumiku. Festivali korralda^ sellesse ideesse et näidata ühe te-mise sihiks ei ole „raha tegemine" vaid „rõõm« tegemine" ja organi- ^^i^^ ^^g^ ^^^^^^^ elutegevust. Ta seerimlskogemuste saamine. Sellepärast loodavad nuiamehed kõikide märgibki, et kui kirjanikul ön väga noorte sõbralikule kaasalöömisele samas vaimus iiagu. möödunud aas- j.^gj^g vaimulikust kirjutada siis tal. Vanemate ja noortesÕprade abile loodetakse toiflustamSse ja baari vkmulikulbn kerge ilmalikust iin-korraldamisel. j^esest kirjutada, s^st ta on ise ü- Festivali toimkonna koosolek vi, eelreklaam Kadi Kaljuste ja isalik inimene olnud. 21. märtsil Peetri kiriku noorte- Heino Jõe, kutsed, kirjad, sponso- Raamat peaks kavakohaselt il-ruumis toimus 17 osavõtjaga, rid — Rita Paju, dekoratsioonid niuma 15. aprilliks ja tuleb siis Möödunud aastane laekur Peeter — Martm Vahtra, võistlused — kaunis köites müügüe kogudustes Agur- teatas, et kõik arved on Paul Kako ja Indrek Kanne^kava- $12 eest, mis on paarisajalise-Je-makstud ja aruannet revideerisid raamat — Heino Jõe. Toimkond lieküljelise raamatu kohta väga Karl Pahapill, Valäo Tammark ja võib vajadusel tulla täiendamisele, soodne hind.; Kalju Leis. Uus festival võib alus- Käesoleva aasta festivali tee-- tada puhta lauaga. maks kavatsetakse võtta t^^^rahva „ „ . Korraldava toimkonna ametid osa Vana-Tallinna elus, rõhuasetu- llifiillilllälllllliB^ oii jaotatud järgnevalt: esimees — sega eesti talurahva kommetele. TT, Peeter Vilde, kavandaja — Jaak Kuigi Tallinn peaaegu kuni 20. ^^^ti Sihtkapital Kanadas Järve, kasvataja — Harry Mürki sajandi alguseni oli ametlikult Annetused, testamendi-pärandused laekur — Martin Pede, abilaeku- saksakeelne linn, moodustasid ja mälestusfondid on tulumaksu-r i d — Kennet Valvur ja Henry eestlased suure osa elanikkonnast vabad. Suunake oma annetused Raudi sekretär — Richard Laan- ja andsid lihtrahva näol linnale ko- noortele ja teistele eesti organisat-vere, gu aja elanikke juurde. Toimus pi- siöonidele „Mfes Tallinna",valimfee kor- ^'SsŠsa^umisrprl . f ^ ^"""^ raldajad - Kadi Kaljuste, Piret SiuS Va^Sn^^^ , to'"™^ksuvaba kviitungi Komi ja Martin Toomet, ^äpmUrlS — ^ ^ve^toro^Sf S toitlustamise korraldajad — Hilja meistrite, teenindustööliste ja ha- . M4K 2R6 ' Jukkum ja Viima Talpak, baar — ritiaste eesti päritolu on aga veel i i a 8 H M « | . r ^ « . , | „ , „ , „ „ .„ ErikLuksepp, passid — Robert Ki- tänapäevalgi tõestatav/ ItMMfililil!^ EESTI ALUMIINIUM KOMPANII Akende asendamine thermo-akendega. 5-toUised veerennid kõues värvis. ^ Rääsfaaluste katmine. Keldriakendele šissemnrdmise vastu metallkaitsed. Tasuta hindamine. Helistage: töökoja tel. 832-2238 kodus 769-0932 ; OSSO Investments Inc., 10335 Keele Stir., Maple, Ontario LOIIIEM ¥ABA EESTLASE UUED TELEFONID: foiffletuš 444-4823 talitus 444-4832 I VABA EESTLANE kaks korda nädalas Pootoastcis Maksab Kanadas: : i';:'.'$45^^-: $24. ¥eerand(iastas $13.- Väljafpool K&nadats $29.- $15.- KmiPOSTIGA -f SAATEKULU $49.»=^:' $ 3 ^ ^ $26.s? $19.5^ $14-- -fr- $ 9.25 VÄUASPOOL KANADAT ja USA-d: poolaastas veerandaastas Kanadas: Yäljs KiEUiadats $44.— $22.-™ LENNUPOSTIGA aastas $49.~, poolaastas $26 ja veerandaastas $14.--- + SAATEKULU aastas $6^.—., poolaastas $33.-— ja veerandaastas ^16.50 | i Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 60 centi Kanada aadressidele palume märkida ,,POST^ USA aadressidele „ZIP COD£<*i Pangatshekk või rahakaart kirjutada ' Free Estonian Pnblishers nimele. Tdfimifie saofo: VABA EESTLANE. 1955 Lesiie St.. Don Mills, Ont. MSB 2M3 Falun muUe saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates^^........ ^ . . . . . . . . . 19.^ Tellimise katteks lisan $ . . . . . .siinjuures rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Halia saate aimnM tahtkirjas). Ninu
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , April 6, 1982 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1982-04-06 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e820406 |
Description
Title | 1982-04-06-03 |
OCR text | Nr. 27 ajast, kui Fordi au-jaja Henry Ford [astatel bakkas auto-sele rakendama lin- I ameeriklased uhked isele ja selle tehni-lele, mis võimaldab f pisidetailideks jaota-ia voolujoonelist too- |{ijad on muutnud ja i ole ameerika awto-laailma kõige efek- ^remini organiseeri-kuulsatest autotöös-bdunud saksa ja vii- [i silmatorkavalt jaa-ised. ^tööstuse krooni kai? |on Toyota vabrikud, miili Tokiost lääne tekkinud täielikult kus elavad ja tööta-j) yota tehase töölist, [panti on ehitanud l^onnaelamuid,' kuid tselumajasid vallaus- 1 Siin on ka kompanii [sapaDi- ja tennise-ujuladt töölistele ka- Motor Company ei {ainult oma tööliste-eest hooiitst misele, Imeetodite ja tehno-ttete rakendamisega lusteni, kus ta pro- )sid palju kiiremini tööliste arvuga kui I autotööstused. Toyo-ipanyst on eeskuju sed jaapani autotöös-lad ei ole veel nii os-fidlikult oma prödukt-m pannud kui Toyo-imeerika autotööstus-mse ja töömeetodite )st on kõige parem tavate arvudega. Nii ivad jaapani auto-üs 550 autoosa, amee> It 325, väikeauto pro- [S kulub Jaapanis ),8 tundi, ühendriiki-töölt puudujate arv |cl põhjustel Jaapanis selt 8,3 protsenti, 11,8 protsenti, kõnelevad kõige seimiks Ühendriikide ja iteed on täis Toyota-ja teisi jaapani pä-sid. Kõrge elustandard Igav eluvüs on viinud stuse ja ka paljud hilisesse olukorda, kus igressüvsete ja hästi-id jaapani ja teiste mud tööstusmaadega võistelda ei suuda ja lon masendav tööpuu-imekspandav, millise jkehdatakse läänemaa-lusc korral demonst-ja meeleavaldusteks [used punaste katteor- Jid. Tavalises igapäe-lös neist organisatsioo- }nde liikmetest palju ei kui kusagilt kõrgemalt antakse/ siis astuvad ^satsioonid kontsentree-tegevusesse. Nende liikvad tänavatele ning vale ja saatkondade ette tised kärbseseened pä-nmg nõuavad kärari-iega ja väljakutsuvate „õigust" punasele : [ükskõik siis, kus maa-kommunistid, marksis-igused teised pahem-stid'* oma võimu taha-ia panna., tsentreeritud demonst- ^avüni nägime lääne-järjekordselt Salvadori }äeval. Meeleavaldusi oli Euroopas, ühendriiki-stes maades, kuid eriti ses Kanadas, kus protes- Idalt selle vastu, et Ka-oma moraalse toetuse toimunud demokraatli-lisetele, mis toimusid sa-sajakirjanike silmade ja välisesindajate valvsa lall. Kanadas korraldati [tsioone Torontos (700 Vancouveris, Winnipe-osa võtjat), Montrealis võtjat), Quebeci linnas fõtjat), Saskatoonis (500 Edmontonis (300 osa- [udburys (25 osavõtjat) ja skustes. pii - > Nr J 27 EESTLANE teisipäeval, 6. apriUü 1982 Tuesday, April 6,1982 Lk. 3 VALVEARST NÄDALALÕPUL %i 10. jä 11. apr. dr. J. Marliey, tel. 921-7777 17. ja 18. apr. dr, A. Mae, tel 493-7231 ossa RAAMAT EESTI Piiskop k. Raudsepp vestleb ilmumas ©levasHeesesf HKlilk Insurance V Agency KINDLUSTUSED 23 WESTMORE Dr., Süite 200 , Rexdale, Ont M9V 3Y7 Tel. 745-4622 ilmus Alp Raun^ „Eesti ke^le ©tüinoloogilin^ teatmik" I -30. märtsil ilmus „Maarjamaa" kirjastusel ja on ettetellijaile välja saadetud prof. Alo Rauna „Eesti keele etümoloogiline teatmik". Tegemist on esimese katsega saada ülevaadet ikogu eesti keele sõnavara päritolust. Ligi 250-lehe-küljeline raani|at annab informatsiooni iiramarguselt 5800 sõna päritolust, hõlmates seega kogu eesti keele põhivara, (võrdluseks olgu märgitudj et Vanas Testamendis on ligikaudu 3000 sõna). Tellida võib Vaba Eestlasest hinnaga $18, millele lisapdub postikulu. ' Montreal! eesti noorte kevadpidio Traditsiooniks kujunenud noorte kevadpidu toimub tänavu laupäeval, 17. aprillil kell 7 õhtul Taani kiriku saalis, 4020 Grand. Blvd. NDG. Kavas on ettekandeid täiendus^ kooli õpilastelt, skutlikelt noortelt ja rahvatantsijatelt. Külalisesinejaks on seekord noor tshellist, Kris^ tina Vaska Potsdamist, N.Y. Rikkalik kohvijsmd. Tere tulemast kõigüe! „Ristiga märgitud" pole püskoj) K. Raudsepa esimene raamat. Aastal 1956 ümus temalt jutluste kogu „Sõua sügavale" ja pärast kolm jutluste broshüüri, kuid need on ammugi müügüt lõppenud. Püskop K. Raudsepp ütJeb, et jutluste kogu trükk müüdi nelja kuuga läbij olles sellisena omamoodi rekordiks eesti vaimulütus kirjanduses. K. Raudsepp ütleb, et kuigi uus raamat on ühe pastori elulugu sündimisest vanaks saamiseni, ei ole see otseselt memuaarteoš. gee on ühe vaimuliku kutsumusega hingekarjase ammune soov, ainda eesti pastorist ja tenlsi tööst õige kujutlus. Ta ütleb selle juurde, et ta ei ole näinud eesti kirjanduses ühtki autorit, kes mõistaks arusaadavalt kirjutada eesti vaimulikust. Ta alustabki oma tähelepanekut 1 Mait Metsanurga teosega ,,Kutsu-tud ja seatud", mis teda juba teose ilmumisel 1937 viis vasturääkimisele. Juba selle teose esimesel lugemisel tundis ta, et ta peaks seda küsimust õigest küljest selgitama, kuid üukirjandusüku teosega ei saa polemiseerida. Ja nii see probleem on olnud ta mõtteis, ta on tundnud, et ta ei saa vaikida, kuna ta tunneb eesti pastori tööd, kutsumust ja rahva teenimise suurust. K. Raudsepp on sellest probleemist rääkinud juba Rootsis piiskop J. Kõpuga, et viimane oma memuaaride kirjutamisel käsitleks ka seda probleemi, aga piiskop oli liiga i^agasihoidlik. Kuid püskop K. Raudsepp kirjutas 20 aastat tagasi Montreali Jaani koguduse õpetajaks olles valmis raamatu käsikirja ja mõtles teose avaldamisele varjunime all, kuna ta ka teoses olevaid isikuid ei nimetanud õigete nimedega^ mUlega teosele jäänuks kirjanduslik ilme. Toronto Eesti ühispank 958 Broadview Ave; Toronto, p i i t >^ Tel. 465-4650 või 465-4659 Ühemduses on jõkd ODAVAD LAANUD KAASMAALASTELE! Praegu kehtivad intressimäärads PERSONAALLAENUD 19% HÜPOTEEKLAENUD 18% Laenud on laenuvõtja surma puhul kindlustatud kuni $30.000— ulatuses, jäädava töövõimetuse puhul on kindlustatud kimi $10.000 ulatuses vastavalt kindlustuste tingimustele. LD MILL TAILOR 7 RIVERVIEW GARDENS, TORONTO (1 plokk läanepool Janel, Bloort lähedaS) I TEL. 769^535 DAAMIDELE ja HÄRRADELE ÕMBLEMINE TELLIMISTE JÄRGI RUDY SCHNEIDER ( Hüpoteeklaenud H E L L A R R A raomatupidamine Sc D\# I ^ c <^ tulumaks t K V I W t O HELLE RÄI^NIK 2001 Danf^rth Ave. Toronto Ont. MSCIJF 694 6241 ^^'^''^^.'•suse tuiumaksurevidenT EELK PnSEOP KARL RAUDSEPF ;(Algus lk. 2) Bemonstrantide nõudmised on pentsikud, paiivsed ja ebaloogili-. sed. Kuna Salvadori kommunistid on. veendunud, et nad vabade valimistega kunagi võimule ei tule, siis pandi kõik rattad käima möödunud ptihapäelval toimtmud valimiste nurja ajamiseks. Valimis-punkte rünnati, valimistest osavõtjaid kimbutati ja takistati neil valimiskastide juurde minemast, Salvadori peamised transpordivahendid, bussid, hävitati ja bussides reisijad rööviti ,>sõjamaksu** võK mise ettekäändel paljaks. Lühidalt: . kõikjale külvati käepärast olevate vahenditega surma, terrorit ja hirmu, et( rahvast valimiskastide juurest eemale peletada ja rahva tahet lämmatada. r Ja imelik ~ Kanadas leidub nendele terroristidele tuhandeid toetajaid, kes N. Liidu rahvusvaheliste vägivallategude ajal poevad oma urgastesse ja ootavad seal hiirvaikselt üleskutset järgmiseks punaste loosungite rongkäiguks ja kommunistide aktsioonide toetamiseks. Kes on selliste demonstratsioonide organiseerijateks? Ametlikult oli Kanadas ja mujal toimuvate meeleavalduste ja protestide korraldajaks kommunistlike terroristide katteorganisat-sioon, mis kannab kõlavat nimetust Salvadori rahvaga solidaarne komitee. Kuid selle komitee aktsioonidega ühinesid ka paljud teised organisatsioonid, nagu näiteks Ca-nadian Womens Committee, Kanada kommunistlik partei, Irish Pri-šoners of War Committee ja organisatsioon Youth for Peace. Sudbu-rys olid Salvadori valimistevastase demonstratsiooni organiseerijateks katoliku vaimulikud. Nü-siis ^läänemaailmas oleme juba nii kaugele jõudnud, et demokraatia nimel võideldakse demokraatlike valimiste vastu! Sellise teguviisi, iseloomustamiseks ja kri-tiseeriniispks tuleb kahjuks sõnadest puudus. AMI kuid tal on siiski kõigist neist ekr^iseltpöolt katsutakse neid igati . . . . . . . . . . . . . . m^entidest osi olemas. Teos tahab aUa kiskuda ja halvustad Kasikin jai suski aastateks seis- j^uju^ada üht eesti pastorit nagu ta vaid raha pärast on õpetaja kutse ma, ta erolnud sellest raakmudki, tegelikult on, tema kutsumuse saa- valinud. et see oli olemas. Kui seUe ole-1 j^^^g^^ õppimist ja koguduse teeni- SeUega seoses ta luges uuesti masolu siiski teatavaks sai, hakkas ^^^jg^jg pühendiunist. Enamus ees- hüjuü läbi ka Mait Metsanurga ti pastoreid on väga suured idea- ,,Kutsutud jäseatud*V ja-^ listid, kes oma rahvast ja Jumalat ta, et esimesest lugemisest oli teenivad. ' möödunud 45 aastat, ta reaktsiöoi Ta lisab siiski, et ta ei taha kel- oli samane: punane inimene m ta vaatama ilmumisvõimalusi. Nüüd on käsikiri sõprade ja tarkade nõuandjate poolt läbivaadatud. Need laitsid maha ka kirjandus-vitasid õigete nimede kasuta mist, kuna meie kitsas ühiskonnas olnuks nad niikuinii kõigu® tuntavad. - ^ Selletõttu piiskop K. Raudsepp täitis nende soovitused. Ta kirjutas Festivali toimkond jaotas ameteid J. Teemaks on tdnavu - ntalurahvas Tallinnas" like kujude kasutamise ja soo- g^g. vaielda, kuid tahab naida- mõistagi teisiti kirjutada! ta vaimuliku olemust, mistõttu Ilmumisel olev teos on kolmeosa-raamat jälgib rohkem sisemiselt line. Esimeses ,Asutud"^ vaimuliku arengukäiku. takse lähenemisest usule, teises Piiskop K. Eaudsepp läheb uues- ,iSeatud" on vaimulikuks saaml= ti tagasi eesti kirjanduse juurde, sest ja tööst 20 ars;?at%ararv7minud kisÜ^" ««^^f' ' \ meie kirjanduses ei ole |a neile kahele mtubv^^^^^ jale juurde hüisemad sündmused ^^ad pastontuupi. sistoormmi servil ^ ™ ja ulatub tänapäevani, „vanaks Mitmed autorid on küH vaimuli-l mas osa „Pastor, praost ja pus-saamiseni". i kest hästi kirjutanud, vägagi po- ' . K .Raudsepp kordab veel, et see sitüvselt nende tööd Wnnanud, Nendes kolmes osas ta läheneb ei ole mälestuste raamat, ajalugu, kuid mõned ideaMseerivad neid kõigile suure sõbralikkusega ja ei ka mitte poleemika endiste ar- üigselt, teevad nad vanaks Ja mõistmisega, vamušte ja väljenduste vastu, auväärseiks isikuiks. Kuigi raamat ümub Eesti Vaimulik Raamat kirjastusel, on see tegelikult autori kirjastus, üks ta töö edusse ja tähtsusse uskuja laenas raamatu väljaandmiseks iraha, uskudes, eteestlased hindavad piiskop Karl Raudsbpä; kirjutatud teost. Ja ta loodabki, et saab raa- . ' u . , „ matu alla paigutatud rahast suure- Eelmiste aastate eeskujul korraldatakse ka tanavn kevadsuvel ^ga tagasi. Seda lootust tugev- „Tallinna Festival" Eelsti Maja niumides. Möödunud aastased korral- ^^^j^^^^ asjaolu et seni ön üldiselt dajad — skautüksus Lembitu Maleva vanemskautide pere, Nuiamehed ^^^y.^^-^ ^^g^ sõbraHkult suhtutud — moodustavad ka tänavu korraldajate taumiku. Festivali korralda^ sellesse ideesse et näidata ühe te-mise sihiks ei ole „raha tegemine" vaid „rõõm« tegemine" ja organi- ^^i^^ ^^g^ ^^^^^^^ elutegevust. Ta seerimlskogemuste saamine. Sellepärast loodavad nuiamehed kõikide märgibki, et kui kirjanikul ön väga noorte sõbralikule kaasalöömisele samas vaimus iiagu. möödunud aas- j.^gj^g vaimulikust kirjutada siis tal. Vanemate ja noortesÕprade abile loodetakse toiflustamSse ja baari vkmulikulbn kerge ilmalikust iin-korraldamisel. j^esest kirjutada, s^st ta on ise ü- Festivali toimkonna koosolek vi, eelreklaam Kadi Kaljuste ja isalik inimene olnud. 21. märtsil Peetri kiriku noorte- Heino Jõe, kutsed, kirjad, sponso- Raamat peaks kavakohaselt il-ruumis toimus 17 osavõtjaga, rid — Rita Paju, dekoratsioonid niuma 15. aprilliks ja tuleb siis Möödunud aastane laekur Peeter — Martm Vahtra, võistlused — kaunis köites müügüe kogudustes Agur- teatas, et kõik arved on Paul Kako ja Indrek Kanne^kava- $12 eest, mis on paarisajalise-Je-makstud ja aruannet revideerisid raamat — Heino Jõe. Toimkond lieküljelise raamatu kohta väga Karl Pahapill, Valäo Tammark ja võib vajadusel tulla täiendamisele, soodne hind.; Kalju Leis. Uus festival võib alus- Käesoleva aasta festivali tee-- tada puhta lauaga. maks kavatsetakse võtta t^^^rahva „ „ . Korraldava toimkonna ametid osa Vana-Tallinna elus, rõhuasetu- llifiillilllälllllliB^ oii jaotatud järgnevalt: esimees — sega eesti talurahva kommetele. TT, Peeter Vilde, kavandaja — Jaak Kuigi Tallinn peaaegu kuni 20. ^^^ti Sihtkapital Kanadas Järve, kasvataja — Harry Mürki sajandi alguseni oli ametlikult Annetused, testamendi-pärandused laekur — Martin Pede, abilaeku- saksakeelne linn, moodustasid ja mälestusfondid on tulumaksu-r i d — Kennet Valvur ja Henry eestlased suure osa elanikkonnast vabad. Suunake oma annetused Raudi sekretär — Richard Laan- ja andsid lihtrahva näol linnale ko- noortele ja teistele eesti organisat-vere, gu aja elanikke juurde. Toimus pi- siöonidele „Mfes Tallinna",valimfee kor- ^'SsŠsa^umisrprl . f ^ ^"""^ raldajad - Kadi Kaljuste, Piret SiuS Va^Sn^^^ , to'"™^ksuvaba kviitungi Komi ja Martin Toomet, ^äpmUrlS — ^ ^ve^toro^Sf S toitlustamise korraldajad — Hilja meistrite, teenindustööliste ja ha- . M4K 2R6 ' Jukkum ja Viima Talpak, baar — ritiaste eesti päritolu on aga veel i i a 8 H M « | . r ^ « . , | „ , „ , „ „ .„ ErikLuksepp, passid — Robert Ki- tänapäevalgi tõestatav/ ItMMfililil!^ EESTI ALUMIINIUM KOMPANII Akende asendamine thermo-akendega. 5-toUised veerennid kõues värvis. ^ Rääsfaaluste katmine. Keldriakendele šissemnrdmise vastu metallkaitsed. Tasuta hindamine. Helistage: töökoja tel. 832-2238 kodus 769-0932 ; OSSO Investments Inc., 10335 Keele Stir., Maple, Ontario LOIIIEM ¥ABA EESTLASE UUED TELEFONID: foiffletuš 444-4823 talitus 444-4832 I VABA EESTLANE kaks korda nädalas Pootoastcis Maksab Kanadas: : i';:'.'$45^^-: $24. ¥eerand(iastas $13.- Väljafpool K&nadats $29.- $15.- KmiPOSTIGA -f SAATEKULU $49.»=^:' $ 3 ^ ^ $26.s? $19.5^ $14-- -fr- $ 9.25 VÄUASPOOL KANADAT ja USA-d: poolaastas veerandaastas Kanadas: Yäljs KiEUiadats $44.— $22.-™ LENNUPOSTIGA aastas $49.~, poolaastas $26 ja veerandaastas $14.--- + SAATEKULU aastas $6^.—., poolaastas $33.-— ja veerandaastas ^16.50 | i Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 60 centi Kanada aadressidele palume märkida ,,POST^ USA aadressidele „ZIP COD£<*i Pangatshekk või rahakaart kirjutada ' Free Estonian Pnblishers nimele. Tdfimifie saofo: VABA EESTLANE. 1955 Lesiie St.. Don Mills, Ont. MSB 2M3 Falun muUe saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates^^........ ^ . . . . . . . . . 19.^ Tellimise katteks lisan $ . . . . . .siinjuures rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Halia saate aimnM tahtkirjas). Ninu |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-04-06-03