Vaba eestlane , June 5, 1984

              National Wjrat
Gon. AcquiBiti^'
OmWA;^Ont.
Seconddm mai E E E EMm IGAL TEISBPMVAL
Nr. 42 (3059) XXXffll aastakäik Teläpäeval, 5^ jounil 1984 — Tjiesday, June 5,1984 ÜksUoiambri hind 70 cea^
K n ZB •cm
USA vciiitsyse seisukohi' Enn Tari'© siiicislcis
,,Ameerika MääW juhtkiri, iiis M|asla& Ühenda
lesnmte sajale'iiiniM|0EilekuM '
i 42-s kee-
Kui kellelgi võiks veel olla küsi­musi
selle kohta, miks Nõukogude
Liit nii iunukalt tsenseerib| kõiki
uudiseid, mida ta teabeteeniüdused
nõukogude rahva tarvis levitavad,
siis viimased sündmused Eestis an­navad
ampiendava vastuse — seo­ses
Enn Tarto vangi- ja sundasumi-sele
mõistmisega. Enn Tarto, eesti
vabatahtliku Helsingi valvegrupi ak­tivist,
mõisteti moondunud nädalal
nõukogude võimude poolt küm­neks
aastaks sunnitööle ning lisaks
veel viieks aastaks sundasumisele.
Tema vastu tõstetud süüdistustest
ilmneb, et Nõukogude valitsejaid ei
vihastanud mitte üksnes see, kui­das
Tarto jälgis, kpi palju ~ või
Õigemini kui vähe ~- Nõukogude
Liit kinni peab Helsingi lõppdo­kumendi
inimõigusi kaitsvaist säte­test
Näib, et Moskvat alarmeeris
eriti see, et Tarto ja teiste valve-grupi-
liikmete tegevuse tõttu on
Nõukogude Liidu häbiväärne
praktika mimõiguste alal põhjali-:
kumalt paljastatud — ja maaihnal
laiemale üldsusele teatavaks saa­nud.
Inimõiguste rikkumine on teema,
millele nõukogude kodanik Mosk­va
hinnangul ei tohiks kiiigi palju
oma aega pühendada. Nõukogude
: kommunistliku partei feodaal-elita-ristlik
valitsuskord tugineb põhili­selt
igasuguse sõna-, trüki- ja ko^
gunemis-vabaduse mahasurumisel.
Leedus, kus kogu Nõmkoguie
võim põhineb valel..»
teatavasti on Nõukogude okupat­siooni
aluseks Balti riikides 1939.
aasta Molotov-Ribbentropi lepingu
salaprotokolli milles kommunistlik
Nõukogude Liit ja natsistlik Saksa­maa
leppisid kokku Euroopa oma­vahel
ära jaotamises.
Nõukogude vaatekohast ei ole
aga inimõiguste maliasurumisest
veel küllalt. Et oma pettemängu
nutte käest ära anda, tuleb Kriem-lil
maha suruda ka igasugune tea^
belevi oma rõhumis-aktide kohta.
Nii on Nõukogude vÕiniud arre­teerinud
enam kui kümme nen-kes
1979. siastaH kujutssid sJlsi
Balti märguMrfale, niinimetatud
B^Iti apellile, mis nõudis Eestil
Läti ja Lieedu rahvaste enese­määramisõiguse
taastamist ning
muuhulgas ka Mdotov-Ribben-tropi
pakti ametlikku Austamist
Moskva poolt.
Nende kümne puhul — nagu ka
Enn Tarto juhtumil möödunud nä­dalal
— e i olnud kohtuprotsessid
avalikud. Ning kogu see napp ja
rangelt piiratud ametlik informat­sioon,
mida nõukogude rahvale
sündinust antakse, ei reeda kuskil,
et karistatud olid tegelikult kõik
inimõiguste nõudmiste-aktivistid.
Kuid Nõukogude tsensuur ei oie-kõikvõimas:
on sellelgi omad pii­rid.
Kui teade inimõiguste aktivis­tide
karistamise kohta Nõukogude.
Liidust läbi piiride Idkib, leiab see
kohest vastukaj a demokraatlike
maade vabas ajakirjanduses.
' E i ole ka raske lääne zhurnalis-tidet
hankida kinnitust sündmuste
kohta, kuna nad kutseliselt tegele­vad
sündinu tuvastamisega päevast
päeva. .
sannitatüdt'- jõuab selltne teave
aga kõhe ka lääne raadio- ja te-levisioonisaadetesse.
Nii saab ka
iffiõukogude iUdsus lõpuks ikkagn
teada enam-vähem kõik need t&>
sia^ad, mida Nõukogude valit­sus
oit' püüdnud neid® eest vai'-
Need faktid ei jää peitu ka nen­de
arengu-maade eest, kus
Moskva arendab pidevat propagan­dat
enese kasuks, püüdes Nõä^^
gude korda portreteerida rahvasõb-raliku,
isalikult hoolitseva re^Ümi-na.
TASS oma teates Enn Tarto
vangimõistmiss kohta kirjeldas te­da
hapult — osundame r— „lääne
raadiojaamade käsilasenõ'^
Hiljuüsei T. E. S.Täieiiäuskooli emadepäeval esitati katke Öliutsu ,,Kevade*« lavastuses^
õpetaja (H. Halling), küsitlemas õpilasi ühe Tootsi tembu selgitaimsel. Näidend esitatakse uuesti Eesti^^^M
jas, ESTO-84 ajal pinhapäevalj 8, Juulil keU 7 õhtul. Foto: Vaba Eestlane
WASHINGTON — USA välijsmimister George Shultz lendas Nikaraagü^^
Nad kaebavad selle üle, et Tarto,
nagu kõik teisedki inintõiguste ak­tivistid,
püüdis kõnelda tõtt.
riigipea Daniel Ortegaga võimalikke rahuväljavaateid arutlema, Shultz lendas Nikaraaguasse
Salvadorist, kus ta võttis osa Salvadori presidendi Jose Napoleon Duarte ametisse s^^
Shultzi lend hoiti suwe saladuse all |a ühtki ajakirjanikloi ei võetud kaasa, et uudi^iv^a d lekiks.
Iseseisev mõtlemine ohi rÖ^
tane ja tuleb likvideerida, eriti
Balti riikides—- Eestis, Lätis ja
)s,.\ Nagu nüüd on selgunud oli vä-lišainister
Shultzi „üllatuslik" reis
Nüaraaguasse ohiüd koini kuud
etttvahnistusel. USA algatusel teh-
I nJl rU 310BLOORST.WEST
~ • TORONTO, M5S1Vy4
: Sissekäik: Madison Avenue — Spadina jaam,'
mi dollari süiiruše abi andmiseks valmis „tõslste" läbirääkimiste pi-
Nikaraagua miässulistele. damiseks USA-ga, nad on seda
Võunalust ammugi otsinud, kuid
Nikaraagua v^isministerMiguel Washington ori nad^^^^^
tud samm olevat eelšamni suure- D'Escoto ütles, et nende, riik on kanud.
male iäibirääkiniiste protsessile,
mis võivat tõenäoliselt kesta kogu ' [ :. ' : ' . ' ' ; \^, .,; ' ' ; ' . •
suve kuni novembrini. Siis on mÕ-^^^^^^ ^^^^^^^^^^^ ^^^^ - ;
temas riigis välimised ja Washing­ton
tahtvat näidata valimiste eel
mõnesugust muljest rahusoovlikku-sest-•••^
-
¥^oi&ssoi AJÜEKSANDEE LOIT-,
StokhölmistV
AJALOOÜUMMISE A fe
SUUNDADEST NÕUKOGUDE
E E S T I S . . : ,
JEsma^?^^^ keU 19.30
. M e ^
Kalifomlast
. ' • lAS N; LIIT:LÕUNA=.-: . :
^:' AAFRB^ASTtJMAS? ; :. ^ '
\ Jtlri Kuke tähendus.
Teisipäeval, 19. juunükell^l^
--HoUandi vaütstts on lükanud Masi 18^^ k^^
kettide paigutamise Hollandi pianaie Ja ütles, et nad võivad paigutada
neid ainult siis, kui Moskva jätkab oma SŠ-20 paigutamise suurenda­mist.
Kui N. Lüt lõpetab SS-20 paigutamise praeg^i, siis Holland ei
paiguta üldse ühtid r a M t i c^
See oh esimene suurem lahkheli
NATO ühises seisukohas Lääne-
Europpk kaitseküsimuses. Kui aga
Moskva paigutab: veel üheainsa
SS-20, siis teevad seda ka hoüand-lased,
kuid selle otsusq tegemine
nõuab 18 kuud aega. Praeguse loo­bumisega
jääb NATO plaani tühi-mik
48 raketi' võrra, ;mis pidanuks
(fena kohaL1986. a. detsembriks.
Hollandi valitsuse esmdaja Lub-
'bers-ütles,;: : •,.
et selle sammMga Holland teeb
katset maalima relvastuse kont-rolli
.teostamiseks
ja nad loodavad, et see võib mtiu-ta
ka praeguse relvastuse pidevalt
suurendamise käiku.
USA väljendas sellise seisukoha
üle pettumust, aga välisministee­riumi
esmdaja ütles Washingtonis,
et nad ei usu, et Hollandi otsus
võiks palju mõjutada rakettide pai­gutamist
teistes NATO maades
Lääneo Euroopas,
Hollandi otsus on süski lõhesta-nud
NATO solidaarsuse ja annab
arvatavasti uut õhutust tuumarel­vastuse
vaistaselelükumisele NATO
riikides. Lütunüdkaasrügid on'süš-ki
mõistnud Hollandi polütüisi
probleeme.
Eakettüe paigutamise plaan pi­danuks
saama Idhnitnse Hollan­di
parlamendis, aga polütikud üt­lesid,
et see näis ebatõenäoline,
mistõttu võeti kasutusele viivitami-
^•se-moodus. ' , •
Vastavalt Shultzi abidele oli vä­lisminister
nendel iäbirääkimistel
küsinud Nikaraagua riigipealt pa-niel
Ortegalt nelja tõsisema USA WASHINGTON — USA Valge Maja on
mureasja üle arutlemist, võimalikkuse plaani alatiseks sõjavägede kohalejäämlšek^ Hondurases,
öeldakse ühes Pentagonl nõudmises enne kui Senati komitee seda sir*
Ä hulgas on Nikaraagua (side. gereerinuks. President Ronald Reagani vaUtisus on korduvalt väitnud,
med N, Liiduga ja Kuubaga, et täi pole mingeid plaane alalisteks baasideks USA üksustele Kedc-
Nikaraagua toetus Salvadori ^ggjjjjag.
Nikaraagua sõjajõudude suurus- ja
sandanista revolutsioh&se poliiti­ka
süsteemi iseloom.
Esimeser ; M täienda^;;
Nikaraagua neid x)mapooIseife;J
nõudmistega. ShultzUe oli öeldud;'
et Washington peaks ära jätma ra­halise
toetuse antisandanistide
mässulistele ja lõpetaks Nikaraa­gua
sadamate mineerimise, samuti
lõpetama sõjalise ähvarduse Nika­raagua
vastu ja respekteerima mit-tevahelesegamise
põhinlõtteiäiihes
iseseisvas riigis.
USA ametivõimud ei Öelnud pä­rast
kokkusaamist, kui kaugele
'Washington on valmis järele and­ma
Nikaraagua nõuetele.
. Shultz ütles^ et USA valitsus jät­kab
survet Kongressile 21 müjo-
Kaks ÜSA senaatorit on seni,
kuid ebaõnnestunult, otsinud sel­gitust
Pentagoni nõudmisele, mis
küsis Senati rahasummade mää­ramise
komiteelt 4,3 miljonit dol­larit
ülesehitamaks paigalejäämise
võunalusi Hondurases, mis oldcs
võimeline vastu Võtma lennukeid.
Nõudes on öeldud, et praegused
võimalused on vastuvõtinatud ala­liseks
paigale jäämiseks.
Sõjaväe nõudeddkumendis ei
ole täpselt selgitatud,
mis liiki ükisus võiks neid või­malusi
kasutada või mis HiM
paigäliejääniise vom peaks ole-aga
see peaks olema selline, et
oleks sobiv pikeniaajalistele üksus­te
paigutustelei^ii*
ÜSA Üksused on sooritanud
seeria suuremas skaalas sõjalisi
manöövreid Hondurases, mis toi­munud
Salvadori piiri läheduses
pärast möödunud suve. Praegu OE
Ktondurases 2500 USA sõdurit^
800 neist msenerid ja 1700 teos­tavad
väljaõpet ja abistavad ük°
susi, treenides Hondurase ja Sal­vadorist
j^rit sõdureid.
USA kaitseminister Caspaf
Weinberger deklareeris 8. aprillil,
et neil pole mmgit plaani, min°
git strateegiat, mingit mõtet
panna USA võltluäsüksusi Kesk°
Ameerikasse. .
Mõned kriitikud pn süüdistanud
Valget Maja,, plaanitsemas USA
võitlusüksuste saatmist Kesk-
Ameerikasse, kui praegune stratee­gia
vasakpoolsete võitmiseks võiks
ebaõnnestuda. Washington on se­da
teadet seni rangelt eitanud.
2S;TAUL ja EDGAR HEINSOO»
•:: ; Esinevad CANTATi; DCK^
aiiBpeakonšul B L M ^ Eesti, t^^^^
•Miss ESTO'84 K ^ ^
Meir^pblitan United Churcli
Toronto kesklmnas, Bond ja Queen St. East
Reede. 6. jHüli kl. 19.30
tooge kaasa pma
Seltsi Ä e e s IVAR MIFlPAlS,
1" jaLemMtu MMev.
^ et ipd võiksid kaasa eto
KONTSERT
^^^^^ ^ KoguduKe solistid ja ansainblid
Jiifflbellkonverenta kooj^;.OT^ ja dr. J. TALLI- ^tusell
Kõndeb dr. AARAND ROOŠ^^ ^^^^ ^
Sissepääs tasuta, kirikükorjandus. KÕIK ON KÜTSUTUDX
\