1984-06-05-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Wjrat
Gon. AcquiBiti^'
OmWA;^Ont.
Seconddm mai E E E EMm IGAL TEISBPMVAL
Nr. 42 (3059) XXXffll aastakäik Teläpäeval, 5^ jounil 1984 — Tjiesday, June 5,1984 ÜksUoiambri hind 70 cea^
K n ZB •cm
USA vciiitsyse seisukohi' Enn Tari'© siiicislcis
,,Ameerika MääW juhtkiri, iiis M|asla& Ühenda
lesnmte sajale'iiiniM|0EilekuM '
i 42-s kee-
Kui kellelgi võiks veel olla küsimusi
selle kohta, miks Nõukogude
Liit nii iunukalt tsenseerib| kõiki
uudiseid, mida ta teabeteeniüdused
nõukogude rahva tarvis levitavad,
siis viimased sündmused Eestis annavad
ampiendava vastuse — seoses
Enn Tarto vangi- ja sundasumi-sele
mõistmisega. Enn Tarto, eesti
vabatahtliku Helsingi valvegrupi aktivist,
mõisteti moondunud nädalal
nõukogude võimude poolt kümneks
aastaks sunnitööle ning lisaks
veel viieks aastaks sundasumisele.
Tema vastu tõstetud süüdistustest
ilmneb, et Nõukogude valitsejaid ei
vihastanud mitte üksnes see, kuidas
Tarto jälgis, kpi palju ~ või
Õigemini kui vähe ~- Nõukogude
Liit kinni peab Helsingi lõppdokumendi
inimõigusi kaitsvaist sätetest
Näib, et Moskvat alarmeeris
eriti see, et Tarto ja teiste valve-grupi-
liikmete tegevuse tõttu on
Nõukogude Liidu häbiväärne
praktika mimõiguste alal põhjali-:
kumalt paljastatud — ja maaihnal
laiemale üldsusele teatavaks saanud.
Inimõiguste rikkumine on teema,
millele nõukogude kodanik Moskva
hinnangul ei tohiks kiiigi palju
oma aega pühendada. Nõukogude
: kommunistliku partei feodaal-elita-ristlik
valitsuskord tugineb põhiliselt
igasuguse sõna-, trüki- ja ko^
gunemis-vabaduse mahasurumisel.
Leedus, kus kogu Nõmkoguie
võim põhineb valel..»
teatavasti on Nõukogude okupatsiooni
aluseks Balti riikides 1939.
aasta Molotov-Ribbentropi lepingu
salaprotokolli milles kommunistlik
Nõukogude Liit ja natsistlik Saksamaa
leppisid kokku Euroopa omavahel
ära jaotamises.
Nõukogude vaatekohast ei ole
aga inimõiguste maliasurumisest
veel küllalt. Et oma pettemängu
nutte käest ära anda, tuleb Kriem-lil
maha suruda ka igasugune tea^
belevi oma rõhumis-aktide kohta.
Nii on Nõukogude vÕiniud arreteerinud
enam kui kümme nen-kes
1979. siastaH kujutssid sJlsi
Balti märguMrfale, niinimetatud
B^Iti apellile, mis nõudis Eestil
Läti ja Lieedu rahvaste enesemääramisõiguse
taastamist ning
muuhulgas ka Mdotov-Ribben-tropi
pakti ametlikku Austamist
Moskva poolt.
Nende kümne puhul — nagu ka
Enn Tarto juhtumil möödunud nädalal
— e i olnud kohtuprotsessid
avalikud. Ning kogu see napp ja
rangelt piiratud ametlik informatsioon,
mida nõukogude rahvale
sündinust antakse, ei reeda kuskil,
et karistatud olid tegelikult kõik
inimõiguste nõudmiste-aktivistid.
Kuid Nõukogude tsensuur ei oie-kõikvõimas:
on sellelgi omad piirid.
Kui teade inimõiguste aktivistide
karistamise kohta Nõukogude.
Liidust läbi piiride Idkib, leiab see
kohest vastukaj a demokraatlike
maade vabas ajakirjanduses.
' E i ole ka raske lääne zhurnalis-tidet
hankida kinnitust sündmuste
kohta, kuna nad kutseliselt tegelevad
sündinu tuvastamisega päevast
päeva. .
sannitatüdt'- jõuab selltne teave
aga kõhe ka lääne raadio- ja te-levisioonisaadetesse.
Nii saab ka
iffiõukogude iUdsus lõpuks ikkagn
teada enam-vähem kõik need t&>
sia^ad, mida Nõukogude valitsus
oit' püüdnud neid® eest vai'-
Need faktid ei jää peitu ka nende
arengu-maade eest, kus
Moskva arendab pidevat propagandat
enese kasuks, püüdes Nõä^^
gude korda portreteerida rahvasõb-raliku,
isalikult hoolitseva re^Ümi-na.
TASS oma teates Enn Tarto
vangimõistmiss kohta kirjeldas teda
hapult — osundame r— „lääne
raadiojaamade käsilasenõ'^
Hiljuüsei T. E. S.Täieiiäuskooli emadepäeval esitati katke Öliutsu ,,Kevade*« lavastuses^
õpetaja (H. Halling), küsitlemas õpilasi ühe Tootsi tembu selgitaimsel. Näidend esitatakse uuesti Eesti^^^M
jas, ESTO-84 ajal pinhapäevalj 8, Juulil keU 7 õhtul. Foto: Vaba Eestlane
WASHINGTON — USA välijsmimister George Shultz lendas Nikaraagü^^
Nad kaebavad selle üle, et Tarto,
nagu kõik teisedki inintõiguste aktivistid,
püüdis kõnelda tõtt.
riigipea Daniel Ortegaga võimalikke rahuväljavaateid arutlema, Shultz lendas Nikaraaguasse
Salvadorist, kus ta võttis osa Salvadori presidendi Jose Napoleon Duarte ametisse s^^
Shultzi lend hoiti suwe saladuse all |a ühtki ajakirjanikloi ei võetud kaasa, et uudi^iv^a d lekiks.
Iseseisev mõtlemine ohi rÖ^
tane ja tuleb likvideerida, eriti
Balti riikides—- Eestis, Lätis ja
)s,.\ Nagu nüüd on selgunud oli vä-lišainister
Shultzi „üllatuslik" reis
Nüaraaguasse ohiüd koini kuud
etttvahnistusel. USA algatusel teh-
I nJl rU 310BLOORST.WEST
~ • TORONTO, M5S1Vy4
: Sissekäik: Madison Avenue — Spadina jaam,'
mi dollari süiiruše abi andmiseks valmis „tõslste" läbirääkimiste pi-
Nikaraagua miässulistele. damiseks USA-ga, nad on seda
Võunalust ammugi otsinud, kuid
Nikaraagua v^isministerMiguel Washington ori nad^^^^^
tud samm olevat eelšamni suure- D'Escoto ütles, et nende, riik on kanud.
male iäibirääkiniiste protsessile,
mis võivat tõenäoliselt kesta kogu ' [ :. ' : ' . ' ' ; \^, .,; ' ' ; ' . •
suve kuni novembrini. Siis on mÕ-^^^^^^ ^^^^^^^^^^^ ^^^^ - ;
temas riigis välimised ja Washington
tahtvat näidata valimiste eel
mõnesugust muljest rahusoovlikku-sest-•••^
-
¥^oi&ssoi AJÜEKSANDEE LOIT-,
StokhölmistV
AJALOOÜUMMISE A fe
SUUNDADEST NÕUKOGUDE
E E S T I S . . : ,
JEsma^?^^^ keU 19.30
. M e ^
Kalifomlast
. ' • lAS N; LIIT:LÕUNA=.-: . :
^:' AAFRB^ASTtJMAS? ; :. ^ '
\ Jtlri Kuke tähendus.
Teisipäeval, 19. juunükell^l^
--HoUandi vaütstts on lükanud Masi 18^^ k^^
kettide paigutamise Hollandi pianaie Ja ütles, et nad võivad paigutada
neid ainult siis, kui Moskva jätkab oma SŠ-20 paigutamise suurendamist.
Kui N. Lüt lõpetab SS-20 paigutamise praeg^i, siis Holland ei
paiguta üldse ühtid r a M t i c^
See oh esimene suurem lahkheli
NATO ühises seisukohas Lääne-
Europpk kaitseküsimuses. Kui aga
Moskva paigutab: veel üheainsa
SS-20, siis teevad seda ka hoüand-lased,
kuid selle otsusq tegemine
nõuab 18 kuud aega. Praeguse loobumisega
jääb NATO plaani tühi-mik
48 raketi' võrra, ;mis pidanuks
(fena kohaL1986. a. detsembriks.
Hollandi valitsuse esmdaja Lub-
'bers-ütles,;: : •,.
et selle sammMga Holland teeb
katset maalima relvastuse kont-rolli
.teostamiseks
ja nad loodavad, et see võib mtiu-ta
ka praeguse relvastuse pidevalt
suurendamise käiku.
USA väljendas sellise seisukoha
üle pettumust, aga välisministeeriumi
esmdaja ütles Washingtonis,
et nad ei usu, et Hollandi otsus
võiks palju mõjutada rakettide paigutamist
teistes NATO maades
Lääneo Euroopas,
Hollandi otsus on süski lõhesta-nud
NATO solidaarsuse ja annab
arvatavasti uut õhutust tuumarelvastuse
vaistaselelükumisele NATO
riikides. Lütunüdkaasrügid on'süš-ki
mõistnud Hollandi polütüisi
probleeme.
Eakettüe paigutamise plaan pidanuks
saama Idhnitnse Hollandi
parlamendis, aga polütikud ütlesid,
et see näis ebatõenäoline,
mistõttu võeti kasutusele viivitami-
^•se-moodus. ' , •
Vastavalt Shultzi abidele oli välisminister
nendel iäbirääkimistel
küsinud Nikaraagua riigipealt pa-niel
Ortegalt nelja tõsisema USA WASHINGTON — USA Valge Maja on
mureasja üle arutlemist, võimalikkuse plaani alatiseks sõjavägede kohalejäämlšek^ Hondurases,
öeldakse ühes Pentagonl nõudmises enne kui Senati komitee seda sir*
Ä hulgas on Nikaraagua (side. gereerinuks. President Ronald Reagani vaUtisus on korduvalt väitnud,
med N, Liiduga ja Kuubaga, et täi pole mingeid plaane alalisteks baasideks USA üksustele Kedc-
Nikaraagua toetus Salvadori ^ggjjjjag.
Nikaraagua sõjajõudude suurus- ja
sandanista revolutsioh&se poliitika
süsteemi iseloom.
Esimeser ; M täienda^;;
Nikaraagua neid x)mapooIseife;J
nõudmistega. ShultzUe oli öeldud;'
et Washington peaks ära jätma rahalise
toetuse antisandanistide
mässulistele ja lõpetaks Nikaraagua
sadamate mineerimise, samuti
lõpetama sõjalise ähvarduse Nikaraagua
vastu ja respekteerima mit-tevahelesegamise
põhinlõtteiäiihes
iseseisvas riigis.
USA ametivõimud ei Öelnud pärast
kokkusaamist, kui kaugele
'Washington on valmis järele andma
Nikaraagua nõuetele.
. Shultz ütles^ et USA valitsus jätkab
survet Kongressile 21 müjo-
Kaks ÜSA senaatorit on seni,
kuid ebaõnnestunult, otsinud selgitust
Pentagoni nõudmisele, mis
küsis Senati rahasummade määramise
komiteelt 4,3 miljonit dollarit
ülesehitamaks paigalejäämise
võunalusi Hondurases, mis oldcs
võimeline vastu Võtma lennukeid.
Nõudes on öeldud, et praegused
võimalused on vastuvõtinatud alaliseks
paigale jäämiseks.
Sõjaväe nõudeddkumendis ei
ole täpselt selgitatud,
mis liiki ükisus võiks neid võimalusi
kasutada või mis HiM
paigäliejääniise vom peaks ole-aga
see peaks olema selline, et
oleks sobiv pikeniaajalistele üksuste
paigutustelei^ii*
ÜSA Üksused on sooritanud
seeria suuremas skaalas sõjalisi
manöövreid Hondurases, mis toimunud
Salvadori piiri läheduses
pärast möödunud suve. Praegu OE
Ktondurases 2500 USA sõdurit^
800 neist msenerid ja 1700 teostavad
väljaõpet ja abistavad ük°
susi, treenides Hondurase ja Salvadorist
j^rit sõdureid.
USA kaitseminister Caspaf
Weinberger deklareeris 8. aprillil,
et neil pole mmgit plaani, min°
git strateegiat, mingit mõtet
panna USA võltluäsüksusi Kesk°
Ameerikasse. .
Mõned kriitikud pn süüdistanud
Valget Maja,, plaanitsemas USA
võitlusüksuste saatmist Kesk-
Ameerikasse, kui praegune strateegia
vasakpoolsete võitmiseks võiks
ebaõnnestuda. Washington on seda
teadet seni rangelt eitanud.
2S;TAUL ja EDGAR HEINSOO»
•:: ; Esinevad CANTATi; DCK^
aiiBpeakonšul B L M ^ Eesti, t^^^^
•Miss ESTO'84 K ^ ^
Meir^pblitan United Churcli
Toronto kesklmnas, Bond ja Queen St. East
Reede. 6. jHüli kl. 19.30
tooge kaasa pma
Seltsi Ä e e s IVAR MIFlPAlS,
1" jaLemMtu MMev.
^ et ipd võiksid kaasa eto
KONTSERT
^^^^^ ^ KoguduKe solistid ja ansainblid
Jiifflbellkonverenta kooj^;.OT^ ja dr. J. TALLI- ^tusell
Kõndeb dr. AARAND ROOŠ^^ ^^^^ ^
Sissepääs tasuta, kirikükorjandus. KÕIK ON KÜTSUTUDX
\
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 5, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-06-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840605 |
Description
| Title | 1984-06-05-01 |
| OCR text | National Wjrat Gon. AcquiBiti^' OmWA;^Ont. Seconddm mai E E E EMm IGAL TEISBPMVAL Nr. 42 (3059) XXXffll aastakäik Teläpäeval, 5^ jounil 1984 — Tjiesday, June 5,1984 ÜksUoiambri hind 70 cea^ K n ZB •cm USA vciiitsyse seisukohi' Enn Tari'© siiicislcis ,,Ameerika MääW juhtkiri, iiis M|asla& Ühenda lesnmte sajale'iiiniM|0EilekuM ' i 42-s kee- Kui kellelgi võiks veel olla küsimusi selle kohta, miks Nõukogude Liit nii iunukalt tsenseerib| kõiki uudiseid, mida ta teabeteeniüdused nõukogude rahva tarvis levitavad, siis viimased sündmused Eestis annavad ampiendava vastuse — seoses Enn Tarto vangi- ja sundasumi-sele mõistmisega. Enn Tarto, eesti vabatahtliku Helsingi valvegrupi aktivist, mõisteti moondunud nädalal nõukogude võimude poolt kümneks aastaks sunnitööle ning lisaks veel viieks aastaks sundasumisele. Tema vastu tõstetud süüdistustest ilmneb, et Nõukogude valitsejaid ei vihastanud mitte üksnes see, kuidas Tarto jälgis, kpi palju ~ või Õigemini kui vähe ~- Nõukogude Liit kinni peab Helsingi lõppdokumendi inimõigusi kaitsvaist sätetest Näib, et Moskvat alarmeeris eriti see, et Tarto ja teiste valve-grupi- liikmete tegevuse tõttu on Nõukogude Liidu häbiväärne praktika mimõiguste alal põhjali-: kumalt paljastatud — ja maaihnal laiemale üldsusele teatavaks saanud. Inimõiguste rikkumine on teema, millele nõukogude kodanik Moskva hinnangul ei tohiks kiiigi palju oma aega pühendada. Nõukogude : kommunistliku partei feodaal-elita-ristlik valitsuskord tugineb põhiliselt igasuguse sõna-, trüki- ja ko^ gunemis-vabaduse mahasurumisel. Leedus, kus kogu Nõmkoguie võim põhineb valel..» teatavasti on Nõukogude okupatsiooni aluseks Balti riikides 1939. aasta Molotov-Ribbentropi lepingu salaprotokolli milles kommunistlik Nõukogude Liit ja natsistlik Saksamaa leppisid kokku Euroopa omavahel ära jaotamises. Nõukogude vaatekohast ei ole aga inimõiguste maliasurumisest veel küllalt. Et oma pettemängu nutte käest ära anda, tuleb Kriem-lil maha suruda ka igasugune tea^ belevi oma rõhumis-aktide kohta. Nii on Nõukogude vÕiniud arreteerinud enam kui kümme nen-kes 1979. siastaH kujutssid sJlsi Balti märguMrfale, niinimetatud B^Iti apellile, mis nõudis Eestil Läti ja Lieedu rahvaste enesemääramisõiguse taastamist ning muuhulgas ka Mdotov-Ribben-tropi pakti ametlikku Austamist Moskva poolt. Nende kümne puhul — nagu ka Enn Tarto juhtumil möödunud nädalal — e i olnud kohtuprotsessid avalikud. Ning kogu see napp ja rangelt piiratud ametlik informatsioon, mida nõukogude rahvale sündinust antakse, ei reeda kuskil, et karistatud olid tegelikult kõik inimõiguste nõudmiste-aktivistid. Kuid Nõukogude tsensuur ei oie-kõikvõimas: on sellelgi omad piirid. Kui teade inimõiguste aktivistide karistamise kohta Nõukogude. Liidust läbi piiride Idkib, leiab see kohest vastukaj a demokraatlike maade vabas ajakirjanduses. ' E i ole ka raske lääne zhurnalis-tidet hankida kinnitust sündmuste kohta, kuna nad kutseliselt tegelevad sündinu tuvastamisega päevast päeva. . sannitatüdt'- jõuab selltne teave aga kõhe ka lääne raadio- ja te-levisioonisaadetesse. Nii saab ka iffiõukogude iUdsus lõpuks ikkagn teada enam-vähem kõik need t&> sia^ad, mida Nõukogude valitsus oit' püüdnud neid® eest vai'- Need faktid ei jää peitu ka nende arengu-maade eest, kus Moskva arendab pidevat propagandat enese kasuks, püüdes Nõä^^ gude korda portreteerida rahvasõb-raliku, isalikult hoolitseva re^Ümi-na. TASS oma teates Enn Tarto vangimõistmiss kohta kirjeldas teda hapult — osundame r— „lääne raadiojaamade käsilasenõ'^ Hiljuüsei T. E. S.Täieiiäuskooli emadepäeval esitati katke Öliutsu ,,Kevade*« lavastuses^ õpetaja (H. Halling), küsitlemas õpilasi ühe Tootsi tembu selgitaimsel. Näidend esitatakse uuesti Eesti^^^M jas, ESTO-84 ajal pinhapäevalj 8, Juulil keU 7 õhtul. Foto: Vaba Eestlane WASHINGTON — USA välijsmimister George Shultz lendas Nikaraagü^^ Nad kaebavad selle üle, et Tarto, nagu kõik teisedki inintõiguste aktivistid, püüdis kõnelda tõtt. riigipea Daniel Ortegaga võimalikke rahuväljavaateid arutlema, Shultz lendas Nikaraaguasse Salvadorist, kus ta võttis osa Salvadori presidendi Jose Napoleon Duarte ametisse s^^ Shultzi lend hoiti suwe saladuse all |a ühtki ajakirjanikloi ei võetud kaasa, et uudi^iv^a d lekiks. Iseseisev mõtlemine ohi rÖ^ tane ja tuleb likvideerida, eriti Balti riikides—- Eestis, Lätis ja )s,.\ Nagu nüüd on selgunud oli vä-lišainister Shultzi „üllatuslik" reis Nüaraaguasse ohiüd koini kuud etttvahnistusel. USA algatusel teh- I nJl rU 310BLOORST.WEST ~ • TORONTO, M5S1Vy4 : Sissekäik: Madison Avenue — Spadina jaam,' mi dollari süiiruše abi andmiseks valmis „tõslste" läbirääkimiste pi- Nikaraagua miässulistele. damiseks USA-ga, nad on seda Võunalust ammugi otsinud, kuid Nikaraagua v^isministerMiguel Washington ori nad^^^^^ tud samm olevat eelšamni suure- D'Escoto ütles, et nende, riik on kanud. male iäibirääkiniiste protsessile, mis võivat tõenäoliselt kesta kogu ' [ :. ' : ' . ' ' ; \^, .,; ' ' ; ' . • suve kuni novembrini. Siis on mÕ-^^^^^^ ^^^^^^^^^^^ ^^^^ - ; temas riigis välimised ja Washington tahtvat näidata valimiste eel mõnesugust muljest rahusoovlikku-sest-•••^ - ¥^oi&ssoi AJÜEKSANDEE LOIT-, StokhölmistV AJALOOÜUMMISE A fe SUUNDADEST NÕUKOGUDE E E S T I S . . : , JEsma^?^^^ keU 19.30 . M e ^ Kalifomlast . ' • lAS N; LIIT:LÕUNA=.-: . : ^:' AAFRB^ASTtJMAS? ; :. ^ ' \ Jtlri Kuke tähendus. Teisipäeval, 19. juunükell^l^ --HoUandi vaütstts on lükanud Masi 18^^ k^^ kettide paigutamise Hollandi pianaie Ja ütles, et nad võivad paigutada neid ainult siis, kui Moskva jätkab oma SŠ-20 paigutamise suurendamist. Kui N. Lüt lõpetab SS-20 paigutamise praeg^i, siis Holland ei paiguta üldse ühtid r a M t i c^ See oh esimene suurem lahkheli NATO ühises seisukohas Lääne- Europpk kaitseküsimuses. Kui aga Moskva paigutab: veel üheainsa SS-20, siis teevad seda ka hoüand-lased, kuid selle otsusq tegemine nõuab 18 kuud aega. Praeguse loobumisega jääb NATO plaani tühi-mik 48 raketi' võrra, ;mis pidanuks (fena kohaL1986. a. detsembriks. Hollandi valitsuse esmdaja Lub- 'bers-ütles,;: : •,. et selle sammMga Holland teeb katset maalima relvastuse kont-rolli .teostamiseks ja nad loodavad, et see võib mtiu-ta ka praeguse relvastuse pidevalt suurendamise käiku. USA väljendas sellise seisukoha üle pettumust, aga välisministeeriumi esmdaja ütles Washingtonis, et nad ei usu, et Hollandi otsus võiks palju mõjutada rakettide paigutamist teistes NATO maades Lääneo Euroopas, Hollandi otsus on süski lõhesta-nud NATO solidaarsuse ja annab arvatavasti uut õhutust tuumarelvastuse vaistaselelükumisele NATO riikides. Lütunüdkaasrügid on'süš-ki mõistnud Hollandi polütüisi probleeme. Eakettüe paigutamise plaan pidanuks saama Idhnitnse Hollandi parlamendis, aga polütikud ütlesid, et see näis ebatõenäoline, mistõttu võeti kasutusele viivitami- ^•se-moodus. ' , • Vastavalt Shultzi abidele oli välisminister nendel iäbirääkimistel küsinud Nikaraagua riigipealt pa-niel Ortegalt nelja tõsisema USA WASHINGTON — USA Valge Maja on mureasja üle arutlemist, võimalikkuse plaani alatiseks sõjavägede kohalejäämlšek^ Hondurases, öeldakse ühes Pentagonl nõudmises enne kui Senati komitee seda sir* Ä hulgas on Nikaraagua (side. gereerinuks. President Ronald Reagani vaUtisus on korduvalt väitnud, med N, Liiduga ja Kuubaga, et täi pole mingeid plaane alalisteks baasideks USA üksustele Kedc- Nikaraagua toetus Salvadori ^ggjjjjag. Nikaraagua sõjajõudude suurus- ja sandanista revolutsioh&se poliitika süsteemi iseloom. Esimeser ; M täienda^;; Nikaraagua neid x)mapooIseife;J nõudmistega. ShultzUe oli öeldud;' et Washington peaks ära jätma rahalise toetuse antisandanistide mässulistele ja lõpetaks Nikaraagua sadamate mineerimise, samuti lõpetama sõjalise ähvarduse Nikaraagua vastu ja respekteerima mit-tevahelesegamise põhinlõtteiäiihes iseseisvas riigis. USA ametivõimud ei Öelnud pärast kokkusaamist, kui kaugele 'Washington on valmis järele andma Nikaraagua nõuetele. . Shultz ütles^ et USA valitsus jätkab survet Kongressile 21 müjo- Kaks ÜSA senaatorit on seni, kuid ebaõnnestunult, otsinud selgitust Pentagoni nõudmisele, mis küsis Senati rahasummade määramise komiteelt 4,3 miljonit dollarit ülesehitamaks paigalejäämise võunalusi Hondurases, mis oldcs võimeline vastu Võtma lennukeid. Nõudes on öeldud, et praegused võimalused on vastuvõtinatud alaliseks paigale jäämiseks. Sõjaväe nõudeddkumendis ei ole täpselt selgitatud, mis liiki ükisus võiks neid võimalusi kasutada või mis HiM paigäliejääniise vom peaks ole-aga see peaks olema selline, et oleks sobiv pikeniaajalistele üksuste paigutustelei^ii* ÜSA Üksused on sooritanud seeria suuremas skaalas sõjalisi manöövreid Hondurases, mis toimunud Salvadori piiri läheduses pärast möödunud suve. Praegu OE Ktondurases 2500 USA sõdurit^ 800 neist msenerid ja 1700 teostavad väljaõpet ja abistavad ük° susi, treenides Hondurase ja Salvadorist j^rit sõdureid. USA kaitseminister Caspaf Weinberger deklareeris 8. aprillil, et neil pole mmgit plaani, min° git strateegiat, mingit mõtet panna USA võltluäsüksusi Kesk° Ameerikasse. . Mõned kriitikud pn süüdistanud Valget Maja,, plaanitsemas USA võitlusüksuste saatmist Kesk- Ameerikasse, kui praegune strateegia vasakpoolsete võitmiseks võiks ebaõnnestuda. Washington on seda teadet seni rangelt eitanud. 2S;TAUL ja EDGAR HEINSOO» •:: ; Esinevad CANTATi; DCK^ aiiBpeakonšul B L M ^ Eesti, t^^^^ •Miss ESTO'84 K ^ ^ Meir^pblitan United Churcli Toronto kesklmnas, Bond ja Queen St. East Reede. 6. jHüli kl. 19.30 tooge kaasa pma Seltsi Ä e e s IVAR MIFlPAlS, 1" jaLemMtu MMev. ^ et ipd võiksid kaasa eto KONTSERT ^^^^^ ^ KoguduKe solistid ja ansainblid Jiifflbellkonverenta kooj^;.OT^ ja dr. J. TALLI- ^tusell Kõndeb dr. AARAND ROOŠ^^ ^^^^ ^ Sissepääs tasuta, kirikükorjandus. KÕIK ON KÜTSUTUDX \ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-06-05-01
